See oli enam-vähem täpselt. 40 aastat tagasi. Käis sõda Eesti korpuse suurtükivägi, sõdis lauašenkolnical. Ühelt all vähemusel, õhtupoolikul saadeti mind kellegagi paarissideliinile. Päeval oli olnud tihedat tuld. Liin oli katki. Võtsime siis kaabli pihku ja läksime. Ei mäleta, palju me seda kaablit jätkasime, aga lõpuks tulime sidemiste varjendi juurde välja. Varjend on vahest liiga uhkesti öeldud, see oli maasse kaevatud auk, kuhu mahtus paar-kolm meest. Katteks oli augule laotud telkmantel, mille servadel oli laotud kive ja savi sissepääsu ees, oli samuti telkmantlil. Seda urgu valgustas mürsuhülsi statina. Augus kükitasin läbimärjad ja savisid sidemed. Ja meiegi olime tigedaks saanud, sest 100. lörtsi. Kiirusime ennast meiegi sinna urgu, mis oli ennegi täis märgade rõivaste ja mahorka lehka. Ruumi nurgas oli kaitsevärvi metallkast antenniga raadiojaam. Hakkasime lunima jaamaülemat. Selleks oli Narva poiss valk et oma kastile hääled sisse kruttiks laseks kuskilt muusikat ta punnis vastu ja muidugi õigusega, sest seesugune kergemeelsus oli rangelt keelatud juba seepärast, et tuli säästa toidet patareist. Lõbustav soostus. Nii kaua ta krutis, kui tuligi. Muusika tuli kuskilt mere tagant maalt, kus rahulikult võeti vastu uut aastat. Tuli võõras keeles, kuid meilegi niiviisi poolest tuttavaid lööklaule. Löödi kokku klaase, naerdi. Mitte iialgi ei unune see kohutav kontrast. Neli-viis surmani väsinud ja vettinud meest viletsas saviskleepowas augus ülal taeva all valgustusraketid ja aeg-ajalt mürsu vilin. Aga selle plekk-kasti vahendusel selles samas augus. Hoopis teine maailm kus ei käida surmaga paarikuti, kus on puhas soe, mugav kus on rahu ja lauluga sabu saasta. Me olime tummad, siis lõpetas valk vastuvõtu. Aga me kükitasime IKKA VEEL sõnatult. Liiga järsk, liiga liiga vapustav oli olnud see vastandus. Niisugune on minu suurim eetrielamus. Ju ta ikka nii suur oli, et ta on siiani meelde jäänud. Ju ta ikka nii tugev on olnud. Et siiamaani tahan seda, et eetrist kostaksid ikka vaid rahu, hääled, sõbralikud hääled, mõistvad sõnad, naer ja laul. Ja et inimesed võiksid seda kuulata oma rahulikus kodus.