Tänast päeva esimest septembrit oleme eranditult kõik oodanud suure erutlusega session koolide algusega, rõõmsameelne kärarikkam kui teised ja loomulikult pidulik, sest ta on avastuste päev. Tarku jaoks ja Tartu riikliku ülikooli jaoks on sel päeval aga täna eriline pidulikus sest see tõimeid juubeliõppeaastasse. Tänase päeva keskseks sündmuseks aga saab Tartu riikliku ülikooli ajaloomuuseumi avamine toomel teadusliku raamatukogu endises hoones, kuhu nüüd siirdume meiegi. 350 aastat on pikk aeg ja just esemetega käib aeg millegipärast halastamatult ümber, kui kui näiteks dokumentidega, mis üldse sellest ajast säilinud on ja kas on midagi. Säilinud on väga vähe, praktiliselt peaaegu mitte midagi. Siin on nüüd olemas meie vitriinides koopiad nendest esemetest säilunud, mida praegu säilitatakse Rootsi kuninglikus arhiivis. Need on siis siin rektorektori skeptrid, baleriin ja siin kõrval on näha sümboolsed Academia Gustavo-Carolina võtmed. Aga esemelist vara otseselt, mis on seotud selle aja ülikooliga, ei ole säilunud. Aga ometi on siin mõned esemed, mis on pea sama vanad kui ülikool. Kust need saadud on ja kuivõrd me võime öelda, et nad neile selle aja lähemale toonud? Noh, need on esemed jah, mis kujutavad selle aja teadusliku instrumentaariumi no näiteks liides kaalutlustel 560 siis mikroskoop seitsmeteistkümnendast sajandist. Siis on seal Veel mitmesuguseid teisi esemeid, mis nad laborites ilmselt sellele kasutati. Aga meil pole mingit alust seostada ülikooliga meie konkreetse ülikooliga. Öelge elamartis kuivõrd ei, kui värskelt avatava või peatselt avatava muuseumi direktoril on täna eriti Gide ja kiire päev millest algab ühemuuseumis. Muuseumi söönud tegelikult algab ikka esemetest. Esemed on siiski muuseumisse peamine. Me võime teha muuseumiga, koopiatest ja fotodest taga siiski kõige tähtsama muuseumis ese. Kui on fondid olemas, siis eksisteerib muuseum, kui seda ei ole, siis ei ole see muuseum Qatar muuseumi nime. Siis see saal siin, mis nüüd kajastab akadeemia kus ta lõunat ja kus ta Karoliinat ei saa vist öelda eriti rikkalik. Siin paraku jah, on esemeid vähe, no nagu ma nimetasin, et rektori regaalid siis veel pitsatit sellest ajast mõningaid, siis instrumente nende sajanditest põhiliselt fotokoopiad, tolleaegsetest, õppejõududest, keda meil on võimalus olnud kopeerida Rootsi kuninglikust arhiivist. Ja noh, mõningaid arhiivimaterjale veel. Aga üldiselt jah, me ei saa öelda, seda, ollakse esemete poes rikkalik. Kui suurt tööd nõudis selle selle kõige korrastamine ja selle maja seadmine, need nii avamisvalmis. Ja see maja tahaks, oleks jääda veel kaua aega. Aga meie otseselt oleme siin majas. Nii et tuli läbi viia remont, tuli üles ekspositsioon läbi töötada, ekspositsioon. Ja tööd oli väga palju. Ja võiks öelda, et kui meile antaks veel üks paar kuud, siis me saaksime nii enam-vähem nii, nagu meie oleksime tahtnud. Aga täna me siis avame ühe sõna külastaja ise näete, veendub, kuidas me selle suutsime nii lühikese ajaga teha. Me jätkame nüüd juttu kaks korrust allpool saalis, kus eksponeeritud esemete ühiseks nimetajaks on 19. sajandi teadus. Läbi mitme korruse muuseum üldse ulatub siin teadusliku raamatukogu endises hoones ja kuidas ta paigutatud Muuseum on paiknenud meil viiel korrusel kusjuures kõige vanem osa kõige kõrgemal see on tingitud sellest, et kuna nüüd ülemised ruumid olid kõige väiksemad ja siis oli võimalik seal niux väiksemaid lühemaid perioode ka eksponeerida ja kahelgi telesuuremal ja ilusamal ilusamad saalis on siis tänapäeva ülikooli ajalugu käsitlev ekspositsioon mis tuleb rõdul rõdusaalis avane, ülikooli juubel on kingituste näituse, mida ülikool on saanud siis mitmete juubeli puhul ja saanud teatud päevade puhul ja noh, loodame, et afgaanid Milleks ta seda kodus oli lihtsalt pikka fuajeed kasutada. Peck fuajeeno ilmselt tulevad ka sinna stendid. Ja ilmselt läheb ta samuti näituste eesmärgil kasutusse. 19. sajand oli Ülikooliteaduses esimene selline kõrgperioodil võiks öelda hiilgeperiood. Kui palju need esemed sellest kõnelenud? No esemeid on meil siin üsna palju, isegi sajandi algusest on ju teada, et esimene rektor Parrot ise füüsik, sisustas ülikooli füüsikakabinetid väga, nii kaasaegsel tasemel. Ja meil on lusika rehistamis pärinevad veel parrati ja Jakobi aegadest. No näiteks siin saalis on neid ka üsna palju vitriinides, siin on esimesed. Noh, võiks nimetada siin distangenud Kalvenomeeter elektrifoorumis masin, seda aastatel 1000 802803 ja veel teisigi naasi meie selja taga peegelteleskoop ja Armyllaar sfäär, need on ka sajandi esimesest poolest. Et meil on, arvame ise ja on meil olemas andmed selle kohta, sellist nimeks Ricardo kollektsiooni füüsika, keemia, astronoomia, instrumentides, kui meil on praegusi muuseumis ei ole liidu teistes muuseumides. Teil on sisustatud eraldi päris kohe selline keemia, füüsika laboratoorium siin. Jah, no selline laboratoorium annab kõige parema pildi selles tegevuses, mis siis laboratooriumis toimus, meil on seal vastav mööbel, vastavad instrumendid, aparaadid isegi on seotud seatud valmis laua peal katse vastavas järjestuses, kuidas ta siis toimus? Kaks laborite keemia ja teine on siis meditsiinilabor? Nojah, arstiteadus oli ka väga kõrgel järjel. Ütleme siis nii 175 aastat või 180 aastat tagasi. Ja muidugi noh, arstijaoskond oli üldse ülikooli tugevamaid ja sellega ülikool Tartu Ülikool ju saavutas ülemaailmse kuulsuse. Nii et seda teaduskonda me peame eriti vastutustundega oma ekspositsioonis näitama. Mis räägib tänapäevast ja kuivõrd need muuseumi varade täiendamine käib? Üldiselt muuseumi varad kogud täienevad üsna jõudsasti, eriti seoses juubeliga. Rahvas on väga huvitatud meie tegevusest ja ja meile koguneb üsna jõudsasti vana materjaliga ja tänapäeva käsitlevat materjali. Nii et me kaevata ei saa. Meid vaatab täna ma ütleks, mõnisada 1000 inimest, on teil neile mingisugust palvet edasi anda? Jah, no palvet alati muuseumi töötajatele ühesugused, et kui veel kellelgi kodus on, kas vanu dokumente, fotosid või ka mingeid vanu esemeid, mis kajastavad siis ülikooli või on antud inimese tegevust ülikoolis maalne, vanad ja nendest väga tänulikud. Täna sünnib üks muuseum sünnib külastaja jaoks ja seda hetke. Me võime nüüd iga sekundi jälgida. Muuseumi avamiseks on sõna Tartu riikliku ülikooli rektoril professor Ronald koobil. Austatud seltsimehed. Tänane päev meie ülikoolielus on erakordselt tähtis on alanud uus õppeaasta, kuid see õppeaasta on eriline. Ta on pühendatud ka suurele ülikooli juubelile. Tema 350.-le aastapäevale. Ja nüüd me näeme, et seda päeva tähistab teel üks suursündmus. Ma ütleks ajalooline sündmus. Sest ülikooli ajalugu on saanud kehastuse on materialiseerunud ülikooli muuseumi näol mis läheb ka Ülikooli ajal. Kunagi Karl Marx väitis et tegelikult on olemas ainult üks ajalugu. Üks teadus, see on ajaloo teadis. Ja tõesti, teatud mõttes see on nii. Ei saa mõista kaasaegse teaduse olemust, tema hiilgust ja suurust tundmata selle teaduse ajalugu ei saa tundma õppida ja mõista rahva suurust, tema tegude suurust, kui me ei tunne. Tema hääl ei saa mõista kaasaegse ülikooli suus. Kui me ei tunne, ei austa hinda tema Ja see asjaolud 350 aastast juubelist. Me tähistame suurepärase muuseumiga. On tõesti ajalooline sündmus, on suursündmus. Meie ülikoolielus. Täna tahaks tänusõnu ütelda paljudele neile kes on andnud oma panuse muuseumi rajamisel täna Me tahtmatult pöörame oma pilgud nende suurmeeste poole, kes on ülikoolis elanud, töötanud ja võidelnud. Kuulsust toonud Alma materjale ja rajanud. Paratamatult tänapäeval pöörama pilgud kaasaegsetele õpetlastele, teadlastele, õppejõududele, kaasaegsetele üliõpilastele, kogu ülikooli kollektiivi poole sest mööduvat aastat kümned mööduvat sajandit ja järglased ütlevad, et need inimesed rajasid alma materi kuulsad ajal. Avamisest otseselt osa võtsid muuseumi kollektiivile eesotsas direktor Martisega. Nendele vapratele naistele kes nii lühikese aja jooksul tegi väga palju selleks, et ma loodan. Täna me saame seda külvatud vilja maitsta. On olemas ülikoolis palju entusiaste professorite näol. Dotsendite näod. Juba aastakümneid, võib-olla tagasi ülikooli ajaloomuuseum ja kes tegi kõik selleks, et säilitada neid vanu esemeid aparaati, riistu, millele võib-olla keegi omal ajal tähelepanu ei pööranud. Oma töö kõrge kultuuriga on kindlustanud väga hea rüü väga ilusa kaasaegse vormi sellele vanale muuseumi. Ma tahaks tänada meie ajaloo osakonna. Selle muuseumijaks. Raske on loetleda kõiki, kes on osalenud muuseumi rajamisel. Siin tuleks nimekirja jätkata, pöörduda paljude paljude kõikide teaduskondade teadurite poole ajaloo, teatriajaloo uurijate poole ja isegi väljaspool vabariiki, sest seda ümbrust on korrastanud paljude meie maa kõrgkoolide tudengid. Ka neile, suur aitäh. Kallid seltsimehed. Ma arvan, et me üksmeelselt väljendame seda suurt rõõmu selle tähtsa sündmuse puhul. Kujunebki ju Ajaloomuuseum, mida me praegu avame paigaks, kus alustab iga aasta noort tudengit oma otsest kontakti Ülikooli tegevusega temal rajamisest saadik ja see on erakordselt suure kasvatusliku tähtsusega. Lubage mul avada tänane pidulik koosolek mis on pühendatud Tartu riikliku ülikooli ajaloomuuseumi avamist. See kunstnik Olev soonse graafiline leht on üliharuldane, teda on trükitud ainult 50 eksemplari. Plaat on nüüd pitseeritud, sellega autasustati täna rõdusaalis neid isikuid, kes muuseumi avamisele tema sünnile kõige enam kaasa on aidanud. Kõige enam vaeva näinud rektor professor Arnold Koop. EKP Tartu linnakomitee esimene sekretär Indrek Toome, kes esines ka kõnega kõneles ka Eesti NSV kultuuriminister Johannes Lott. Ja neid inimesi on üle 30, kes selle haruldase lehe omanikuks täna saavad. Üks neist, keda täna autasustati sele kunstnik soonsi üliharuldase, võiks öelda graafilise lehega, on orgaanilise keemia kateedri dotsent Tullio Ilomets üks neist suure vaeva nägijad, sest no ülikooli rahvas teab, mäletad aegu, kui kusagil remont algas ja siis oli kindlasti oodata, Tilomets tuleb, hakkab midagi otsima. Küllap täidist vahel uksest välja kaeti. Nojah, ega esemete korjamist muidu ei saa läbi viia, kui peab lihtsalt uurima, kus midagi on ja jaole saame õigel ajal ja mis on hävimisohus või on teada, et ta kantakse maha või lõhutakse ära, visatakse minema, lihtsalt ära korjata. Nüüd tundub nagu oleks kõik juba kohal või tuleb ikka veel midagi välja. Ei ega kõik ei ole veel kokku korjatud, nüüd kateedrid on rohkem hoidma hakanud ja nüüd selle võrra, kui nüüd kogude läbitöötamine hoogu saab selle võrra, siis saame seal neid juurde muretseda, niiet süstemaatiliselt ilusti koguda. On teil need täna hea tunne ka? Üks etapp on nagu, nagu ikka seljataha jäänud. No minule isiklikult muidugi on tunne, aga peab märkima, et ega see ikka ühe inimese töö selles mõttes ei saa nüüd olla, see on ikka suur ülikooli kollektiiv on kaasa aidanud muidugi algus tegemine ja noh, nii esimese otsa organiseerimine on raske ja siin on ikkagi olnud abiks ka ülikooli teisi mitmeid kolleege, kes on ka olnud ajaloo huvilised antud. Mina olen nii-öelda mänedžeri osa mänginud selles aga kogud on üldiselt ikka väga väärtuslikud. Kogud on väga väärtuslikult, mõnedel aladel on lihtsalt unikaalsed. Ja praegu on võimalik leida veel ühtteist täiesti nii tähelepanu, väärset asja. Aitäh teile ja palju õnne ka uue õppeaasta alguse puhul. Me lõpetame sellega täna siit, sest saate eetrisseminekuni jääb nüüd, jääb nüüd napilt üle kolme tunni, selle ajaga peab lind Tallinnas olema, aga ülikooli ajaloomuuseum toomel oma väga haruldase ekspositsiooniga jääb ootama külastajaid.