Mida arvab Helmut Piirimäe, Juhan Peeglit, kui ajaloolasest? Ma arvan, et kui nüüd vastata küsimusele peegel ajaloolasena, siis ma arvan, et me teeme Juhan peegel natuke liiga sest ega ta ei ole tahtnud ajaloolane olla, aga muidugi ta on ajalukku sisse tulnud. Esiteks kogu tema tegevus Eesti ajakirjanduse ajaloouurijana, see on osa meie rahvakultuuriajaloost ja selles osas on peegel väga palju teinud ühiskondlik arvamus. Siis informatsioon sellest, mis meie talurahvast on mõjutanud näiteks puuri sõda, kuidas talurahvas seda luges ja mis sellest tulenes. Ja aga mõnes kohas on peegel ikka kohe päris ajaloolane, ma mõtlen eriti siin Põltsamaamehena tuul. Näid et Peter Ernst Wilde uurimus ja siin on p ter Vilde Innal kardinaalselt, isegi erinev sellest, mis ta ajaloolaste rooli just Juhan peegel on toonud esile Vilde kui valgustaja ja selle Põltsamaa õitsengu aja juhtiva meie ajaloolased seni tundsid sellena huupeli. Ja mis muidugi veel ajaloolastele imponeerib, on, see on Juhan peegel, ütlen peegliütlemisviis tema toredad toredalt sõnastatud esitatud tused ja siis ka ajaloo esitust piltidena, ma mõtlen eriti siin nüüd ka isamaasõjakäsitlust kirjanikuna, aga selle juures ei lubada endale seda, mida teised paljud kirjanikud teevad nimelt nõnda litsentsi pojenditatsioone, et kirjanikul õigus siiski ajaloo faktidega meelevaldselt ringi käia. Juhan peegel püüab olla ajalooliselt täpne, aga selle juures nii esitada asja elavalt ja meie viga vist ongi selles olnud, meie ei ole suutnud seda küllalt teha, ei ole suutnud küllalt kirjutada, rahvale vaja kirjutada, oleks muidu jäär. Meie teaduslik töö siis erialase ajakirja veergudele. Mida arvab Juhan peegel Helmut Piirimees, kui publitsistist? Praegu nii elava sulega publitsist, aja loodust nagu siin nagu nimetada, ei teagi. Nii et see on tema vaieldamatud teened. Ma muidugi ei räägi sellest, et et see oleks tema ainuke teine ajalooteaduse valdkonnas vaid vaid rohkem kui publitsistist. Ega tegelikult on asi nõnda, et populaarteadust kirjutada on väga raske asi. Sellepärast, et, Materjali suht suhteliselt lihtne. Üldarusaadav esitusviis ei luba rikkuda Nende kirjutiste tõsiteaduslikult asetatud need kaks asja tuleb nagu kokku panna ja seal suhtlejate säärasvat. Professor peegel, miks teist saiust filoloog, aga mitte näiteks matemaatik, füüsik? Ma taksos füsioloogiat õppida. Ja siis oli niisugune asi, et. Et 1939. aasta Sügisel tegin vastuvõtueksamid, tähendab sisseastumiseksamid ülikooli. Tolleaegse filosoofiateaduskonda ja Esialgne tahtmine oli õpetaja küll kirjandus. Noh, kohe üsna kohe pärast seda ma läksin sõjaväkke siis. Ja siis üsna varsti tuli ka sõda, nii et uuesti uuesti tulin Tartusse. 1946. aastal. Ja siis juba ajaloo-keeleteaduskonna. Aga siis, kui oli nüüd eriala valid, siis valisin siiski eesti keele. Selle peale pärast, et, Kirjandus ümber Mul on niisugune noh, kuidas öelda, õhkkond nagu ei meelitanud sinna. Ja siis valisin eesti keele. Ja hiljem ka aspirantuuris, siis spetsialiseerusin eesti murretele eesti keele ajaloole nagu sest ma tegelesin eesti regivärsside keelega. Ja noh, seda valikut Ma kahetsenud ei ole, sellepärast see andis üsna palju siiski üsna mitmes plaanis eesti keelega tegelemine. Aga nüüd tagantjärele vaadates Noh, ma ei oska öelda, võib-olla päris ling vistina. Töötades vist oleks tarvis olnud tõepoolest nagu paremat mälu. Paremat kõrvaga keelest. Ja üldse, võib-olla niisugused tugevamad ja püsivamad tööd, sest kasvõi näiteks murretega Töötades peab iga päev sellega kindlasti tegelema, muidu nad tunnevad ära noh, ja võib-olla siin selle kutsevalikuks oli omamoodi põhjus selles, et olid siin väga suured eeskujud, ma mõtlen eeskätt professor vääristades. Nii vaikselt, aga kindlalt andis mõista et see inimene, kes keelegi ei tegelenud, see on Noh natukene nagu õrnalt öeldes ebatäiuslik inimene ja et ta ise keelelisi fakte ja keeleajalugu esitas, nii nagu tundus, nagu oma oma taskut, siis ta oli niisugune imposantne eeskuju, mis meelitas seda ala järgnema. Kuigi, nagu ma ütlesin, mul eriti eeldusega võimeid tõepoolest lingvistiline töötada mul eriti ei ole. Ja võib olla noh, nagu hiljem on tulnud mõningal määral seda eriala vahetada võib-olla, et see oli isegi kasuks, sest. Sest ja väga mõjutavad sel kuusel avaldad eeldused suuremal oleksid olnud. Räägime nüüd professor Piirimäe enda ajaloost. Miks teist sai just ajaloolane? Tagantjärgi mõeldes on isegi muidugi imelik, olin maapoiss ja käisime Põltsamaa keskkoolis ja hingelt olema maameelsust praegu jäänud. Aga eks ikka huvi, sest inimene, kes lahtise silmadega ümber vaatab, tal tärkab huvi. Nagu seda kohta öeldakse, kust me tuleme, kuhu me läheme ja huvi oma rahva mineviku vastu, aga muidugi on kindlalt olnud ka teosed, mida koolipoisina lugesin. Mul on meelde jäänud siiski ühe kõige olulisemana Harri Moora raamat Muinas-Eesti Lillused, mida ma uurisin poisikesena ja ma olin isegi lomp vaevas, et ma ei saanud kõigest aru. Seal lugesin hoolega kõike seda arheoloogilist materjaliga läbi, nii et arheoloogia kõigepealt esimesele kursusele arheoloogia mõttega, aga siis pärast juba, kui ma jõudsin allikate juurde, siis nakkasid neer, et ülekaalu saama ja siis jõudis juba arhiivimaterjale esiplaanile. Ja noh, oli veel valida, mis mul veel huvid olid. Kirjandus oli kõige viimane konkurent ja vahepeal ka loodusteadus, aga siis ikkagi ajalugu võitis. Puht huvist. Kas teil on ajaloos mingi kitsam teema või periood, mis pakub teile nagu rohkem huvi rahuldust? Erilist teemat ei saaks nimetada, ka on välja kujunenud periood küll päris ikkagi üliõpilasajast peale, see on seitsmeteistkümnes sajand ehk nõudnud Rootsi aeg siin meil Baltimail, aga peale selle on ka siis mitmeid teisi teemasid ikka aeg-ajalt juurde tulnud ja selle perioodi alluv põhiuurimisproblemaatika olnud majanduse ajal, kui nii, et kandidaaditöö oli kaubandusajalooline ja doktoritöö riigimaja tundus ehk siis majandus juba laiemas mõttes. Nüüd viimasel ajal, siis seoses ülikooli juubeliga on kujunenud põhiteemaks skulptuuri lugu kultuuriajalugu aga ikkagi konkreetselt ikka ülikooli ajaloo raames. Kas mõni avastus on nagu eriti tähelepanu väärne kah olnud? Ei ma ei arva, et tänapäeval enam meie ajaloos vähemalt teeks üksinda mingist suurt avastust. Need ajad on teaduses isegi möödas ja selle tõttu põhiline on ikka kild killu kaupa kokku pandud mosaiik. Ja nii siis ka majandusajaloos. Üksikdokumentidest ei tule suurt midagi välja, aga kui neid kasutada massiliselt, tuleb tervikpilt. Seisame siin ülikooli žurnalistika kateedri õppestuudios mis näeb välja üpris päris televisiooni moosi, ega vist noil aastail, kui hakkasid ajakirjanikke koolitama, sellist asja küll vist ei teadnud veel unistadagi. Ja niisuguseid asju meil ei olnud, algasime päris nullist peale. Ja see on jah, viimaste aastate üks niisugune suurem saavutas tänu õppetehnikakeskusele meistritele, kes ta siin üles panid ruumi sisustasid. Tehnika on saadud siis Tartu stuudiost ja suur tänu selle eest. Ja see oli nagu minu jaoks oli ta juhuslik. Selleri alaõpetamise algus oli 1954. aastal, kui tollane prodekaan Professor Alto käis Moskvas ja tõi sealt siis kaasa selle idee, et et võiks eesti filoloogi baasilakatektoonisto tulla lihtsalt. See oli 1094. aastal. Ja siis seadsime Genfis vaikse õppeplaani kokku ja hakkasime siis tõepoolest nullist pihta. Hiljem saime rohkem aega pühendatud erialale ja 1976.-st aastast on siis Üleliiduline. Ajakirjanike programm ja 1979.-st aastast kateedri see asi aegapidi läinud. Mil määral üldse on võimalik ajakirjanike koolitada inimest kirjutama õpetama? Noh võib-olla seda päris loomingus sädet muidugi, õpetajad ei saa, see peab ikka inimesel ise olema. Sellega peab ülikooli kaasa võtta, tahte kirjutada ja ja ka ikkagi andekuse loominguline töö ja näitab seda andekust, mis loomingus töös vaja, seda tõepoolest ei saa õpetada. Aga siiski üsna palju asju saab, saab õpetada, rääkimata siis siis tõepoolest nullist pihta. Hiljem saime rohkem Vaba aega pühendatud erialale ja 1976.-st aastast on meil siis üleliiduline. Ajakirjanike programm ja 1979.-st aastast kateedri see asi siis aeg-ajalt ei läinud. Sel määral üldse on võimalik ajakirjanike koolitada inimest kirjutama õpetama. Noh, võib-olla seda päris loomingust sädet muidugi õpetajad ei saa, see peab ikka inimesel ise olema. Sellega peab ülikooli kaasa võtma, tahte kirjutada ja ja ka ikkagi andekuse loominguline töö ja näitab seda andekust, mis loomingus töös vaja seal tõepoolest ei saa õpetada. Aga siiski üsna palju asju saab, saab õpetada, rääkimata siis ajakirjanikule vajaliku niisuguse üldise hariduse, üldise poliitilise, ideoloogilise majandusliku ja kultuurilise silmaringi loomine, see on nüüd ülikooli ülesanne, aga siis ka puht sellised professionaalsed oskused ikkagi. Sest seda saab ka õpetada, kuidas on otstarbekas ajakirjanduses kirjutada, kuidas seal ei tule kirjutada, need on ka õpetatud asjad, palju neid inimesi kokku, kes teie käe all on ülikoolist ajakirjanikuna lahkunud ja palju neid praegu õppimas? Sellel erialal on lõpetanuid kokku 263. Esimene lend lõpetas tänavastes 25 aastat tagasi. Ja praegu on meil siis 70 üliõpilase ümber viiel kursusel kokku. Ma lisaksin veel seda, et varasematest lõpetanutest on peaaegu et 90 protsenti ajakirjandusse. See on küllalt niisugune kõrge protsent, see on ära. See tähendaks seda, et ju neid on siis vaja olnud ja ju nad mingil määral on siis kõlvanud seal. Kas nendega siin ülikoolis on kõvasti tegemist ka peavalu valmistada? Palju noh, see on puhtalt niisugune individuaalne asi, kellega rohkem, kellega vähem. Aga noh, pedagoogitöös üldse peab olema suur kannatus, noh pean enesekriitiliselt ütlema, et iga kord seda kannatust ka nagu ei jätku. Sest alles aeg näitab, et mis neist saab, eks ole, aga aga aeg on näidanud seda ka, et suuremast osast siiski saab asja. Sest ma ütleksin nii, et et nende hulgas, kes siin on õppinud Noh, ma ei tea, võib-olla keda mina tean, vast üks on niisugune, kes päris aia taha oma iseloomu nõrkuse tõttu tule, aga teised kõik. Paigal ja töötavad. Tartu linn on praegu risti-rästi läbi kaevatud lõhki kaevatud nendes kraavides praegu võiksid leida mitte ainult torupanijaid, vaid ka ajaloolasi. Mida siis nemad leiavad siit? Siit tuleb välja vana Tartu kõigi oma kultuurkihtidega ja seda on rohkem kui praegu arheoloogid suudavad isegi läbi kaevata. Aga muidugi see on ikkagi arheoloogide asi, päris ajaloolase jaoks tekib siin probleeme ka nende uurimistööle ja nimelt vaadata mõndagi järgi arhiivimaterjalidest sageli arhiivist leiab, keegi taotleb endale poe üürimist, et teatud kohta või andmed mingisugusest majast, aga selleni pööra muide tähelepanu, nüüd on igal juhul pärast selliseid kaevamisi nii-öelda augu peas ja vaja minna arhiivi, sealt leiab paljugi. Uurimistööd on igatahes noortel ajaloost tuleb veel palju juurde, selle nende kaevamiste valgusel. Mismoodi nüüd üldse neid ajalauke siis ära likvideerida, kuidas ajajärgu taastada? Tänapäeva ajalugu ei ole enamik isegi aukude täitmine vaid ta on uurijal hirmus raske koorem selles mõttes, et täna päeval tuleb kasutada massilist materjali ja meie töötame nüüd läbi ka neid dokumente, mida varem loeti vähetähtsateks, aga selle eest tuleb töötada läbi kõik. Ja noh, näitena võib tuua seda, kui varem toodi näiteid talupoegade koormis, tõstis ütleme, meil professor ligioon, uurinud läbi talupoegade koormis läbi sajandite, võttes kõigis mõisates kõik koormised võimalikult või professor Vahtre näiteks hingeloendite alusel registatistikat Eestimaa talurahva kohta, õige, mis lõigus, ja palju muid selliseid uurimusi, mis oli vist tänapäeval iseloomulikud sinna juurde. Statistiline töötus kaasaja matemaatiliste meetoditega ja too materjali kogumine on väga suur ja töömahukas. Hoolega ülikooli ajalugu uurinud, kas seal hakkab nüüd kõik enam-vähem selgeks saama? Ei, ega päris selgeks, seal kõiki ei saa, nagu ajaloos ikkagi saa, kuigi paljud asjate saavad selgemaks, kui seni on olnud, aga mõnda asja me ei tea, meil ei ole näiteks üldse säilinud, et ühtegi loengukonspekti ja seetõttu selle kohta, mida näiteks professorid loengul rääkisid, selle kohta saame ainult sealt otsustada. Ja noh, on ka muid asju, näiteks ülikooli majanduslik olukord on selgemaks saanud, et just selle statistilise läbitöötluse tõttu väga huvitav näide ehk ongi selles, et erinevusest varem kõik autorid, olenemata sellest, kuidas nad ülikooli suhtusid, on olnud homsed ülikooli majandusmajanduslik olukord, see oli väga vilets ja selle aluseks on professorite kaebused, näiteks on tsiteeritud ikka kaebust, et kolmveerand aastat oleme palka saanud. Tundub kole olevat, kolmveerand aastat pole saanud, aga kui mõelda, et palka maksti kaks korda aastas, siis vahe ei ole nii pikk. Ja siis ma hakkasin ka kokku võtma. Kui palju siis on saanud, selgub, et tegelikult suhteliselt lühikest perioodi, kui ei saanud kätte palka, enamasti said palga kätte, et kui palga said kätte, ei kirjutanud keegi midagi. Akti materjalil jäänudki midagi, aga nüüd kviitungit aluse saab kindlaks teha. Palju siis tegelikult saavad, ise on vast üks niisugune näide tänapäeva ajalooteadusest tema koormast ka. Üks asi, mis ilmselt teie mõlema elus on kõige tähtsamat rolli mänginud, on raamat. Jah, raamatu osa, humanitaarala inimene seejuures on kahtlemata väga suur ja, ja võib-olla isegi mõnevõrra erinev kui teiste erialade inimestele, sest meile ta ei ole mitte ainult et allikaks tähendab kus teadmisi värskendame. Ja uusi tähnilise juurde saame, nii nagu mujalgi, vaid meil, ta on ka uurimisobjektiks omaette. Siis teine asi, mis teid sidus ja nüüd kahjuks enam ei, see on ajaloo-keeleteaduskonnas. Olite ühise teaduskonna ühe mütsi all. Jah, need on toredad vanad ajad nagu vanad ajad ikka, alati kipuvad hästi toredad olema. Igatahes on küll meeles, kui noore õppejõuna ikka üliõpilasena just ajaloo-keeleteaduskonnas ja mäletan ka seda aega siis, kui Juhan peegel, meedeegaa oli ja nii edasi, aga see nii väga ammu olnudki, mis siis head on siis me juba siis konkreetselt tan õieti midagi sõnul ka seletamata. Oli seal näiteks teaduskonna nõukogu, aga selle käigus kuulsime, mida siis filoloogid teevad. Omalt poolt mõtlesime, kas me ei võiks ka midagi niisugust teha ja ka niisugune eraviisiline kokkusaamine oli tihedam, kuulsime sellega informatsiooni, aga ka lihased arvamust avaldumiselt teiste kohta ja enda tegemiste kohta. See hoidis rohkem kursis kui ükski. Missugune koordineerimiskomisjon praegu väga palju tehakse, ka praegu on jäänud ühine näitemäng, istub meid veel järele? Tulenes selle administratiivse karjääri juurde tagasi, kuidas dekaani ametisse astumine ja oleks siis oli. Mind ikka poolvägisi sinna ametisse tollaaegne rektor professor Leemet nagu surus. Aga mul on niisugune ülemuse amet on alati olnud väga vastukarva ja see oli ka. Aga siis selle kolme aastane pidasin siiski vastu. Vot üks minu nõrkus oli see, et mina ei suutnud kõiki neid tohutuid määrusi, eeskirju, mis nüüd kõrgkoolis kehtivad. No ma oleksin tahtnud muidugi suutnud ära õppida, aga ma nagu ei viitsinud. Ja siis ainuke, ainuke niisugune määrus, mille ma tõesti õppisin punkthaaval pähe, oli see kuidas uut dekaani valitakse siis, kui kolm aastat täis sai. Ja siis ma läksin sellega prorektor püssi juurde ja läks nüüd see asi on käes ja ja täiesti määrustepäraselt rääkisite punktid ära, mis nüüd tuleb teha selle peale siis seltsimees püsse hakkas nii valjusti naerma. Et ainult üks määrus, mille mõttes tõepoolest ära õppisin selles administratsioonis, aga muidu ma pean ütlema seda, et inimesed olid. Väga kenad ja niisugusele dekaanile nagu mina olin, nad osutasid väga vastutulekut ja noh, tead suhtumist ja mõistmist. Noh, võib-olla tol ajal, need paberid oli ka natukene vähem, aga ja ma nendega õiendasin ka täiesti vapralt, õiendasin nende paberitega. Noh, aruanded ja mis seal tulid? Plaanid ja. Aga siis vot niisuguse ameti juures, mis on kõige vastikum, minul? Siiamaani on see, kui inimene peab avalikult esinema mingi kõnegi, eriti sel puhul, kui sul mitte midagi ütelda ei ole. Pidulikud aktused ja kohtumised ja no mis, mis imet sa seal ikka oskad rääkida ja vot see oli kõige raskem on terviseamet jõudnud esinduslik küll, nüüd pea järsku seal mingisugune vaimustav kõne, kui sul ei olegi mitte midagi. Seal nüüd kõige raskem selle ameti juures. Omalt poolt räägiksin veel legendi, mis liikus selle kohta, kui peegli kandidatuur tõusis dekaani kohale. Ema oli tuntud vaikse omaettemehena, kes ei armastanud administreerida. Ja siis, kui rektor oli kutsunud mitmeid mehi välja, siis olevat peegel rääkinud. Sõjaaeg oli tal variant üks-kaks meest, variant kolm varianti. Kaks-kolm meest ja tema olevat pidanud ikka nende eest hobuseid söötma ja kuidas tema siis toime tuleb ja selle peale just rektor oligi tema ikkagi kõige kindlamaks kandidaadiks seadnud ja meie muidugi hääletasime suurima mõnuga tema poolt. Ega see halvasti ei läinud küll tal oli üks hea omadus, et ta tegi valikut paberit, sest mis käiku läheb, läksid, mis oli vist lauasahtlist tagavaraks, mõned vanad asjad, vahe kerkisid üles ja ja ilmselt ka mõned paberid peavadki olema nii kausta panekuks. Nüüd on administratiivse juhtimise erg teiega prodekaanina ajalooteaduskonnas ise. On sellega võrreldes üpris päikesest. Teaduskond on meil väike ja ainult siiski ka prodekaan, aga ilmselt küll. Paberite proportsioon on kasvanud. Koos muude paberitega on aasta-aastalt kasvanud ka nende paberite hulk, kus tunnustatakse Juhan Peegli ja Helmut Piirimäe teeneid. Tiitleid. Autoriteet Emmdeebeegelega Piirimäe ole muutunud formaalselt auväärseteks. Neid hinnatakse nende aususe tagasihoidlikkuse huumorimeele tõttu. Nad mõlemad on uurinud ja kirjutanud ajalugu ja läinud ka ise raja lukku. Nii sellesse sellegendidena ülikooli seinte vahel püsib kui ka sellesse, mida kirja pannakse.