Tere õhtust. Mul on hea meel, et seoses vikerraadio tagasihoidliku juubeliga oli nõus meie saates olema mees, kelle teened Eesti raadio käekäigus ja kujundamisel ei ole sugugi väikesed. Seda meest kardeti omal ajal teda kiruti, sest ta nõudis täpsust, korrektsust, professionaalsust, kuid halba sõna ei ole tema kohta keegi öelnud ei siis ega ka hiljem. Sest ta oli härrasmees selle sõna kõige paremas vääringus ja tan härrasmeheks jäänud tänaseni. Tere tulemast, Eesti raadio kauaaegne direktor härra Aado Slutsk. Tervist. Teie olite vikerraadiol ristiisa ja selle sünni juures. Nojah see on ikkagi kollektiivne looming ja peab ütlema, et vikerraadio tekkimine ja tema edasiarendamine ei ole nagu nähtus omaette don kogu raadio reorganiseerimise programm, üks tähtsamaid osi seal ajal olnud. Ja ta etendas tõesti auditooriumi hõivamise seisukohast libikus seisukohast väga suurt tähtsust, ma arvan, aga daami ikkagi. Tegelikult 64. aastal aga vikerraadio. Tekkis alles kolm aastat hiljem. Enne seda oli terve rida teisi asju informatsiooni teenistusse. Absoluutne ümberehitamine. Meil oli niisugune väga lugupeetud vanadaam, vanaproua. Tema oligi võib-olla selle informatsiooni ema, sest tema tuli ummikuti või lõuna paiku ta tuli paberikorvi. Kas seal oli üks 30 40 kirja, raputas need lauale. Poisid, nüüd võime päeva uudise teha. Nüüd on kirjad, mis posti teel tulid, kolm-neli päeva. Ja telefoniarve oli päevauudis, sest ma ei tea paar sõda, rubla mitte rohkem. Poole Me saatsime oma reporterid, ühiskondlikud, professionaalsed tähendab palgalised ja selleks, et teiselt poolt olin ikka nii, et Päevakaja oli pealesunnitud, kas situatsioonis, sest kui me vaatame programmi, ütleme, ulatus 64. aastal oli kaks tundi. Aga 67. aastal oli juba kuus tundi rohkem üks tund raadius juurde saada, see on suur tegu, see on raha, see on tehnilised vahendid, on inimesed ja nii edasi. Ja ka programmi seisukohalt noh, vikerraadio nagu me sõnast arusaam, oli kirev programm 65, jõulukahekümne viiendal sündis. Ta toimetas Raadio meelelahutussaadete toimetus ja talksetab, see oli kõik. Kuidas uss nii-ütelda, nagu öeldakse, et inimeste omavaheliste jõudude või jõupingutuste jaotus Garanteerimine kindlustamine ja siin peab häid sõnu ütlema sideministeeriumi tol ajal oli mees, kes tõesti lühilainesaatjatega lõi, niisugust situatsiooni, et me võisime katta peaaegu tervet vabariiki ja see oli muidugi väga tähtis. Nüüd, miks just vikerraadiot? Tolles võis, sel ajal eksisteeris niisugune üldtunnustatud roopa sült, tunnustatud süsteem, kolme programmi süsteem, üks oli see üldrahvalik, teine oli niisugune ajaviite ja kolmas oli juba ütleme, intellektuaalne suurte nõudmis auditooriumi jaoks ütleme, sümfooniline muusika ja üldised tõsised kirjanduslikud teosed. Ja me hakkasime seda organiseerima. Miks just vikerraadio oli niisugune, nagu, nagu ta oli muidugi väga suurt tähtsat osa etendas. Juba 64. aastal, kui ma eksi, Me hakkasime ühiskondlikud nüüd korras uurima auditooriumi. No see oli ka omal ajal tabusõna siis teatris, see oli isegi natukene skandaalne tol ajal, sest Nõukogude liidus oli niisugune, ma ütleks, kriminaalne vastuseis, igasugust uurimust sest omal ajal pandi inimesed kinni selle eest, et nad uurisid, ühiskondlik arvamus, sellest nähti suurt. No niisugune vaenuliku seisukohta, et otsiti, ütleme toetust rahva poolt, et näidata, et nõukogudekorras niisugust noh, niisuguses lääne mõju Läänemaa ja Lääne mõju kogu see süsteem on nagu sealt üle võetud. Aga me seda siiski tegin. Ja ma pean ütlema, vabariigis, võib-olla oli see kõige kergem. Kõige raskem oli just Moskva poolt ja tol ajal eksisteeris kahjuks niisugune üle vabariiklik vabariiklik, võimsamad või selle üsnagi arvamus, uurimisüldse keskus ja Pravda ajalehest väga teravalt kritiseeris seda. Ja muidugi see tekitas kartus meie juhtivate tegelaste ja väga raske oli seda professionaalselt luua. Aga see, mida me saime, näitas teisiti, ei ole võimalik üldse töötada. Kui me tahame üldse oma auditooriumi laiendada ja säilitada ja nii edasi. Sel ajal oli see meil väga tähtis, kas sellepärast, et üldse Eesti Raadiot ma ei räägi, teiste tolleaegsete nõukoguderaadiote tegevus ähvardas eesti keele nii hästi, kui välja sureb ja see oli üks põhilistes probleemides. Miks me nyyd tõsiselt sellega tegeles Moskva raadio muidugi, saades juhtnööre Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomiteest, püüdis ilmtingimata rahvuslikku keelt välja tõrjuda ja programmi nii üles ehitada, et veerand tundi ütleme kasvõi eesti keeles, läti keeles veerand tundi venekeelse pooltund ja pool tundi, aga tekkis niisugune situatsioon, et inimlik pidi venekeelset programmi kuulama. Faktilist aga tekkis vastupidine pilt, ei kuulatud ühtegi kuulnud, just niisugune keelte, virvaria Soodoma ja Gomorra ärritas inimesi ja selle asemel, et saavutada seda, mis arvati saavutada just vastupidi, kuna meie läksime selle kolme programmi süsteeme, siis kutsuti kokku üleliiduline nõu pidama just Tallinnas. Otseselt neid ei rünnatud, aga anti mõista, et vene keel on ikka see keel, mis on priima keel, mis peab esimesel kohal olema, et see tagab rahvaste sõprus ja nii edasi, nii edasi. Ja siis me näitasime oma oma ühiskondliku, sel arvamus uurimise grupi tulemusi. Et vastupidi, nagu ma rääkisin, tekib situatsioon, et situatsioon muutub nonsens, eks väga tubli meeskond oli siis no panud Laurizi tri. Kasutan juhust näitab praegu ka tervitada. Meie, ma arvan, eluks ajaks need, kes meil rivis on, tolleks ajaks sõpradeks jäänud. Ja nad olid nii entusiastlikult alati kaasa löönud, seal kasvõi selle päevaga. Huvitab ka niisugune nähtus, millest eriti räägitud on see, et enne, kui Päevakaja üldse esimest korda oma signaali eetrisse andis oli Kuu aega kuiv treening. Piisab selleks, et iga päev päevaga ja ja see oli meil väga suureks toeks, veendusime, et me oleme võimelised noorema, isegi kuivtreeninguga nii palju juurde õppinud. Et siis, kui esimene Päevakaja number tõesti tervitas oma auditooriumi ja ka edaspidi päeva ka minu jaoks väga kiiresti hakkas normaalselt töötama selleks ajaks loodiga üks informa välisinformatsiooniteenistus. Ja see on muidugi kõik üldse need uudised nagu mõrs tihti peal, kõik need uudisteraadio tegevus olid tihti pelgan natukene skandaalse fooniga, no kas või sama. Valis informatsiooni, teenis siia, tuli üks keskkonnabrigaad, meie tööd kontrollime ja oma suureks hirmuks aastuseks. Ja selle eesotsas oli üks kesku meditud. Suuri sääsnat avastas korraga, et meie teeme kommentaari Padist poliit ikka jumala, kuna see oli monopol, see oli ainult moskvaõigused, kuidas üldse niisugune? Minu arvates isegi kiirustasid. Ja ei lõpetanud oma ettenähtud ajaks või püüdsid varem ära sõita, et ettekanne seda Moskvas. Ja ei läinud kuigi palju aega, kus nõuti käbi nonii, vist ära sõitnud, siis sõitis Lensman ja komitee esimees Jaanimegi kutsuti ka keskkomitee büroo, mis iga päev juhtis selle istungile ja seda juhtis sel päeval. Kozlov toores mees, keskkondade sektor, toores mees. Vist viinalembeline ja üldse väramise halva kuulsusega. Patuoinas, kes pidid vastutama selle monopoli rikkumise eest, kuidas nad siis ootasid oma järjekorda ja kui nad seal sisse tulid, siis käsutad Kosof mingisid minema. Ma ei taha tegemist teha, las Käbin klaarib neid asju. Ja nii need kihutati minema. Aga siin ikka meestel jätkus seda julgust ja mitte mingeid sanktsioone ei järgnenud. Ja meie halb skandaalne tegevus muutus eeskujuks paljudele teistele. Rahvuslikele Raaduli hakati mujal kommentaarid tegema, aga öelge, kui paljuski teie isegi pidite kohvile minema kohvile. Käima Ma mäletan, 80.-te algul ja keskel, kui riislaaniga iga esmaspäev helistas, seal ei ole mingi probleem muusikaga, ma võin ühe sellise nalja rääkida. Esmaspäeval oli telefonikõne valgest majast otsiti meele, jahuta linn, mis pühapäeval oli lauldud Tel Avivis Iisraelis, mis, kes lubas niimoodi. Tuli välja, et mingi paks härrasmees oli sõitnud sinna rannamõisa lohusalusse ja oli kuulnud raadiost seda meel, jahuta, aga seal laulis Peeter Randma prantsuse keeles selawi. Ja reaagoliselt elaviis, kuulate lint üle ja selgus ei olnud midagi. No ma juba nimetus on palju. Mitmed niisugused algatused, meiepoolsed kandsid niisu, teatud skandaalset, ise mõtlesin muusika oli üks kõige valusam probleem. Väiklane olla. No lõppude lõpuks, inimese kasvatus on iga lapse kasvatus, perekonna asi, kuidas keegi sai kodus kasvatatud, kui intellektuaalselt. Noh, selle eest raadiuse vastutada, aga ta pidi vastutama, sest need inimesed, kes ei tundnud Bachi, näiteks helistasid. Me hoiatame teid, et vaadake, et jõulus Bachi muusikat ei oleks. Toetati ja kui sa pidi seda nüüd kerge muusikaga asendama, siis tekkisid niisuguseid, ütleme nagu te praegu nimedest. See ingliskeel oli üldse üks tabukeel, see oli sama hea kui nõukogudevastase propaganda ametlik levitamine jätkus, kui mingisugune isegi every krin muusikat ingliskeelses laulus, mida ei saanud vene keeles või eesti keeles lauda jätkus juba selleks keegi helistaks, vaadake, mis teil on, vaadake, mis teil on. Ma ei räägi juba selles kuulsas jalgpallimängus, see on omaette probleem, millest on väga palju räägitud. Aga, aga muusika oli ja see oli ka vikerraadio suur probleem, sest ega seda Kui isegi oleks nii palju venekeelsed, ütleme venekeelseid laule kõigist neist moodsas stiilis ja eesti keeles me poleks saanud ühtegi programmi kinnitada. Loomulikult me pidime internatsionaalsesse sellesse suhtuma ja sellepärast me pidime alati väga tõsiselt vaagima et mida võib ja mida ei või tähendab tuli tunda mängureeglid, see on selge ja ja teine, teie suur erude siin Eesti raadios on kahtlematult see uus raadiomaja, mis siin vanamajast välja vaadates praegu meil siin vastas elab, selle ehitama oli samasugune mängis. Ja asi on selles, et, Et me elasime siin koos tülimisiooniga, meil oli kitsas ja ta teada elades kitsikus, tekivad alati teatud probleemid tihti negatiivsed, mitte alati positiivsed. Ja just siis, kui televisioon sai oma ilusa tol ajal väga ilusa moodsa maja valmis. Me pidime tõestama, et meil on kitsaks jäänud aga meil tõesti kitsaks, sest selleks ajaks juba programm oli niivõrd kasvanud. Ja me tahtsime ka normaalselt testis, et meil on vaja tehnilised ruumid, ka laienev stuudiod ja seal kõik muul lindistumised ja kõnestuudios. Ja me hakkasime taotlema soli juurdis sel ajal kiskumist. D andis välja korralduse maimaldamis kuju, et mitte mingisugust kultuuri-spordi- ja nii edasi ehitusi ei tohi üldse alustada. Ja siis me tükk aega mõtlesin kullas sellega olla, siin oli meil suureks abiks tolleaegne Tallinna linna peaarhitekt Bruns kes mina arvan, et see oli tema, kes soovitas, et tehke niimoodi, et see on teil juurdeehitus. Ja siis me hakkasime projekteerima. Meil on väga hea meel, et niisugused mehed nagu Green tol ajal, mees nugasemis, Wendell meid toetasid selles asjus nakati maja projekteerimine, no üks asi on projekteeritud, teine asi on seda finantseerida. Ja meil. Me olime siis mõelda, kuidas seda nimetati tiitel nimekirjas. Me oleme sees ja nagu pidin, finantseerimise vana, aga siis, kui jõudis kätte see tähtaeg, selgus, et haridusministeerium on meid sealt, kus selles nimekirjas. Ja me tean, mis teha. Aga pidin wind tingimata alustamas selleks, et meid ei unustataks ka järgmisel aastal. Ja siis tuli mul siin kokku. Meil oli see ehitusinsener kitsele siis teised ja otsustasime, et me ise alustamisel ehitus ja hakkasime kaabli kraavi kaevama sellest kohast, kus sa siis pidi sisenema uude majja siia tehnilisse keskusesse. Ja kaevasime, tähistasime kõik need trassid ära ja siis helistas mulle ehitusministrile, küsis. Me oleme tuttavad, temaga küsis, et mis te seal teete. Masin oli midagi, et me ehitame, kuidas te ehitate. Tahame teid abistada, teil oli vist raskusi. Ja see oli niisugune väga tagasihoidlik algus, aga me olime nagu öeldakse, juba sees, siis hakati mind finantseerimine ja see oli üks minu arust sihukse rekordeid tol ajal sest see maja ehitati vist kahe poole aastaga valmis, nii kiiresti ei ole Tallinnasse ükski suurem hoone valmis saanud. Vot niisugune niisugune tore, tore lugu, reisimine, velje õmmeldi pintsak juurde, eks ole, ja nüüd ta töötab ta muidugi juba ajast ja arust ja tõsist remonti ja ümberehitamist. No me oleme nii toredasti juttu ajanud ja paljust oleks veel rääkida kindlasti ka seda, et Eesti Raadio oli esimeste hulgas, kus oli oma arvutuskeskus, nii et olime ta kaasas. Arvasin oli ka skandaalsed laadi, see on muidugi väga huvitav, Fasesse võiks ükskord spetsiaalses kõneaineks olla ja teemaks olla. Me tahtsime seda väga lugu, aga, ja siis? Me esitasime kõik oma oma kalkulatsioonid selle kohta, sest meil oli väga kallis mujalt seda masina arvutiaega tellida. Ja, ja ei olnud nii palju tõesti kvalifitseeritud meil selleks ajaks olid juba sotsioloogid olemas, millel Tartu Ülikooli valmis ette isegi spetsiaalselt raadio psühholoogi arstiteaduskonnas professor Saarma juhtimisel. Ja siis meituudi ministri nõukogu. Toetada seda või mitte ja esines väga vihaselt tolleaegne statistikavalitsuse jooda, kes oli nagu öeldakse, kõige arvutite kuningas, sander kellelegi anda. Ma ei mäleta praegu ta nime, aga ta oli nagu öeldakse, pensionieelik sel ajal pidi paari kuu pärast minema. Ja pärast seda, kui meid ära kuulati, siis ta esines väga vihase ja ma ütleks erakordse, tobeda süüdis erakordse süüdistusega meiliaadress ja nii edasi. Teiega ei ole, mina olen aru saanud, aga mulle tundub, et elada veel kaua ja ikka ei saa sellest aru. Ja täna neile abi anna ja ei toeta neid siis hommikusi hädavajalikuks, siis nad ütlevad meile, meie enam teie abi vaja, me enam ei tee seda, sest rong on ära sõitnud ja olukord on muutunud ja maid toetajate, aga sellega nüüd oli vaja üleliiduliselt, sest jagas Moskva, lõppude lõpuks siis saadid, kõik kirjad ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis tuli üks statistika valitsuses, üks osakonna juhataja tuli siia, me rääkisime juttu ja siis otsustan. Me peame Toompeale minema, et need asjad seal. Ma ütlesin, siin on auto, sõidame, ta ei sõitnud minuga. Ta sõitis trammiga pärast, ma sain aru, miks ta minuga autosse sõitnud, äkki võib-olla keegi arvas, et ma, võib-olla tal pakun pistesse autos. Ja mul olid tuttavad Moskvas just sotsioloogide seas. Ja nende abiga Me pääsesime otsemat teed üle liidus Teaduste Akadeemia. Tammsaare ja veel mitmed inimesed ja me tulime sinna. Ja meilavaatri uks, uks. Eesruumis seisis üks väike Meesa admirali pagunid peal tuli juurde, küsis kohe. Et andke andeks, tunnete mind, aga ma lugesin just parajasti enne seda ilmus üks raamat, väga huvitav raamat tema elust. Ja siis ütlesin mul kõrval, mina olen Rootsi mereröövlite järeltulija. Siis vaatas neutrulli, mis ma kaasa, mis arvuti oli välja trükkinud meie töö kohta, ütles niisuguse kaheksa häälega, et mul on väga kahju, seal istus kaks akadeemikust. Akadeemik Minsk, selle kuulsa ajaloolase vend ja siis oli veel nime, vaatas nii teatud üleolekuga nende akadeemia koodsa ütles, et mul võiksime eesti keeles seda nõupidamist. Aga kahjuks kõigi akadeemikud üldsetes mee akadeemikud tunnevad ju pähe geeni. Mis kadeemia need on, kes ei tunne. Siis ta ütles nii et ma ootan kuue päeva jooksul, et teie ettepanekud oleks. Ma katsun kõik teha, sakste vajalik arv pretendeeris, suur arvuti peab, see maksis tol ajal üle poole miljoni rubla. Ja me sõitsime Tallinnasse, hakkasime kohaseda keerukat kirja koostama ja viimsel päeval helistas tema sekretär, tema sekt olla ka teaduste doktor Türkov, mäletan ta nimi praegu ütles. Admiral, on väga mures, kas te jõuate kõhre? Ja Me saatsime teistele kirja ja ma ütlen, tema abi oli meil tõesti hindamata. Vot nii. No seal on meil pikem jutt edasi, kuidas ta hakkas tegutsema, kuidas meid toetanud, aga nii sai teoks meiega. Kus, kes ja nii need aastad on läinud igas aastas on midagi, mis annab jõudu elada järgmisesse aastasse ja ülejärgmises ja, ja kogu aeg on see kvaliteet tõusnud. Aitäh, härra Aados. Lutsk, et te tulite, millise muusikapalaga tänaks teid nende aastate eest. Ja mitte sellepärast, et see töö on iseenesest väga huvitav, väga mitmekesine. Ma arvan, et kõige tähtsam on see, et meil oli väga tore kollektiiv, oli tõesti väga tugev, väga, püüdis midagi uut luua, midagi täiesti omapärast. Ma pean ja ma arvan, et sellega nõustuvad kõik. Et Eesti Raadio oli ikka omapärane raadio võrreldes, ütleme, et tal oli oma nägu, oma käekiri. Seda tegi just see kollektiiv, seda ei saa ükski administraator, ükski fenownegi suuda seda otseselt mõjutada. Seda saab ainult kollektiivse töö tulemusena andekate talendikate inimeste eestvedamisel. Ja vot see tunne, et see on minuga, et kõik see ei ole kuskil kadunud. See on vastu kõige tähtsam vähemalt inimeste elus. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma arvan, klassikalist muusikat. Kaasaegse kõige moodsamat muusikat, kui tal on viit, kui tal on meloodiad. Ma muidugi, ma olen eluaeg autoroolis istunud ja mulle meeldib ka rütmimuusika mul niisugune tunne, et ma olen autoroolis ja see rütm ja see dünaamika. Aga mida vanemaks saan, seda rohkem armastan. Isegi. Liiga kiirustav inimene, ooper, nõudes rohkem tähelepanu ja ütleme rohkem aega, rohkem süvenemist. Nüüdsi muutub mulle ikka lähedasemaks, arusaadavamaks. See on nii, nii palju on muusikast muidugi veel suurem roll elus, mainib nähtuste kirjanduses. Ma alati mõtlen selle peale, kuidas Sultsi inimene loeb raamatut ja ta elab, ütleme ega ta ei näe ju mingit pilti, aga ta elab nii oma illusioonis omaette, kujutades oma oma suhtumist selles, nii et teeb lausa närvilist, sest pärast seda sa öösel magada. Ja see kirjandus ükskõik muidugi hea kirjandus on niivõrd tähtis, et see on tõesti kahju, kui noored inimesed kasvavad ja nad ei ole mitte midagi lugenud. Nad ei ole, nad ei tunne, ütleme, Saksamaa. Sajandivahetuse kirjandus ma olen isegi Saksamaal ka avastanud, ega väga paljud ei tunne, Fallandat ei tunne. Varthermanni, ei tunne seal. Rääkimata sellest, et mitte ainult saksa, ma mõtlen ka Prantsusmaa võtnud hine aga veel hullem on see, et ka eesti kirjandust tuntakse väga. Võib-olla on see suur lünk meie haridustööst ja tegevustest? Ma ei ole kohtumõistja muidugi. Aga kirjandusele muld tundub, tuleb tõesti palju suuremat tähelepanu. Aitäh ja head erksat vaimu.