Ja need said teoks Allol Tori alatöötajate ametiühingu liinis, hiljem teatriühingu liinis. Ja need köitsid, haarasid väga palju teatritöötajaid ja olid väga populaarsed. Kui me nüüd heidame pilgu tagasi, siis, Legendaarne oli meil esimene jalgpallimeeskond mitte esimene, vaid aastal 1955. Kui toimus esimene kohtumine Tartu jalgpalliveteranidega. Siis meeskonnas mängisid Belo rannast balletisolist, kes oli silla kaistes. Võimetelt. Mängimas tolleaegne tuntud jalgpallitreener Elmar Saar ütles, et vot selle mehe ta võtaks küll Tallinna kalevisse mängima. Aga Noorannaste muidugi ei läinud. Ta oli ikka pöördunud ennast balletile ja peab ütlema, et ta tihti paistis aladega mis oli saanud jalgpallimängus pidi minema järgmisel päeval lavale ja tantsima peaosi. Vanemuise meeskonnaurus Karl Kalkun juunior, kes oli tulnud Tartu Ülikooli üliõpilasena ülikooli spordiklubi värvides Eesti meistriks korvpallis, võrkpallis. Siis oli seal kadel Eesti vabariigi säästmeil kurt Caroosund. Ki dirigent Aado regi. No ja nii edasi Viktor Taimre ooperis oristest. Ja aitasid kaasa tublisti spordi edendamisel ja propageerimisel. No malemäng on näitlejate hulgas ju ammust ajast populaarne on ka pillimeeste hulgas, kes siin Vanemuises esimest viiulit male seal mänginud mängijad. Sest tema saavutas alles karjat spordijärke ja oli meie võistkonna vaieldamatu. Härra, hästi, kui kaua te olete või olete Vanemuise-ga seotud olnud? Mina tulin Vanemuise teatrisse 1941. aastal. Nii et nüüd peaaegu siiani välja, vahepeal oli nüüd pensioniaeg ka natukene, aga nüüd ma tulin tagasi. Aeg läheb igavaks ja 41.-st aastast peale, siiani võib niimoodi ütelda. Kui teatrisümboliteks on kaks maski, üks nukker ja teine rõõmus, siis teie sümboliseerides seda rõõmsat poolt, vaatan teie nägu rõõmust, mis siin teatris ikka on, nagu kunagi öeldi niimoodi, et ma, rahvas teatris kaugel olevad inimesed ütlesid, et mis teil viga teatris olla, laulate tantsite ega päiv vastsed Raivot seljas ja ei loe elu kerge. Eks need rõivad kulu ka, et kui palju kostüüme teil läbi käinud? No neid on terve hunnik kindlasti igasuguseid, aga, aga huvitav on see aasta poolteist tagasi sattusid mulle kätte siit teatrist ühed sellised püksid, millega ma noh, ütleme 30 aastat tagasi laval olin siis keskkohalt natukene nagu tundus olema kitsaks jäänud, aga ega see minu süü ei ole seal kindlasti püksteta. Süüa seistes jäävad ikka kitsamaks. Seda küll. Meil siin härra Erik Lillo aega rääkisime, et vanemavõistlused on kõvad spordimehed olnud ja on siiani kindlasti, kas teiega sporti tegite? Tegin küll. Jaa. Ma olin kaua aega spordikollektiivi esimees, nagu tookord nimetati organisaator ja ja tegin sporti, palli mängisin ja püssi lasin ja ja, ja noh, ja lõpuks siis kui juba aeg nii kaugele jõudis, hakkasin jahispordiga tegelema, see on niisugune tore sport värskes õhus ja palju liikumist ja, ja, ja, ja, ja värsket õhku. No kes need tuntumad kala ja jahimeeste lugude rääkijad, teatri seal oli meil üks väga tugev, jahimeeste jutu rääkija oli Evald Tordik, aga teda kahjuks enam ei ole. Temal oli neid jahi- ja kalamehe jutte palju. Noh, eks igaüks natukene rääkis kuidas nüüdne põlvkond ennast taastab, sest jahil käimine, kalapüük seal tõesti loodusega suhtlemine teha, selline lõõgastumine nüüd noorus tegeleb vist teiste, seal on teised huvid ja teised teised spordiüritused. Ega te ei taha öelda, et nüüd selline seltsielu Vanemuise seal soikunud jäi, seda mitte, seda mitte kindlasti mitte. Härra Linnumägi teeb ikkagi vaatamata sellele, et tema on suur aktivist olnud kogu nii palju kui mina mäletan teda, ta teeb ka veel praegu edasi, ikka vist, kui ma ei eksi, siis ikkagist jalgpalli isegi jalgpalli on veel proovitud, aga male käib hoolega edasi endiste sõprade ja partneritega ühismajandites. Nii et ikka ikka sel teel edasi. Ja me loodame, et selle me viime läbi. Aga me taastasime siin alles hiljuti. Paar nädalat tagasi olid meil juba sõpruskohtumine endise avangardi kolhoosi ta kes praegu esineb spordiklubi Äksi nime all. Ja need vanad sidemed, mis meil olid eriti sügavad, soojad. Teatrite vahel on praegu see asi soikunud, aga ma loodan, et see spordivaim eesti teatrites ei kao kuhugi. Nii et teatrikeeles võib öelda terves kehas terve liiter. Koit küll, mis puutub sellesse liitrisesse, siis seda kahjuks on muidugi olnud küll ja küll sest mul ei lähe iial meelest ära. Kui me aastal 1956 võitsime jäädavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu rändkarika Palts ja erd. Palli oli suures vaimustuses ja õnnitles meid ja sellele Zmaid kõik kõvasti. Aga kui siis sellele võidujärgsele päevadel kolm päeva meeskond ei saanud puhvetist välja, siis ta lubas maha lüüa. Ma usun, et te saite viimane kord lilli emadepäeval. Aga öelge, millal te viimati lilli kui artist laulja? Ehk Alatskivil käies keskkoolis on väga niisugune soe kontakt Tartu muusikakooli ja keskkooli direktori vahel selles mõttes, et seal armastatakse väga oma kodukoha kuulsaid nimesid ja alati, kui näiteks Anna Haava või liivi päeva või, või Tubina päevad, siis me alati käime seal oma õpilastega esinemas. Kuna ma nüüd olen õpetajaga olnud palju aastaid muusikakoolis, siis on see nagu loomulik, et me kogume oma õpilased enda ümber, laulame ise, mängime ise pedagoogidena ja Lähme oma õpilasi, et teha koolile reklaami. Kui te nüüd tagasi mõtlete oma õpiaastatele, Vanamölder, kas tuleb midagi tuttavlikku ette nüüd, kus te ise olete? Oi väga paljudele tuttavlikku ja niisugune tunne, et küll ma ikka olin väga rumal, omal ajal agad. Teisest küljest vahest mõtlen, et et olin ka vahest väga nutikas hindama neid auväärseid inimesi, kes minu õpetamisega olid tegelevas hõivatud. Aga kas te oskate nüüd ka mõnikord noortele andestada, kui nad natukene viilivad või või teevad mõne vembu? Andestada võib siis, kui selle all on äärmiselt kaalukas põhjus. Võib olla tervislik põhjus nüüdses ajas mõnikord võib-olla materiaalsed põhjused tingivad mingisuguse kaudse niisuguguse vajaduse sellega arvestada. Aga kui see on kunstilise tulemuse kahjuks see põhjus ja ta on niisugune, mida oleks saanud vältida, siis on raske andestada. Aga kui õpilane on välja mõelnud väga toreda nipi ja lihtsalt tõmbab teed seekord. Noh, see on ju või siis ühesõnaga nutikus ja huumor ja humoorikas peab õppetöös olema ka üsna taskust võtta, sellepärast et ega siis ei saa muusikat ja laulmist õppida, nii et sa oled piitsaga õpilasel turjal, kes nüüd vormist eriala õpetajaks oli Linda Saul. Kontsertmeistriks oli Therese raide lavale lava ristiisaks, loen ma Udo Väljaotsa väga tähelepanu väärset mõjutusi, ma arvan, ma sain dirigentidelt näiteks mat Sovilt. Kairi klassiga olid juba kokkupuuted sellel ajal ta noore dirigendi kanna juba Estonia teatris töötas ja minu esimene ooperistuudio roll näiteks kosifant tuttes pess piina on tema juhtimisel välja tulnud ja ja mul üliõpilasena õnnestus osaleda vest sai stoori. Üliõpilasetenduses ja seal juba ja niimoodi ja väga toredasti südamlikult minu minuga diplomilavastuse väljatulekul töötas, Vallo Järvi teooria õpetajatest on väga sügavalt nii muusikaliteratuuri suht suhtumise minus nagu paika pannud minu arvates härra Leister Seal on juttu praegu Vanemuise väikeses proovisaalis ja kui me siia tulime, te tegite akna lahti, ütlesite, oh, siin on nii palju kõrutanud ja mõnikord lapsed on tänavalt isegi vastu hüüdnud. Iga ja selles majas või tähendab Vanemuise teatris ma keerutasin 23 aastat, kui nii võib öelda, tähendab laul, mis on nüüd selle must huumor. Aga laval olen ma siis üliõpilasena lisaks olnud veel Estonias kaks aastat kaasa teinud etendusest, nii et lavaelu on olnud 25 aastat. Teil tundub olevat selline terve mõtlemine ja, ja iseloom, mis nagu vist eriti muresid ei lase, väga sügavale vajuda. Vastupidi, see on üks huvitav tähelepanek tühinud valt. Võib olla maavarjund selle taha oma muredega, tähendab ma olen sellise matusesaanud kodunt, et oma isikliku murega ei eTwistata teiste inimeste ees, sest igalühel on oma muresid küllalt ja, ja töös töö käigus tööl ei ole nagu isiklike muredega mitte midagi tegemist, töö on omaette, missugune nähtus, temal on oma oma väärtus ja oma tähtsus inimese elus ja selle seda ei aeta. Ta seki isiklike murede raskusega vä? Nii et suudate ka rasketel hetkedel tulla lavale ja tunnete, et muusika siis nagu aitab sellest üle saada. Ja suudan küll, ma olen 38 kraadi palavikuga laval olnud ja sellepärast, et oli Moskvast vägada piss komisjon kohal, mis pidi hindama etenduse väärtust. Pärast sain ma selle eest küll etteheite osaliseks, et ma olevat üle mänginud, aga 38 kraadise palavikuga võis seda ka juhtuda. Ma ei mäleta sellest etendusest mitte midagi. Aga milline etendus on siiani silmade südamesse? Noh, võib-olla päris julgelt võib öelda, et see viljahabemeajaja rosina rollina sellepärast et juba õpingute aegu õpetaja Linda Saul ütles mulle, et ma võin lauljanna väga õnnelikuks pidada ennast, kui ma saan oma elus laulda rosinat des piinat suv rannat. Ja no sinna luges ta veel mõned rollid peale ja kui ma niimoodi mõtlen nüüd tagasi, siis need eelpool nimetatud mängitud Nii et te olete selles mõttes õnnelik inimene, te olete sinilinnud. Sinilinnu püüdmine on väga niisugune, küsitav asi, selle poole me püüdleme, kõik ja aga ma olen tundnud võib-olla selle õnne lähedust. Ja, aga see ei tähenda, et midagi on jäänud ikka kuskile veel tunnelmatesse. Vot seda või teist oleks võinud veel teha. Aga samas selliste hetkede pärast tasubki öeldakse, jah, see on õige just niisuguste õnnehetkedega pärast, mis viitavad sellele, et sulle on öeldud, et kui sa seda saaksid, siis oleks hästi. Eriti, kui on pedagoog, keda sa pead suureks autoriteediks eneste perspektiivi ära näitama tamisel siis siis ma võin olla küll õnnelik. Oli raske teadlaste Ravenna ja pedagoogina tööle asuda. Ei olnud sõna niisuguses väga sügavas mõttes, sest ma töötasin kogu aeg paralleelselt pedagoogina. See oli nagu ette valmistatud, et üks kord elus tuleb ära minna. Äramineku põhjusi võib olla väga mitmesuguseid ja selle lahkamine on väga keeruline protsess. Aga ükskord ikkagi tuleb ju ära minna edagoogise mulle juba õpingute aegu ütles ka, laulmine ei ole igavene tegevus ja tal on ükskord ka ots. Ja kui ma teatrisse noore lauljanna tulin, siis tahtmatult muutusin ma kellelegi välja vahetajaks. Tähendab, minu ees oli keegi vanem kolleeg ja mina olin järgmine tema asemikuks planeeritud ja mõeldud juhtkonna poolt ja, ja ma ise õnne Ta heal sattusin niisuguses heas situatsioonis, et ma sain kedagi asendada ja siis juba ma nägin, vanad pedagoogid minuga väga hästi, suhtlesid jama, leidsin nendega hea kontakti ja nad mind väga nagu valmistasid ka sellele hetkele, et näiteks ainuseep, kui ta oma 50. aasta juubelit, et tähistas, siis ma pöördus minu poole, et kui konsultandi poole, et ma aitaksin temal oma hääl nii-öelda vormi tasemele viia, et ei oleks häbi oma juubelil esineda lõbusas leses Ahanna Klava, Riina ja selle protsessis, selle ettevalmistuse protsessis me väga palju rääkisime niisugustest juubelitest äraminekutest ja ja, ja tema oli üks neist, kes juhtis sellele ka tähelepanu, et valmistajaid paremini kui mina seda äraminekuhetk, et sul on see kuskil väga kaugel ja sa ei pruugi seda praegu tajuda, aga see kunagi tuleb. Ja selles on see inimlik tarkus, sest me oleme harjunud, et mõnedki primadonnad või tähe tahavad ikka eraelada kuni särada elu lõpuni, aga tegelikult paratamatult on mingi aeg, kus on see elutöö. Piibias võib-olla niimoodi ma ei ütleks, et minu elutöö piir oli käes, mul oleks võib-olla võimalusi veel olnud rakendusse rakendust leida, aga kahtlemata iga inimese looduslikes eeldustest eriti kõrge hääle eeldustes on tood piiratus juba programmeeritud looduse poolt. Et kui ta kaotab selle erilise, esmase värskuse, ta muutub juba kogemustega lauljaks ja kogemustega lava inimeseks, et siis ta võib olla, kaotab teatud niisugust taas rollidele. Absoluutse sobivuse hakatakse tema vanusest rääkima ja tahetakse laval näha nooremat. Ja õige on siiski lahkuda võitjana piltlikult öeldes. Jah, ma omaette mõtetes kandsin mõtet, et ma lähen siis, kui ma seda õigeks pean, mitte ei hakka ootama, et mind aetakse ära, öeldakse iga päev, et hakka minema, hakkab minema, märku antakse nagunii juba varakult. Nojah, järgmine põlvkond koputab uksele loomulikult. Mul väljavahetus ja põlvkondade vahetus on teatris umbes niimoodi programmeeritud 15 20 aasta raamides ka, kui ma olin teatris töötanud Vanemuises 23 aastat, siis paratamatult Yokoputas juba järgmine põlvkond uksele. Teil on seljas nii tore, kostüüm on punane, teie lemmikul. Ja kuna see on minu lemmikvärv, ta loob niisuguse õitseva tunde, nii nagu vanad pedagoogid ütlevad, Harder ütles, et lillelõhna pead tundma, kui sa laulda tahad, et see peab nagu olema kuidagi vormistatud sinu ümber, et sa seda tuld eneses ja hõngu tunneksid, et sa jõuad kindlasti teatud impulsi. Ja kindlasti kevad on lemmik aastaaeg. Lill oi, see on nüüd niisugune küsimus, võib-olla kõige lihtsamad kannikesed, tähendab, ma olen ise mänginud mon mantri kannikest ja, ja vot sealt häälema nagu sain kingituseks vahest neid kõige lihtsamaid lillekesi kannikese igasuguses variandis, vot sealt ma mäletan, et ma mõtlesin, et vot kannikese lilla on näiteks väga sümpaatne Gingele. Kui teil oleks valida, kas istuda televiisori ees või vaadata mingit filmi või olla köögis ja teha head toitu, kummati olite. Paratamatus sunnib kööki. Ja televiisorit ma üldiselt mitte väga ei armasta, ta on minu jaoks natukene mehhaaniline või ta eemaldab minust selle tegija väga kaugele. Ta lipsab minust väga kiiresti mööda ja ma ei anna mulle küllaldast süvenemise võimalust inimesesse. Kui me veel vaatame pilguga tagasitee Vanemuise aastatele. Teater ei ole ainult see, mis laval särab solistid, koor, orkester, dirigent, vaid see on sadade teiste inimeste tööd, see etendus veel toa lavatöölised kostümmeerijad, kõik. Ja see on teatritegemine, on kollektiivne töö ja oma õpilastele ka alati püüan ikkagi seletada. Ma annan neile ka lavalist ettevalmistust, sest ma ise olen ju nagu kogenud selles küsimuses ja see õigus on mulle nagu antud. Ja siis ma neile ka püüan nagu selgeks teha seda põhimist, et nad ei ole mitte üksinda, need teevad ja üksinda laulmist on väga väike protsent üksinda olemist ja tegemist soolot on suures lavad tegemises. Üks kaks minu mõnede minutitega loetavad hetked ja kogu töö on kollektiivne töö. Mul on harukordne võimalus minna hiljem lilli üle andma koos härra Jaak Villeriga teatri direktoriga ühele legendaarsele töömehele metallimehele härra Leena poole. Te teate ka tõdest. Tunnen väga hästi, me oleme koos olnud ametihingus. Ja härra einolon juubel praegu ja ma kindlasti tahan teda tervitada, et ta sama südikalt ja elurõõmsalt täidaks kõiki neid funktsioone, mis talle kollektiivi liikmed ette seavad. Nii isiklikult kui kollektiivselt. Kui palju teie olete, tema kestab? Kui palju kingakontsad panemisest tähendab parandamisest kuni ehete parandamiseni, mis on lavaehted muidugi need metallist üteldud kõik nende parandamiseni välja ja vihmavarjude parandamisest rääkimata. Ja kui sellised toredad töökaaslased on, siis läheb ka töö paremini ja tekib selline mõnus meenul. Ja kui näiteks härra Rein haput kohta, vaat siis rõõmus vastastikune, nagu see on, ühtekuuluvustekib inimestega, aga see, kui ta ei ole otseselt laval, vaid ta on sinu ümber, ta loob sulle selle. Selle meeleolu, temaga suhted, tema valmistatud esemed loovad meeleolu, et sa tahad lavale minna. Sa oled hästi vormistatud. Aitäh teile ja mina sooviksin, et teil oleks aasta üks suur kevad. Ja seda sul ei ole. Seda sulle nüüd check või vabaarve, et Vanemuine filopeedias niukene, huvitav komplekt, me tahame, eriti kallitele külalistele oleme andnud ja ka mõnedele meie meestele, kas juubilar, kuna margihuviline olen otse, aga ta on, ta korjab igasugused niukesed koduloolist ja ajaloolist materjali ja, ja see on just riista säilitab mis on esimene. Ja aita ja sa ei saa ikka siin. Sa ei saa ikka siin, et see on üks õige sõna, eksju, kus mina lähen ära Reinart puu nagu jutuks, te olete juba 30 aastat siin ligi kolm last ja mul siin seina peal kirjutatud üles aastaarvud, 57. aastal võtsin esimese kivi vana varemete pealt pihku ja puhastasin, ladusin hunnikutesse jääd 67. aastal algassist, teatreid, viitamine minu poolt peale, kus olid müürid, oli juba püsti ja sealt algas tegelikult teatrimehe töö. Me oleme praegu metallitöökojas ja kaasaegne metallitöökoda, see tähendab programmeeritud tööpinke ja jumal teab mida laserlõikust, aga siin on kõik nii armsalt segane. Sebisin teatud kord. Ja see on, ma ütleks niimoodi, et flirdi kool, kadunud ird rahutava Brule, temal oli iga valitses segadus, aga tal oli oma süsteem, ta leidis alati kõik kähku kätte, aitäh. Ja meil on, kuna töötuba on väikene, siis siin on kõik oma süsteemi järgi paika pandud. Masinad on küll vanad, aga nad on töökorras hoitud ja nende saame veel tööd teha. Teie elukutse on huvitav, et te võisite ka sotsialismi ajal teha riigivastast propagandat, tähendab, kui ooperis oli vaeka Saksa haakristi, siis te lõite selle väljasid. Me oleme siin vaadata asjast endi, siis sinuni, teist näha. Aga niisugusel eesmärgil ja Peleb nivool bioaasa tollal diplomaadid, kes oli ärablipe tule vahele ja sealt puhtalt tulnud välja tänu taevale. Millist metalli kõige rohkem kuluksid? Siin on vabalt roostetavad metalli hästi palju. Ja, ja siis on. Kassikuld ütelda teatri kuldvaske pronksi minust muidugi seal Manhattan viskab nalja ka, aga sellega teatrikeeles öeldakse, et mis laval särada, särab hiilgaksid treid hapu käe alt. Ja suured trahvid, konstruktsioonid, trepid siis igasugused keerukad konstruktsioonid, treimist, keevitamine, peen nikerdamine, see kulunud. No praegu, kus me teame, et kõik müüakse maha, mets ja, ja metall ja kivid isegi, aga teie metall on alles jäänud. Ja ma veel sülitaks veel poolteise poole, et aga me just korjata kokku kõik, mis ja püüame säilitada, mis veel vähegi on jäänud seda just seda vana. Sest meil siin töötoas käib hästi palju koolina PSI ja ekskursioonid tuuakse tutvuma teatritöökodadega. Ja teatrimaailm on juba kord niisugune hästi huvitav ja tore ja salakütuste kate all öeldakse niimoodi, et ei tohiks küll viia inimest kööki, et näha, kuidas valmib ilus praad. Aga teatrisse, Psy tooma ja siin töötoas on nad alati teretulnud ja nad on siin saanud nalja ja naeru ja nende silmaring on, ma usun, Bristublist avanenud, et ka sellises kitsastes oludes saab teha ilusatest. Millise etendusele on kõige raskem seda atribuutikat? Rekvisiitide häda on praegu päris raske öelda kohe, et milline etendus on, etendused on vahelduva nõudlusega ja on ühed, mis nõuavad hästi palju hõbedat ja kulda ja teised, mis nõuavad hästi palju. Nüüd raudkonstruktsioone nagu hästi suur lavastus oli? Mees La Manchast, kas on seal suured veskid, mis on meid ka hästi kõrgetel kui neli-viis-kuus meetrit, kus peal tornid, takse, kõigutakse koor ja esinejad ronivad krabiale, peavad olema hästi välja mõeldud ja need siis hästi suures töötoas siis on, kus on kõrge taevakaar v koha peal. Sevilla habemeajaja vigaro pulmmeelsused ja mis jälle üks huvitav tööli pagariproua. Ja siin oli Keer p tegemine siin sama väikses töötoas ja mis leidis väga hea vastukaja. Teie töö on ka selline, nagu öeldakse, peab ajahambale vastu, aga seda koi ei sööks, ainult roostetanud. Rooste oli ja siis hakkab ka praegu inimese peale. Aga ma ütleks seda, ta soovitaks ka teistele kõigile noorematele meestele, et jätku huumorimeelt. Sest see on kõige parem koitõrje ja roostetõrje. Öelge nende aastate jooksul, millised teatriinimesed, kes laval, esinejad, kes on publiku hulgas populaarsed millistega teel on kõige paremad kontaktid ja suhted olnud. Teatriinimeste ka see on niisugune ruum, kus me praegu oleme siit kevadel peaaegu kõik, ma olen püüdnud kõiki aidata nendegi kõikide kõikvõimalikke soovidele vastu tulla. Ja tänagi, nagu ütles härra Viller ja ta soovis, et ma südamest, et ma ikka siin majas edasi oleksin, sest inimesed on leidnud ikese idee. Öelge, kui palju kodus on teil tehtud midagi sellist toredat, mis ehib tööruumi või suvilat näiteks? Mina elan riigimajas diaguna riigi maas on see 2000 korter, siis seal ei ole suurt võimalust teha, aga siis on mul isast parandavad maakodu. Ja maakodus olen ma siis oma põhilise aja ja sinna mul on, siis ehitavad traktorid, põllutööriistad, veskid, kriis, saed ööl, masinad, oma kätetöö. Ja nüüd oleme jõudnud sinnamaale, kui kes eesti rahvast huvitavad pöördugeva läbisi teatrisse rai lõpupoole. Ja ma olen jõudnud sinna piiri peale, et pean hakkama neid asju laiali jagama. Potipõllumehel on vähe tulevikku. Urmas, või siis ma usun, et on kindlasti inimesi, kes teiega tahavad kontakti võtta, nii et Vanemuise teatri Reinap on, mul on sellised omatehtud masinad mis on võib-olla siin pul Kaspia merd ainulaadsed ja kes on asjast huvitatud, muidugi pakub äganud huvimuuseum ei tähenda nadila, muuseumieksponaadid ja muuseumi huvitavalt praegu hoopis hoopis vanematest asjadest. Üks on kindel, et teie abikaasa kunagi ei hädalda koduselt, jälle on kirves. Aitäh, ma ütlen oma abikaasale, kes on igatipidi olnud, mõistev, et ma teen siin teatris pikapäeva rühma. Ja kodus oleme saanud kenasti kokkuleppele igas asjas. Tööd peavad olema ikke tehtud kõikide muude asjade kõrvalt. Öelge, kas poli toostid lööte kokku kristall vokaalidega või on teie omavalmistatud hõbe või ülekullatud pokaalid? Prae täna, ütleme niimoodi, et igalühel soovi kohaselt. Ja siis teisipäevast tuleva teisipäeval oleme Johan silmi meeskoorimeestega koos laulumees ka laulumees ka olnud, et üle 30 aasta. Ja siis sellest mitte ajast 13 aastat silmi koori president. No saite siis ka riigi presidendiga kokku, kui ta Tartus käis? Riigi president hoidis rohkem väikse maja poole. Ta võib-olla oleks tulnud Heabelega suurde majja, aga küllap ta jõuab, seisis teile raudset kätt, sooja südant ja lahedat mõistus ja kui ma leian mõne sobiliku loomisse, võiks olla. Vaste tervituses Juhan Simmi oma saar sest inimene otsib laatika oma saart. Teie olete leidnud? Ma peaaegu olen leidnud, otsime edasi veel. Aga minu oma saar on Vanemuise teater. Kalle Loona on praeguse orkestri koosseisuks staažikamate liikmeid. Olen umbes 22 aastat vanemusorkestriga seotud olnud, on kõvasti mängijaid vahel tunud ja praegu võiks ütelda isegi niimoodi, et sellest momendist, kui ma esimest korda Vanemuisesse mängima tulin on jäänud võib-olla ainult alla kümnekonnamängija, kes sel ajal töötas, et need põlvkondade vahetus on selle aja jooksul kõva olnud. Aga öelge, kui te mäletate esimest esinemist esimest proovi ja võrreldes praegust on midagi muutunud. Repertuaar on teine ja dirigendid on teised. Tol korral oli peadirigent fikseeri kõlar. Seal on praegu ka väga lugupeetud meie poolt, me oleme seda lemmikdirigendiks nimetanud aate. Aga siis Endel Nõgene tuli üsna peatselt ja Lauri Sirp on nüüd hästi noor dirigent, aga meile juba väga armsaks saanud. Ja repertuaar on teine sellepärast et esimene asi, mida mina juhtusin mängima Mozarti ooper Cosi, fan tutte ja seda tädi hoopis dirigent Saksamaalt, härra Paul. Ja siis oli Timur koogambel tookord tööl, tema kutsuski mind Vanemuisesse mängima poole kohaga alguses. Ja siis me mängisime tol korral väga palju ka romantilist ooperimuusikat, Tšaikovskit oli Jevgeni, on heegen ja ei ole anda ja siis tonitsiati Armujook ja tonitsiati Don Basquale, Beethoven, Iphideeljo näiteks, ja väga huvitavaid asju oli igal juhul kavas, madam pato flai. Nii et mul aga hea meel, et ma sattusin sel perioodil, kus oli tõesti põnev repertuaar, sümfooniakontserdid olid ka huvitavad. Mul on just meeles näiteks Erich Kõlar, ega me tegime ühe hästi suure kava sellele tallinlased kaaslasele Šostakovitši viies sümfoonia näiteks ja sisalikud Reieri kontsert häälele ja ja harfi kontsert oli ja no see oli üsna põnev aeg tol ajal, kui ma alguses poole kohaga töötasin, siis me käisime hästi palju Moskvas Leningradis ja peab ütlema, et meid seal ikka täiesti oodati kohe. Kas oli näiteks külalisetendused, kuuleksid pilliga võõrastemajas teatrisse, siis poole tee peal hakati pesema, egodelliks piletit ei ole. Saalid olid täis, see oli veel Kaarel Irdi aegadel. Ja siis oleme käinud Saksamaal ja Soomes ja nüüd käisime Rootsis ja ja muidugi teised orkestri kolleegid vahepeal käisid Armeenias ja kammerorkester triga Leedus ja ja mujal on ka käidud ka siis ma olen mänginud väga palju eesti muusikat, kaasa arvatud praeguste eesti heliloojate loomingut ja nad on ise siin olnud. Ja oleme ka esmaesitusi teinud, vahepeal kooli dirigendiks, härra Toomas, teen siis oli just eriti tihe side Tallinna noorte autoritega ja mängisime huvitavaid kavu väga mendel soni sümfooniat, kolmandat neljandat Vošeke, üheksandat sümfooniat ja, ja kõike muud, nii et repertuaar on olnud väga mitmekülgne. Aga see ongi võib-olla selle töö juures meeldib, sellepärast et need teatrid, kus mängitakse näiteks ühte teost kohe päevade viisi, kuni sisselavastus läbi saab, võetakse uus, on just mõnevõrra natuke igav, kui ütleme näiteks mängid kuu aega ühte sama etendust, kuskil kuu keskel tuleb tusk peale, et tahaks nagu midagi muud ka mängida. Näiteks on niisugust situatsiooni sageli teatris, kus publik millegipärast väga külm on, siis on kuidagi orkestriaugus tujutu alla ja lavale nakaka. Ja samas jälle, kui publik on saalis väga elav ja elabki kaasa ja seda sooja hingust on tunda isegi siis, kui nad saalis täitsa vait on. Isegi mõnikord on parem, kui on saalis absoluutselt haudvaikus. Pärast seda tuleb eriti tormiline aplaus ja seda eriti laval just tunnetavad lauljad, aga me tunnetame orkestris ka, kui inimesed soojalt häälestatud, nad tahavad kuulata. Siis on endal kuidagi niisugune tiivustatud tunne pärast etendust ja lähed koju ja on selline noh, tõesti kõht täis kohelnud, nagu öeldakse, muusikalist, seda on tore kuulda Öelge orkestriga mingi traditsioon, kuidas hooaega lõpetada, kuidas alustada, kuidas suvepuhkusele minna? Ma ei oska ütelda, et niisugune traditsioon teed sealt konkreetselt olemas oleks, aga noh, me oleme tavaliselt kevadeti ka teinud vabaõhukontserte, kui olud seda võimaldavad. Ja sellelgi aastal, nagu kuulukse on kavas Tähtvere lauluväljakul teha. Ja peale selle on see nagu olemas, tänasin, lindistame Eesti raadio, seal on ka võrdlemisi tavapärane, et siis, kui hooaeg juba läbi on ja aega nagu rohkem selleks on, siis saab linte tehtud ja see on väga oluline, minu meelest siis jääb nagu jälg tuleviku jaoks, mismoodi orkester sellel või teisel aastal mängis ja mismoodi solistid laulsid. Teil on praegu käes väikene muusikaleksikon, milline kodune töö on tegemata? See ei ole need kodune töö, vast päris olukord on selline, et mul esmaspäeval tuleb õpilastel eksami käteseminaris, ma annan selle Eesti muusika ajalukku ja siis on minul üks väike spikku eksamiks, võtan selle kaasa ja, ja kui õpilane vastavaks igaks juhuks kontrollin, sest ega inimese mälu ei ole ju metapiirid, et kui te ise õppisite eksamid tegid spiketest? Väga vähe. Sellepärast et on noh, näiteks muusikaakadeemias õppides, seal oli suurepärased muskaalu õpetajad, nagu näiteks ütleme, Helju Tauk ja Karl lehter ja Johannes Jürisson ja Leo Normet. Nemad andsid ainet niimoodi, et see asi muutus lausa piltlikuks. Kuda kellestki heliloojast rääkis, siis see helilooja hakkas nagu elama minus sees natukese ja Tartu muusikakoolis oli meil Aare Allikvee selline õppejõud. Ja siis, kui sa läksid eksamile, seiskus natukese kontsentreeruda, said siis helilooja koju koos oma tegevusega oma kontaktidega ja oma loominguga. Taaselustus sõnas ja siis hakkas nagu ise rääkima, ma ei ütleks, et ma oleksin väga palju spikerdama pidanud, mõnikord ma tegin valmis need spikud ja pistsin kuhugile, aga siis tundsin, et ei olegi väga vaja. Ja nii viskab muusikat ka esitama, element tekib selleni kujundikusse, ükspuha mismoodi minu meelest küll, sellepärast et kuulajal peab olema mingisugune tunne apteeki ja ma kunagi van kliibon ütles väga toredasti, et muusika on kommunikatsioon ja see on siis selle tunnete ideede edastamine või vahendamine. Ja see ongi nii, et kui seda vastu võetakse, siis on kõik korras. Tõnu Kattai on Vanemuise perre kuulunud juba 25 aastat ja tema kui artisti, kui laulja käekäik on kulgenud, nagu nüüd öeldakse, samm-sammult step by step viis aastat kooris algul oli, ma ei mäleta isegi. Võib-olla klapis oskust ja siis irduda lendama wind draamatükkides ja igal pool algul operettides ka ja nii see asi läinud siiamaani. Kus see Launinberid, noh, arvata võib, et isastan pärit, sest isa oli, tähendab oli mul väga musikaalne, väga hästi laulis tenor ja isa mängis hästi viiulit, kuigi teel teda kuskile ise õppinud. Tähendab, kuskil koolis ei olnud nagu käinud, aga aga viiulit mängis ikka niisuguseid asju, mida ikka profid mängisid. Võib-olla sellelt isa kandist midagi on, kus teie viiul? A tähendab, mina ei ole viiulit õppinud aga mina mängin viiulit nüüd siin. Tähendab selles samas tükis selles. Victoria mahusaar. Ja siin tähendab. On öeldud, saalist mänginud üpris usutavalt. Lapsepõlve isale, täpselt jah. Aga ütleme, te olete küllaltki korraldatud, praegu ei ole teil tööd panna. Nojah. Tähendab, ma vist olen solistidest kõigi kord võtame, üldse tähendab mitte. Ütleme, osade suuruselt vaid etendust rohkuselt. Selle hooaja jooksul tuli 44 rolli, näiteks tuli juurde. Ja kuigi ka lõbuslisse läks maha muidugi, kus ma tegin saadikut ja mis läks meil ka vist juba viis aastat, seda ei mäleta, kui palju. Mul tuleb meelde üks vana teadjanekat, kui järsku jookseb inspitsient, et näitleja dub optimeeritud hotello rollist, issand jumal, täna läheb meil hoopiski ma mäleta kaela või midagi. Teil on juhtunud niimoodi, et valesti, kui teil nii palju rolle Palestiina meelitada. Ei, niisugust asja ei ole mul muidugi olnud. Aga, aga tähendab on olnud seda, et ma olen näiteks teinud kaks, kaks, mis on stseeni, olen laual ära teinud, pannud käe taskusse ja astud minema. Tähendab, rahu linnas ära, unustasin ära, et on üks lisastseen veel. Ja siis käisin, ajasid ümber teatri, istusin autosse, ajasin seal oma asju, viisin, nooditsin, tulin majja tagasi, siis vaatasid kõik huvitaval kombel vaatasid mulle imeliku näoga otsa, et midagi on korrast ära ja siis järsku järsku siis tähendab, plahvatasid, magasin maha, tähendab, terve see, kus ma pidin sees olema üks kui üks osatäitja. Ja vot siis muidugi lõimuliga jalad nõrgaks küll tähendab, see oli ikka niisugune tunne, tähendab, et ma ei soovitaks ikka ühelegi kolleegil, aga noh, tähendab niukseid asju juhtub, peaks kindlasti muidugi palganud maha ei võetud midagi, tähendab minusse ei suhtunud keegi halvasti üldse pärast seda noh, inimene ei ole jumalast juhtuda, võib. Ja ma kujutan ette, et ega publik ei saanudki aru, eks ole, aga ei saanud aru, leegid, ainult kolleegid, publik ei saanud aru, sest seal noh, mängiti lihtsalt välja kuidagi Fraser meelest raamisse laval teed. Kas siis ei olegi midagi teha, no kui rong on läinud, siis seal elav tähendab midagi teha ja draamatükis ei ole ta võib-olla nii hull, aga ikka mõtleme muusikalavastuses on ikka ikka noh, jama tähendab selles mõttes ütles, et kui sa seal ikka võib-olla kes teab. Paned mööda, siis võib juba hilja olla. Laiel jääd hiljaks, lahve, kuidas endale ja rütmitunne võib arvata, jah. Ma arvan küll, et ei ole probleeme olnud siiani. Et ei pea iga kord dirigent pole, vaatan, kas ei sisse astuda veel mitte. Seda peale teksti Pähe tekstiga ei ole ka probleeme. Teksti jõlikumisega, tähendab, kui hakatakse ja kui hakatakse, tähendab, lähevad sinna, siis on siin selline tekst, kui ülejäänud sinna siis laulad, seda tähendab midagi tähendab, ei ole olnud probleeme küll, mis suvi toob, siis vist peab minema tööle kuskile sellepärast et ei saa ju, teatriinimese palgaga ei saa lasta kahte kuud aia taha minna, sest sest nii nagu need, noh, kõik teavad, kuidas selle rahaga lood aetiline maha külvatud ei ole. Ei kõlbagi enam sellepärast et maal ei ole mõtet. Tähendab midagi maha külvata, sellepärast et selle bensiini peale läheb rohkem raha, kui, kui tähendab, parem on lihtsalt osta selle raha eest, mis bentsu peale raiskad, linnast kõik talvevarud. Aga mis tööd kavatsesite suvel tehes ei kujuta veel ette, mõtlesin sauna vihtu tegema hakata. Aga no ei tea veel. Ja tellis sündis Jaan hargel Tallinnas, ent kooli ja noorusaeg möödus tal Raplamaal lelle kandis, kus tema isa Jaan tegutses isetegevusliku näitleja ja pillimehena. Noormees alustas orkestri tööd oboemängijana Tallinna töölisteatris. Seejärel tegutses Estonia teatri orkestris ja Fletistina Tallinna kinodes. Tallinna konservatooriumi lõpetas ta 1939. aastal. Seejärel töötas samas õppejõuna 1944.-st aastast kuninganna elude lõppemiseni 30. jaanuaril 1966 seega üle 20 aasta oli Jaan hargel Tartu Vanemuise teatri dirigent ja Elleri kooli oboeõpetaja. Johannes lükki. Mis ajast pärinevad teie esimesed kokkupuuted Jaan hargeliga? Ja pikalt niisugust tutvuse ja koostöötamise päevi olnud ja ma temaga esimesed kokkupuuted olid juba 1934. aastal, mina sattusin temaga kokku. Tallinna muusikaühingus, seal oli Nikolai Ta oli juhataja ja see oli väga aktiivieeznesest noori ja sinna endale värbama ja siis Jaan mängis seal orkestris. No mind värvati ka mõne korra seal. Kontserte korraldas niisugused vabaõhukontserti, jaa, jaa. Siis tuli ka mul mõne korraselt Toomemäel laulda ja orkestri saates argel oli seal orkestris mängis oboe, tema mängis sel juhul mina mäletan flööti ja ta kvalifitseerub ringi siis nüüd kui vana professor Prokofjevi suri siis Ringhääling orkestris, oboe mängijatest, nii ütleme sõela peale ja argel oli nii et ta pärast öeldi, et ega ta Prokofjevi rest halvemini mänginud tekkis, Prokofjevi peeti Baltimaad üheks paremaks oboemängijaks. Nii et väga-väga osa pillime Staliniga pidi. Siis ma mäletan temast veel niimoodi, et see suur meie edu karrisoo. Mõlemad olid need konservatooriumi kasvandikud aga siis Nemad ütlesid mõlemad, ajasin kanninalegija ikka karrisoo ja laulja ja niimoodi ikka esitenor ja siis nemad ütlesid, et nemad on sitsi poisid mõlemates, sellepärast pea ja no ja niisugust ma panin alati tähele, kui Carresse kuskile midagi niisugust uut laulu üles Läks laskma seal Tamme Veskel ja oli nüüd laule siis argel temale saatis, õpetas need laulud karrisoole, aga mis edasi sai, edasi sai muidugi see, kes ta kutsus ringhäälingust Estoniast sai endale siis klaverimängijat kaas. Siis Arkalist, mäletan niimoodi, et et tema oli Tallinna sõjaväe orkestri kasvandik, seda ma ei tea, kas teil on andmeid, kuidas need nalja ja seal argelist on väga häid ja ka mul on üks väga meeles, seal, seal oli niisugused mehed koosseisus nagu Ronald kriit, jah. Klarnetimängija ja seal oli veel teisigi Aadu regi ja tuletas meelde selle juhtumist kõnelenud seal niimoodi, et nendel oli kuskil seal kust praega seal Kalevi staadioni juures seal kuskil oli mingisugune kas koolis või orkestriproov ja arg, kellel oli niisugune mood, siis Tallinna võrdlemisi noormees istus tooli peal, puhus aga pilli ja, ja, ja siis ajas jalad teise puldi peale niimoodi. Ja, ja kui tuli, siis ta orkestri juht oli siis leitnant reedel, kuid see sisse tuli krühma selt veebel, vanem ütles tõesti valvel, aga noh siis sealt ei saanud ju sealt nii ruttu lahti. Sealt jala tulevat puldi pealt ja ta jäi hiljaks, ei saanud teistega koos valves võtta. Öeldi talle jaanalgel, see oli niisuguse kõnemaneeriga võib-olla mahutaks treerin, aga ma mäletan, tema andis see röderandist meile teisest solfedžotundi, jäi talle tema intonatsioon mulle nii meelde, et siis ta räägib argel ideaalne. Selle, et sa Est sõjaväedistsipliini ei pea Teet kolm korda ümber kasarmumarss marss, aga nähtavasti see oli sõjaväe kasarmusse proovi tekita kuskil saalis. Just nii, härra leitnant, läheb proovist välja. Aga tegelikult argel jooksis ainult aknast mööda tagasi, tuli kummardas akna alt, läks mööda, teist korda jälle, läks hakast mööda jo suure jooksuga nurgani tuli sealt tagasi hakalt, jooksis jälle aknast mööda. Ja tagajärg kolis niimoodi tuli sisse. Lentanud küsib, nojaa, Nargel, kas sa jooksid Lost nii ära, jooksin, jooksin ära. Leitnant. Reeder ütleb külmale. Ta ta küll valetav. Tema jookseb kolm korda ümber kasarmu ja ei noh, ise ka mitte. Ja teistel on välja tulemas, kus ülejooksu ärade. Et sa nii osa patsiale. Naljalembeline mees, ta, ta tantsis meile tunde ja kui me tahtnud need tunde hästi noh, tahtsime nalja saada, siis küsisime talle kapeke ja meie koosseisus oli sealt siis selline Jossif Sagal oli meil kriit, oli üks Walter oli ja need olid Tallinna poisid, nendel oli niisugused küsimus ja me saime ainult naerda. Ja siis reedel rääkimisega pata, Leningradis on palju kujusid ja seal oli ka üks niisugune, ütleme naisterahva kuju. Kes seal naisterahva kujul oli üks, üks pragu. Poisid, kakad kahe Ta lihtsalt irvitama ja siis eieiei see, see ei olnud mitte see pragu, mis teie mõtete. Vaat see oli külmast löödud pragu ja mõtelge, nad ei tule selle peale, et vesi sadab sinna sisse ja külmakule rohkem lõhki, kui ta on. Niisugune. Aga kui ta oli juba Vanemuises dirigent, kuidas ta siis proovi läbi viisid? Alguses natoonliku pillimestama orkestri orkestri valitses täiesti, et ta ta ikka oli, mängis klaverit kenasti ja orkestreeri väga palju ja ja, ja mis pillimängu puutus, seal nad üle, aga teisest küljest jälle tema, tema ütlesid, et laulmine ja, ja kooriga tegemine ei ole minu noh, nii otsene ampluaa, ega ma ainult, et nüüd ta täpsust, aga ega ma teile niisugust tehnilist nõu anda Dauge nii või naa, et ma tahan, ma ütlen ainult siis, kui ilus on ja laulge teie, kuidas taat. Aga oli temaga tõesti raske laulda, räägitakse, et tal oli absoluutne kuulmine. Ei olnud raske laulnud, väga hea oli, tema kala on võib-olla, et meil oli endal kassal sinnapoole kõik need, aga nii tema ei hakanud kellelegi siis selles kinni, et, et mustast läheb. Aga mis orkestrisse puutub, seal ta ei tulnud mitte üks piuks valesti välja, kui. Ernesaks hakkas nüüd ooperit looma, siis minu teada ainult ühe ooperiorkestris. Plaan, Herbert Laan ja ülejäänud kõikunarkeli orkestreeri. No need on, nonii, ma, ja lisaks ma hõngulised saateta muidugi tehtud need sealt aga joonelt vastastikku siis rõhutas need, mis nad üksteise argel ja Ernesaksale tegi niimoodi ja, ja siis ta muidugi vaatas. Ma olen temaga väga palju ringi sõitnud. Seal oli kosilased Mulgimaalt ja suurem osa Saksa tükid. Me käisime kössi nendega, ta ju ka dirigeeris seda tasule. Nende esimestena on siin Tormide randa ja, ja nii, et, Ta oli väga aktiivne ja kassist tihti. Hiljem hakkas kurtma iked. Mister, mis sul viga satud, viska poiss, pisike poiss, nüüd siis tervis, tervis. Aga tagantjärele tuleb ütelda küll, et et ta suri südameataki tagajärjel. Ja arstid mulle. Doktor läheb vist ja kes ütles, et et lahang näitas, et talle oli olnud kuust pihku infarkti enne enne seda viimast löök negatiivid. Elurõõmsaks inimeseks. Ilmselt hakkas inimeseks jah, nii et ta ta ei nukrustanud mitte kunagi niimoodi ei saanud ütelda midagi seal muidugi. Eks see, eks see eluraskused, mis tal oli talle, kas isa ja ma ei tea, kas teil ema oli võrdlemisi varakult surnud, maisa mäletan. Nüüd, aga ta oli niisugune, ütleme, teine koopiasest, isaste kasvas üles ja nii kasvatas ka omal kaks vägevat poega üles, teine on Estoniasse, mängis hulga aega flööti ja meil ka mängis sitaks ära ja teine vist oli mingisugune. Aga kas ta ei olnud mitte disainer või kunstnik niimoodi mööblikunstnik või kuidas seda nimetatakse, nii motineta ta siis ta muidugi siis, kui see üldise 40 51 52, kolm põnevat aastat oli siis temal sama tuti kinni, et siin oled olnud ju niimoodi ja siis omamoodi hakkas Rapratsioonid temaga peale siin tulin sealt Tallinnast ära, seal need 42, mispärast nelja esimeste 42 aasta jooksul juhtus. Võib-olla ta jäi rataste vahele, kas sinna munder selga panna ja kui palju seal siis vaja ongi, oledki siis juba juba Saksa sõjaväele? No igatahes need aastad, mis ta Vanemuises veetis ja töötas, need jäävad ikka püsiva väärtusega alles. Oijah sega settas, rääkigu keegi, mis tahetega sellest sellest keegi mööda minna ei saa, mis tema see aeg siin tegi, kes oli ikkagi tohutu töökesega see orkester, aga palju koosseisus sai siin muuta, siis nüüd mehisin. Kes Tallinnas välja langesid, seal, kes norddistsipliinirikkumise pärast teisiti siis noh, siit leida sihuke võimalus, võeti Vanemuise koosseis, neid inimesi oli siia vaja ja siin, kui jalad alla said. Mäletan räinastesse tšellomängija ja, ja. Koostad selja mängi ja siin oli hulga aega ja tagasi olid nii kõvad spetsialistid Tallinnas, et hoidku kohe nii, et ta oli abivalmis inimene. Ta oli abivalmis inimene. Janno ütelda sammast sammast, et. Kuidas nimetatakse keskkonnast, kas safant inimesed need üksteisest mööda ei lähe, neetik panevad käe pihku, ütles tere ja tule vaatama. Üks saab. Valdeko Viru võib vist öelda, et Jaan hargel oli dirigent jumala armust, ega ta ei olnud õppinud, seda meil oli jah, ta oli konservatooriumis õppinud ja lõpetanud hobuajal. Aga siis minu teada ta dirigeerimist ei olnud kuskil ekstra õppinud. Yhe ta oli nagu tuntud naljamees, rääkis oma dirigendiks hakkamist naljana. Sõja ajal läks tal pill kaduma, jobu post ilma ja ei olnud muud teha kui hakka hädaga vehkima. Aga kuidas teile kui kolleegile kõrvalt vaadatuna tundus tema proovid ja juhatamine, ta oli väga osav mees igatahes kuigi ta ei olnud jah kuskil süda dirigeerimisel geenikat õppinud, temal löök oli väga selge, täpne, konkreetne, kõik oli hästi arusaadav ja tema Võib ütelda tema teatriliteratuuri oopereid, operette tundis hästi, sest ta oli varem oli ka Estonia teatrisse ise mänginud. Ja kõik tema nõudmised olid väga selged ja konkreetsed aga seejuures ka mitte kunagi liialt Betapi tantsud ja norivad. Aga järelikult pidi tal ka hea meel olema, eks ole? Jah, oli kahtlemata, sest hiljem ta Jahand, kes endale küll väga palju materjali plaat Te, kust sai kuulata, kuidas mujal seda lavastust tõlgitakse, aga alguses ei olnud midagi olemas. Näiteks ta üsna alguses dirigeeris siin Prokofjevi balleti Romeo ja Julia mida tema arvatavasti varem kuskilt isegi Iideevikuna kuulnud ei olnud. Nägemisest rääkimata kesta. Lemmikud olid selles mõttes stamendis Rogna ooperit või balletti, operetti. Ma ei tea, kas just lemmik oli, aga alguses ta spetsialiseerus rohkem ooperipojale ja juhatas kapallet. Kuna operetidirigendiks oli algusest siin Aadudegi Aga siiski mõistuse kohta võiks ütelda, et temale meeldis rohkem klassikaline ja romantiline tuur. Nüüd uuema ajavigurid neist suuremat ei hoolinud. No eks viiekümnendatel oli Vanemuises orkestriga küllaltki probleeme, sest koosseis oli veel päris väike, eks ole, see oli riiklik seadusele, mis oli pärast sõda oli orkester küllaltki korraliku suurusega, oli umbes 50 mängijat. Aga siis jah, kuskilt sealt, nii viiekümnendates aastates tuli järsku üleliiduline käsk, et vähendada koosseisud ja Vanemuise orkester, siis vähendati ka umbes 30 mängija peale. Ja siis dirigent pidi näitama ka oma liitlikult, kuidas seal kõik see koosseisuga üldse toime tulla ja pidi partituurid kah vastavalt kohedama selleks. Ja seda ta tegi ka, peab ütlema väga osavasti võttiste mõnikord ka veel oboe kätte. Võttis küll, kui juhtus niimoodi, et keegi teine dirigent juhatas etendust millegipärast oboemängija puudus, oli tema kohe valmis mängima ja mitte ainult ka poed, vaid ka flöödimängus rullide sama Osab, söödi ja see väikse flöödi Piccolo flöödimängus. Tol ajal käisime ikali nagu sundkorras demonstratsioonidel maipühadel. Siis Vanemuise teater läks välja oma orkestriga ja, ja seal ta käib, mu päev mängib Piccolo flööti, see oli juba nii traditsiooniks. Töökoda oli väga palju ringreisid, kus orkester mängis vähendatud koosseisus oma vaadatavat operetid. Ta seadis isegi võiks koosseisule, et ta iseendale ka veel midagi mängida, ka kahjustide, enamasti flöödipartiid. Kuidas ta väljaspool tööd oli seltskonnas. Ta oli väga tore seltskonna mees ta muidugi töö juures oli nõudlik, nõudis täpipealt oma nõudmiste täitmist, aga vabal ajal ta orkestrimeistriga, aga samuti ka lauljatega teady lauljatega sai väga hästi läbi. Tema suudes harrastusteks olid näiteks kaardimängud, tema kaarti, mängijaid tundis peaaegu kõike, mis maailmas on olemas, kui tahtsid midagi teada selle kohta, siis küsiti, tema käis muidugi lemmik mänkolist olemas. Akkadi pritsid vokatiiv, vähe, osati mängida, ei olnud temale võrdseid vastaseid. Siis eriti ring riisudel leibidunud mänguks oli ärtu mäng. Seda tema mängis väga hästi. Siis edasi, tema oli teatris. Seadki oli tutt piljardimängija küllaltki osav aga siiski. Tavaliselt ei olnud tema teatris mitte esimene mängija, vaid teine, sest esimene mängija oli üks kontrabassimängija känd. Ja algel oli nagu igavene teine, aga koduta võttis kätte suvepuhkuse ajal juhtusime üheskoos temaga puhkamas, evoli Haaslaval oli teatri hangitud üks ajutine puhkekodupärast, oli ka päris koduteatri seal tookord oli ajutine kogu puhkuse ajal. Vaevalt käis natuke jalutamas ja edestas aga kogu päeva ja Hadrutasis üksmide piljardit. Seal oligi mäng olemas ja, ja vaat siis tal õnnestus kah pärast seda kändu võita. Ja et tal seda eneseuhkust Jonny oli hooli kahtlemata. No peale sellise töökuse ja, ja andekuse oli ta tõesti tore naljamees. Ta oli jah, naljamees ja tema seda naljategemist. Sõbrad nimetasid kella löömiseks löörnid kellaga ja teda ennast kutsuti kella Jaaniks. Temal olid väga siuksed toredad lood enamasti minevikust. Tallinna ja teistest pillimeestest ja muidu muusikameestest. Mis nii. Hulk olite räägitud, seal ei saanud peaaegu üldse vahet ja mis oli seal seal tõtt ja kus algas tema enda fantaasia aga ükski etendus vist pooleli ei ole jäänud, tema käel? Pooleli just ei jäänud, aga no ma ei tea, kas nüüd maksaks rääkida temalt just hiljuti oli küsitud Ja ükskord oligi niisugune, et oli üks vabaõhuetendus oli, kui ma ei eksi, siis oli ta Antsla linnas. Ja õhtul oli etendus, päeval oli, proovib proovi õieti teha ei saanudki, siis 100. vihma ja oli arvata, et, Õhtuks kah vihmile jääetendus jääb tegemata ja siis noh mis seal muudki teha, kui, siis sai siis ka lapsukest võetud ja ja siis tema täitis oma sõna-sõnalt, tuli kohale, lõi etendusi lahti, aga ainult selle esimese löögi kokku siselt põgibergia ja magas. Etendust mängiti, mängiti aga, aga ilma tõmmata seal orkestri kontsertmeister siis oma mänguga, siis täitis nagu direktori ülesandeid, mis on veel meelde jäänud temast nagunii isikupärast. Siis nad nagu teada koorijuht, aga ka ooperidirigent peab ka ise laulma, peab kõik partiid ette laulma, nii kõrged kui madalad. Nii naiste kui meeste hääled ja algel oli selles suhtes väga osav. Ta falseti abil laulis ka kõrgel täis hääled ära kohe õiges kõrguses, mitu korda madalamad. Ja siis dirigeerimise suhtes enam ei mäletanud tema märkustega partituur. Eriti kui Toyotas balletti, siis ta pidi muidugi täpsemalt kõike jälgima, mis ballettmeistrid ja tantsija soovisid, tempovi tohib tohtinud olla, kraadiga ei, kiirem, aeglasem see segas tantsimist. Ja siis tema märkis kõik, temputada oma partituuris omani isikupärase. Ütleme väljendusega näiteks on meeldi ainult täpselt tema väljendused. Kihu kiiremad. Ja vastupidi. Ja ära tõtta. Aga mis teid, teie isa ei lubanud mul meremeheks hakata ja siis ma mõtlesin, et hakkan muusikuks. Ma ei oskagi teistmoodi vastata. Mul ema isa oli kogu aeg muusikaga tegelesid ja sellepärast ma lihtsalt selle meremehejuttu rääkisin, sellepärast et, et ma tõepoolest kunagi tahtsin kangesti mere merele saada ja. Aga noh, siis isa keelas ära. Jumal tänatud. Et see on väga suurtöödest. Vaat kui palju me oleme õppinud ja õpime, õpime ja. Ja valmis, kuidagi ei saa seal iga kunstniku kuulunud. Mida rohkem õpid, seda rohkem vaatad, et vot see on küll halvasti halvasti. Laulja õpibki ära sureb või lõpetab laulmise, teeme nii, nii vist. Õigeme suvi, mees. Mul on haiglas, lähen haiglasse suveks närvidest, närvidest on mao, ülehappesuse ja muud asjad ja seda tuleb parandada enam kolmagu lõigatakse ära. Ei, ma usun, et lõigata. Sest mul on sihuke rull, Balztofrollidel peab ikka olema terve maaga vajalik FB-s ja, ja sellepärast ma lähengi haiglasse kõpitsema. Laulu- ja teatri juurde on teda toonud kutsumus, igatsus, vajadus. Ja seda mitte väga. Oli kena päikseline päev, kui istusime müüripealsel teatri vabaõhukohviku terrassil. Ümberringi suvine melu, tuulepuhangut, jutusumin, autode sigin-sagin. Ma ei mäleta, et ma lapsepõlvest oleksin väga laulnud, ei, lihtsalt igatsed. See avastus tuli hiljem see, mille kaudu väljendada, seda igatses. Ma lapsepõlves, ma tegelesin rohkem joonistamisega ja eks ole kõik üks suur kunst. Tänu võlgu. Te olete lauljaks saamas. Tartus ma õppisin kahe õpetaja juures. Kõigepealt oli mul Leida Jürgens õppejõud ja hiljem Liia Kallaste. Kes nüüd teie kolleeg, eks ole, need on ta kolled. Aga kõige suuremad tänusõnad tuleb öelda Tallinna konservatooriumi aegs õppejõule Rostislav Gurjev, tänu kellele ma nüüd seal nii kaugele jõudnud, noh, nagu ma olen, millal tahaks laulda, see on unistus. Mida Mulle tegelikult meeldib teha seda, mida parajasti saan teha? Siga, see on huvitav, aga noh, tahaks nagu ooperit rohkem teha, tahaks väga teha, annan etapil stardis. Ja järgmisest hooajast tuleb nagu Faust mängukavaga, noh muidugi ma ei tea veel, kes seda seal tegema hakkab, väga tahaks teha Margaret. Rajal midagi ilusat vees. Noh, niiviisi nii siin kui seal Tartus ja Tallinnas ja maale ei tõmmanud mul vanematekodus maal sõbrad ja tuttavad linnas või maal, sündinud ja kasvanud, aga eks see kipubki nii modele, linnainimene maale ja maainimene tahab minna. Ja kui meie naiste kahte sorti on kalamehed, jahimehed? Jah, ma õudselt tahaks olla kirglik kalamees. Mul vanasti meeldis väga kalal käia, aga nüüd ma ei ole aastaid üldse õnge leotanud. Ja sellest on väga kahju. Ma nüüd leppisin kokku, kui võib-olla ülehomme saab minna. See on minu ammune unistus, aastatepikkune juba. Me teame, palju maksab kalaturul, aga palju maksab, maksab ja heas pening. See on kindlasti väga kallis ja mul on üks vana vana spinni rubla ajal ostetud, see oli ka kallis, maksis kuskil 17 rubla, tol ajal oli suur raha. Olete nõus selle naljaga? Marian, vanad kalamehed ütlevad spinningupüük nagu võõrast linnast litsi otsimine, mitte ei tea, kas näkkab, ennak? Eesti, ma ei ole spinninguga tõesti hammut, püüdlus. Teist poolt ka ei ole püüdnud, need, see valdkond on mulle võõras. Rohkenica õngega, seal ootan, millal näkkab, aga narr maru mustaks ei lähe, ei lähe, vastupidi, vaatad seda vett. Istud rahulikult, puhkpuhtas õhus ja naudid seda, loodust puhkab ja hing saab rahu. Väga mõnus tegevus. Hea meel, et üks loll kala õnge, eks ole. No muidugi, kui see see veel ka juhtuks, siis oleks. Ka huvitav jah, veel mõni hea kalaretsept. Kalaretsepte oi, ma olen ise välja mõelnud küll retsepte, küll kaladenud ja küll ahjus küll kotletid, Ta küll isegi nüüd viimati kalamarja olen ostnud lihtsalt ja soolanud. Kõik, kõik ise praktilised retsepte välja mõelnud naerge midagi, mida ei ole kuskil lugeda või teadvusele ei tea, eks kõik on võib-olla kogemustest näiteks kala ahjust riivita sinna peale juustu panete majoneesiga üle, ümberringi veel natukene kartuleid ja sisse igasuguseid maitseaineid ja küll ta küpseb seal sees ja saab vegantoit. Mida peale küüslauku, sibulat, tilli, Ui kõike, mis on olemas praegu väga palju maitseained ja see on tõesti õnnelik aeg kokatädidele, kes valmistab toitu. Praegu on poes praktiliselt kõike saada, küll karrid küll ja ja ma panev praktiliselt kõike ohtralt ja mida rohkem paned, seda paremaks läheb, kus te suved veedate? Nüüd juba kümneid aastaid, ma ehitan suvilat, olen. Suvel ehitaja külma eelmine aasta olin pottsepp ja plekksepp, üle-eelmine aasta. Tegin katust suvilale ja teist korrust ja, ja see aasta proovinud sisetöödega hakkama saada, vaatan põrandaid ja, ja seinu ja aknaid on vaja teha. Raha ei ole ja sellepärast peab kõik käsitsi kõikjal ise tegema.