Erich Kõlar on sul meeles esimene, vanemas eas esimest tööpäeva küll meeles ei ole, aga esimene tükk on meeles ja see oli Boris Kõrver ja ainult unistus. Seda siis kutsuti mind siia juhatama kõrveri ettepanekul, nagu ma hiljem kuulsin. Sird tegi niisuguse konkreetse ettepaneku, minu aeg siin lõi ikka vist treitikene vana sõprus välja. Kõrveriga olid sa ju mänginud kuldses seitsmes ja väga mitu aastat ja kõrverit, mina tundsin hästi ja kõrvel tundis mind ja nähtavasti siis ka arvas, et ma võiksin selle asjaga toime tulla ja küllap ta siis seda soovitas Siska. Hirdile. Ma polnud ju teatris enne seda üldse juhatanud, olin ainult puhkpilli ja estraadiorkestrite ka tegelenud ja sümfooniaorkestriga. Aga teatri orkestriga polnud üldse tegelenud ja siis oli see mul ka niisugune esimene teatrikogemus ja oled sa nüüd nende aastate jooksul oma lemmik muusikat saanud siin esitada ja delegeerida. Mida sa pead minu lemmikmuusikaks sel nädalal tead. Minu lemmikmuusika on igasugune hea muusika alates Tšassist ja lõpetades Šostakovitši, Beethoveni sümfooniat ega kaaperitest ooperites. Ta on mulle kõige südamelähedasemad olnud. Prokofjevi ooperid, Mozarti Mozarti, Cosi, fan tutte noh, neid, mida ma kõige paremini tunnen Neitma pralt ehk nimetan, sest. See oleks vast kõige tõenäolisem või kõige õigem niisugune hindamise kriteerium. Cosi fan, tutte, Beethoveni ideel ja. Poogiapess. Ega nii järsku ei tulegi kõik nagu hätta ja neid on palju olnud ja ma pean ütlema, et üks valiku maailma ooperiparemikust on minu käest läbi käinud ja see on mind väga palju rõõmustanud jäänud mu elule, mõttemuusikateatri dirigendi töö on selles mõttes noh, raskem, et siin ei ole vaja mitte ainult orkestrit valitseda näidata siis vaid ka peab lauljale dirigent olema. No eks kogu seda muusikat peab hoidma nii-öelda enda käes ja paraja paindlikkusega andma loomingulisi võimalusi solistide ja orkestri solistide ja siiski hoidma seda kõike koos mingisuguse ühe nimetajal. See ongi meie. Meie peamine ülesanne dirigentidelt teenelist maksab rohkem lauset, et pea ei pea partituuris olevaid partitel pealseks. Partituur peab olema peas ja teisiti ma ütleksin, ei jõua üldse enda realiseerimiseni, vähemalt Minamit. Ja on ju juhuseid, kus lihtsalt ei jõua teda pähe lüüa viimseni ja ja siis sa tunned ka oma abitust otsekohe, kui sul eelnevalt on mõni partituur peas olnud. Aga selle abitust ei tohi välja näidata, välja näidata ei tohi, aga eks ta paistab asjatundjale. Ütlen mõni etendus seisma jäänud, on jäänud üks etendus seisma, aga mitte sellepärast, et ma partituuri ei olnud peas, vaid sellepärast, et mul tervis ütles üles Ühispaagija pessi, etendus, kus mul tekkis insult. Ja siis viimane vaatus jäi mängimata. Aga haiglasse. Aga muidu, kuidas ikkagi tekib selline situatsioon, ega see eksib mõnikord laulja või mõni pillirühm, kuidas siis edasi tulla, seal on need võimalused, siis peab orkestri ütel neli takti vahele või kuidas see käib? Eks igasuguseid juhuseid on olnud sellepärast, et kord haarab mõni mõni muusikamees initsiatiivi, kord haarab dirigent initsiatiivi, kord mõni solist laval haarab initsiatiivi ja kui asi on enam-vähem tuttav, siis teised lähevad nagu kaasa ja jõutakse jällegi kuskilt ühiselt lõpetada, vähemalt. Ise pole pidanud ette laulma. Nii tule küll praegu meelde, et oleks pidanud. Aga ma olen vilistanud motiive küll, mõnikord kui on keegi jätnud sisse astumata, Ta on seda, aga ma ei mäleta täpselt, kus need olid. On tulnud küll isegi viste ette laulda mõnda mõnda kohta etenduse vältel aga no väga lühidalt, on seal need tööd praegu ka veel piisavalt. Mul oli kuni möödunud kevadeni päris palju tööd, mul olid. Ballett oli mul ja muusikale rohkem ooperit, tööd ma viimasel ajal teen vähem mingisugusel määral tervislikel põhjustel. Kartes järjekordset insulti. Aga muusikalide ja balleti tega tegelen ma hea meelega, viimane oli mul kratt. Ja muusikalidest olid minu veetlev leedi ja Oliver. Ja need etendused läksid üsna sagedasti möödunud hooajal sel hooajal tuli need majanduslikel kaalutlustel maha võtta. Sellepärast et nende autorihonorari ja maksud on niivõrd suured, et olles need juba väga palju arv kordi mängitud. Need, kuna need tükid olid väga palju kordi juba mängitud, siis täissaali peale lootusi ei olnud ja sellepärast need maksude maksmine oleks läinud raskeks ja sellepärast otsustati need esialgu maha võtta. Ja seega sel sügisel ei olegi olnud ühtegi etendust vaja, seda küll, aga ette valmistada järgmist. Ja see on, see on Schwartzi pagariproua. See on üks Ameerikas kirja kirjutatud muusikal mille olustik toimub Lõuna-Prantsusmaal. Sa juba nimetasid, et dirigenditöö võib ikka tervisele mõjuda, tähendab, et sa pead laskma kogu muusika endast läbi, kui osatäitja mängib oma osas ja elab selles kaasa, sina pead mänginud tema osasse partneri osas pead orkestri need ilusad teemad kõik läbi laskma. Eks päris palju läheb peast läbi ja ma nüüd viimasel ajal. Ma ei tea, see oli vist sügisel jah, krati etenduse ajal huvi pärast kontrollisin. Ühe pika lõigu vältel, seal oli üks paar takti, oli orkestrile. Niisugune. Ah soo, meil oli lint ja meil oli kooriosa oli linti võetud selleks, et Soomes Soomes mängida ilma koorita. Ja selle ajal ma katsusin pulssi ja leidsin, et ta etenduse vältel kuskil 160 lööki minutis. Nii et nähtavasti ta ikka erutab interpreedi üsna tublisti, kuidas siis pärast maandada, millega seal tempo maha võtad. Ta nagu läheb ise maha. Või ei ole nii otsest etenduse pinget. Aga mahavõtmiseks on väga palju vahendeid minu elus olnud, minule. Igasuguseid harrastusi on mul palju olnud. Noh, ütleme kasvõi kaugmatkad Kaukaasiasse autol, autoga või Karjala-Soome või kärpaatidesse, aga siis olen ma tegelenud väga mootorspordiga, poeg oli mul tugev kardisõitja. Temaga siis koos tegelesime väga palju kardispordiga Taali liidu koondise liige ja meister Eestis meistersportlane. Siis olen lennukimudelitega, kui poisid olid noored, siis tegelesin lennukimudelitega nendega ja mootorpaadiga sõitsime, veesuusatamine oli meie perekonnaharrastus. Nii et sinu kohta võib lõpuks öelda üheksa Uuviale 10-st dirigeerinud. No kas just nii, aga sinna lähedale võib olla küll. Noh, midagi peab ju inimene tegema, kui kvaliteet ei ole, olgu kvantiteet. Nüüd on stuudios Vanemuise teatri solist Kaljo Johanson. Milline on olnud sinu tee Vanemuise teatri juurde ja Vanemuise teatrisse see aasta saab. Kevadel täitub 45 aastat, kui me esimest korda Iida Urbeli käe all astusid Vanemuise väikse maja lavale lasta balletis kassima ja tantsis šokk. Kes siin sinna balleti juurde viis, nagu ise tahtsid minna või oli vanemate soov? Ei olnud, see oli täiesti juhuslik, üks minu naabripoiss. Tema oli nagu lehest lugenud, et mingi Vanemuises toimub mingi stuudio vastuvõtu ja tema rõdule, lähme, vaata, ma ütlesin, hea küll, ma tulen suga kaasa ja siis me läksime eestikas, kus praeguse Eesti maja meile Vanemuise pooli balletiproovisaal. Ja siis istusime seal akna peal ja siis kutsuti meid sisse ja mina alguses ei julgenud minna, aga no siis Uudo kadunu, Udo Väljaots ei ole midagi. Tulge, tulge sisse ja siis painutati meid seal ja siis ütles mulle kadunud ida Urbele, ta ei ole nii painduva seljaga noort poissi läinudki. Muidugi siis mind võetigi Vanemuise õpperühma vastu ja minuga koos olid siis niisugused mehed nagu Kristjan Torop ja Valdek Pütsep. Me koos nagu vastasime, koos mind võeti ja siis hakkasime nagu need Aaspist peale treeninguid ja nii siis. Nii siis ma olin kaks aastat, kui Urbelis Iduru lavastas kassimajas tabu kutsus mind sinna tegema seda. Aga millal sa avastasid, et sul on hääl olemas? No eks ma lapsena koolis laulsin ja muud koolivennad ja ja isegi õpetajad Juta Kutsar jaga Kotsariga näevad mind, et nad mäletavad, kui ma laulsin ema südant, see on paljudel veel meeles, ütles, et seal hakkas laulmine peale vahepeal nagu häälemurre, siis ma vahepeal ei laulnud ja siis, kui ma juba teatris olin, siis ma hakkasin jälle uuesti kuin valdusse, aga ma hakkasin tegema 50 60 kuskil viiendal aastal, ma tegin, kutsuti mind pioneeride maja majja. Liilaar, Aleksander Laari abikaasa oli seal nagu lavastaja ja ma tegin seal Tuhkatriinu sprints, vot seal hakkas mu uuesti laulmise ja näitekunsti uuesti peale, aga miks sa balleti tahtnud edasi käega sa eriti kaalus, praegu pole juurde võtta, nad tantsiks pole jäänud. Aga ei, siiski kuigi ma noh, soovitati multika laulmisega tegeleda, kuna noh, tuli häält, võiksime laulda. Ja siis ma hakkasin nagu lasteringis ringis ma juba laulsin seal solistina ja hiljem siis tuhka triinus ja Sibele tuhka teinud, kuna me tuhkatriinud mängisime Vanemuise väikse maas, see oli siht Vanemuise rahas, nagu nägi mind, kuna ma juba majas olin, et maga laval midagi Teina, siis mind kutsuti nagu koori konkursile Vanemuises oli Raimond virsa, võib-olla sa kuulud, meie kolleegid on rääkinud temast, tema oli suur laulu vanat oluliselt toodud plaadikogu ja ta üldse nii laulupeol oli ta väga nillimas. Kuidagi kodus ja tundises, temal ja siis Oldecoveeru kuulasid mind ja, ja siis võetigi mind ooperikoori 57. aastal, esimesel veebruaril. Aga kuna ma juba teatris olin, siis ma juba tegin. Ühesõnaga, 30. jaanuaril ma tegin ainult unistuses poid tuli esimene väike roll, mul järgmine juhtum ja ma olin juba lavastuses parvepoisid. Algaski see koori kooritöö mul peale. Aga kui palju sa neid hiljem laulmist oled tudeerinud? Klaulust, ma õpin õhku, mäletad, ma tulin Tallinnasse filharmooniasse filharmoonias oli estraadistuudio, meil õppisin laulu Agnese järve juures paar aastat ja Estonia teatripäevil töötasin mul au oli nagu Elsa maasikuga, tema tegi mulle ettepaneku, me koos töötasime ja Raivo Kurske nendega. Ja hiljem ma veel Tallinnas nagu täiendasin, olin Kirtsi kures ja Ellen Talvik oli mul kontsertmeistriks. Jaa, aga samas konservatooriumi diplomi, et sul ei ole, aga kõik on tulnud, nagu öeldakse iseõppimise teel, eks ole, jah muidugi pind ja selleks ka kuskil vaeva näinud ja ja see on, nyyd on muidugi muidugi põi põhialus ja ma sain ikka. Kui ma 67. aastal Vanemuisesse tagasi läksin, ma läksin Rudolf Jõksi juurde, siis tehti Vanemuises tehti nagu vokaalstuudio koha ja siis ma siis nagu väike konkurss oli, ettelaulmine oli seal siis hird ja Kaidu ja kõik olid kõlar ja ja siis ma sain Jõksi juurde ja mul oli suur õnn olla Jõksi juures 10 aastat kuni tema enne surma. Ta suri 70 kuskil ja 70 aastat, sest sundseitsme, kuuendal aastal ta suri, kuni tema surmani oli, ma olin tema juures, õppisin rollid kõiknemis Vanemuises, tegin rolliga, koos õppisin temaga siin järves harulduseks legendaarne mees, mitte ainult Tartus, vaid teati kaugemalgi. Ja ta oli õppinud ju Itaalias. Ja ta oli suurepärane pedagoog. Tema, ma olen väga tänulik temale, kes mind minuga vaeva nägi, õpetas mind. Ja ma üldse pean oma elus on mul kolm inimest, kellele me oleme väga tänulikud, me üldse teatris olen. Siiamaani olen muidugi Ida Urbel kes minuga väiksest poisist saadik töötas koos ja siis Rudolf Jõks, kes väga palju tegi minu heaks ja samuti Kaarel Ird, temade suurimad tänud. Tema, tema oli see julge mees, kes usaldas mulle. Ma tulin vanemasse tagasi 68. aastal. Mustlasparuness. Shander barrika osa oli väga raske rolliga vokaalsed siia, ta nagu tal oli millegipärast usku minusse. Ja usaldas le rolli mulle, kuigi oli ka nagu teadlase ikka, vastuseisjaid. Aga ta kuidagi noh, uskus minusse. Ja ja siis ma laulsin seda rolli Vanemuises 121 korda. Põhiliselt oledki sa rohkem operetiga nagu seotud aparaat on minul nagu minu südamel lemmikalal juba koolipoisina kuna ma olin, õppisin Tartu kümnendas koolis üle tee, siis ma käisin harva teatris, aga aga ma klassiaknast ikka vaatasin, kui endale Aimla ja Aino seepi ja minu lemmikud läksid, hakkas mööda boksi püsti pingelises jubedus Johanson istuma, mis jah, need olid ende, Laimre Jahilo, seep, minu noorepõlve nagu lemmikud, Võrmanni, jumaldasid neid. Ja mul oli ka suur õnn nendega koos laval olla, partneriks Aino seep, Mozarti ooperis armastuse aias, hoida mul partneriks. Ja enda Laimre on olnud ja siiamaani nende Laiver, kuidas need osad on seal tulnud kergelt või raskelt kätte, jäävad sul partiid koheselt meelt või pead ikka neid taguma pähe. Tänu loojale ma Hollandis mälu, ma olen ju väga palju omandanud kuulm kuulmise järgi, ma. Sa tead, ma laulan estraadi nagu Tartus. Need et ma ei pea nii tampima, aga muidugi tööd pead palju tegema. Kas puht vokaalselt lähenema partidele ja osaleja abi on muidugi väga tänulik olema. Meie vanem, see kuldvarale hilja kakle, jumalik kontsertmeister ja tema on minuga väga palju tööd teinud ja vaeva näinud ja ma olen väga õnnelik ja tänulik sihukestel. Varasematel aastatel olid hästi populaarsed sellised loeng-kontserdid koolides, kus räägiti muusikast ja siis olid näitajad, ega vist praegu see vorm on nagu ära kadunud ka omal ajal, sa tegid ka nendes kaasa ja vanasti olid need teatrikuud soli minule, kui ma noor Loora lauljal oli suureks praktikaks ju esineda koolides ja kohtuda ja rääkida nendega. Kahju, et need on ära, ei olnud, see oli noortele lauljatele suurepärases kooliks ja praktikaks jaa, avardas repertuaariga ja noh, siis oli, mäletad, olid ju neiuga need sõelas EFS kontsetalina päevil hulgal Undiga, kus ma käisin küll laeva peal ja küll me laulsime. Raivo Kursk mängis orelit, sõkus orelil keset muruplatsi ja laulsime, vaat need olid väga suured elukoolid ja just niisugused kogemused praktika laulmiseks pärast Cruzcu viina ja, ja hirsipuder tatrapuder ei krosko viinad ei olnud aga veerandi putru ja Ma mäletan, kui me käisime Saaremaal, olime Hiiumaal, olime reisil Jüri keretsiga koos ja kadunud. Ja siis meil söödeti nii pikk sõitudel jõudsime Saaremaal, söödeti värsked võid ja saia kõhu nii täis, et pärast enne kontserdi jooksime riigi ümber maja natukene laulda, saaks Remmaseks pilli mängida. Aga läinud Sanamist nii sageli estraadil üles astuv esineb ka veel, ikka teen, ma mäletan, ma hakkasin Tallinnas sellega peale 60. aastal. Ja seda ma teen päevani, mul on Tartus olemas tantsusalong, hoolas, ka suur kaar, kus ma siis laulan kohaliku ansambliga orkestriga ja mul on endal olnud juba 80 aastate keskelt ansambel mussoon, mida ei juhenda. Räägid hälbe pastakas. Jumal tänatud, siia ma olen pidanud kolm-neli tundi laule õhtu jooksul ära, ega midagi ka ei ole, võiksime edasi laulda. Ja mis on minul olnud, praegu on Tartusse noh, mida igal pool, mida üldse praegu levi kerge muusikas, mis ütleme, igihaljad meloodiad oma kaasaegset muusikat, vähemaiga laulan 60. aastaid ja hiljem muide Aarne Oidi ja kõik niisugust Eesti, minu Eesti idioot. Minu lemmikhelilooja, Arne Oit Londonist ilusa südamlikud laulud, mida kahju, mida me praegu enam ei kuule. Aga sul endal tuju on kehv, millist muusikat sa kodus kuulad ises? Ma kuulan klassikalist muusikat, mulle väga meeldib kuulata Schuberti ja niisugust Mozartit ja vanad klassikamuusikat. Nonii, peagi on siis verstapost käes ja 60. eluaasta. Milliste plaanidega ja milliste kavatsustega sul sel päeval plaanis tähistame? Sünnipäeva esimesel aprillil. Aga sugune sünnipäev, õhtu etendus toimub viiendal aprillil meeslamaaniast paaterpeediasse osaga, pisarad esimesel aprillil sündinud, siis. Võib ju sinu kohta öelda, et sa oled naljapäevalaps, eks ole, kuidas ise naljasse suhteliselt hästi välja peab suhtuma hästi ise nalja tegema, see on kergem elada ja lõbusama. Elu lõbusam, milline on kõige toredam anekdoot, mis seal viimastel aegadel olekul? Vaata, mina olen anekdoodi suhtes väga vaene, mul ei nad meelde, ma kuulen kurder, aga mul läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ja mul ei jää kuidagi need. Aga laulud jäävad, laulud ja laugud jäävad kui paar-kolm korda kuulanud, enam-vähem juba meeles. Tahad öelda, et sa ei ole üldse eksinud laval ega segamini läinud või midagi? Küll ma mäletama laulsime armastuse aeda, seal aaria esimenaarias. Algus kaks korda peaaegu ühtemoodi, aga teinekord tekst muutub ja paar korda eksisin, see mul aga kadunud Aino seep, tema oli nii hea inimene ja nii hea partner. Siis tema õppis ära, siis tema oli, mina olin näoga saali, tema oli seljaga saalis, laulis mulle kaasa ja ma läksin edasi. Need on olnud ikka ikka eksimise noodiga ja eksi, unustad teksti ära, vahetad teksti ära, ikka see meid alles hiljuti viimane Travjaatama, ajasin selle asemel öelda, enne, teil on neli ja sul on seitsme, vahetasin ära. Telligendil tuleb ikka silmanurgast jälgida, eks ole, või lööd jalaga takti. Ei, ma olen püüdnud nii vähe jälgida. Nii dirigendi kui vähegi võimalik on. Teinekord on need kohad, kus sul ükskord ekside muutub, mingi skill trump? Jah, tuleb see kohta, aga ma olen püüdnud väga vahede legendi järgi, ma katsun oma partiini omada, et ma ei, mitte ei ole, oleks dirigendist sõltuv. Teatriinimeste hulgas on ikka rohkesti neid, kes käivad jahil, kes käivad kalal, mängitakse malet, on sul ka mõni kirg hobi ja mulle meeldib looduses viibida, mul on, ostsin omale jalgratta. Sma kevaditi ja suvel ja sõidan tartust välja metsa Emajõe äärde ja armastan ldse loodus. Mulle meeldib looduses jalutada metsas. Looduses ma tunnen ennast väga hästi kuidagi. Kus need Tartu lähedal need kenamad kohad? Ma käin ka Ihastes seal suvilat rajoonis, sõidan, sõidan edasi Peipsi poole, sinna jõe äärde pidi. Sõidad väile, seal männimetsad ja ja sealkandis sõidonis vas vaest. Kas sa järvene praegu kõik sõidavad ikka Mersudega ja Opelitega ka, äkki üks laulja sõidab jalgadega? Ei häbene, mulle meeldib, see on esiteks terviseks. Ta saad ennast liigutada või üldse armastan talvel suusatamas käia. Käisi, kui lumi oli, ma käisin iga päev tegemiseks 10 15 kilomeetrise ringi, et ma üldse armastan looduses suusatada, jalgrattaga sõita ja Tartu maraton ei ela kaasa teinud, äi selleks ma kardan mulle nii palju jõudu, jätkurattale on ka praegu igasuguseid 1000 kroonist kuni nelja-viie 1000-ni. Minul on 500-le ratas. Mina olen väga rahul sellega sportratas ja minu jaoks pärast sõitu nagu midagi katki läheb, parandati säravid mehhaanikud kätte. Ma olen rumal inimene oioskampis tehnikate jagama periga viiva töökotta lasen ära parandused, kummid, pumpade, kummid, pumponja, ventiilid, vahetena, Moscand suuremat suuremat remonti siis mul ei ole mutreid, vaid nii palju, et ma võiks rada lahti võtta ja uuesti kokku panna. Aitäh ja hakkas. Nüüd on mikrofoni ees Vanemuise seltsi esimees Evald Kampus. Jutuajamise vahele laulab segakoor Vanemuine, dirigendid Anne Voorand ja Alo Ritsing. No me teame kõik, et eepos Kalevipoeg algab järgmiste sõnadega. Laena mulle kannelt, Vanemuine, kaunis lugu mõlgub meeles. Aga tänapäeval ütleksid vist paljud, laena mulle hoopiski 100 krooni, Vanemuine. Kes teie seltsile raha on andnud? Et meie selts on nüüd kaheaastaseks saanud ja esimesel aastal ei laenanud raha meile mitte keegi. Ja kogu see sissetulek koosnes mõnest 1000-st liikmemaksukroonist teisel tegevusaastal hakanud meile raha laekuma riigi poolt lahkelt antud Vanemuise seltsi juubeli loterist, mis alustas oma tegevust 1995. aasta sügisest ja sellele on lisandunud veel ka pleitiivi bingo lotolitsents seal, et meie siis oma rahad nii-ütelda laenuks saame ja ise ann, oleme andnud need sponsortegevuse korras. Seda vajavatele kultuuri esindajatele. Ma usun, et praegu kulateste juttu härra Evald Kampus, nii mõnelgi jäi suu lahti. Te ütlesite, et te olete kaheaastane, me teame, et Estonia Vanemuise selts on ühed vanemad. Kultuuriseltsid Eesti kultuuriloos. Me võiksime ütelda ka, et me oleme 130 kaheaastased, nii Estonia selts kui Vanemuise selts, kuid taasasutatud tamise järel on ulatunud meie iganenud kahe aastani ja me oleme veel parajas püksipissimise heas. Oma tegevuses oleme me suuresti eeskujuks NUT nüüd taasloodud Estonia seltsi tegevust, mis on juba palju suuremaid tulemusi saavutada tanud kui meie. Aga samas olete ikkagi Vanemuise seltsi õigusjärglast, seda me oleme. Kui vane mõisaseltsi Estonia selts ja selle järel siis Eesti teised seltsid asutati siis nemad olid ju nendeks esimesteks puh, et eestluse ja eesti kultuuri arendamise hällideks Vanemuise seltsist kasvas välja laulupidude traditsioon. Eesti Tarja, Vanemuise teater, samuti. Estonia seltsist on välja kasvanud konservatoorium, teatri- ja muusikamuuseum. Tollal 1800-ga 65. aastal ja järgnevatel kümnenditel Vene riigivõim tegi väga palju, et kistada nii seltside kui eestluse arengut. See oli üks vastane ja teine sama vägev vastane oli veel siin kohalik balti sakslus ja nende kahe vahel laveerides tuli siis seda Eesti rahvusliku kultuuri luua. Ja 1890. aastal, kui Vanemuise seltsis oli juba 20 aastat harrastatud teatritegevust siis keelata dise suisa ära. Kui Vanemuise seltsi põhikiri 1870. aasta sügisel riigivõimude poolt kinnitatud, siis ei olnud tõepoolest seal sõnagi teatritegemisest, see oli niisugune laulu harrastamise selts, aga tegelikult teatrit tehti ja keegi eriti sellest numbrit ei teinud. Aga 1890. aastal algas venestamisaeg ja siis vaadata juba hoolega järele ja leiti, et Seltsi tegelik tegevus ei vasta tema põhikirjale. Aasta otsa peaaegu aasta otsa ei tehtud mingit teatrit ja siis suurt ponnistuste järel sai eraisik, kuna August Viira õiguse teatri tegevust jätkata, aga tema ise pidi olema sellest majanduslikult vastutav ja mõnevõrra algas sellega sele tatav, et 1890.-te aastate Vanemuise seltsi teatri tegevus muutus üsnagi noh, nii tänapäeva terminit tarvitades kommertsiaalseks sellised suured ilu võitlused tulid kaua ja mitte ainult sellepärast. Viira suund oli ajast maha jäänud vaid ka selleks, et rohkem rahvast teatrisse meelitada. Ja Eesti vabariigi ajal. Kuulusid kõik Eesti teatrid seltsidele kaasa arvata tuntud ka Vanemuise teater. Riigilt saadi lisaks toetust aastas umbes 50000 krooni. Tul linn kolmekümnendatel aastatel andis lisaks veel 5000 krooni aga ülejäänu eest pidi siis Vanemuise selts hoolitsema. Ja. Kahekümnendad ja 30.-te aastate algus on tark teatrielus ja Vanemuise ajaloos üks kõige süngemaid perioode kus külastatavus pidevalt langes ja võlad kasvasid. Selts haaras võimu täieliku kult oma kätte ja teatrijuht tidele ei antud mingit vabadust. Ja kui see asi juba päris pankrotti kippus minema, siis muudeti seda seltsis. Põhikirja ja teatrijuhtimise struktuuri, võeti uued inimesed tööle ja 1935.-st aastast hakkas asi jälle ülesmäge minema. Nüüd on see riigi ja seltside vahekord taas päevakorrale tõusnud. 13. detsembril peeti tart tus eesti kultuurikongressi ja seal diskussioonides vaidlustes. Harr Ra, Märt Väljataga ka mainis muu hulgas, et näiteks Vanemuise kontserdisaal, mille haldamisega on tõepoolest suuri raskusi ja linn ja Vanemuise teater üsna raskesti tulevad, sellega toime. Tegi ettepaneku, et näiteks miks ei võiks kontserdisaal siis kuuluda Vanemuise seltsile ja nüüd edastist vistes. Niisugustes vaidlustes on isegi nimetatud, et miks ei võiks siis Vanemuise türgi kuuluda seltsi veel nii, nagu ta kunagi minevikus on kuulnud. Ma selt võpatas siin seda kuuldes, tähendab ainult need, kes asja ei tunne, võivad niisugusi ideega välja tulla Vanemuise selts, lõpet tas juunikuus 1940. aastal oma tegevuse tähendab, see lõpetati riigivõimu poolt umbes miljoni kroonilise võlaga aastast aastasse. Selle Vanemuise teatri trimaatüki osade peale tehti ühelt pangalt laenu, et tasuda teise pangavõlgu ja edasi siis noh, me oleme harjunud 50 aastat koguse teatrite finantseerimine, mine toimus riigi poolt ja ma arvan, et seda aega me küll tagasi ei tahaks, kus siis seltsid pidid niisuguseid võimsaid kultuurinähtusi haldama Vanemuise seltsist räägime täna sellel lihtsal põhjusel, et eelmise aasta töötulemuste põhjal tunnistati tee selts parimaks mittetulundusstikuks seltsiks või ühinguks nendest tuhanded, sest mittetulundusühingutest esitasid, esitati sinna avalikule kursile siiski üsna vähe. Ilmselt oldi väga enesekriitilised ja ma ütleksin, et see on umbes nagu missivõistlusega. Tähendab Miss Tallinn ja Miss Estonia ja mis Tartu pärast võistlust neid propageeritakse kui kõige kauneimaid Tallinna, Tartu ja terve Eestimaa näide. Aga see muidugi pole tõsi, tarvitseb ainult, et käia siin ringi, siis võiks ütelda, et eestimaa kubiseb kaunitest neidudest ja naistest, kuid nemad ei lähe sinna konkursile ennast. Kuma Meil jätkus sõda, noorus, entusiasmi ja pist, päikest, edevust ja kannaiivsust. Kui ma minna ja ilmselt paremate puudumisel see tiitel meile anti, kuigi me arvame. Tegelikult väärinuks kindlasti seda tiitlit rohkem Estonia selts ka üheaastane Põlva Jakob Hurda nimeline kultuuriselts, Viljandi Koidu selts, üsna noor, aga energilist tegevust juba arendanud Iisakus toimiv Alutaguse kultuuriselts gverre Juhan Kunderi Selts ja nii edasi, nii edasi. Seda on tore kuulda, vähemalt tundub, et seltside vahel ei ole kana kippumist, aga kui need omaaegsed seltsid loodi, siis oli kõikidel ikka enam-vähem ees laulu- ja mänguselts mänguga on asi selge, te rääkisite, loterii käib juba, see on selline mäng. Ako paljusid bee seltsid on pistmist laulu ja muusikat, lisaks sellele tri haldamise funktsioonile nii Vanemuises kui ka Estonia selts, siis peaaegu sama võrdsena kuulus seltsi ülesannete hulka aga muusika ja laulu eest hoolitsemine. Kummalgi seltsil olid oma laulukoorid. Selts korraldas näiteks start, tus suvemuusika, kontserte, sümfooniaorkestriga ja minu arvates kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel. Estonia seltsi segakoor kujunes terve Eesti üheks kõige väljapaistvamaks kooriks, mis käis korduvalt välisreisidel 50 aastat. Kui see seltsitegevus oli katkestatud kandis selle Vanemuise seltsi järjepidavust endas Vanemuise segakoor. Ja ta toimib praegugi, kuid nagu kõik koorid, vähemalt tar tusmeeskoorid, segakoorid, temagi vananenud noort järelkasvu enam ei ole. Ja meil on niisugused plaanid. Et me korraldame kõigepealt, et Vanemuise seltsi uue, loodava formeerit, tavasegakoori, dirigendi kurssi, kuid dirigent on leitud, siis on kevadhooajal, nüüd siis sügisel me kuulutame välja Vanemuise seltsi segakoorikonkursi. Ja sinna tuleb kahtlemata nooremaid inimesi kusest Vanemuise segakoorist. Selleks uueks kooriks on meil juba seeme olemas, nimelt Vanemuise teatri ter organiseeris möödunud sügisel teatri ooperikoori, juurte lisakoori, mida kasutada oratooriumide ja ka suuremate ooperietenduste abijõuna. Ilmselt seal tuleb kandidaatide täiendust ja vanakoor. Senine koor jääks siis nii-ütelda vilistlaskooriks. Kuid ilmselt on sellel Vanemuise seltsil nimel juba pisut autoriteeti olnud. Et meile papp, kus ennast juba valmis ja olemasolev kõrgetasemeline kammerkoor Laine Jänese juhatusel Vanemuise seltsi kammerkooriks. Ja see on meil juba nüüd olemas, nii et meil on siis plaan, et saab olema kolm koori ja tegelikult peaks olema siis ka veel üks lastekoor. Ja mõtteid on, et võib-olla nendest meestest, mis seal segakoorides on kasutada, saab siis ka mõnel puhul isegi meeskoorilaulu harrastada. Vanemuise selts on leidnud tore sponsori, see ei ole küll Tartusse Saku Õlletehas, aga te olete teinud Tartu laste arengufond. Vanemuise selts pani tark laste ande arengufondi loomiseks välja rahasumma 75000 krooni ja Saku Õlletehas 50000 krooni. Kuid see iva on selles, kui õlletehas iga aasta vist viie aasta jooksul paneb, lisaksid jällegi ikka 50000 krooni ja neid toetusi hakatakse andma siis mitte sellest kapitalist endast, vaid kapid protsentides. Aga mida siis tartu lapsed saavad selle rahast, mida te neile saate organiseerida, mida pakkuda? Meie Vanemuise selts ei ole nüüd enam päriselt selle Tartu laste ande arengufondi rahade ja toetuste määrajat ja käsutajat. Kuid selles fondi nõukogus olen, on meil muidugi küllalt kaalukas sõnaõigus. Ja see raha võimaldab just kunsti andelistel lastel kuni 18 eluaastani püsida sealt fondist. Kahjuks meie ajakirjanikud kipuvad viimasel ajal üsna pealiskaudsed olema ja selle fondi loomise sõnum ilmus ka mitmes Päevalehes ja otsekohe tulid üle Eestimaa kõned Vanemuise seltsile, et sellele ja sellele lapsele palun kultuurinähtusele toetust ja siis me pidime kahetsusega nentima, et see fond eeldab, et selle saajad on ainult. Selge on see, et Vanemuise selts asub Tartus ja eelkõige hoolitsete Tartu tulevikku ja Tartu noorte eest. Aga samas ma küsiksin nüüd, et kui mõnele inimesele kasvõi Võrust Viljandist või Saaremaalt meeldite seltsi tegevust, kas tal on võimalus, et ta saaks Vanemuise seltsi liikmeks astuda ja. Mitmed väga väljapaistvalt Tallinna kultuuriinimesed on meie seltsi liikmed ja ka Lõuna-Eestis on meil seltsi liikmed, mitte küll väga palju. Raskus on nimelt selles praeguste transpordiolude juures, et ei ole kuigi hõlpus meie üritustele sõita, osa võtma, aga kui meie tegevus edukalt võiks tulevikus areneda, siis me võiksime oma osakondi mõnda Lõuna-Eesti keskusesse kalu veel juurde. Salme Mikko, teil on selline huvitav töö Vanemuises, te olete nagu kostüümi kaunist ja aga vaadates. Ei, ma ei näe ühtegi ehetel ei SS saadikuma siin tööl olen. Mulle meeldivad nad, aga millegipärast ma enam neid kanda ei taha. Ma käin poes ja imetlen alati ja, ja kui ikka vaatan lavale, et nad oleksid ilusad ja õigel kohal, aga kuidagi endale ei saa neid ümber panna, tuleks vahatada välja pagarilapsega saiakese. Aga mis tõmbasid Vanemuise teatrisse sellisele tööle, ütleme kunst, joonistamine, see on kogu aeg mulle meeldinud, aga kuna õppeaeg oli hoopis teised erialad tulid ja see jäi ikka nagu kaugemale ja kuna tuli elukoha muutus ja tulin siia Tartusse. Ma olin Pärnus Fotus, töötasin hulk aastaid retušeeria, joonistasin inimeste nägusid nii-öelda. Ja vaat siin ei olnud sellist tööd. Ja mulle lihtsalt soovitati, et need asjad, mis mulle meeldivad ja mida ma teha tahaksin, et need on ainult Vanemuises ja nii ma tulin ja siia mind võeti, olen siiani olnud. Tähendab töö, kaunistajate kostüüme, valmistute, neid ilutikandit, mis vaja on, eks kõike, mis on, särab ja läigib. Jah. Ja no me teeme koostööd kogu aeg muidugi õmblejatega ja juurdelõike, aga nägin, et mis kuskile panna. Ja, ja noh, ütleme see kuldamine, liimimise töid on väga palju, mis saab liimiga teha. Ja, ja kas siis need peaehted, igasugused teadeemid ja ja siis oli ju aeg, kus ei olnud poes sulgi, siis me siis tegime sule puhasid, värvisime sulgi. Sule kaunis lapsed olid. No me teame, et teatri Väljanägemine on tegelikult ju võlts, eks ole. Aga ta näeb kena välja, aga kuidas seda saavutada? No vot, ongi seen Meil on kasutuses materjalid, ütleme kuldvalgapaber on näiteks. Ja sellega me petame alati inimest, sest et kui me selle ikkagi riide peale paneme kuskile ära. Odavamalt niimoodi nagu riide peale. Aga riie näeb välja nagu kallis Brok. Kui me sellega kaunistamisele riide ära ja, aga teemandid kalliskivid, vaat need on meil ütleme ikkagi juba tulevad laost ja tsehhi pärlid on meil, neid kasutame. Aga oli aeg, kui ma alles teatri tulin, siis tehti kalliskive ka niimoodi, et hõbepaber sellofon peale ja ait ajas asja ära. Millise lavastuse kostüümide kaunistamine ja väljapakkumine on kõige raskem? Kõige raskem? Kõige töömahukam minule oli, oligi Victoria, tema Hussar oli, sest see oli väga palju, oli maalimist. Ja ka kõige esimene tükkum, alustasin, tööd, oli sata Nilla panite, et seal oli väga palju pärlid ja, ja kullakaunistus ja sära, kõik lettidel on alati palju. Siis oli ju ka pähklipureja oli väga uhke tükk. Siis mis oli, väga tore töö, oli Meeri Säre kujundatud. Tiina, see oli puhtalt õlimaalidega, kõik eesti rahvamustrid tuli teha värviga riide peale, kus oli mõeldud tegelikult tikand. Selline töö harib, ma kujutan ette, tõid ka nii, et peaksite tundma suuremalt jaolt maailma noh, rahvusmustriga ja no muidugi kasutame sealjuures raamatuid, aga nad hakkavad jääma lihtsalt silma, et leiad ikka alati ära. Mis on ikka Kreeka ja kus on kreeka muster või kus on seal, ütleme, Ungari rahvusmustriga nii väga iseloomulikult niuksed, Itaaliat tegime siin. Aitab küll kaasa niisukene aga me võime ise uhked olla, et meil on nii palju maakondade erinevaid mustreid, et see on üks huvitavamaid rahvusi maailmas selles mõttes, et kui palju erinevaid lahendusi on leitud maakondades ja see on küll eesti rahvariided, on tõesti väga rikkad. Nad on ikka värvilised ja ütleme saare omad, Veleri Nad on ikka väga kaunid. Meil, ütleme, lavapildis on eesti rahvariiet vähe kasutatud, selliseid tükke on vähem. Nad on ikka lahendatud teisiti. Millise maakonna rahvariided teie selga panete, kui on vaja panna? Ma ei tea. Sündinud-kasvanud, ma lähen Rakveres, üks osa elust on pärnus oldud, nüüd on Tartu, ma ei tea muidugi Kadrina koeravaheline ala, seal on väga ilusad riided, võib-olla, et ma paneks isegi Kadrina sellepärast et see on koht, kus mind on ristitud. Ise nüüd kodus ka seda näputööd teete, kui siin on nii palju kui vaja teha, kas meelitel pitsi kududa või heegeldada või tikandit teha. Mullen tikkimine, alati olnud kõige meeldivam tegevus ja ma alati tunnen, et mul jääb selleks aega vähe. Mulle meeldib mõnda pildikest tikkida kost kleidile või lastelastele midagi tikkida ja tikkimine mulle, jah, kõige meeldivam töö. Tapetute lähedastele ja sugulastele on vist palju teie poolt valmistatud toredaid käsitööasju. Jah, ma olen oma lasteperele teinud küll, jah, lastele teil sellist käsitööd. Aga millegipärast lapsed, kõik isetegijad. Bee jälgedes ei keegi, jah, ma loodan, et mul tütretütar ehk hakkab tegema. Hea küll, te olete nüüd kogu aeg nagu laua taga on siis aega ka, kui etendus valmis, kostüümid on juba korralikult tehtud ja näitlejate seljas käia, ise ka etendusi vaatamas ja nautida. Kas on neid asju tehtud? Jah, ma tihti olen käinud esietendustel, aga ka proovide ajal, meil tuleb lihtsalt käia ja lihtsalt me peame lihtsalt nägema, kas asi on õieti tehtud, et mida parandada? Väga ei ole juhtunud niimoodi, et mõnel etendusel laguneb peaehe ära või pärlid kukuvad maha või pikalt tikandis üles argneni, aga üks juhus oli küll, ma tean. Vaata oligi misse satanil. Et mingisugust loori võeti üle pea äraseli noore noorte, kes seal. Ja, ja siis need pärlid olid sel ajal meil ei olnud korralikke pärli, neid kinniseid ja oli haagiga kinni, ilmselt saake kuskile mõne asja taha kinni ja mõtlen, pärlid tõstis, olid laval ära. Et ikkagi võib juhtuda, mister, ela, meeldikas, ooper, operett, ballett. Ma vaatan neid kõike, mul muidugi. Esimene olin ballett, mida. See oli tõesti ilus. Ja no ütleme Rättidest aparaadid on nagu nad ikka on niuksed, kergemad ooperid, mis mul viimane kõige rohkem on meeldinud, olid oska seal toimumas. Millised kunstnikud on teile enam meelde jäävad kui korrektsuse ja, ja niisuguse täpp, kelle järgi on kõige kergem teha olnud, oli Georg Sander sest temal olid niivõrd täpsed kavandid, et iga pärli võis lugeda ära ja kui selle järgi panid kostüümi peale, siis oli asi õige. Merisaarel on muidugi väga romantilised nihukesed, maalilised ja praegult, ütleme Mare Tommingas on ja need ju meil siin nagu noorem ja uuem ja, ja ta teeb väga ilusaid kavandeid ja ilusad lahendused, temaga on huvitav tööd teha. Töötada võiks veel siin sellel liinil kaua. Sest ta meeldiv töö ja ta on alati vahelduv. Sest iga tükil on ise kunstnik ise ajastu ja selle ka on töö alati vahelduda, ei kurda.