Diakalkun on teatrinimekirjas olnud 52 aastat. Loomulikult on teati pisik pärit ju vanematelt. Ja ikka ikka vanematest ja see sai juba lapsepõlvest peale. Nii et kõik õhtut said teatrisse olla ja kui ei saanud teatrisse, siis oli nagu mahavisatud päev. Tagauks, kus me praegu istume. Käed siin nii võlusid. Millal te esimest korda ürituse mäletad? Tähendab üldse nagu teatrisse tööle või ei või üldse lapsena? Oi taevakene seda mäletagi, lasteetendustel sai tihti käidud. Aga põhiline oli ikka niimoodi, et isa oli ju päevad läbi tööl hommikust õhtuni. Ja siis ema saatis meiega siis söögi järgi lõunasöögi. Me olime lava tagasi, oli kõige põnevam moment, sa vaatasid, mis seal laval toimub, proovid, kõik, isal tekkisid tuppa, siis viisime söögi sinna ei saa muidugi saamiseni. Kui sa sõid, need, see oli juba jah, vennas, kes kõige rohkem. Aga eks meie tüdrukud kah teinekord aega. See oli jah. Eesti aeg, Eesti aeg vist ei olnud, aga saksa päris raudselt kohe. Siis oli küll. Kas te oskate öelda, teie isa on läinud legendaarseks oma ütlusega. Risk läks, ei räägi. Ja kui see tuli lauset. Ja vaat, tal on nüüd varsti ilmuv vist mitte varsti vait, ütleme tulevaste seest, Vanemuise selts võttis endale peale selle raamatu tegemise, kus on siis vend, kirjutas ühesõnaga, isa memuaarid kõik ja siis temast endast ka natuke vennast. Ja seal on tal see ära seletatud. Keegi tuli teda vist tülitama, kui just parasjagu oli vaja kongi anda, eesriiet lasta. Ja siis ta ütles, rist, siis pani selle kongi ära. Esi kah läks, ei räägi. Nii, umbes midagi niisugust seal oli igatahes, kas te olete selle punktuaalsustanud isalt? Ei olegi nii väga. Mind annab nii kergesti mõjutada, nii ühte kui teist, pole ju? Ei ole niimoodi, et mida ma raudselt ettevõttena eni naguna isale. Ta oli täpne väga, aga minul ikka kaldub ühele poole või teisele poole, teatripisik on ikka mingil moel kaasatundmist väga kõvasti. Tervele perekonnale ja täpselt samuti. Nii et midagi parata ei ole. Nüüd kui te teete selle Vanemuise tagaukse lahti, midagi klõpsetud südames jah, eriti väikses majas. Sest seal oli põhiline see ilus aeg. Sest surma ja siis oli ju põlenud. Ja siis väiksesse majja läksin tööle. Alguses. Ja ega ma ei oleks läinudki, aga noh, isa ütles ükskord niimoodi, et ükskõik kuhu, aga mitte teatrisse, kui ma väiksem olin, ma ütlesin, et no nii tore oleks, tore läks. Ja siis 44. tulin Vallikraavi tänavast ülesse ja ird tuli mulle vastu. Ja mõtlesin, et no ma ütlen talle ja ütlesin, et tere, mina olen kaalu tütar ja oi kus Kaljo mul kaljut nii väga vaja, aga isa sai pihta pommitamise aeg ja siis ta viidi ära saksalaadse rätiga koos Saksamaale ja, ja siis, kui ta tagasi tuli, tuli kohe teatrisse. Ja siis ma ütlesin niimoodi, et, aga noh, et ei ole ja nii ta ütles, et aga no mis sa ise oskad. Lõpetasin kommertsgümnaasiumi, et ma siin kirja tulumme. Jaanitunne ja Sandy on ma siinkirjutaja siis sekretär. Ma olen Lennart Georg Meri jutu fotokollinud väga mitmel korral, ta oli meil kirjandusala juhataja veel nagu see kaalunimi tuli jälle uid. Lisast isad kutsuti kaaluks ja siis hakati teda kutsuma väike kaal. Karl, mõlemad olid Karl. Siis hakati teda kutsuma nimi või noorkalu. Kalkun juunior üks kesküttekütja kutsus teda kalkun jaanuariks. Ja ma ei teadnud, mis juunior tähendab, ütles Kalkun, jaanuar ei ole majastana. Aga te olete nii kaua Vanemuises töötanud, öelge selles majas on see hing olemas, aga mis teie jaoks on see kõige tähtsam? Selle vanemusringe määrab Nad praegu nagu ei oskagi ütelda, mis ta praegu on, sest ma olen niivõrd väljunud sellest ringreisidest ja sellest tööst kõrval. Mul on nüüd nii väike kohtad ühe varbaga, nagu öeldakse. Vanemuises, aga vanasti oli see Vanemuise hingiga. See tohutu üksmeel. Me olime kõik need üks pere ja kui keegi julges vanuse kohta midagi halvasti öelda, saiu maal, see sai ka kõige väiksema mutri käest nii vastu pead, et on. Aga praegu ma olen pannud tähele, et kui mõnel kollektiivi läheb halvasti või mõnel üksikisikul, siis teine Rocket, vaata, näe, aha jäi, õieti sai, õieti sai, ei ole enam seda ühtekuuluvustunnet. Vanasti oli kõik, katsusid 11 aidata. Meil olid need ringrisust suure külmaga ja, ja sõitsime halbades bussides, tõukasin bussimäe otsa ja siis senikaua siis kui jälle alla läks, kui järgmine mägi tuli jälle kõik bussist välja, jälle tõukasin üles. Kõik olid ühel meelel lihtsalt koju ja kell üheksa tööle kelleltki ütlemist mitte mingit, see oli küll selles suhtes ma ütlen nii, nagu need süvalepapoisid, kaunimad aastad su elus laulavad, tõesti, olid kaunimad aastad. Vaata kõigele Easid selle teatrielu sees ja selle nagu kunstitegemise sees ja iga igat etendust tahtsid näha ja mitu korda lähe, vaatasid, kuidas publik reageerib saalis vaat selle koha peal tänali, no vot, täna läks see koht läbi, aga näis, näis, näis, mis järgmise kohapealsele ei tulnud. Reageeringud mõtlesin, mis asi nüüd viga. Seda küll, aga diakalkun, neil on nagunii olemas oma kindel, reserveeritud koht, kuhu te saate alati istuda. Teavad, mis tahab. Ei, no seda küll, aga jah, ega me nüüd viimasel ajal käin vähe. Ma kardan pimedat, sulge pimedas liikuda. Mis siis, et vana inimene, eluni hullud. Aga siiski ma ei tea, ma elan seal raudteejaama ligidal ka ja siis on niisugune noh. Ja, ega enam ei viitsinud. Küll tahaks jah, et see vana vain veel oleks, et oleksid need peod, mis kõik ühte liitsid. Pole hulk aega olnd ühist pidu, niisugust, mis teatri haaraks, küll teatripall oli siis kooli juubel, teatri, vanasti olid need sisi olnud jõulud, siis olid näärid nääripeod ja aasta alguse palliti aastal lõpetamise palligi olemised, kõik niisugused, need olid nii vahvad, tegidki igayks, tegi ise kahu ja. Oh, seal balletiartistid laulsid ja, ja draamakad tantsisid ja noh, need olid niisugused lõbusad omavahelisest, olen snii, leidsin seda seltskonda, oli ikka, on see, et nooruses olid hanged kõrgemalt? Jah, mul oli rohelist küülik. Aga vanemas vaim kestab, kestab ja peaks jääma kestma, tõesti, seda tahtis kuivada. Saate teine vestluskaaslane on kontsertmeister, made sõlg. Jutuajamise vahele laulavad Valentiina Heinja Henn Pai ja neid saadab siis mode sõlg. Mulle meenub, et Joosep Hainen olevat olnud väga ja noodist lugeja. Ja korra läinud nad moodsatiga omavahel kemplema ja Mozart öelnud, et ta kirjutab sellise klaveripala, mida haid ära ei mängi. Näinud moodsates kõrvaltuppa veidi aja pärast tulnud tagasi, pannud partituuri noodi Hayden ette. See vaatanud korraks ja hakanud rõõmsalt mängima järsku keset mängu tõusnud püsti, öelnud, et seda on võimatu mängida, et mul neli näpp on kõik lahvidel, aga nüüd on vaja veel siia kahe käe vahele püüaks noot. Moodsatutel, seal on võimalik. Las ma näitan hakanud mängima jõudnud sellekohane ja löönud. Kuidas ta selle situatsiooni lahendus, mis te arvate made? Oih. Äkki kasutas nina õige ja moodsad, mängisid kimmel noodile? Jah, no minul oli eile niisugune situatsioon, tähendab, kui on lavaproov klaveriga enne orkestri nii-öelda või kui orkester pole veel tulnud juurde ja siis mängib klaver üksinda, kõik peab ära mängima ja samal ajal ei ole momendil võib-olla ka dirigenti ega koor, meistrit ja pead ka kõikidele sisse näitama. Ja siis aeg-ajalt tuleb ette niisuguseid situatsioone, kus noh, äkki tunned, et oleks vaja nüüd kuklas ühte kätt ja ja kuskilt taskust veel ühte kätt võib-olla appi, et näidata nüüd solistidele. Ja nagu eile oli näiteks koor on viidud üles rõdule ja nendele ka sisse näidata suur finaalansambel laulab ja kõik. Noh, ja kui sa siis vahele jääd, ei jõua kõigile näidata siis äkki ei ole nagu ei ole, äkki tunned, et ei ole vist õigel kohalgi? Võtsite jala appi või? Ma ikka kuidagi pidin selle situatsioonist välja tulema. Aga ei, ma ei võtnud jalga, kaapinoopiaga noogutad ja püüad seal ikka nii mingi ilmega ühele ja teisele ja aga vahel on küll niisugune tunne, et ma siis parem võtan juba käed klaveril ära ja olengi ainult dirigent, näitan siia sisse ja no nii et teil oli just minu niisugune, et tuleb sõrmedest puudus või tuleb, ma ei tea kätest või millest puuduma? Vähemalt hoiustele puudustunud kunagiste. No, ja kui ma juba endast välja läksin, siis öeldi mulle ka, et mis sa nüüd nii närvi lähed, sellepärast et kui sa ei jõudnud ka kõikidele ehk siis näidata, mis punase tekitaski, veidikene pahandust niimoodi. Et see juba isegi hea, et jõuad nii paljudele näidata. Te olete jäänud kogu aeg kaadri taha. Sõidelnud kurvaks. Oi, ma ei tunne seda, et ma oleks kaadri taga. Noh, ja ma ei tea Kui see, ütleme, ooper, ballett või operett, tuleb lavale, see kontsertmeistri on meeletu muste. Ja noh, kui seda rääkida, siis tõesti tähendab, me oleme isegi rääkinud, mina vähemalt küll ütlen, et mitte raha ei ole see, millega noh, nagu väärtustada minu tööd või, aga tõesti, vahel see tähelepanek, jah, jah, jääb vajaka küll sellel teemal on olnud juttugi. Et vahel on ja niimoodi teed ja annad oma hinge ära ja pärast nagu unustatakse ära sind, et sa oled näinud. Aga no hea küll, selle me oleme üle elanud, kõik need aastakümned on nagu vahel lööb välja, vahel olete natuke pettunud, olen pettunud ja mitte minu üksinda, vaid ka teised kontsertmeistrit, kui arutame nii omavahel, et jah, küllaltki see on teil õige muidugi. Ja muidugi on ja ja sellel teemal on ju need suured kontsertmeistreid isegi kirjutanud palju et kontsertmeister, kui ikkagi täiesti noh ansamblist või, või maailma ilma kontsert mõistete ju lihtsalt ei saa. Vahel on isegi niimoodi, et tuleb välja üks väga raske asi. Ja pärast tõesti kirjutatakse, jääb niisugune mulje, et lauljad on iseseisvalt selle töö ära teinud. Kus ma väga olin tõesti esimest korda vist väga nukralt pettunud oli, kui me õppisime, viivian kallastega kuubia, rood, mis oli meile mõlemile meeletult üle jõu, mitte et ainult materjali õppimisel, vaid ka meie loomule vastu täiesti kuidagi noh, huvitav oli teha, aga ausalt öeldes peaaegu mõlemad pisaratega, proovi lõpetasime, üks püüdis teist lohutada teineteist kordamööda ja läksime koju alati väga raskes meeleolus ja tulime jälle uuesti ja jälle. Ja mina olin isegi rohkem optimistlikum ja püüdsin nagu sisendada ikka küll me saame, küll me jõuame ja kõik ja aga see oli meeletult rasked. Ja muidugi tulemus oli väga tore pärast. Toredasti tegi. Aga ma tahan seda ütelda pärast nagu jäi ikka niisugune mulje, et kontsertmeistreid nagu ei olnud kusagil ära märgitud ka suur kaasosaline ja tööline olin mina ka olnud. Ja siis ma olin väga nagu. Kui palju te suudate siiski mõjutada neid lauljaid, kellega te koostööd Tööd kuna ma ise olen ikka loomult väga optimistlik inimene, siis üldiselt ma saan kõikidest asjadest kiiresti üle kõik ja mina pean ütlema, et ma ise olen noh, nagu öeldaksegi, et sa oled alati rõõmus. Ega ma ei ole, mul on muresid palju ja ma ei taha neid töö juurde kaasa ja ka töömured noh, me klaarime nagu need kohe ära ja, ja selgitame kohe, mina vähemalt olen niisugune ja püüan ka teistesse seda usku ja rõõmu ikka süstida ja kõike eriti tuleb seda noortega ette just kes on, meil on ju väga palju neid Konservatooriumist nagu vähem tuleb meil viimasel ajal ja siis me kasutame ikka neid noori lauljaid muusikakoolist ja, ja nemad vajavad eriti tohutult tuge ja ja niisugust jõudu ja oskust nendele süstida sisse. No ja siis ma olen, seda, ma ei tea, see on mul endal sees muidugi, aga, aga noh, ma olen ka öelnud, et teatris töö ei ole kerge töö. Kes tahab teatris olla, see peab kõik need asjad üle elama, mis siin on ja ütleme, noored kontsertmeistrit, kes tulevad algul ja väga ehmatusega, eks ma omal ajal samuti ehmusin ära, ega see kerge visatud vette tundmatus kohas mõjusalt küllalt Ki, tähendab, ma olin ju konservatooriumis juba, teadsin, et ma tulen ja tahan teha teatrist tööd. Aga ja olin nagu valmistunud selleks ette isegi juba minule. Professor Bruno lukk ütles, et et te võiksite tõesti töötada ja tegime partituuri tega juba siis tööd tutvusime. Minu juhendajaks oli Elsa Vesson, töötasime klaviiridega tollal juba siis, kuna mul abikaasa suunati siia tööle orkestrisse, siis ma muidugi olingi selle perspektiiviga ma igal juhul tahan. Aga kui ma ikka tõelisesse siia sellesse töösse sattusin, siis ma ehmusin ära ja see nii kerge ei olnud. Jaa. Jaa, mis veel kõige hullem oli, et ma olin küll mänginud väga palju kerget muusikat ja üldse orkestrites juba lapsena ise väga palju ja ja siis tahtsingi orkestris mängida, oli vaja, pianisti, seal ka proovisin. Ja noh, sellega ma ei saanud algul üldse hakkama. Ma ei osanud üldse lugeda neid jubedaid pause, mis oli vaja kogu aeg lugeda. Siis noh, see oli ka nii, et mina olen väga kirevat siia sisse tulnud, tähendab ma sain kõike korraga proovida. Olla orkestris ja, ja repetiitor-ina kohe ja aga väga toredad kolleegid, olid tookord noored. Lauljad. Lehte, Mark Ainose, Leida Jürgens, Valentiina, Helin, Endel Ani loomulikult küll, tema oli tore inimene. Alati võttis ümbert kinni, jälle rahuldas mind, kui ma olin nii õnnetu, tundsin äkki et ikkagi vist ei saa. Ei ole midagi, kulla laps ja ja tell küll jõuad ja. Vot niimoodi see aeg läks ja Need on, olen mina ise noortel niimoodi ümber. Kihla kinni võtan ja ütlen, et rähke linna protsess. Tore, et elu käib edasi, aga praegu meie taustaks käib. Harjutamiseks tunnete ragises mängibki. Ei siin praegu vist ei olegi päris laulja, siin käib vist muusikakoolitund aega, tehakse meil vahepeal garderoobis ja keegi vist vaikselt hääleseadet. Kui palju te nüüd valdate seda lehest lugemast tõesti, vot Riina Gerretz Mikiveri viks super. Pöördugev Riinaga võrreldes me õppisime enam-vähem ühel ajal natuke maalin, nooremal kursusel olen ma ikka no ikka kehvem, ütleme nii, kohe päris veel. Aga, aga ma ei ole ka halb lehest lugeja olnud. Ja mis on eriti oluline, lehest lugemisel öeldakse, slikerdada peab oskama, aga nii, et keegi aru ei saa, ma mäletan, omal ajal räägiti Thekla koha kohta, Ta oskas väga peenelt teha isegi raadios ja nii salvestustel ja ja mängida võib-olla olid isegi otse tol ajal ei olnudki ehk salvestusi ja siis, et lihtsalt peab nii oskama, et sa ei sega, vaid just leiad selle olulise sealt välja. Et ei saa ju alati kõiki klaviiridest ära mängida, peabki oskama niimoodi leida see oluline. Iga kord ei ole vaja ninaga, lüüakse jäägi vahele, kui oskad seda ninaga, ei peagi siia salatile. Aga pannakse ikka võõras nooted. Korra vaatad niimoodi pilguga üle rahulikult. Ja märgid on olulised, kui noh, niimoodi endale talletatud kohesele helistiku sisse näiteks ütleme ja siis esimene kord on tohutu kontsentratsioon, tavaliselt ma olen oma peale niimoodi vaadanud, et et esimene kord. Ma ikka täiesti võin ilusasti ära teha, järgmine kord hakkad juba peensusi taga ajama ja niimoodi siis noh siis. Aga ei, mina ikka olen jahvist ära. Jah, ongi silma, meil ongi kindlalt, kui kõik asjad on niimoodi, jäävad silma, et ma pean nägema numbrid ja kõik niimoodi. Siis ma parki tulla praegu silma. Minu momendil on ainult see, millega tegelenud ja seal on rosmariin. See on kindlalt ja mitte ainult partituuri, oli silmade ees vaid need meloodiad, kuidas nad kummitavad öösiti peas ja igal pool, kus käid. Et teil on natuke kurb elukutse selles mõttes ettevõtete töö koju kaasa. Kas ta oli kurb, on natuke, teinekord muutub koormavaks ja lähed maale, näiteks mina lõõgastunud, tahan nädalavahetustel käia natuke maal peenra vahel, siis äkki tunnen, et mul ju kogu aeg jälle käib üks meloodia sealt sellest ja sellest. Ikate hiljaaegu oli väga tore artikkel, kus Arbo Valdma kirjutas ilusti uutel klaverit esitus, klaveril vaja Inge siis mängida. Ja ma kuulsin seda, ta rääkis raadios. See on õige. See on õige ja kui ma kuulasin ka neid läbi raadio, niipalju kui kuuled, aga oli tunda tõesti, et erdi Estonia klaveril veel ei olnud seda hinge sees ja see on õige jutt, aga mitte ainult. Mitte et uuele klaverile valt, minu meelest igasugusel klaveril peaks kogu aeg, eks ole. Ka vana klaveri puhul. Seepärast ei käinud, et keegi on seal enne mänginud või pärast teist järka midagi maha. Iga pilli puhul tõenäoliselt vist on see niimoodi et midagi jääb või teda head või halba sellele klaverile ka näiteks eelnevalt, kui me jälle hingest räägime, siis minu hing on ikka Vanemuise nii kokku kasvanud. Et ütleks isegi seda, et tegelikult minu põhitöökoht ei ole ju, Vanemuine olen muusikakoolis, aga kõik on juba selle ammu ära unustanud ja isegi direktorid küsivad, et kus sul see tööraamat siis lõpuks ikka kummas asutuses on. Sest ma tõesti ole minna ikka minu armastus on see teater? Ma ei saa midagi ütelda. Kõigi oma rõõmude ja murede ja hädadega ja kõige kõigega. Mina olen raudselt vanem mõislane ja ja tõenäoliselt nii kaua, kui mul lastakse siin töötada, nii kaua ma siin ka rõõmuga töötan jõule. Mina, kes ma olen nüüd tegelikult tema kasutütar, aga Malin aastane, kui tema mind hakkas kasvatama ja, ja sisuliselt olen ma selles peres ikkagi kasvanud kogu aeg tänini ja mina olin see, kuna ma olen kõige vanem noh, selle perele, sest tema teisest abielust Linda Peebuga minu emaga siis mina olin Iisakus, ma olin seitse suve, käisin Iisakus kaarjas ja ja mul on väga armas, on see karja poissi või karjaplikapõli ja samuti kõik need paigad Iisaku, mis on niisugune erandlik, natuke nagu kuppelmaastik, muidu põhjalik ja seda ei ole seal ümbruskonnas ja niisugused väiksed orud ja, ja mäed ja siis see, mis kalotocuse metse siis ei olnud veel mingeid teid läbi tehtud ja seal olid tõesti olid karud, keda ma ise nägin ja ja olid hundid, kuma karjas olima. Kartsin hunte, hunditulusid meil seal õue peal, sest ma magasin lauda lakas ja, ja vanaema, haruldane Iisaku vanaema, see vanaema, kes jäi leseks, 30 vastane mees, tal suri ja ta jäi leseks ootamatult. Need üks poeg oli siis kuskil nii nelja aastane, teine oli kõigest aastane. Ja see vanaema, kes siis oskas väga mõnusaid lugusid rääkida ja, ja tema oli, kuna ta oli haige, taritu, kolhoosi haige, siis see oli niisugune nagu seal põhja Peipsi maal ka on. Natukene segaverelised, inimesed elavad seal on tegelikult vadja asurkond olnud ja ja, ja ütleme niisugune natukene, seda ka rahvarõivaste Iisaku rahvarõivas näeme seda. Ja Iisaku noh, ütleme pärimustes jaa, jaa klooris ja, ja, ja ma mäletan kah, kui vanaema rääkis minuga ja mitte niivõrd minuga, aga just nende naabrinaistega. Ja seal oli näiteks naaber, oli kutsi Milie ja teine oli siis Matzinka seal peremees ja kui nad rääkisid omavahel, siis nad rääkisid hästi kõvasti ja nad rääkisid minule niisugust arusaamatut keelt, mis oli nagu nende oma keel, oma, kohalik murek mure ja, ja Tallinna natukene vene keelema niisugune eestikeelsed vanasti oli ta Porskuva küla maa, hiljem oli ta Vaikla küla ja seal olid siis niisugused toredad nisukesed talud nagu seesama tünkaga, siis oli Joškina ja Shelkima pööra mandžuuria ja lasub ka ja, ja nii, et see oli noh, nagu need talude nimetused annab juba niisuguse eksootilise pildi sellest. Nii et ma ka väga varasest juba noorusest mäletan, mitte ainult siis kadunud vanaema, Iisaku vanaema, aga mäletan ka siis onu Edvini ja noh, neli klassi haridust, keegi pidi jääma koju seda väikest majapidamist pidama ja ema juurde ja, ja onu Edvin, ta on tänini niisukese, haruldase huumoriga, ta teeb niimoodi nalja niisugune nagu öeldakse krutskitega, et ei tea, kas ta räägib tõtt või, või on see nali. Ja, ja samuti ta vähese jutuga tants. Tal on selline vaimuteravust niuke vaimuerksust ja nad siiamaani on ikka nii-öelda maamees, põllumees peab loomi ja, ja, ja, ja noh, nii nagu ta on eluaeg elanud. Ja siis oli ta ka küllaltki musikaalne, ta mängis kitarri ja laulis ja, ja seda ma mäletan, et see musikaalsus on nagu selles veres juba juba varasemal ajal ka. Ja no mis sugulastest puutub siis neid Iisaku sugulasi, neid olid seal kaugemaid ja lähemaid, sest vanaemal ise seeliku külastajad, Säälikust ja seelikut ka hilisemad seal jooksjad, kes oli, see oli ka meiega kaugelt sugulane sealt. Nii et neid ma mäletan täitsa noh, väga väga selgelt neid vanu inimesi ja ja kui põnev oli, nendele Ta kuulab, kui siis suguvõsast veel rääkida, siis noh, esimesest abielust on Hillar, Peep ja tema pere ja, ja tema praegune abikaasa oli minu ülikoolikaaslane Siberist tulnud tagasi oma perega minusse inski kandist ja õppis vene filoloogiat, töötab nüüd Teaduste akadeemias, Me aastaid töötasime temaga koos ja, ja Hillar on ka kogu aeg kuulunud, noh nii nagu öeldakse meie ühisesse peresse ja, või siis jällegi Sirje Põllu, Kaljo Põllu abikaasa ja, ja nad kogu elasid omal ajal Tartus pikemat aega, nii et Kaljo Põllu tuli Tartusse härra umbes ka paarkümmend aastat tagasi, siis kui mina ka Tartust Tallinna tulin siis muidugi minu minust neli aastat noorem vend, see on siis aa Peep. Ta saab nüüd tuleval aastal 50 tema siis Vanemuise näitlejanna ja tema abikaasa Kersti neem, kes on ka samas näitleja. Nende tütar muide tudengiks kunsti õpib, sest vanaisal on kunst kalduvus ja, ja tema lõpetas ka kunstikallakuga keskkooli Tartus. Et nüüd siis meile pedagoogikaülikoolis kunstiosakonnas. Ja siis minul noh, teine õde, Ilo, Treiman, tema on juba 25 aastat Harju ristil, meil on kõik oma talu ja ja nad niimoodi väga tublisti elavad mehega, mees on tal põline kuidas ütelda Talumeeste suguvõsast Varbolas pärit ja oli seal kohaliku majandi peal. Ja tema on lasteaia juhataja, et talle väga sobib see, sest ta väiksest peale lastelastega armastas tegeleda kogu maja lapsed olid nagu ümber tal ja kõige noorem õde, aga see kõige noorem on ka juba neljakümnene ja tema kolme lapse ema ja kolm kena tütarlast on tal alates viiest kuni 10. eluaastani. Ja tema nüüd elab siis nüüd alles kolis sakusse demond, psühholoog, oma haridusele ja erialad ja tema töötab praegu lasteaias, noh, et lapsed nagu käivad ka seal last ja mina küll olen aru saanud, et meil on nagu üks ühine pere, seda eriti tunnetame siis, kui on papa juubelit ja mina mäletan, et kui tema 50. juubel oli, kus siis kõik kokku tulid ja ja järgnevalt 60. juubelipaika vastavate etendust. 70 75. 80. ja nüüd ka 85. juubel. Ja siis me oleme ikka alati koos olnud ja tundnud, neid oli kohe nii toredad pildi peal. Teatri kohvikus olime suvel, kui papa sai 85 ja ja, ja siis kohviku ees on pilt, siis, kus see suguvõsa on peas ja mitte kogu suguvõsa. Aga ütleme, piiratud osa ainult lapsed ja lapselapsed, nii et mitte kogu suguvõsa loomulikult, nii et mina küll pean sellest suurest suguvõsast väga-väga lugu ja, ja pean ennast ka selle liikmeks, kuna ema töötas noh, seal Vanemuise õmblustöökojas ja papalysis Vanemuises artistiks solistiks ja minu kool muide, milles ma hakkasin käima, oli kohesele vana Vanemuise loomulikult vastas. Ja siis ma noh, ikka väga tihti viibisin Vanemuises, viibisin küll kontrollida etendustel ja nagu nad olid seal noh, ja siis peaproovides ja, ja tavalistes proovides esietendustel. Ja noh, nagu öeldakse, elasin teatris ja nõndasamuti ka minu venna loomulikult ei, lapsena võeti mind kaasa, nagu öeldakse, vanemusi ringreisidele, siis olid kombeks need ringreisid. Ja siis olin Vanemuise ringreisidel ja siis ma nägin, et kuidas nemad seal niimoodi olete. Mängisid ja papa näiteks on siiamaani väga hea malemängija, õpetas minule kaasma, olin kõige vanem ja, ja niimoodi natuke midagi sain ikka külge ja siis muidugi mäletan, et kõiksuguseid naljalugusid rääkinud ja siis väga muide mõnus mees oli, mina minu mälestuse järgi oli näiteks sedasama Haim Troy oleks väga mõnus mees, seda ma mäletan. Siis ma mäletan näiteks, mäletan ilmal luhadsid ka, mäletan siis niisugust meest, Tiit, temaga laulis ja oli muusikamees. Elmar Lätid, ma mäletan ka. Ja muidugi noh, ütleme niimoodi operetis selliselt oli, minul lemmikuteks olidki ka oligi siis Helend Peep ja, ja Endel aimre ja muide Viktor Taimre ja Linda tonni muidugi oli seal siis valintiine tern oli äärmiselt andekas nisukene, täitsa särav täht siis näiteks Velda otsus, kes, keda ma mäletan isegi palitis lapsena ja kes hiljem sai ütleme, draamatäheks. Mul oli väga selgelt meeles näiteks helerähk, kes tuli Tartu muusikakoolis ja kes oli ka niisugune andekas andekas inimene ja mul on kuidagi väga meelde jäänud selgelt. Muidugi Udo Väljaots on nagu tõesti pärased lavastused ja, ja käisin korduvalt vaatamas mulje, see võimalus oli ja näiteks mask sinises keelati ära. No, ma ei tea, selle liiga näkku, viskab moderne või kuidagi selline lääne kummardaja ja ma tean, et, et see noh, igast Mansteini duši mäletan, oli ka väga tore lavastus ja muidugi näiteks karakteri otsina Endel Ani, kes oli ooperis Johannes lükki, keda ma väga hästi mäletan ja Aino seepi Sainte lani hiljem tegin niuksed vahvaid karaoke Rootsi või seal Valdo Truve või noh, kes oli muidu ooperis tegi ka seal ooperis dist ka kaasa. Ja üldiselt noh, Tartu oli, ma mäletan, kui hakkas Ivo Kuusk, Illar Doravakasid, ütleme, Margarita Voites, noored andekad hakkasid alles alles, nagu öeldakse, tõusma nii et või Teo Maiste ja mul on nad siiamaani ikka. Ta on mu lemmik. See on läbi jooksnud terve Eesti ooperimuusika ajalugu, aga öelge, miks testi saanud teati? Kui ma olin, ütleme seal koolis ja käisin oma koolis oma selles neljandas seitsmeklassilises tol ajal siis mina muide läksin külla isegi pioneeride maja näiteringi, mul oli niisugune huvi, kuna me kodus tegime maja lasteteatrid ja me tegime nii-öelda tuba, teatrid ja me tegime siis veel õues vabaõhuetendusi, minagi organiseerisin, aga ja, ja siis me tegime ka muide nukuteatrit, nii et meie oma korteris toimus tohutu teatri tegemine ja meil oli väga põnev korter. Meil oli niisugune, noh, teatri korter tähendab ühiskorter seal, kus oli kolm tuba ja köök ja kõrvalruumid ja siis igas toas oli ise perekond ja peale meie pere oli näiteks ühes toas oli seal Renate biokes oli viiuldaja ja tolleaegne baleriin Galina peljakova ja teises toas oli näiteks, ma mäletan, hiljem oli see n Atossonil saatust esimesest abikaasa ja siis seal köögis käistnud tõsine seltsi tegevuse elusalt esimehe elu oli seal köögis õhtuti, kus siis noh, ütleme ühiskorteri seltskond sinna kogunes ja ja meie siis ka tegime just selles samas korteris me korraldasime siis igat etendust, mina olin ka, käisin pioneeride maja ringis ja isegi käisin seal natukene joonistamas, kuigi mul üldse annet ei ole, aga Leonard Mertsin juhendas seda talis kunstikoolipoisse, kes meil külas ja tahtis teatrit teha ja, ja mina just Leonhard Merzini kütule hakkasin isegi joonistama, mida me mõistnud, aga mida ma hakkasin õppima jahma hakkasin Ida Urbele juures veidi ja õppima ja hiljem Eduard Põltsamaa juures ka, jätkasin neid õpinguid. Aga no nagu sinnapaika ta jäi ja tegelikult mul on ikkagi niisugune teatriihalus olnud, aga minul on niisugune, et, et kui ma ei ole ikka väga andekas. Ma ise arvan, et ma ei ole seda, et siis ma nagu ei tasu lavale trügida, et siis võiks olla Dome tänulik vaataja, kuulaja hindaja, ma koolitan kultuuritudengid ja need on siis noh, nagu tulevased tantsujuhid ja, ja telereži radio reži ja kinokoolituse kunsti, nii et nendele tudengitele muusika omadele ma siis õpetan oma distsipliine. Ja, ja ma pidevalt käin Tartus ja muidu ka käin, see on minu jaoks Tartusse, mina lähen. Ma olen muide sündinud Tallinnas, ma olen sündinud Tallinnas, ma olen põlistallinlane, ema on Harjumaalt ja nii et ja mu suguvõsa on siin Tallinnas ja Harjumaal, aga kui mina lähen Tartusse, siis tartu vaat mis siis, ma tunnen, et ma olen jõudnud koju. Vaat siis ma olen kodus, mul on niisugune rahus ja muide meile papa ei, ei suitseta, iial pole suitsetanud, tema vend nõndasamuti ei joo. Aga noh, ütleme niimoodi, võtab tervisenapsu ja on seltskonnainimene. Seda ma küll ütlen ikka. Kui meil on sünnipäevad, siis papa on see, kes tegeleb kõigiga ja kes noh, nagu öeldakse, kannab ükstaskõik, kelle sünnipäeva üle ja siis muidugi teeb ühislaule ja niisuguseid ja teeb ja teeb nalja ja temal on ka niisugune, ma ütlen nagu tema tema vennalgi, see on isegi Iisaku kandis omapärane huumor ja temal on ka tõesti niisukest huumori huumoriga ja ja ta on väga aldis tegema tegelema lastega võõrastele. Tegelikult on niisugune laps tuleb kuskil tänaval vastu ja, ja ta hakkab selle lapsega rääkima ja, ja Ta hakkab temaga rääkima kuidagi usalduslikult, sest ta ning võtan ja viimased, ma ei tea ka viimane 25 aastat kogu aeg jõuluvana ja näärivana teinud ja ta on kuidagi niisugune, teate, kui lapsed ühte inimest usaldavad, sest see on minu meelest, see on ülim, mis saab olla, see tähendab seda, et see on väga soe inimene. Helend Peep, teie muusiku elu on nii rikas olnud, aga kui nüüd tagasi mõelda selle 50 tööaastal, milline kõige raskem etenduse vankril kõige raskemad on raske nüüd kohe nüüd välja ütelda. Aga üks raskemaid oli noh, kuidas ma ütlen? Mitte tavalises mõttes raske, aga ta oli küllalt raske. See oli uusaastaööl. Liive, see uusaastaööl. Seal on see stseen, kus üks mees lööb minule osatäitjale pudeliga pähe. Ja see lööjal fenovical teemajapidaja Oll. Elo Tamul, mina olen sealses, kas tegelane väljasõidul meid tavaliselt oli selleks kummist pudel. Aga väljasõidul unustas rekvisiitor seda pea kaasa panemata. Kuidas me siis selle nüüd lööme vastu pead? Benno Mikkal ütleb, et ma katsun leia nii ettevaatlikult. Tulisem moment. Ja Barutas siis selle pudeliga mune, aga ikka ettevaatlikult küllaga silmist lendasid sädemed tset küllalt. Pauk oli kaunis tugev. Nojah, ma püüdsin küll hoida, aga midagi pole parata. Nii et muhk oli peas. See oli üks mõtestaja, oleks raske. Aga noh, teisest küljest talle rohkem koomiliselt raske. Aga eks need rasked ei ole palju olnud. Eks raske oli ses mõttes raske, Need läksid lavale ja välja ei saanud kogu vaata, see oli. See oli infarkt. Psühholeta uurijad, seal siis oli Truman. Trumani osatäitmine hele Jakobsoni tükis. Seal oli ka üks suur materdamine. Selles mõttes rasked tulid, tuli järjest tekste rääkida, midagi sügavmõttelist seal ei olnud, aga poliitiline nõukogu ja ega mul suurt ei meeldinud, aga tekstuur tekitada poli, rääkida Muristada järjest raskemad etendust olid niisugused, kus olid ikka psüühilised nagu tabamata ime ja eksitavaid rasked psüühilised kõige raskem võta kinni, omamoodi rasked, aga samal ajal ka kerged. Mulle meeldib see, et teatri siin puhketoa seinal on kiri, et kes tahab malet mängida helistagu Helend Peebule, ma tulen kohe. Meil oli selline võistlus, mina olin hakkamas igal ajal ja sellepärast ma panin jätku tarvis on, siis. Helistage, tulen kohe. Aga need maletajad ei olnud ausad ja jätsid pooleli mullondlikunely üks mõnd võistlust, parteid on meil siin. Aga üks. Me jäi mul mängimata, kes siin Vanemuises kõige kõvemad mäletad olnud? Praegu Sirpse. Vanasti oli Soone, olime tugevamad. Söövale oli, oli, mina pole tugevate hulgas olnud keskpärane. No ühesõnaga aitäh. Ja ega te ei ole veel teatriga lepingut ära lõpetanud? Ei ole, ei ole see minu teha, see on ülemuste teha. Ja ma leidsin, et on jälle hooaja lõpuni olen, ma sain ametist ka 50 aastat olla ühe teatriga seotud see tähendab ikka suurt ruudust. No nii, ta on veel kukkunud, jah, ma olen nagu vana Tartu patrioodiaga Vanemuise teatri patrioot ja 50 aastat ja peale nüüd ma olen vastu pidanud. Ma mäletan, mitte teie ooperiosi, aga ma mäletan neid melolaule. Te laulsite vist see neegri Lavrov, kus oma kuube siis küüno valgus valdsis öeldi, et Endel Laimron, teine Georg Ots oli hea kuulata? No mina muidugi ennast võrdlema ei hakka, sellepärast et tema oli ike ikka teest mastist, mees kes oli teile eeskujuks, kui te alustasite No eeskujuks oli väga palju lauljaid tol korral küll mulle laul meeldima hakkas. Kolmekümnendatel aastatel oli ju palju helifilme koos lauljatega ja sealt sealse laulu laulutõbi külge hakkas Nelson Eddy ja Nelson, Eddy muidugi, ja ja Kiburaja ja Smithid ja, ja Lauri põlpide kõik sillid ja mäletate isegi neid aegu, kus need suured mehed laulsid filmides. Nii et te käisite kinos ja pärast tulite koju, laulsid neid laule järeleva? No ikka ja kogu aeg ikka laul meeldis ja õppisid ära ja sõpradega siis koos käisime, meil tekkis sõprusring, kõikusid lauluarmastajad, poisid. Ja siis seal me jagasime oma oma tundeid ja mõtteid laulust ja. Ja teatrist, aga kes oli see mees, kes võtsid teid käekõrval öelde öeldes, et tulge vanemus. Enne 44.-te me sõpradega oli mehhaniski, laulupunt oli, koos, käisime käisime, õppisime laulu ja ja mina laulsin siis Tartu meestelaulu seltsis ja ja õieti sealt see teatripisik külge hakkaski, sellepärast tookordne meestelauluseltsi dirigent oli Eduard Tubin, kes oli Vanemuises Vanemuises muusikali muusika muusika peadirigent. Ja sealt see asi pihta hakkas, need 39. 40., kui välja tuli Seržinski Vaikne Don, see oli uuli lavastus ja ja Tubin oli muidugi muusikajuht. Kuna teatrikoor oli väike, siis ta võttis Tartu meeslaulu seltsimehed lisakoori sinna. Seal oli suurelt kasakate koorid ja sealt nüüd selle vaikse tonni kooli minu esimesed lava lavasammud. Tulid veel kaasa laulda pajatsite ja talupoja aukooris. Ja siis Väljaots, 43. jah, kui ta. Kui ta tegi seda Lehari lõbusat leske, siis oli male au seal ka kaasa teha. 44. sügisest hakkas siis mulgipalgalise kutselise koorilauljana Vanemuise teatris esimest rolli õieti väikseid rolle, neid sai tehtud, neid ma ei mäleta, seal igasuguseid oli, aga esimene peaosa oli muidugi Ruusmariis. Siin sim geniel. Sellele järgnesid siis põhiliselt ikooperiitid, Rumbergi kõrvelaul oli siis, siis tuli Silva. No nii, ta hakkas minema ja nüüd olete teise ringival tagasi, vaatate, kui praegu vead rosmariini, proovid jälle Vanemuisesse ja neid on jah hulka aega tagasi ja rosmariin oli meil 47. kui ma ei eksi, 47, kaheksa ja oli seal kuskil esietendus. Need nüüd on ikka päris päris palju aega. Süda läheb soojaks, kui vaatate proove laulate kaasaga. Hea, no ikka tuletab meelde seda esimene osa, see on ikka meelde jäänud väga tugevalt. Aga siis võtame nüüd näiteks. Silva osa on juba teist korda, Silva lavastus oli siis ma enam Infinity teinud, siis olin juba Ferry vanahärra ja nii on moon mandrid kannikeses. Selles on ka teine lavastus, siis see piiskatsik kohtub riistav. Need hakkavad nüüd dubleerima, need asjad aga teiste osadega. Seda küll, aga samas öelge, kas härraks sünnitakse või kasvataks. No ma arvan, et sinna ikka sünnitaks tvat Laamostutustajate kapterit, no püüaksin, kuidas. Aga jah, ega meie see olukord on natuke teisel läinud, võib-olla näitlejad on ikka noh, elurõõmsat inimest, milline on kõige parem Nalidel meelde jäänud? Kui me tegime kõrvelaulu? Seal oli uudi väljuvad, seal oli. Niisugune nipp toodud sisse, et ta tõi hobuse ka lavale punavaripidi lõpus koos oma Marko hobuse seljas olema ja siis laulvuse lõpulaulus, nii oli lavastaja ette nähtud. Ja enne viimast pilti lõpulaulu, kus ta hobusega oli tuli muidugi eesriie ette. See oli vahemänge selle vahemängu jooksul. Siis pidinid hobune lavale, toodama, punavari selga minema, võtma Markuga hobuse selga ja siis läks. Lõppes, aga siis, kui me tookord, kui see nali juhtus. Hobune oli väljas söömas, tooli ilusti sisse ja, ja mina siis selle vahemängu aeg, lähen nüüd kohe hobusele selga hüppama nagu sadula selga saini. Kolingage sadulaga hobuse kõhu all. See tuli sellest, et hobune väljas süüa, siis ta sattuda rihma ei kinnitatud. Unustasid selle ära, tõid hobuse sisse ja, ja punavarju hoole lahti, hüppa selga ja läheb lahti, viimane pilt. Aga siis kuidagi lõõtsutamisega sadula õigesse asendisse, kinnitasime riime ära ja saime selga ka hobusele ja ja sakslaste laulvaks hakkasime laulma lõõtsutamisega. Kuidagi sai üteldes ära teha, kus on mu kuub, teekonnad vana näitavaid öelda. On teil Google'it käes ja saate selle kuue taevas? Aga ikkagi tagasi, mõeldes nende Vanemuise aastatele seal ilus aeg ja seda ei pane kuhugi asja? Ei no seda küll, jah. See 50 aastat on oma rõõmude ja muredega ikka ilus aeg olnud. Merle Jalakas, te teete kaasa teist aasta ringi Vanemuise teatris. Öelge, kuidas kollektiiv teid vastu võttis? Minul oli see kollektiivi sulamine üsna lihtne. Ma peaks ütlema, et siin on niisugused sõbralikud inimesed ja rahulikud ja kõik sellised kannatlikud. Ja saavad rahulikult ära oodata selle noore inimese arenemise kahe algule tekitada mingit niisugust pressi. Väga kena vastuvõtt. Ja tõi Tartusse tagasi kodukandi tunne. Ja mina olen ise Tartus sündinud ja koolis käinud ja siis läksin konservatooriumi ettevalmistusosakonda. Õppisin konsis hea juba enne lõpetamist teadsin, et tulen Tartusse tagasi, mulle meeldib väga see väike Vanemuine, kas see on minu meelest ideaalne ooperietenduste koht? Ja just sellel ajal, kui ma hakkasin nagu mõtlema, et kohe edasi tööle minna, siis tulid siin väikses Vanemuises just ilusad lavastused nagu Travjaataja, Ricoleto ja sellised noh, tundus nagu, et elu keeb täie hooga. Kelle käe all Tallinnas oma koolituse saite? Mina õppisin Ludmilla Issakova lauluklassis kõik need aastad. Konsi üliõpilasena saite ka kindlasti veidikene ooperit nõust. Ja meil oli ooperistuudio ja meil oli ooperiooperiklass vist ka nimetatud jah. Klaaremiku käe all tegime oma töid. Et meil oli, kõigepealt olid meil Mozarti, katkendid, olid nendega, me isegi käisime ringreisil niimoodi koolides ja Tartus ja Tallinnas ja siis meil oli salaabielu. Lõpetamiseks oli Abielu veksel meil nii, et päris suured ooperid läbi töötatud. Nii et siis ei tulnud, nagu öeldakse, see suur ooperimaailma erilise üllatusena. Meil ooperis stuudios ei olnud võimalik orkestriga teha ühtegi tööd. Ja ega see ausalt öeldes orkestriga laulmine on ikka hoopis teistmoodi kui klaver, kes oli sihuke paindlik instrumente üksinda kuulab sind. Ja siin teatris alguses ehmatas ära just see orkestrist noh nagu ülelaulmine. Ma ütlesin, ka lava on niivõrd suur ja neelab nii palju ja ei ole need nipid nii selged ja ja, ja muidugi see ka, et noh, siia tulles olid esimesed tööd mul operetid mõtte, ooperit ja ausalt öeldes operetis ma tundsin, kuulsime väga, tahtsin seda teha. Mulle meeldivad pärit aga noh, nagu ebakindlalt, sest meil näiteks konsis üldse niisugust operetti, me ei saa operetialast haridust nii-öelda. Vaadates põgusad teid ja kuulates teie juttu mulle tundub ka teisel seda särtsu rohkem, mis seal pole operetist. Võib öelda, et niisugused banaalselt süžeed ja noh, sellised, mis operetiga on nagu ala väärtustatakse, aga aga ei, minu meelest ikka eraldi ikka väga väga selline nõudlik žanr. Mis seal on ikka vaja võrdselt anda, teksti laulda, tantsida, see on ikka päris omaette kunst. Nii et tuli kõvasti juurde õppida. Ja tuli kyll kohe täitsa tundsin, et puudust, et kui nüüd tagasi mõelda konsi aja peale, et mis nagu oleks, seal võiks teistmoodi. Võib-olla võiks seda operetti poolt ka ja niisugust muusikali poolt, et võid liikumist jah, sellist asja olla rohkem otsida, siis ära tundusime. Ja me ikka tegime kõvasti trenni, aga tantsupeol tuleb mul kergelt, nii et sellega pole probleemi ja nüüd olete saanud päris kõvast. Jah, praegu osalen kahes operetis. Esimene töö, millega ma tulin, oli Victoria tema Hussar riketi osa. Teine operett, mis tuli praegu välja, mõlemad on Ülo, Ülo Vilimaa lavastused on Roosmariis Tseeni baaripidaja osa. Ja siis kahes muusikalis. Üks on Schwartzi pagariproua. Ja teine muusikal oli Uno Antoni Saturni mäng. Ja siis noh, Verdi ooper Kalstav Taisto noore lavastuses. See mul praegu nagu lemmikosa seal Ma teen Aneti. Teatris on öeldakse kõige püham paik lava, aga samas on ka teisi ruume, mõned garderoobid või harjutussaalid või ka teatrikohvik. Milline ruum teile vanema siis kõige enam meeldib? Kus on hea olla? Tunnetad seda minevikku? Aurat on ka tänasesse päeva kandunud. Ei tea laval nagu on kõige parem. Ausalt öeldes ma ei ole eriti niisugune noh, eriti eriti pikalt kuskil koridoris istuja ja kuskil kohvikuteks suitsu või midagi, siis oleks teistmoodi, aga aga kiiresti vaatad, kuidas ära koju saab. Ega viida kuskil aega. Lauljatele ei tohi suitsetada, ka meie olete seda pattu teinud, ei ole veel proovinud? Sellelt, vaat õhtul on puhas. Aga kui hääl on ära, siis väike viitsinud konjakit ja mesi aitab küll. Vot huvitav, sellist retsepti pole ka kuulnud, mina teen jalavanni, panen ikka pipart ja sinepit sisse ja teen jalavanni ja püüan olla võimalikult kodus ja muidugi kui mul on hääl ära, sest ma olen haruldaselt halvas tujus, ma ei taha kedagi näha ja ma olen nii haige, et lausa umbes nutt tuleb silma, et nüüd nüüd on kohe surm silma. Milline muusika teile endale meeldib, mida te kodus kuulate, kes teie lemmiklaule? Üldiselt ma kodus kuulan igasugust muusikat, raadiost, seda tänapäeva niisugust levimuusikat ja aga ikka, kui ma tahan üksinda niimoodi vaikselt olla, siis ma panen peale kas kriiteganawa või Sonsaserlani või üldiselt sellised. Maria Kallase lindistusi on mul näen ikka enda jaoks palju nagu lindistanud CD-de pealt kõrvale, nii et päris korralik kartoteek on mul kodus neid soprani aariaid. Praegu käivad ka ettevalmistused proovid. Aastalõpuballiks Endel 30. detsembril. Teise seekord tantsida ei saa. Peate pakkuma külalistel kavaga, kui pärast on võimalused põrandale minna. Milline lemmiktants? No ikka ikka Cadiliga tantsitakse ilusat valssi, saidapalli ma ootan juba suure ärevusega. Tahaks tantsida ja pidutseda. Nonii, et Häid lähenevaid jõulupühi ja aasta lõpp, aitäh, Aare viik kolm. Kuidas teist sai vanem uislane? Vanemuisel sai minust ühele oma sõbrale, kes tõi mind teatrisse, tutvuma kooriga kooriga, oli siis just hooaja lõpupidu. Seal siis pani tähele mind koormeister, kes, kes palus mul järgmisest hooajast Vanemuise teatrisse tööle. No kas nüüd on töö piirduma ainult kooriga või on juba väikese doosiga? Tänavune hooaega edukalt Alamäe eelmise hooaja lõpus oli mul esimene roll ühes Ameerika muusikalis pagariproua. Nüüd siis natuke nõudlikum troll, Chimgenjon Roosma reis selle hooaja alguses, see on ikka esimene tõeline suur roll tõeliselt suures-kuulsas operetis. No kas juba käita linna peal rind ees ja tunnete ennast tähtsa mehena? Ei, seda mitte mingil juhul, sellepärast et ma pean üheks oma vooruseks seda, et ma olen sündinud Saaremaal ja noh, nagu öeldakse, saarlastel on veel säilinud see aus, aus ja õiglane hing või kuidas nüüd öelda, et ma olen väga tagasihoidlik ja ennem ei, ennem ei saa millegi üle juubeldada, kui ma ei ole endaga rahul. Praegu endaga rahul ei ole. Aga siis on hea küsida, kuidas üks Saaremaa poiss sattus mandrile. See on ka huvitav lugu, tähendab keskkooli lõpus noh, nagu me kõik sellel ajal praegugi seisab valiku ees, mida nüüd peale hakata, kuhu õppima minna, täiesti juhuslikult, kuigi ma olin laste muusikakooli lõpetanud täiesti juhuslikult tuli selle idee peale, et võiks muusikat edasi õppima minna. Ja oli, olid Saaremaal laste muusikakoolis parasjagu külasest Elleri koolikoor koos koor meistriga. Ja tema pakkus mulle välja idee, et tule siis Elleris, Elleri muusikakooli õppima koorijuhtimist. Ja seda ma ka tegin. Aga ei sobinud see eriala mulle. Ma õppisin seda üks, kaks aastat ja siis läksin õppima pärast seda laulust, kuna, kuna vahepeal ma tulin, teataks, teater köitis mind jäägitult, mõtlesin selle peale, et ma olen oma tulevikku sidunud kindlasti ainult teatriga. Ja kasuks tuleb mulle siis minna õppima laulmist. Et ma saaksin ühendada nii-öelda meeldiva kasulikuga kestel õpetakseni. Aino Kõiv tähendab, et ma ikka vahemärkus, ma Heller koolis praegu enam õpi. Aga teeme siinsamas Vanemuise teatris väga toreda kontsertmeistrimade sellega, kes meil on väga palju, neid on väga palju aidanud. Ja nüüd käis meil Soome sopran kunagine esinumber, Wagneri laulja Euroopas toruväljak. Ja tema juures ei tunde võtada. Samas. Ega see koolijuhi paar aastat õppimist ei lähe ka vist mööda külge maha, sest oskus partituuri kuulata ja erinevaid hääli seal lauljaga. Ja seda kindlasti seda kindlasti sellepärast et kahjuks enamasti on lauljad loomulikult mitte kõik, aga enamasti väga vähese koolitusega näiteks partituuri tundmisest, partituuri lugemises, ültse nooditundmises, klaverimängimises nüüd see kaks aastat kulus väga marjaks ära. On telelaadus, annad käia terve. Ma arvan küll, ma arvan küll, loodus on andnud mulle päris hea improvisatsioonilist vaistu niimoodi, et kui läheb lava peal midagi nihu ütleme, orkestrist või, või kasvõi partner võib-olla juhuslikult veab mind alt. Mis ma suudan alati leida selle õige otsa, seda ma pean oma oma suureks suureks plussiks, aitäh. Jumal mulle, selle kõrval on minu arvates seal olnud alati üks kirjutamata reegel, et teatris ei loe diplom. Kui sa oled ise mees, saad hakkama, siis loed sa ise kõige rohkem, mitte sinu diplomiga, muidugi, teine asi on see, et väljaõppinud inimesena on alati lihtsam, sellepärast et ilma diplomite nii-öelda väljaõpet või algaja laulja peab alati iga rolli puhul algama täiesti otsast peale, ta peab enda jaoks selle muusika tegema suupärasemaks. Vaatama on kohti, kus, kus saab ennast hoida oma häält mitte koormata. Ka väljaõppinud laulja lihtsalt tuleb ja laulab ja ta saab kohe muusikaga töötama hakata. On teil selline hääleaparatuur, et hommikul, kui ärkate võite kohe toru lahti teha Üldiselt ma olen tähele pannud sellesama Roos Marii ettevalmistamisperioodi ajal, et siis siis, siis mul juhtus selline huvitav asi, et ma tulin hommikul hommikul teatrisse proovidesse ja oli vaja teha ainult paar hääleharjutust, oligi hääl lahti, ennem ei ole seda kunagi olnud. Muidu ma olen alati selline rohkem öine inimene, kellele meeldib öösel üleval olla, öösel mõelda, teisel töötada ütleme, kui on vaja, kui vaja noote kirjutada või noodiga materjaliga tutvuda. Nii et hommik on minu jaoks veel siiski öö. Ka rääkides tuleb inimese hääletämber ja imed nüansivarjundid välja. Ma usun, et kuulajad on juba aru saanud, et teil on selline pehme ja sametine hääl, nad ei ole veel linti laulnud, aga kelle järgi tee praegu nagu öeldakse, snitti võtate, keda kuulate kodus kõige rohkem. Tähendab, ma ütlen ausalt, et šikk, siis ma ise veel praegu kellelgi järg võtta, sest minu tehnik tehniline baas ei ole nii tugev. Aga noh Minu lemmikud siiski tenorid, Domingo eeskätt kuulsamatest ähvarites, aga noh, eestlastest midagi midagi muud ei saa öelda, kui peale. Tiit Kuusik, Georg Ots seal, nemad on fantastilised, ma, mul on omal kodus olemas parlamenti ja neid neid, ma olen päris pidevalt kuulanud sedasama rosmariin Jevgeni lauluga, kusjuures otsa esituses. Ütlesid küll, et te olete tagasihoidlik, aga õppimise juures peab olema edaspidi. Jaa, seda küll, ega, ega ma tähendab. Tagasihoidlik ma olen selles mõttes, et kui ma tulen, ütleme lavalt ära või on etendus läbi siis siis ma olen selline natuke arglik, aga, aga, aga lava peal ma loomulikult selle peale absoluutselt ei mõtle, seda enam ka õppeprotsessi juures. Seda, seda ei saa endale lubada. Kui ma läksin korvpalli või võrkpallitreener, ma kutsuksin teid kohe oma võistlusel. Jah, kusjuures te vihjate pikkusele nähtavasti. Aga kusjuures ma olen seda teinud, ma olen käinud keskkooli ajal võrkpalli trennis ja nüüd saame vanemusest korvpalli mängimas kaks korda nädalas, nii et see on füüsisele. Ja võib-olla taastuvad kunagised populaarsed. Teatrite vaheliselt spartakiaadid, nii et vabariigiteatrid saavad jälle kokku. Tegelikult tegelikult nad on juba taastunud selles mõttes, et näiteks seostama. Me käisime spartakiaadil, mängisime korvpalli, saavutasime küll teise kohaga. Kui oleks meil olnud siin paljudel headel mängijatel, ütleme niimoodi oleks olnud etendust, siis oleks võinud ka esimese koha rõhuda juba. Sest härra Jaak Villeriga on tulundusspordiarmastus siia teatrisse stervita korvpalli vastu, ta on ise väga suur korvpalliaustaja ja ja nii-öelda meie, nagu me jutumärkides nimetame. Aasta hakkab peagi lõppema ja ma usun, et selle aastaga jääte rahule. Aga mida nüüd soovite järgmiseks aastaks? No mida mul ikka soovida muud kui seda, et oleks veel rohkem tööd, sest inimene on ikka selline huvitu isiksused, et ta alati vingub. Kui tal on vähe tööd, siis ta vingub, et tal ei ole tööd ja kui tal on tööd, siis ta vingub, et tal palju tööd. Minagi tihti vingujad, oi kui palju tööd on, Nabil tapetakse mind ära, aga samas samas ma tunnen sellest ainult suurt suurt naudingut. Et mul praegu praegu vähemalt nii palju tööd on, pluss siis oleks siis moodsalt õudselt tore, kui saaks järgmisel aastal veel teha midagi. Midagi suuremat. See on kõige suuremas ohus. Aitäh edu ja et ei unustaks ikka saaremat, sest mulle tundub, et ö tähe olete unustanud. Jah ö tähe, ma olen nii-öelda unustanud, aga mul ema ütles kunagi, kui ma olin väike. Seitsmeaastane Ma käisin Tallinnas korra, ma olin seal neli päeva pärast seda, kui ma sealt nelja päeva pärast tagasi tulin. Ema ütles, et näed, et sa nagu ei olegi enam Saarne, sa ei räägigi nii Saarney ö-tähte, ei muid huvitavaid intuitsiooni saarlaste kõnes on, et see on lihtsalt lihtsalt võib-olla kiire kohanemine, ütleme niimoodi. Aga Saaremaa mitte mingil juhul unusta, sest see on kõige, kõige, kõige toredam parem koht minu jaoks, seal. Seal, seal saad sa energiat taastud järgmiseks hooajaks, ütleme niimoodi, suved, ma veedan kõik Saaremaad üldse puhas, looduskohtult näinud. Enne ja edu aita. Kui ma alustasin juttu kauaaegse, teati lauljanna Elsa lambiga. Küsisin, et kuidas temal mäluga on, paljust ta mäletab veel neid osi, rolle, mida ta laulnud on. Tahkama võiks laulda algusest lõpuni. Aga näiteks me käisime vaatamas viimane ooper, vanemas otellot, absoluutselt midagi, ma ei mäleta. Padaemandat ma mäletan, Padaemand on mul meeles. Ja Vikerlaste noh muidugi seda lauldavad aaria ja dueti ja need või laulda küll, tegelikult Vanemuisesse tulin, ma tahtsin ainult operetti tulla laulma. Aga me tegime Maaritsat näiteks üks 200 korda laulnud, aga peab. Ooperites mäletad, palju rohkem ikka see muusika noppis. Oli koolikatsed ja mind ma õppisin Maret tanki juures ja tema siis tõi mind teatrisse, millest tulgu ma teatrisse, koori katsed, meil oli seal 25 osavõtjat ja ja maailma suur komisjon, kes hindas, pidid tantsima ja laulma ja rütmitunded ja hästi suur konkurss oli ja õnneks sain ma sisse, kas tänu Marek vangile või teha ja siis me Manin alul kooris. Aasta olin kooris, järgmisel aastal tegin maju Poopert oskat. Ja siis Tosca, mulle väga meeldib minu lemmikooperit oskaja pater, Lion lemmik ooperit ma. Aga Toscagali igasuguseid äpardusi ka määr meil teatrimaja läks põlema sisema, laval laulsin seda aariat, hingata enam ei saa ja siis tuli väljad, Pikne lõi meil ateljee põlema. Vaikselt-vaikselt läks siis Riia ja siis mul oli viltoscaga Pärnus. Külalisetendusel meil Scarpiga stseenis, laua peal on küünlad, surfidega varrukatega tüllkleit seljas ja pikk parukas, kuidas ma niimoodi pöörasin küljega, vaatan järsku esis reas, kõik tõusevad. No küll järele põrand tuli, lipid käivad siit, aga ainult niimoodi tõmbasin käega ja sain kätte. Tähendab likvideerida selle ooper läks edasi, midagi ainult pääl, LV keelati elus tulil diaatrite sära. Ühest küljest vis diaga kostüümi olnud kunstmaterjalist, muidu oleks tõesti plahvatanud põlema ja ka, aga pärast publikust tulidki tänama, et nii külmaverelise sain selle likvideerida ja Pealt läks edasi. Ja siis aga keelati meil ja meil oli väga ilus näiteks ta oskas pärastele panna küünlad pärast Pärpia laiba juure. Ja kumma siis pääle selle tegin lükiga Tallinnast oskad meil külalisena ja siis ma ei teadnudki, et oi ei ole lubatud, ainult enne viimast vaatust tuldi öelda, et nüüd võtate riide ja panete sellel surnud surnukehale peale. Aga teil oli koormus küllaltki suur, siis. Meie teatatud ja ma tegin kõik need pate flai padaemand toos ka vikerlasi ja, ja ma ei mäletagi enam peast kõik katajas Tubroovski ja ja ai, ai ta. Ka kõik Tuprovskemne Neid võiks lugeda, palju, ma ikka üks paarikümne viie ooperi ümber telgi kellelegi teil kõige parem oli laulda, partneri lükki oli oma Eluaarne partner, oi lüke oli nii tore, mul, ma mäletan Toscat ja meil oli all pidi tulema säält redeliga üles lavale viimases vaatuses. Aga meil tuli teha sel ajal, kui ma olin suured rotid ja seal keskel turud käisid ja järsku ma näen, et tuleb, kas tuleb teine ja minu etteaste. Ei, muusika ei olnud tulnud veel. Aga ma olin nagu välk üleval ja ma ei tea, kuidas lükki päästis selle ooperi nii ära, et midagi Island, rahvas, publikum ei saanud mitte midagi aru, olge möll. Ei ole, ei ole. Paar korda on küll, niisugust moment on, et üks sisekene rikub etenduse ära, paar korda on üle üle Vanemuise lava jooksev piirrahvas on nii, et. Maadlesin kogu aeg, nende Ir, suured rotid, muhkrud ja oli niimoodi, et meil oli kontrolletendus, mäe Teams. Pärile oli kontrolletendus, järsku tuleb sealt lava külje pealt tuleb suur võlur, aga ma olin nagu välk, seal oli üks ümmargune laud ja ma olin seal laua otsas, kunstinõukogu etendus. Oi, ma sain rin äge, pahandab Darlikud terve etenduse ära, aga kõik naersid ja keegi mulle. Vürst Igoriga oli niimoodi suur poodium üleval tehtud ja Jaroslav na peab Igor tuled sõjaretkel. Tuleb rott, annad, olid nii musikaalsed meil, et nad ei kartnud üldse, mina mina alla tulla ei saa ja nüüdsest teen, läks kõik kaduma, pean tulema Igor kallistama ja olen ma rõõmus, aga rott vahepeal on küllalt olnud. Sekeldusi ja siis oli meil dirigent Tolkuušin. Ei, tema ei tahtnud, ei lubanud näiteks ird oli sellepärast tore, et irdunud ja spordimees ja tema ei keele sportimaga tolgušin ei lubanud. Mina mängisin tennist, ma olen aasta tennis, meister Tartus ja tema ütles, kumine tennist mängindama, minul ooperis laulda ei luba. Ja tema käis isa kord tuli ülem Ma mäletan, aidaetendus oli jama. Järsku Tolkuušin on üleval? Toome varemete juures. Ma tulin diaatrisse ja mõtlesin, Tamul ei lubagi laulda, aga ta ei tõstnud üldse, dirigent näitab ikka sisse, ta ei tõstnud nina üles terve etenduse jooksul. Ja mitte ühte sisseastet mulle ei näidanud. Ja muidugi ma püüdsin, sain pärast etendust tuli, tol kuulsin, et hea küll, mängige siis oma tennist tagasi, täna laulsite paremini kui kunagi. Kui tihti käite vanemasse, pean ütlema, tänu küll praeguse direktorid meile saadet eksiga esietenduseks, kutset, mida ennem kunagi ei tehtud. Ja nüüd McM ma põhiliselt käin ooperit vaatamas, ooperi esietendused olid ikka kõik käinud. Võtab südame soojaks, kui selliselt suhtutakse, meenutatakse ja väga hea. Aga vahepeal oli küll nii, et ma käisin teatri Maida teatripoolegi vaadata. Oli nii, ei tehtud üldse pensionäridest välja, aga praegu on küll. Kui lood üldse olnud seotud muneminaaline neljandast kuni 70.-ni paljusid kodusise kuulate praegu oopereid. Ja samas vist võid heal meelel tõdeda, et ega Vanemuise käekäik ei ole allapoole läinud, ikka läheb üles, uued lauljad tulevad peale. Väga ja väga vaimustatud olen. Sahharovi kahju, et need kõik lähvad ära kõigil Vanemuine hüppelauaks, kas teil ei pakutud omal ajal ka kusagil mujal, kui mett oskad, tegime siis rajale, pakkus, aga ma ei saanud midagi teha, sellepärast et minu perekond teid ei olnud nõus ära minema ja üksinda minna niimoodi ja mul on ka, oli kaks poega ja need ja mees, need olidki tennistanaatikut. Poisid on mõlemad meistersportlased, tennisest tegelevad praegu ikka mängivad tennist ja ja siin Tartus oli need treeningud nendel ja kõik sellest ei tulnud mul midagi välja, ei saa enam tennist, ei, ei mängi kõik spordivõistlusele tennist, et need võistlused, need kõik vaatama. Ma olin nii rahutu vaimedega ma ainult siis laulmisega ja ooperite maa, mängisin võrk, pallija, mängisin tennist ja, ja tegelesime töötajatele, puhkeb koduvõimalusi loomisega ja jama. Mäletan Kaidu mulle ükskord ütles, et mitte sekeldate nii palju enne lavale minekut veel ka. Kõiksugu muude asjade, mõtelge osa peale. Mul on viis lapselast, kolm nendest elab Tallinnas ja kaks on Tartu lähedal. Nemad käivad mul nädalas ikka mul külas, vahest ema, isa toovad minule õiendavad ise linnast, nii et meil on lõbusis laialt, mina mängin kogu aeg nendega, kui nad memme tule mängima, mul väike kaheaastane poiss kääkini memme tule mängima küll. Me mängime palli ja küll me mängime peitust ja, ja kulli ja, ja igasugupoode ja kõik, ma tunnen ennast nii noorena ja kui nad ära lähevad siis on mul valu piin ja valu, seal kõiksugu hädad. Ja kui nad tulevad, siis see mõjub mulle nii nooruslikult ja ma olen väga õnnelik oma laste ja lastelaste üle ja elus. Sellepärast on jumal mind küll hoidnud.