Tere päevast, algas heligaja, mina olen Ivo Heinloo ja on aeg teha kokkuvõtteid tänavusest džässiaastast. Tänases saates on mul nende kokkuvõtete tegemiseks abiks mitmed asjatundjad. Heidame pilgu sellele aastale nii džässikriitikute, muusikute kui ka hoopis Tänavune aasta jääb muidugi meelde Eesti vabariigi 100. sünnipäevaaastana. Juubeliaasta pakkus erakordselt palju ainulaadseid sündmusi erinevates kultuurivaldkondades, muidugi ka muusikas ja loomulikult ka džässmuusikas. Eesti jazzmuusikuid esines näiteks välisriikides sedavõrd palju nii Eesti 100 egiidi all kui ka sellest sõltumatult et kõiki välisreise kindlasti üles lugeda ei jõuaks. Nii näiteks käis veebruarikuus Raivo Tafenau kvintett. Euroopa tuuril. Esineti Soomes, Lätis, Leedus ja Saksamaal. Kontserttuur kulmineerus 24. veebruaril Berliinis, kus anti täispikk akustiline kontsert. Berliini kontsert Housis aga ka näiteks bassist Robert Nõmann ja lauljanna Laura põldvere esindasid Eestit rahvusvahelisel konkursil Riga Jazz Steitš. Aprillis käis duo evib juuti ja kvartett, Voorand, Koikson, Sooäär, Daniel mainekal Gates Hedi festivalil Inglismaal. See oli osa Eesti sõidujajatskale projektist džässi kingitus Euroopale, mille eesmärk oli tutvustada eesti džässiloomingut ja muusikuid Euroopa festivalidel. Džässi kingitus tehti veel ka Belgiale, Saksamaale ja Soomele Soomes toimuval kogu maailma ühel tuntumal käsisündmusel. Pori Jazz oli eesti trassist koostatud eriprogramm. Festivalimaastikule tekkisid ka mõned uued festivalid. Septembris toimus esmakordselt prantsuse-eesti jazzifestival, mis teeb koostööd Nuunt jazz. Actioniga korraldab muusikute vahetust Prantsusmaa ja Eesti vahel. Märtsis olid Kadri Voorand Trio Peedu kass, momentumine, Jaak Sooäär, Aleksei Kruglov, kvartett Ta nuttis ja prantsuse kooseisud sügisel meie džässiklubides. Oktoobris sai aga jätku Eesti-Šveitsi koostööprojekt, millega on juba aastaid kahe riigi vahelisi suhteid edendatud. Seekord esinesid Šveitsis Raun Juurikas, Liisi Koikson ja Peedu kass, nomentum. Kui mõned tipphetked veel aastast välja tuua, siis novembris kogunes Lätis euroraadio džässiorkester kus seekord mängiti kolme balti riigi heliloojate, sealhulgas meie Kirke Karja muusikat. Orkestrist tegi kaasa saksofonist Mairo marjamaa. Kontsert jõuab klassikaraadio eetrisse uue aasta esimeses džässikontserdi saates viiendal jaanuaril. Aga muidugi oli eelkõige juubelit aasta. Ma ei pea silmas üksnes Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva vaid teisigi tähtpäevi. Näiteks Estonian Dream Big Band tähistas mitmete kontsertidega oma kahekümnendat sünnipäeva. Meie eakamaid, improvisatsiooniline muusika, ansambleid Weekend Guitar Trio sai 20 viieseks ja rääkimata muidugi väärikate muusikute ja džässikoonide sünnipäevadest. Esmajoones meenub saksofonimaestro Lembit Saarsalu 70 ja mitmed sellega seotud kontserdid, samuti Jazzkaare korraldaja Anne Ermi juubel. Tänasesse saatesse kutsusin džässiaastat meenutama džässikriitiku muusikaajakirjaniku Joosep Sanga. Mis sinu jaoks on sel aastal olnud sellist tähelepanuväärsemat, mis on meelde jäänud? Ma pean tunnistama, et ma liiga palju kontsertidel pole saanud käia, kuna õhtused ajad on muude tegemistega sageli kinni olnud, aga midagi ma olen ikkagi külastanud ja tähele pannud ka, et loomulikult me sellest eesti 100-st ei saa eriti mööda minna, et seoses sellega on ikkagi neid suuri asju tehtud igas muusika ja kultuurivaldkonnas ja Jatsu valdkonnas ka. Et see Eesti 100 siis üks pärle oli, võib-olla see 100 lugu seal kevadisel jazzkaarel, mida ma küll paraku olen järelvaadanud ja järel kuulanud. Aga nüüd hilisemast ajast see üheksa hümni seal ma olin vägagi kohal, et see oli ka selline tore ettevõtmine seoses Eestis ajaga, noh see võib olla selline otsitud põhjused, tegelikult suuri asju võib ju teha igal ajahetkel, lihtsalt tuleb kellelegil tulla välja mingi vettpidava kontseptsiooniga ja siis võib ju teha ükskõik mis puhul selliseid suuri üritusi, jazz on ju reeglina selline väike vormiline muusika, väikeste koosseisude muusikat, kui on võimaluste rahalist resurssi midagi suurt korraldada, siis seda tuleb kindlasti teha, et juba bigbändipidamine oli suur luksus ja kui sinna pihku Landile veel lisada lavastused ja kostüümid ja koorid ja eritellimused teoste näol ja nii edasi, siis see on väga teretulnud, eks seda on varem ka tehtud ja ma arvan, et tuleb jälle, et sellised suurejoonelised sündmused sellest ajast meelde. Aga loomulikult on Jatsu elu meil siin kestnud ja aina arenenud ka väikestes klubides üle Eesti noored muusikud teevad rõõmustavalt palju head muusikat, nii et see üldine pilt on väga kirju ja ja ma arvan, et kui mõned on öelnud, et need on praegu käimas eesti Jatsu parimad ajad, siis mingis mõttes ma kindlasti olen sellega nõus. Ja muidugi on ilmunud ka jällegi päris suurel hulgal džässiplaate. Neid on ilmunud päris palju, plaadiformaat on ju, nagu ta on, aga samas igal muusikul on ikkagi vajadus enda loominguga niimoodi kompaktsel kujul välja tulla, et albumi formaat siis kas CD-l või lihtsalt netis levimas, et see muidugi jääb ja neid albumeid on tulnud päris palju. Ma siin natuke mõtlesin tagasi nende plaatide peale. Paljud muusikud ei tahagi loomulikult juba ammu ennast profileerida otseselt jazzmuusikuna või nad ei pea vajalikuks seda nagu rõhutada, aga siis pigem tantsu valdkonnas on ikkagi tulnud neid plaate. No mis mul on kõige rohkem meeldinud. Ma arvan, et kui ma alustan teisest kohast, siis noored muusikud, kellest ma väga palju ei teadnudki, kes on Eestist kaugemal tegutsenud kaks plaati, mida ma olen kuulnud, eks on lauljatar Karmen Rõivassepp oma Norra muusikutest koosneva bändiga ja siis on kitarrist Merje Kägu kes on andnud väga rahvusvaheliselt kirju koosseisuga välja plaadid, et need mõlemad mulle meeldisid. Karmen Rõivassepaplaat on selline heas mõttes kitsapiirilisemad, ta jääb ikkagi selles traditsioonilise Jatsu raamidesse, mis ongi selle stiili kirevuse juures väga tore. Tegelikult mõned muusikud ka nõnda nagu suunavad oma tegevust. Aga Merje Kägu, muusika on väga ilus, selline poeetiline, voogab olnud ja ja väga ilus kuulata, et need on need noored võrsed siis hästi Jatsus, aga aga noh, mõni plaat, mis mulle veel on meeldinud. Estonian Voices Ta on väga hea, on näha, et seal on väga palju vaeva nähtud, siis mulle meeldis veel üks selline Jatsu energiaavaldus. Lauri kadalipp, soushel Chas see plaat mulle meeldis. Ja mõned veel mõni päev tagasi kuulasin seda uut plaati, aitäh, Kustas Clickerbus on juba justkui nagu sarja teine plaat, aitäh. Valter Ojakäär ilmus ka. Aga see Kustas kiker Publatvunne avaldas vaata et rohkemgi veel muljet. Sellised sidemed siis tänapäeva ja meie traditsioonide vahel ka kindlasti oluline sündmus oli see. Kristjan Randalu sai plaadifirma issi-emme mütsi all, et see on esimene eesti Jatsu plaat, mis ilmunud eesti muusikultisse Emilt neid Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Tüüri Tulve ja neid plaate on ju ammu liikvel olnud, aga no nüüd siis eesti muusik Heatsu plaadifirma all, mida paljud peavad mitte tingimata mina, aga paljud peavad selleks kõige väärikamaks. Kristjan Randalu plaadi apsens ilmumine plaadifirma ECM oli tõesti selle aasta suursündmus. See on trio, kuhu kuuluvad veel Ben munder ja Markku õunas kari. Kuulame, mida rääkis Kristjan Randalu kevadel töötamisest koos Manfred Eicher ja ESM-iga saates delta. Ja seejärel kõlab nimilugu sellelt plaadilt. Mul on endal lihtsalt sisuliselt selle plaadi üle väga hea meel, et see oli ka väga pikaaegne mõte ja asi, mis mu peas küpses peagi 20 aastat. Et tihtipeale ikka on küsitud niimoodi, mis, mis on sellised suuremad eesmärgid või või mida siis nüüd, mille poole just töö käib või nii siis ei ole ka osanud tihtipeale siiralt vastata, aga niimoodi tagasi vaadates siis selle plaadi tegemine ja nüüd selle ilmumine on minu jaoks kindlasti üks selline tähtis punkt. Manfred Eicher on ikkagi vist sisse, mis, kes paljuski asju otsustab, et kuidas teie kontakt temaga algas. Kontakt isiklikult algas, ma arvan niimoodi, kui ma õigesti mäletan, põgusalt kohtudes siin Eestis, kuna ta ikkagi on suht regulaarselt ka siin. Aga see konkreetne tõuge, mis ikkagi, ma arvan, viis nagu minu näo ja minu muusika tema peas kokku, oli see, et ta sattus ühe kolleegi autos kuidagi korduvalt kuulama ühte minu plaat. D ja see vist käis seal niimoodi läbivalt ja, ja sealt vist tekkis sisuline huvi. Ja siis oli järgmine samm juba, et ma edastasin valiku, oma varasemaid plaate ja siis kohtusime juba konkreetselt ikkagi selleks rääkida asjast ja mõtetest, mida võiks teha. Ja siis oli see juba väga konkreetne. Aga kui ma ütlen, et see on mingi paar aastakümmet küpsenud siis ma tõepoolest avastasin kuskilt vanast kaustikus sellise saatekirja oma demoplaadile, mille ma olen kirjutanud siis aastal 99, kus ma palusin oma salvestist siis Manfred Aicherile edastada, nii et võib-olla võib-olla isegi tegelikult on see hea, et see, ma arvan, kunagi temani jõudnud või vähemalt. Ma ei usu, et ta üldse mäletab, ütleb midagi sellist kuulnud oleks, aga et ma olen päris kindel, et eks mu enda muusika on paarikümne aastaga kindlasti muutunud. Issi-emme ikkagi võrdub Manfred Asjeriga, see on tema poolt asutatud, tema poolt juhitud ja ja see ei ole nüüd puht selline organisatoorne töö, vaid see on tõesti sisuline ja sellepärast ongi talle tähtis ütleme, neid asju ka sisuliselt kujundada ja suunata ja see ei ole nüüd tingimata Ta ainult mingi juhtimise vajaduse küsimus, vaid see on tõesti sisuline, kuna mõeldes omaenda sele salvestusprotsessile, siis et see sõna produtsent ei ole lihtsalt mingi suvaline Pealkiri inimesel, vaid see hõlmab, et väga paljusid elemente, mis lõpuks konkreetselt kajastuvad muusikas. Et tema panus ja tema kujundus tervikusse on olnud ikkagi määrav olles sellega seotud olnud ja olles ka kohapeal ja nähes seda tööd natukene, mis toimub ka Müncheni büroos ja et sellist hetke, et seal keegi nüüd istub maha ja hakkab näiteks kellelegi tundmatu inimese demoplaati kuulama, nad seda reaalselt ei ole. Et ma arvan, see ainuke lahendus ongi, nagu ma oma lugu nüüd mainisin, et et see oli selline kõrvajäämine. Teine punkt on muidugi see, et kindlasti on määravad need muusikud, kes on varem seal ka juba midagi teinud ja et tekib selline juba orgaaniline seos või ütleme siis konkreetselt ma kujutan ette kontserdi jaoks ka seos. Et ta juba Ta teab ja tunnetab neid inimesi ja teab, mis muusikat nad teevad, mis on nende esteetika ja siis tal tekib mingi visioon, kuidas seda võiks kombineerida, sest kui ma mõtlen nüüd sellele plaadile minu enda plaadile, siis seal olid alguses ka päris mitu erinevat mõtet. Ja lõpuks see impulss, et benmander osales ja osaleb, see oli konkreetselt ikkagi ka Manfred impulss, et see tema peas tekkis see mõte, et see kombinatsioon oleks sobiv konkreetselt, mis see tööprotsess endast kujutas, see oli väga huvitav, sest just seal oli selliseid hetki, kus näiteks meil oli selline vabam lõik või ütleme, talle oli väga tähtis just tekitada selliseid vabu hetki, et väljuda nendest lugudest, tekitada midagi kohapeal. Ja siis oli selline hetk, kus trummid just jätkasid veel ühte osa, ma olin juba nagu lõpet, tänud selle. Ja siis Manfred ütles vaikselt, kõrvaklappidesse stuudiosse salvestuse olukorras vahetult, et Kristjan Palumägi edasi ja siis tekkis selline moment, kus trummid nagu vaibuvad, oleks võinud mõelda, et lugu lõpeb ja siis ma võtan sealt selle otsa üles. Ja tekitanud veel ühe sellise. Võiks öelda lõpu kadentsi ja lõpuks seda kuulates tundub väga orgaaniline. Vestluses Joosep sangaga jäi muidugi terve hulk džässiplaate veel mainimata. Sellest aastast meenuvad bassist Raimond Mägi Trio debüütplaat rahu, kollektiivi karja Ruuben kuusk, plaat, polaaruni, samuti Eestis elava inglise muusiku mähvi Johaili Nordic pluus mis salvestati koos eesti muusikutega. Peep Kallas Trio kannatlikkus, väed, häbits, trio Lukinfort rahul ja ka näiteks alfa kollektivi känves. Nagu igal aastal, nii ka seekord jagati festivalil jätskaar džässiauhindu. Neid anti välja koguni viis ja laureaadid olid Mihkel märganud Lauri Kadalit, Kristiina Liivik, Kirke Karja kvartett ning Kristjan Randalu. Millised on aga fotograaf Rene Jakobsoni mulje tänavusest džässiaastast? Mees, kes on käinud aasta jooksul rohkem kui 200-l kontserdil ja nii mõndagi on sellest aastast meelde jäänud. Tavaliselt kui me teeme siin jazzi aastast kokkuvõtet, siis me räägime tihti jazzi, kriitikutega, džässi, ajakirjanikega, aga Rene Jakobson on hoopiski fotograaf, ehk siis inimene, kellel on võimalus mitte arvata konkreetselt kontserdi kohta, et kas see oli hea või halb. Tegelikult see on vist päris tore, et ei pea midagi arvama, erinevalt kriitikust, kes peab midagi lõppude lõpuks ikkagi ütlema. No näed siis, minul ei ole ka õigus arvata, et kas on hea või halb, seda ma teengi, kuna mul ei ole ka mingit spetsiaalselt muusikalist haridust ja kahjuks mängige ühtegi pilli jagama. Võtan endale selle vabaduse siiski öelda, mis mulle meeldib ja mis mulle ei meeldi. Ma ei hakka kritiseerima kellelegi kompositsiooni, võit või pillimängutehnikat, aga igal juhul on mul mõned asjad olulisemad kui teised ja meeldivamad või põnevamad. Üks džässiajakirjanik, kes on Eestis korduvalt käinud Norrast, Jan Krallim, ta ükskord ütles, et kuna ta nii pildistab, kui ka kirjutab, siis tema selleks, et tal tuleks meelde üleüldse, millise kontserdiga tegemist oli ja mis ta sellest arvas. Ta vaatab pärast oma pilte ja siis need pildid tuletavad talle seda meelde, et kas sul on samamoodi. Ja eks muidugi, tänagi, kuna sa hoiatasid mind ette, millest juttu tuleb, siis ma vaatasin oma selle aasta pildikataloogid läbi ja täiesti ägedalt tulevad kõik kontserdid mööda, mõnel puhul hakkab kohe muusikaga kohe kõrvus helisema, et, et see on hea abivahend meelde, tuletame meelde, mis oli head ja mis oli veel paremad. Kui me nüüd mõtleme nende eredamate muljete peale sellest aastast, mis sa ise välja tooma Jah, eks see juubeliaasta kindlasti mõjus jaa jaa. Töövahendid ja võimalused, võib-olla veidi suuremad kui mõnel teisel aastal, eriti ostmast, ägedamat ja võimsamate projektide jaoks, aga mina usun küll, et see aasta oleks nii või naa olnud väga kihvt aasta. Sellepärast et meil on ägedaid muusikuid, nii palju ägedaid noori tuleb kogu aeg peale džässmuusika klassikas samuti, et ja eks see paneb siis ka vanemad ja tuntumad tegijad rohkem pingutama, nii et see on selline positiivne tagasiside, õiendab kogu aeg, seda muusikamaailm on meil. Aga kui nüüd vaadata jah, tagasi lihtsam on rääkida nagu mõnedest festivalidest toredaid üksikuid sündmusi on ka, aga kuna on päris kindlasti on kolm sellist lemmikfestivali eelkõige muidugi jätskaar, mis ei ole muidugi veel kevadine, ei oska põhi tõesti peaaegu aasta ringi kevadisel jazzkaarel põhifestivalil kindla peale jättis kõige sügavama mulje kulla 100 loo etendus, kui seda võib niimoodi nimetada kogu see, mis seda juba ümbritses ja kõik see lugu ja ja kuidas need Need pildid ja jutud sündisid, eraldi raamat sündis, aga just seal kohapeal olen seal üksainus etendus. Muusika tõstis mu juba kogu selle aja sees, mis kontsert kestis pilvepiiri peal, tundlik inimene oled nagunii, mis need kurvad ja liigutavad sündmused toovad vahel silmanurka pisar siis samuti, kui on midagi väga ilusat või, või võimsat, liigutame end ka väga, et kui lõpuks siis näed väravasse lavalisesid ja kõik need 100 inimest sealt niimoodi välja tulid või seisid, siis olid kärg, nutsin ikka nagu väike laps seal, see oli tõeline meeleliigutus. Teised sündmused isegi selles mõttes kahvatuvad sellistes tõeliselt suurte projektide kõrval kahvatuvad. Aga noh, mõned asjad tõusevad tahes-tahtmata esile, rohkem võtame kas või need praegusel jõulujazzil, eks ole, 90 projekt väga eriilmelised ja põnevad kõik, eks ole, raske öeldagi, et mis need seal kõige ägedam, kui kõige huvitavam oli. Võib-olla mulle isiklikult meeldis tükk aega ja, ja nad on mõlemad väga omapärased muusikud ja muusika loojad, eks ole. Et võib-olla sellepärast tõusis minu jaoks see esile, aga nad on nii, nii erinevad ja põnevad. Kõik ja üheksa Semm-is siis tõesti valiti välja heliloojad, kes siis töötasid paaris, kirjutasid koos muusikat ja loomulikult said väga vähesed eesti Tšassist seal osaleda. Heliloojana küll, aga mida mina tähele panin aegse minikontserdi puhul, et sealt oli tegelikult nagu puudu, täiesti puudu olid mõned meie vanema põlvkonna muusikud. Jah, aga no tore, kui noored tulevad ja teevad ja nad ei pea vanu eest ära lükkama, vanadel on ka omad võimalused ja aga mulle väga meeldib, kui noored pääsevad ennast näitama ja näitavad ennast väga hästi. Aga nüüd, kui me veel mõtleme selle aasta peale, siis mis veel? Teine lemmikfestival Sõru džäss, muidugi keset suve, siis on selline Eesti muusikute ja muusikasõprade sõbralik kodune kokkusaamine seal peale väga hea muusika, seal lihtsalt mõnusa tore olla, väga hästi korraldatud festival ja ja alati huvitavat muusikat täis. Sealt jäi meelde kindlasti üks noor ja ma arvan, tõusev täht Kristi Raias, kes tegi etantseemsi kava oma pisikese olemise kohta ääretult võimsa häälega ja jättis sügava mulje, eriti see lõpulugu siis kõik kohal olnud muusikut ka veel lavale hüppasid ja temaga kaasa mängisid, need ehke, tore. Kristi saab nüüd uhkustada sellega, Kadri Voorand talle bäkki laulnud. Muidugi siis ka Maria Fausti gigaskoobi inseneri kinni ei jätnud mulle seal õdusas kontserdisaalis sellist muljet, kui just seal kirikus Emmaste kirikus asju veel, see oli selle teose selline õige koht. Aga väga suure elamuse andis aga kolmas festival, millest ma kindlasti tahaks rääkida sügisene kitarrifestival, et mis võib-olla ei saa mingil põhjusel nii palju tähelepanu, aga igal juhul soovitaksin sinna minna esiteks ilusa Viljandi linna ja sidusa sügisel pärast kõige hilisemal ajal seal. Ja seal on nii vahva festival selles mõttes, et noored algavad kitarristid neilt siin, kes alles õpivad ja harjutavad, saavad esineda, kõrvutada tõesti maailmanimedega nagu Julian laaž näiteks oli see aasta ja sõna otseses mõttes karvutidest, õhtuti toimuvad seal mõnusalt trammid. Ainulaadne kitarriorkester sünnib igal festivalil, see aasta, juhendas Jaak Sooäär, seda. Ei teagi täpselt, kas 20 või 21 noort muusikut mängisid korraga ühes orkestris jaaksoo juhendamisel, et, et see on omaette elamus, rääkimata siis jah, tõesti laimutähtedes, kes vahel tulevad. Viljandi kitarrifestival kuigi see ei ole otseselt džässifestival, siis ometigi seal on programmis peamiselt ikkagi Muusika on Ain, Agan on selle vedaja, kelle suur armastus ikkagi on. Džässmuusikafestival on ikka natuke korraldaja nägu, aga seal on ka tõesti klassikalist muusikat. Seegi kord oli väga vahva duo. Fantastilist koos mängu näitasid oli vann, boiler ja Samueli toetajad. Sellist sädelust ja laialdast näeb väga midagi sellist. Ma nägin nüüd ka äsja Niguliste kirikus, kus meie Andre Maakeriga osteemuliinigaisega näitavad tõesti fantastiliselt koostööd, samuti, et nad tage festivalil esinenud, aga Niguliste kirikus oli teistsugune kava, aga selline meeneta üksteise mõistmine ja üksteise toetamine, arendamine, see tõesti näed, et see lugu sünnib seal koha peal. Nad isegi on vahepeal üllatunud, kui, kui ägedaks asi läheb, et, et see on väga muljetavaldav. Kuidas fotograafina hindas, et kas õnnestunud kontsert on selline, kus saab kõige paremaid pilte või pruugis? Ei, see ei pruugi üldse nii olla, eks ma püüan häid pilte teha, aga aga vahel, kui on tõesti väga väga kift kontsert seal teha, jääb mõte sinna muusika sisse kinni ja unustatud vahel pilti teha. Tihtilugu on küll niimoodi, et et eriti välismaa artistid paluvad, et rohkem ei pildistajast loend kaks või kolm lugu, võtad siis siis sealt edasi saad rahulikult, et nautida ja keskenduda muusika kuulamise taga. Küllap ma olen õppinud ka pildistamise kõrvalt ikkagi seda muusikat tähele panema ja nautima, et ma ei kurda selle üle, et ma pean vahepeal sealt läbi nii-öelda lukuaugu seda muusikat tiirlema, muusikuid. Olles nüüd seda džässielu ikkagi siin Eestis aastaid jälginud ja ka panustanud sellesse oma suurepäraste piltidega muusikutest, mida sa kokkuvõttes praeguse eesti džässiseisukohta ütleksid. Meie suurepärased, me ei taha öelda vanameistrit, lihtsalt meistrit. Lembit Saarsalu tähistas oma sünnipäeva väga-väga mõnusate kontsertidega. Raivo Tafenau tuleb meelde just värskelt juubelikontserdid lavajuubel ja oma isiklik juubelit täies jõus ja ja tahtmises ja väga nauditav, aga teiselt poolt jah, noored tulevad nii kihvtilt praegu peale see oleks minu uusi lemmikuid ansambel titakstes viljeleb küllaltki vähe kuuldavalt Chipsid sääse meil ja selle selle üks liige jaanis Kill kitarrist tunnistati aasta noorimaks parimaks kitarristiks, et, et see on nii põnev kooslus, kuidas noored ilmuga seda teevad. Ja esinevad ka kontsertidele Euroopas. Ja neil oli väga kihvt turnee, oli just väga mitmes Euroopa riigis ja kuuldavasti väga-väga edukalt just tulid Moskvast tagasi, et eriti tore oli ka Prantsusmaal nii toredast hinnata, kus on sadu selliseid bändi, aga, aga noh, et läksid hästi peale oma oma rõõmsa ja vaba ja vahva olekuga Lauri kadalipp, kes sai ka eelmise aasta džässitalendi auhinna, et tema töötahe ja võime paneb lausa imestama tema kui mitmes projektis ta kaasa lööb ja eriti et noormees paneb, eks ole, bigbändi kokku New Wind sääs, Orchestra on selle nimi, eks ole. Et varsti, et oli üks kontserdikavast jälle ja siis tema oma Lauri kadalipp seal tegutseb võib-olla mitte nii tihti, aga aga seda vingemat paneb, need tuleb, eks, uus video ja selle esitluskontsert just ja rääkimata sellest, et ta joob veel torupilli, mängida kaitseliidu orkestris ja, ja siis selle kõrvalt veel lemmikklubi Philly Joe's džässiklubi programmi juhtinud mees. Kuulate saadet heliga ja meil oli just juttu džässiklubis Philly Joe's mis tegutseb juba mitmendat aastat, kuid selle aasta algul kolis uude asukohta. Kuidas klubil on tänavune aasta läinud, sellest räägib nüüd Philly Joe's asutaja Reigo Ahven. Tõesti, see aasta on olnud küllalt murranguline nii Philly, Joe's džässiklubile kui mulle endale, et kes ei ole kuulnud, siis esimene pool sellest aastast, mina isiklikult veetsin New Yorgis ja pusisin seal siis eesti kultuuri ekspordipesa toimetamist. Aga sellega seoses siis oli mind Eestis ja selles Tallinnas asuvas Philly Joe's vähem. Et me kolisime tõesti sellel aastal siis Tatari tänav neljast kolisime nagu täielikku epitsentrisse Vabaduse väljak 10 endine lekkida piimapuu ja siis kohvik Vabaduse siis all täpselt. Ja ma pean ütlema, et meil oli väike hirm oli nahavahel, et mis hakkab juhtuma, kui me oleme äkitselt kolm korda suuremal pinnal, et tegelikult Eesti rahvaarv ei, ei paisunud kolm korda ja džässipublik kui protsent on ju elanikkonnast ei ole, ütleme ülikõrge võib-olla esmapilgul, aga, aga mis selgus oli see, et kui sa annad ütleme, ruumi kasvada aine siis ta tahes või tahtmata kasvab. Ja meil läks tõesti suurepäraselt sellel aastal seoses programmijuhiga, et kui me ennem marti tärniga proovisime nagu kahepeale kõige muu sees tegeleda programmiga ammendavalt, siis, siis me tegime otsuse, et me ütleme, kuulutame välja konkursi ja, ja siis täidame selle ametikoha siis hoopis kellegi teisega ja meil läks väga hästi, meil on programmi juht Lauri kadalipp sellel aastal ja ma pean ütlema, et annaks sellise džässi edendaja vimpli talle küll sellepärast. Ta on peaaegu et ainuisikuliselt koostanud programmi, mis ütleme kokkuvõtlikult on väljendunud 169. edukas kontserdis meie ruumides sellel aastal ja nende sisse mahub täiesti maailma tippnimesid ja mahuka noori, kes täiesti esimest korda satuvad lavale. Ja täpselt selliselt oligi see Philly Joe's džässiklubi idee alguses paika pandud, et loomulikult me peame toimetama niimoodi, et me saame oma asjadega ka nagu majanduslikult kama. Aga meie põhi raskus, ütleme, punkt on, on see, et me tahaksime skeenele mõjuda hästi selleks, et oleks häid jalgu, pallureid peab olema väljak ja pall ja tingimused. Ja selleks, et oleks rütmimuusikas arengut, peab saama katsetada oma muusikalisi ideid ja tegelikult peab lihtsalt nagu jalgpallis peab mängima palli siis džässmuusikas ja muuseas ei ole üldse pead mängima pilli ja klassikalises muusikas võib-olla on nagu rohkem seda võimalik ütleme, traditsioonid on teistsugused, on ju, et on võimalik niimoodi, et toimub töö sektsioonides on ju igaüks individuaalselt tegeleb materjaliga, kõik on ikkagi suhteliselt hästi determineeritud ja inimene saab imiteerides üsna kaugele jõuda niimoodi, et kui orkester pannakse kokku, siis täiesti kollektiivselt. Uus teos, ütleme varem kümneid sadu võib olla tuhandeid kordi mängitud, teos sünnib uueks sellepärast, et igaüks panustab, igalühel on väike nüanss juures, nüüd džässmuusikas on, on tegelikult rõhk kollektiivsusele onju, ja seda keskkonda luua tegelikult ei olegi nii lihtne, et inimesed tahavad tulla kokku ja julgevad tulla kokku ja see on selline korralik nagu linna ehitamine. Et seal peab tegelema infragaania ja peab tegelema psühholoogiaga, peab tegelema Feng Shuiga, nii nagu füüsilises kui, siis psühholoogilises mõttes ja ma pean ütlema, et kui meil nüüd oli paar päeva tagasi muusikute jõulupidu Philly Joe's, siis see oli selline natukene nagu veterani pensionäri tunne, et huvitav, et see, millest me unistasime, et tekiks selline nagu pere sellistel nähtamatute niitide selline võrk, et me olemegi sinna tegelikult jõudnud, et kokkuvõtteks muusikaliselt Me oleme saanud kenasti hakkama, kunstiliselt, me oleme, saavad kenasti hakkama, majanduslikud, me oleme, saavad kenasti hakkama ja kõige olulisem ikkagi lisaks sellele, mida ma mainisin, juba on see, et publik on leidnud meid ülesse ja publiku hulka muudkui aga kasvab. Et ta ei ole nagu plahvatuslik, aga seda olekski palju paluda. Aga tõesti, ma arvan, et aasta lõpus oleks patt, et olla midagi muud kui väga õnnelik selle aasta üle, mis meil on Philly Joe's olnud. Mõned kontserdid võib-olla, mida sa sellest aastast välja tooksid? Kontserdid, mida ma tahaksin küll esile tõsta, on siis Badevitši materjaliga sooritatud kontsert, kus oli külalist trummar John Raili, me saime sellel aastal joosta käima ühe sellise väikese motivatsioonipaketti, mille nimi oli Philly Joe's trump Context. Ta kõlab kahtlaselt nagu trump kontest ja see on taotluslik. Aga kuna muusika ei ole kunagi mõõdetav selliste spordivõtetega, siis me tegime küll sellise sõbralik kui rahvusvahelise trummivõistluse, aga et see ei ole ilmtingimata selline tuhandikes mõõdetav. Ja üks Soome väga tore noor trummar võitis selle ära, aga mis oli Eesti jaoks väga oluline? Jon Raili, maailma tipptrummipedagoog sai võimaluse tulla nädalaks ajaks New Yorgist menetluskulud. Muusikust sai tulla siia teha nii individuaaltunde, nii meie trummiõpilastega Eestis kui ka trummiõpetajatega, mis oli ääretult äge. Et õpetajad tunnevad, et nad on tegelikult ka ikkagi selle sama nagu protsessi sees, nad on küll eespool, onju, aga et on ikka midagi juurde õppida. Ja siis selle nädala raames, siis me otsustasime, et paneme nad ninapidi kokku ka selle New uin Chas orkestriga ja see kava oli suurepärane padi, lits on, on üks maailma džässtrummimängu suurkujusid ja see oli väljakutsuv materjal. Nii johhai endale nagu ta tunnistas, kui ka sellele orkestrile ja see tõesti tuli hästi välja. Ja siis loomulikult need sügisel, kui käis siinus plikake, et see oli üks Kanadast pärit saksofonimängija, kes on ka siis täitsa seal absoluutses aalistis, käisid mängimas, Nad olid esimest korda ühekvartetiga. Jessev on rull trioga ja siis see oli tema sinust kõik oli siis neljandaks seal ja üllataval kombel nad olid esimest korda Eestis kambaga ja maja tuli täis, seal oli üle 160 pileti müüdud pileti olnud odav ja ometigi eesti inimene otsustas meid usaldada. Ega nemad neid nimesid võib-olla naljalt ei teadnud varem, aga tulemus oli see, et bänd ise oli väga meeldivalt üllatunud ja tõesti õhtu läks totaalselt korda. Et loomulikult ma tahaksin veel kiita jälle Lauri kadalipu, kes mõtles välja sellise sarja nagu pime kontserdite sari ja see on väga riskantne tegelikult igatpidi sellepärast et kui kuulaja ei tea, mida ta tuleb kuulama, noh siis ta ikkagi tuleb ainult puhtalt kõhutunde usalduse pealt. Aga piimakontsert tide sarjaga ikkagi otsustasime, et me toome ainult meeldivaid üllatusi on ju rahva ette ja meil on olnud, on ju Liisi Koikson ja Joel-Rasmus Remmel, kes, kes müüsid põmdi KUMUs kontserdi välja, saidki kuulata väga intiimset kontserti, aga koos on ju mingisuguse 300 inimesega mis natukene vähendab seda intiimsust, mis ei ole tegelikult ilmtingimata halb, et mõnusam kui on, et 300 inimesed suudavad olla hiirvaikselt, onju, aga meil oli siis noh, ütleme näiteks mingi 50 inimest, mis minu arvates on, on õudselt mõnus formaat, et ta ongi kodune, mõned pered ongi nii suured, tuled jõuluks koju ja ongi 50 inimest majas, onju. Ja siis meil oli Holger Marjamaa, siis meil oli Raivo Tafenau ja Ramuel Tafenau, onju. Ja, ja meil on väga palju põnevaid üllatusi veel, et Robert Jürjendali ja Raun Juurikas käisid oma oma tuua ka, me väga loodame, et need üllatused, mis, mis kuulajatele on osaks saanud ja tulevikus saavad, et nad on ikkagi pigem nagu ääretult positiivsed üllatused ja noh, seal on väike võlu on sees, kui sa tõesti üldse ei tea maailmas seda mujal katsetatud Eestis naljalt ei ole. Aga me kindlasti katsetame veel ja tundub, et see katsetus on olnud edukas. Mida rohkem on paiku, kus džässi mängitakse, seda parem on ju, et see ei ole päris nagu, et kuhu me teeme, kunstigalerii, need kunstnikud on võib-olla natukene tundlikumad ja nad esitavad suuremaid nõudmisi oma tööde eksponeerimiseks, aga mulle tundub, et nagu džässmuusika on mõeldud alati inimesele jalati see on nagu siis ütleme, eelküpsetatud pakendatud toit versus nagu kohapeal kasvatatuna peenralt nopitud kohapeal valmistatud toite tahtsime džässmuusika alati, nagu elab. Sellest etapp puutub inimestega kokku ja, ja uute ruumidega kukku. Ja ta on küllalt vahetu ja sellepärast, et keskkonnasellised erinevad vahetused ja ilmumine ootamatusse kohtades on alati džässmuusikale väga hea. Mõni sõna ka veel lõpetuseks võib-olla eesti džässielust aastal 2018, et on ju selline eriline aasta. Ja palju projekte on saanud teoks just Eesti 100 kontekstis, mis paneb ka küsima, et kas seda hoogu nüüd jätkub ka järgnevateks aastateks või tuleb järgmine aasta selline tunduvalt vaiksem võrreldes sellega, mis on sel aastal toimunud. Ja ta peab tulema natukene vaiksem, sest see, kuidas Jaanus Rohumaa ja EV 100 on võtnud, vedada seda tegelikult seda suurt kultuuriprojekti, noh see on nagu suurem, kui elukultuuriprojekt praktiliselt onju, et mis on viinud Eesti kultuuri üle maailma siis džässmuusikutel on olnud erakordselt palju võimalusi sellel aastal ja loomulikult suur tänu ja müts maha, et seda on võimaldatud. Selle käigus on väga palju saanud Eestit esindada, on ju Estonian Voices, Kadri Voorand, onju, ja siis ka Joel-Rasmus, Remmel, trio on käinud kõvasti ja kõik erinevad Eesti džässmuusikud, kes ma vaatan, et Tanel Ruben on käinud ikkagi sellistes riikides, millest ma peaaegu et ei olnud teadlik. Ja Jaak Sooäär, onju, et selliseid džässi ja eesti kultuurisaadikuid õnneks meil on ja loodame, et nad jaksavad oma seda tööd teha, siis tegelikult selline konstantne reisimine, see ei ole ainult meelakkumine, noh, ikkagi väga suur pingutus ja, ja sellel aastal muidugi minu jaoks üks suur saavutus oli see, kui Holger Marjamaa salvestas New Yorgis oma plaadi kohalike muusikutega, kes juhtumisi on siis selle maapalli, on ju kõige ärksamad ja ta ühtlasi ka käistelonismongi nimelisel džässivõistlusel, kus ta jõudis poolfinaali ja maailma täielike tippude sekka ka, onju, et see oli kindlasti suur saavutus. See oli võib-olla EV 100 ka natuke vähem seotud, mis annab lootust, et tegelikult, kui meil seda seda ärksust on ja inimesi, kes otsustavad neid meie ägedaid muusikuid toestada, kas siis noh, ma ei tea nõuga või vahenditega, on üks hea näide, on Eestis toimetava Ameerika saatkond ja, ja selle, ütleme siis Eestist pärit personal, kes, kes lihtsalt on otsustanud aidata, juhul kui kui on huvi olemas meie poolt, et siis nende poolt on igakülgne, selline positiivne nohu jagamine ja tugionju, et see on väga oluline, see on tõesti, see on erakordselt oluline ja mul on väga hea meel näha, et tegelikult erinevad instantsid on, on tulnud sellega ilusti kaasa ja ma arvan, et selle EV 100 raames me oleme õppinud ära, et tegelikult alati on oluline, et oleks vahendeid nende teostamiseks, siis tihtilugu ei peaks olema nagu noh, nii suur riiklik, selline žest vaid, vaid piisab väiksematest üksustest, mis omavahel hästi koos töötades saavad peaaegu sarnaseid tulemusi saavutada tulevikus, nii et ma, ma igal juhul nagu prooviksin väita, et väikene, selline aktiivsuse langus on paratamatu, onju. Aga ma kujutan ette, et tuleb väiksem, kui me kardame, aga nii palju kui ma aru saan, siis eesti džäss elab väga-väga hästi, ta ei ole kunagi olnud nii heas vormis, ei ole kunagi olnud nii palju aktiivseid muusikuid, kes näevad põhjust salvestada ja plaate välja anda ja kontserte anda, et siinkohal ma võib-olla tahaksingi teha üleskutse kellel nüüd on vähegi juhtunud nii et olete jäänud oma kinkidega viimasele hetkele et siis ei ole miskit paremat kui jõulupaki sisse džässiplaat või eesti muusika plaat üleüldse just sedasi tegelikult noh, ühelt poolt saab täiesti koguda rasva selleks, et järgmisi plaate välja anda. Aga teiselt poolt see on väga oluline tunnustus ja tagasiside muusikutele, kui, kui nende muusikat ka kuskilt mujalt, kui Spotify'st tarbitakse. Et tegelikult ma loodan, et Eesti inimesed, kes kuulevad, saavad veel kord kinnitust sellele, et muusikuid küll harjutavad, sellepärast et neile meeldib ja salvestavad ja mängivad muusika, sellepärast et neile meeldib, aga kõige olulisem oled just sina, kes seda muusikat kuulab ja võib-olla veel kuulab ja sellest omakorda oma ellu, selliseid veel heledamaid ja eredamaid laike saab. Ja aasta lõpetuseks oli tore kontsert üheksa hümni vabadusele, kus tõesti valdav osa ikkagi meie jazzi tippudest olid kõik ühel laval, et mis oli ka nagu võimas. Ja see oli suurepärane ja, ja siinkohal jälle kord ma pean võtma mütsi maha ja ütlema, et et Jaak Sooäär on, on geenius, et lisaks nendele väikestele saavutustele nagu eesti džässliidu loomine koos oma aatekaaslastega ja Eesti muusika ja teatriakadeemias džässosakonna loomine üle 10 aasta tagasi ainet lisaks sellele jätkub selliseid mõttelendu, et selliseid ideid initsieerida ja muidugi džässliitu ja iili rahusid ja Laura põldvered tuleb kiita selle eest, et see meeletu mammutprojekt nii ägeda hästi läbi viidi. Ja muidugi on seal ka ikkagi vaieldamatult noh, möödapääsmatult oluline, et k r näeb põhjust ka seda žanrit ja selliseid ettevõtmisi kajastada ja ise osalesin hästi episoodiliselt sellel kontserdil olen väga tänulik, et, et sain olla kambas, aga siis, kui see kontsert seeläbi ma läksin kohe klõps-klõps ja vaatasin selle kogu kontserdi järgi, sest ega seal siis, kui on vaja minna seal ragistama, ega siis ei jõua sõprade kunsti tegelikult nagunii rahulikult nautida ja ma pean ütlema, et see oli täiesti ägedast tehtud saade. Ja, ja siinkohal väga täname, terve suur sektor tegelikult panustas selle kontserdi toimumise ja loodame, et just selles mõttes tehes ka jätkub jaksu, et see oli ju uudisloomingu kontsert ja tegelikult, et seda on väga tarvis, et lisaks sellele suurepärasele inter prediks olemisele on ju ja, ja individuaalsele meisterlikkusele kirjutatakse head Eesti muusikat ja mulle tundub, et seesamamoodi sai tõestatud, et ei pea olema ilmtingimata sündinud 19. sajandi lännu või, või käima kuskil Viinis ringi avatud silmadega, et sellist maailma muutvat muusikat kirjutada suuta, et eesti muusikutel tuli see suurepäraselt välja ja väga loodame, et jätkub püssirohtu veel kirjutada tuhandeid põnevaid lugusid näiteks vahemikus täna kuni kuni aasta lõpp on ju nii, et kõik pliiatsid pihku ja muusikat looma. Celigaja. Avedelt, teie olete külastanud kontserte päris palju seoses sellega, et te olete tegev. Jazzkaare meediatiimis, millega see meediatiim tegeleb, et võib-olla laiem avalikkus Et selline üldse on olemas ja meediatiim tegeleb siis Jazzkaare veebilehele artiklite loomisega ja selleks võib siis olla kas arvustus või mina nimetaksin pigem üle vaataks, kuna muusika kriitikaga me otseselt ei tegele. Et kas siis ülevaade toimunud kontserdist, küsitluse kuulajatega, vestlus xis, publiku küsitlus või siis intervjuu esinejatega, et neid on mul ka olnud, siis au teha, sellised need tööd on ja need lähevad üles Jazzkaare veebilehele. Mis teie jaoks on olnud sellised kõige ägedamalt kontserdid sel aastal, nii palju vapustavaid artist on olnud see, ma eile valmistudes mõtlesin nendele kõigile aga tõesti koori Henryt kuulata. Ta sellist talenti USAst ja seal oli nii palju toredaid artiste, Ambrosakimusi, ree trompeti-ist, võrratu Silvia päraskruus, Maišenko, kelle kohta ma kirjutasin siis oma esimese ülevaate, tõeline souli ja pop artiste ja samas mul on silma jäänud ka selliseid just nimelt pärimusliku või selliste esivanemate ainest, rõhutavad kontserdid, kus me näiteks ka kõige uuem Julian kani saares, kes Kuuba esivanemaid rõhutas, neid helisid kasutas, et ka see pärimuslikus on sealt tihti läbi käinud. Elektroonilised kontserdid, romaare kui esines ja ütleme väga palju erinevaid emotsioone. Ja ma olen ise ka otsinud just sellist erikontserdid või kus ma leian midagi täiesti uut ja seda on jazzkaarel väga lihtne leida, sest see pakub tohutut muusikaliste piiride laienemist, ta pakub kõigile midagi ja, ja need on sellised meeldejäävamad kontserdid ka, just sellised elamused, nagu ka viimati Estonias jazzballett näiteks tramm nimega iha, et enne ma võib-olla ei mõelnud sellele niimoodi, aga praegu ma näen, et meil on nii palju džässi Eestis. Ja muidugi, kui nüüd festivali midagi natukene kokkuvõtlikult öelda, eklektiline muidugi, et seal võib olla päris džässi nii-öelda, väga suures koguses ei olegi. Ma olen selle festivali kuidagi enda jaoks mõtestanudki, et ta on täiesti piirides. Ta täiesti avatud kõigile, kuidagi ta tõesti pakub inimestele, kes ei ole harjunud sassi kuulama ta pakubki erinevaid lahendusi, et ma olen enda jaoks mõtestanud. Kui salongi mingi improvisatsiooniline juba selline helipilt sees, siis järelikult seal mingi džässialge on mingi teatud vabaduspillide improvisatsioon, et võib ollagi läbi popi või läbi teiste žanrite, et kui lisada seda nüanssi, siis juba see läheneb sinna juba on see muusika avatud ja ma arvan, et kõik inimesed võiksidki rohkem lasta muusikale enda jaoks avaneda. Et see on võrratu võimalused. Et tullagi sellisest võib-olla klassikalisemast muusikast korra välja astuda ja aga mitte, et seal seda ei leiduks, suheldes publikuga ka on midagi eriti meeldejäävad ka juhtunud ja mul on meelde jäänud näiteks viimati sobralli kontsert Estonias, kui ma juba lahen sellise teadmisega, et ma teen ju seal pärast tööd, mul on kõrgendatud, mingil moel tähelepanu ja minu kõrval olid portugallased, noored naised ja mul õnnestus nendelt pärast küsida ka elamusi. Ja kui tulebki portugallane, kes on kaua juba Eestis elanud, räägib puhtalt eesti keelt. Vapustavad emotsioonid on õnnelik, et Eestis pakutakse sellist muusikat mis mul selle Eestiga kohe meelde tuli, et selliseid suurprojektid nagu see ajalugu üheksa hümni. Et see aasta kaks suurprojekti, mis mul on õnnestunud kuulda See kontsert nagu tervikuna, millise mulje? Ta oli ka üsna eklektiline oma olemuselt loomulikult kõik muusikud lahenesid ju erinevalt, et võib-olla oleks tahtnud võib-olla selle koha peal ka kuulda nende mingit emotsiooni või et millele nad siis ikkagi ka kirjutasid selle. Aga mul oli suurepärane võimalus seda järele vaadata, et seal võib-olla oleks tahtnud neid üheksat kontserdi tõesti korra veel lasta settida, aga noh, see oli selline muusikaline täisvõimsus ikkagi, mis seal toimus, et nii palju muusikuid näha laval. Ja tegelikult lihtsalt kui peale kontserti see kõik siis oli mul ka oma mõtetes võimalik see tervikpilt uuesti läbi mängida, et et nad olid erinevad kordumatut siiski ja väga üllatavad kooslused. Et ma arvan jälle, et see suutis üllatada, nagu see ajalugu üllatas oma kontseptsiooniga üheksa hümni. Muidugi noh, Jazzkaare hooaeg kestab sisuliselt ju terve aasta. Nii et kahtlemata just needsamad suurprojektid jäävadki ilmselt seda aastat ikkagi mingis mõttes meenutama. Eesti 100 ja kindlasti jäävad need meenutama ja ka kõik need erilised väiksemad ja suuremad kontserdid, et ta on ju nii laialdaselt ka kodudes, muusikud kodudes, linnas. See on võimas ja juba on Jazzkaare juubeliaasta kuulutatud avatuks. On ju mõned esinejad teada, et, et see elab tõesti oma elu pidevalt. Heliga ja see oligi. Millest täna saates jõudsime rääkida? Selle aasta viimane helikaja keskendus džässiaastale ja jõudsime järeldusele, et Eesti džäss on paremas seisus kui kunagi varem ja ka aina nähtaval kohal. Rahvusvahelises džässielus. Saate panid kokku operaatorid Helle baasia, Katrin maadik, mina olen toimetaja Ivo Heinloo. Tänan teid kuulamast. Soovin teile ilusat vana aasta lõppu.