Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, head kuulajad, mina olen maarjamürk ja käes on novembrikuine Kunstiministeeriumi saade. Täna olen siia kõigepealt palunud klassikaraadio stuudiosse kaasaegse kunsti Eesti keskusest, Maria Arusoo tere ja Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskusest Kadri Laasi. Tere. Aga kõigepealt alustuseks tutvustuseks meeldetuletuseks, et kuidas ta sõnastaksid oma keskuse põhisuunad. Maria eksamile tulek, aga vastus, milline on õige põhi, kuna segaduste väljal olnud ja ma arvan, et me nimetame siis KEK ehk siis kaasaegse kunsti Eesti keskus loodi 92. aastal ja see põhieesmärk ei ole väga palju selles mõttes muutunud. Need selle keskuse eesmärk on siis elavdada kohalikku kunsti rahvusvaheliselt luua eesti kunstnikele võimalusi välismaal või rahvusvahelisel areenil ja sinna juurde on väga oluline osa, et on ka mälukeskus või tal on väga oluline osa selles mõttes kaasaegse kunstiajaloo kirjutamises ja mõtestamises ja põhimõtteliselt teoreetilises raamistamises läbi publikatsioonide läbi arhiivi või läbi seminaride konverentside, sellise tegevuse, ehk siis nagu see nii-öelda kaasaegse kunstiajale mõtestamine. Lisaks aktiivsele näitus, konverents ja üldiselt vahendustegevusele on sealjuures Kadri ja arenduskeskus. Ja no arenduskeskus on nüüd kõige noorem kunstiorganisatsioon, võib öelda, 2012.-st aastast tegutsev mittetulunduslik ühendus mille peamiseks eesmärgiks on kaasaegse kunsti rahvusvahelise nähtavuse suurendamine ja nalja loomine ja arendamine. Ja võib-olla selle algatamise eelduseks kuus aastat tagasi oligi see, et tegelikult oli vajadus katusorganisatsiooni järele, mis just sellist, võib-olla ühisturundus, koordineeriks ja initseeriks koostööd Eesti institutsioonide ja galeriide vahel, nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Tegevused on küll nagu ette võtta, televaldkonnas suunatud, aga need sihtgrupid on hästi laiad, et praegused-tulevased galeristid, galeriid ise, kunstivahendajad, kunstnikud, kogujad, ostjad, haridusasutused, et EKAga teeme koostööd ja väliskuraatorid ja kriitikud, aga ka kirjastused ja, ja festivalid. Et võib-olla see rahvusvahelistumise aspekt siin, et kui Marja KEKi seda motot kirjeldas, siis kui meie alustasime, siis KEK kindlasti nii palju rahvusvahelisi tegevusi ei teinud, kui see täna on. Siit tulebki välja see märksõna välismaa, mis oli ka üks põhjus, miks ma teid siia stuudiosse praegu kutsusin, et vaadata natuke lähemalt, et nüüd, kui maailm on lahti ja laiali ja on võimalus teha tuhandeid erinevaid koostöid eesti kunstil ilmneda kümnetes tuhandetes erinevates paikades, et kuhu siis näed, tegevuse suunad on võetud ja võib-olla kõigepealt küsiksin, et selle kunsti ja kunstnikke, kes siis enamasti resideeruvate siin, et nende ilmnemise kohta Eestist väljapoole, ma ei taha kasutada sõna, kuidas läheb Eesti kunstil välismaal, sellepärast paljud kunstnikud on kahepaiksed mitme kodumaaga mitme kodulinnaga, aga jah, et need, kes siis enamasti just siin ikkagi põhilise osa aega elavad, et kuidas keskustena valitajad, et keda ja kuidas te toetate. Maria ma arvan, et KEKi puhul on selles mõttes, kui me võtame, et see rahvusvahelistumisest Eesti kaasaegse kunsti ja ajaloos, mis tegelikult natukene nii-öelda liialdatud võiks öelda, et algab 90.-test siis KEKi perspektiivist on seal arvatavasti kolm etapp, et kui me võtame üheksakümnendad, siis ilmselgelt nagu Eesti sai vabaks, mitte ainult teistega, kogu see nii-öelda müüri langemine tõi siia tohutu voolu väliskuraatoreid ilma selles mõttes suurema pingutuseta, kuna kõigile tohutu nälg näha, mis siin toimub. Ja sellest lähtuvalt ka kunstnikud, nagu kutsute neid välisnäitustele seal liiklusele hästi tihe. Ja selle võib-olla esimene etapp nullindatel võib-olla sai natuke rahulikum kui kõik normaliseerub ja tuli nagu ekstra tööd teha ja ma arvan ka nüüd, et noh, et Eesti või Baltikum kui selline ei ole nii-öelda huviorbiit. Et siia nagu spetsiaalselt sellepärast tuleks tegelikult päris palju tööd tegema, mis ei tähendab Jewirgioonimast ei oleks huvi. Aga kui küsida, kuhu meie oleme suuna võtnud, siis Suht tõsisemalt oleme hakanud töötama regiooniga taaskord. Sellepärast et selline nii-öelda Londoni või Berliini või nii-öelda kunsti pealinnadesse kibelemine ei tundu lõpp. Samas on väga oluline ja ma arvan seal alaline kohal olla, seal on oluline osaleda, seal on oluline omada kontakte, oluline kohati kunstnike residentuuri saata, aga nii-öelda sümboolse palve intellektuaalse pool välja, et me töötame regiooniga sellepärast et seal on, kasvab rohkem ka sisu ja nii-öelda meil on ühine ajalugu, ehk siis Põhjamaad, Baltikum on koostööprojektide mõttes meil fookuses. Aga kui me räägime resident, uurides siis Cecile nüüd teistkordselt, et kolmas kunstnik, et meil on nüüd uus konkurss, oli just ära, on Viils residentuuri ka Brüsselis ja miks siis just see residentuur ongi see, et ühtepidi Brüssel on selline kohtumispunkt, ütleme, et kuskohast on väga lihtne sul Kesk-Euroopas minna kuhu iganes peab lihtsalt see, et ta on väga hea kunstikeskus, et lihtsalt selle järgi, et tegelikult sisust lähtuvalt tulevad valikud. Aga kus võib Eesti Kunstnike näha, et ma arvan, et tegelikult Eesti kunstnikud on selles mõttes nüüdseks juba see põlvkond on nii palju õpib ise välismaal töötamise välismaal. Et ma arvan, et mõlemad keskused aitavad sellele kaasa, aitavad sinna panna nagunii-öelda võib-olla kohati hoogu juurde, aga tegelikult kunstnik väga palju on neid Liineybamist toimib meist sõltumatult, sellepärast et kunstnikud lihtsalt õpivad ja töötavad välismaal ise. Kadri, kuidas teie valite, keda ja kuhu ja kuidas toetada? Ja mina vastaks sellele võib-olla nagu arenduskeskuse ühe eesmärgi kaudu, et otsida partnerlussuhteid nii Eesti kui ka välismaa institutsioonide ja kunstnike vahel. Et tegelikult need suunad on ka ajendatud partnerite vajadustest ja nende tegevustest. Institutsionaalsed välispartnerid, kellega me koostööd teeme, on tihti võib-olla selle valiku kunstnike osas ise ära teinud, et meie otseselt ei suunagi, mida me saame teha, on teha valiku nendest stuudio visiitidest, mida siis Eestis korraldame väliskontaktidele. Aga regioonide osas ma arvan, et me oleme algusest peale keskendunud ise rohkem Euroopale. Minul on selline väike koht ja Põhja-Ameerika lähed näiteks. Juba arenduskeskuse asutamisürituse 2012 korraldasime New Yorgis, kus olid siis selle regiooni põhikontaktid kokku kutsutud ja muud sellised väiksemad Euroopa sees toimuvad suunad, et üks hetk on võib-olla rohkem, sügisene fookus Pariisil, teinekord Itaalial on, on partnerite tegevustest tulenev et meie saame siis ainult nõustada ja suunata, aga valiku teevad nemad ise. Aga ma küsiksin võib-olla ka seda, et kui nüüd näiteks mõni eesti kunstnik on saanud kutse kuhugi näitust tegema, mõni institutsioon, kuraator on tema poole otse pöördunud, et kas te jagate siis ka sellist rahalist taotlust, et mitte ainult selliseid kontakte? Jaa, kuraatorivisiitide kaudu leitud uusi võimalusi, aga kas on ka lihtsalt puhtalt sellist nagu toetust või seda peaks kunstnik küsima näiteks kultuurkapitalist või tegelikult üldse kutsuv organisatsioon võiksimegi maksta? Keti puhul on see nüüd nii, et kahjuks peale majanduskriisi need nii-öelda reisitoetused või see langes ära, mis tegelikult ühtepidi tuubeldas natukene Kultuurkapitali tegevust. Aga ta on muutunud selles mõttes strukturaalsemaksed näiteks viimastest aastatest näide, kui Eestis käis marjalind ja kes tegid ohed Guangzhou biennaali tahtis töötada Flo, Kasearuga ja väga palju selliseid. On see siis residentuur või näitusid, võid biennaalil, kus tegelikult kunstnikuna sa peaaegu et ise ei saagi taotleda, plats on täitsa mõistlik, oleks liiga suur vastutus, need summad on liiga suured. Ja Guangzhou Benaal oli huvitatud siis Kekiga partnerlusest, kuna nendel oli ka partnerite võrgustik, kes siis nii-öelda sisulist kaasa rääkisid. Ja me olime konksu biennaali partnereid, mis tähendab see, et me siis rahastasime, lastutasime sel aasta, Flo saaks oma rahastusega loo ise nagu nii-öelda haldas oma teose produktsiooni, seda seda asja küll, aga jah, me toetusega selliseid kahjuks enam välja ei anna. Meil on rahastused teistsuguse iseloomu tõttu võimalus olnud toetada galeriisid messidele minekul, tihti on ka kunstnikud nendel visiitidel kaasas ja võib-olla selline tingimused. Kasu saab siis juriidiline isik, et me oleme saanud ka õppevisiite korraldada, aga seal võib-olla see roll ise, et kas on galeriis kunstnik või kuraator, on ka aeg-ajalt hägune. Et väga paljud kunstiprofessionaalid üleüldiselt on saanud läbi meie toetuste välismaal käia, mida me ei ole saanud pidevalt toetada, on välisnäitused ise. Aga kui see on väga selge, et tegelikult see on meie enda tegevusest välja kasvanud näitused, oleme kutsunud siia kuraatoreid. Ta on seda koostööd, ta on kellegi välja valinud ja institutsiooniga jätkub kaase plaan tulevikuks. Siis me oleme mõnda näitust toetanud nii Londonis, viimati oli näiteks Stig Ongi Mexico Citys Karen Huberi galeriis. Kui sa küsid suundadest, et siis Lõuna-Ameerika on tegelikult olnud meil ka vaikselt rohkem fookuses, et on rohkem huvi sinna suunda ja, ja üks näide ka koostööst oli cationovitskama, näitas watched galeriis, mida me siis toetasime konkreetselt? Aga üks näide sinna vahele, ma ütleks selle just nagu, kus tegelikult kunstnik ise isegi peaaegu ei saa, ligi hangitakse resident, uurid, et arenduskeskuste, Bayaszepi residentuuri rahastus New Yorgis Kekdajaid siis Viilsi Brüsselis ja see tegelikult kasvas ka sellest vajadusest välja, et mitmed kunstnikud tulid juurde seda keelt ma tahaksin minna sinna residentuuris on väga väga residentuur, aga ma ei saa peaaegu, et ise kunstnikuna sinna kandideerida, sest et seal peab olema riikidevaheline kokkulepe. Jääme, mõlemad keskused on siis ministeeriumi suunal sellega töötanud, et meil tekiks tegelikult mitte ühekordsed projektid, kus me saadame ühe kunstniku residentuuri, vaid saaks järjepidev, sest et see järjepidevus on ka väga oluline, et olgu üks kunstnik on sealpool aastat või mõni kuu. Aga tegelikult see, et sa tead, et iga aasta on seal võimalik sinna kandideerida, saad juba kunstnikuna siin oma plaane teha, aga ka välispartnerina saad tegelikult luua märksa sügavamale tõsisema suhte. Et vintsi puhul sinna kaasneb ka võimalus näitus teha ja nii edasi ja nii edasi, et seda kätte saada. Kontaktvõrgustik iga aastaga laieneb ja süveneb kunstnikud omavahel jagavad umbes nõuanded, et mis, mida teha, mida mitte teha, et Snow how tegelikult jääb sinna, et siis keda me oleme ministeeriumi suunal antud hetkel on need kokkulepped alati üheaastased. Et iga-aastase lähed uuesti selle pakkumisega vähemalt mulle tundub, et see teadmine on seal sees, et tegelikult on vaja järjepidevus seal ja on vaja seda. Kunstnike jaoks on see järjepidevusest, aga tegelikult nii-öelda Eesti jaoks oleks kogu aeg seal olemas. Ideaal oleks muidugi, et neid residentuure teistes linnades tuleb juurde ja korraks mainisid seda kandideerimist, siis ma rõhutaks, et see on avalik protsess, et sinna saavadki kõik kunstnikud kandideerida, on on kokku kutsutud žürii, kes valib, et siin ei ole ka selliste subjektiivsust mängus, et meile meeldib see kunst. Konkursi puhul on ka see, et on avalik konkurss Eestis nikeki kui kakki puhul ja tegelikult lõpliku valiku teevad need institutsioonid välismaal. Meie valmistame nendele mõlemas keskuses dokumendid, saadame kunstlikke portfooliot, esitleme neid, aga tegelikult valik toimub siis Brüsselist ja New Yorgist. Mis on ka kõigi jaoks, et nemad vaatavad siis nagu natuke subjektiivsema pilguga, keda nad sooviksid kutsuda too aasta enda residentuuri. Ma korra küsiks selle regioonide kohta veel ka, et siin on väga sellised mõistlikud valikud, et lähiriigid Põhjamaad, Baltimaad, Põhja-Ameerika Euroopas ja nii edasi, aga Kadrisega mainisin seda Ladina-Ameerika suunda. Aga Aasia, Venemaa, Aafrika, Austraalia, et neid nimesid võiksin loopida veel, et kas üldse on mõtet ja kas see on nagu mõistlik või sa ikkagi jääb kuidagi aedulatuses. Ta on kindlasti, pigem on see ressursside küsimus, et kui on, on näiteks meie partneril kellelegil galeriil väga tugev soov minna Aasiasse, seda vallutama, et see eeltöö on väga suur ja sellest jah, seal, Aasias ka riikidevaheline nagu selline nüansi erinevus on väga suur. Et see vajab juba võib-olla eraldi osakonda. Mõttetan kindlasti, pigem on küsimus nagu võimekuses ja köögipoolt võin öelda, et meie oleme. Selles mõttes välistanud noh väga huvitavad ja põnevad maad, umbes ma ei tea Ladina-Ameerikast Aasiani, et sellepärast on lihtsalt liiga kaugele ei tähenda seda, et me ei toeta näiteks ongi see kriminaalasi tuleb marjalind sisuga sisse ja ta teeb mingit projekti, kus Eesti kunstnik on väga loogiliselt osaleb siis loomulikult me ei välista seda, kui me räägime kuraatorite sissetoomisest, tegelikult seal me ei välista ühtegi regiooni. Me oleme aina rohkem hakanud vaatama, et me ei too ainult Euroopa kuraatoreid ja tegelikult Põhja-Ameerika kuraatorid just tänu sellele, et sa kunstimaailm on ka kuidagi natuke liiga kivistunud sinna Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Aga selles mõttes me ei välista, kui on head kuraatorit. Aga kui me vaatame nagu väga põhjalikult, kes huvituks eesti kunstis, kes huvituks konkreetse kunstniku töötamast ja siis vastavalt sellele Toomega, nüüd meil on tulemas järgmine hooaeg, siis ehk siis 2019.-st edasi videos Greeningute programm, mida me tegelikult ühe korra testisime, partises loor takiga, kes on New Yorgist, kus tegelikult oligi see, et me tegime selle nii-öelda testüritusena kus sai siis näha kunstnike videosid kinolinal ja see tulemus oli tegelikult ma olin isegi üllatunud, et inimesed neli tundi laupäevast sõitsid ära ja vaatasite, tegelikult seal saad biennaali nädalat asja mingi 20 minuti kaupa, ühesõnaga see formaat toimis, jääme, mõtlesime sellega jätkata, kuna meil on ka arhiiv, mida me tahame elavdada, aktiviseerida ja selles me vaatame just pigem nagu natuke laiemalt, et me saaksime natuke mingit muud teadmist siis Lähis-Ida ja Aafrika ja sellel suurel, et kasvõi nagu teadmisena diskursuse sees oleks teadlikud sellest ja loengute seerias sama moodi, et seal me mõtleme, üritame natuke välja murda sellest Euroopa ja Põhja-Ameerika lähenemisest. Etableerunud kunstimaailmasuunast ja Ida-Euroopa väga oluline suund. Et lihtsalt need suunad, mis ma mainisin võib-olla seal, kus kõige rohkem on meil toimunud, et, et see ei ole välistanud kunagi Aasiast kuraatorite ja kriitikute siia kutsumist ja ka juba teada projekte, mis on selle tõttu seal suunas toimunud, et aga need on lihtsalt vähemuses, kui, kui Põhja-Ameerika Euroopa. Võib-olla pööraks selle küsimuse nüüd teistpidi, et kuidas saada seda rahvusvahelist kunstipublikut siia, et mis on need näitused, üritused, mille pärast siia tulla, et mulle tundub, et näiteks kui vaadata sellist kunstiteadlaste skeenet, siis konverentsid on ennast päris hästi juba tööle saanud, et kumu, suured konverentsid, mis tegelevad mingi konkreetse teemaga, kus on juba see uurijate ring, on juba tegelikult aastaid koos töötanud, aga et võib-olla just näituste ürituste, kas meil võiks olla mõni selline residentuur, kuhu meie hoopis valime kunstniku ja muidugi pean siin mainima, et vaatasin kadedusega Riia biennaali, mis oli väga heal kõrgel tasemel produtseeritud üritus, mis ma arvan, tõi seda publikut tegelikult nii regioonist, aga võib olla ka laiemalt. Kuidas te näete seda importi? Mina isiklikult olen väga residentuuri usku, et kui me võtame kasvõi lähimaadest Vilniuse, näita neile, on kaks toimivat head residentuuri, kus on pidev liikles väliskunstnike ja kuraatorite vahel. Ja see, kuidas elavdab kohalikku kunsti välja, et noh, ma arvan, et me ei ela enam ammu või me ju kõik teame, et me ei ela enam ammu selles maailmas, kus me tahaks nagu siit perifeerias põgeneda, perifeeria mõista, kui selline on selles mõttes nagu sa hakkab natukene antsenseks muutuma, et tegelikult on ju oluline ja huvitav, et meil oleks siin huvitav olla ja ma arvan, tegelikult kui sul on inimesed, kes elavad siin, ei käi siin kahe-kolme päeva kaupa või nädala kaupa, et residentuuri vajadus meil on olemas Narvas väga hea arenev residentuur on Mooste maha ja teha ja neid on, aga mulle tundub, et Tallinnas on puudu selles mõttes seda tüüpi nii-öelda lühemaajaline kuraator, residentuur või kunstnike residentuur ja biennaali osa või selles mõttes ma arvan, et tegelikult suur näitasid, et noh, ühekaupa on suht lihtne inimesi siia tuua, et inimesi huvitab. Meil on kontaktid, toovad inimesed siia, et see on lihtne see biennaali ja triennaali formaat, nüüd esimest aastat me tegime koostööd balti triennaaliga, kus me siis tegime selle kolmes eri riigis, lõppkokkuvõttes tulemus oli mingi kunsthalle, näitas, et ta ei olnud kriminaal kui selline Agasi triennaali formaadi ise tõi nagu väga suure hulga väliskülalisi siia välisprofessionaale, mitte veel väliskunsti turiste. Et ta pigem oline professionaal teadis reisida sellega seoses selle balti triennaali formaadis meist üritame nagu ümber mõelda, et kuidas teha seda niimoodi, et see tegelikult oleks mõttekas kuidagimoodi kolme maa peal jaotatud ja killustatud on siis ta lõppkokkuvõttes ikkagi tuleb ühe näituse formaadis ja siis, kui sul on kõrvalsarja biennaal, mille nagu skaala on hoopis teine. Et kuidas seda mängida, kuidas seda mängida, et selles mõttes ma arvan, et siuksed nagu suuremat kontsentreeritud sündmused on tavaliselt see, mis ka toimib päris hästi. Kaadri jah, et seda residentuuri vajaduse nüanssi oleme me ka ise tähelepanud ja selle tõttu siis 2019 aasta lõpus me tegelikult avame Tallinnasse kuraatori residentuuri programmi, et praegune aasta veel selleni minna, et see programmi ülesehitus hakkab alles paika loksuma, ka selle eesmärk on ikkagi jätkata ta eestisse nende kuraatorite kriitikute kutsumist, et asi ei ole ju linnukesed, nad siin käivad vaid tegelikult jätkutegevuses, et mis sellest siis edasi saab, et anda neile võimalus siin süvitsi kunstnikega kohtuda, institutsioonides käia ja võtta sellest rohkem, kui võib-olla see paaripäevane visiit võimaldaks. See on meie eesmärk, et me ise lugesin kokku ka tegelikult lihtsalt nüüd, et palju me oleme kuue aasta jooksul siia inimesi kutsunud ja neid on lausa 67 kuraatorite kriitikut ja noh, institutsioone on kõiki kaasaegse kunsti omasid külastatud, aga meid huvitas käese kunstnike arved, kellega nad siin siis kohtusid ja neid tuli ka ligi 70 erinevat kunstnikku kokku, et see ei ole üldse väike nishi teema. Siit ongi hea küsida, et kui see Tallinna residentuuri probleem saab mingi ventiiliarenduskeskuse uue kunstimaja Kunstikeskuse näol, vaat see sõnakeskus hakkab meil juba korduma päris tihti. Aga kas ja kuidas te teete kahekeskusega koostööd ja mis on tulevikus nende kahe keskuse põhilised erinevused, sest et siit juba tuleb välja, et suunal välismaa rahvusvahelistumine, et mõlemat, et väga intensiivselt tegevusi, aga et kuidas te ise neid jooni tõmbate? No ma arvan, et meil on hästi palju paralleeltegevus ja ma arvan, seal võiks olla veel rohkem tegevusi igas suunas ja teistelt institutsioonidelt ka, et mida rohkem inimesi Eestis käib ja mida rohkem võimalusi on eesti kunstnikel väljas, et ma seal ei näe tuubeldamist, vaid seal ma näen pigem nagu seda toetust, et rohkem mida rohkem jälle tuge kunstnikele on strukturaalselt tuge, seda parem. Võib-olla üks erisus tuleb sisse näiteks, et kõik ei tegele absoluutselt turuga Messidega ega ka loomemajandus selles mõttes loogikaga, et me sellest oleme nagu suhteliselt konkreetselt võtnud eraldi millega me tegeleme, on, siis võib need, mida ma enne mainisin ka kaasaegse kunstiajalookirjutis ja mäluasutuse selles mõttes roll, et nüüd on meil tööl uus kuraator Marika Agu selles mõttes, kes tõotab spetsiaalselt arhiivi peale, et kogu selle arhiivi mõtestamine, regiooni mõtestamine. Kui arenduskeskus alustas, siis me tegime koos väikest siukest vestluste seeriat, kus me kutsusime koos väliskülalisi. Aasta tegime seda ja nüüd see aasta me oleme teinud mis enamjaolt nagu praegu on KEKi kontorisse koondunud, sest et lihtsalt inimene töötab kõiki kontoris, aga on EV100 kunstiprogramm oli ka, et nagu kohalikus plaanis, kui me mõtleme üldse kunsti välja laiemalt, siis seal on nii palju lünkasid et see on ühtepidi väga nagu Noorväli ja et ta nagu põhimõtteliselt. Ma ei tea oma teisme eas või mida iganes, et selles mõttes ma arvan, et seal on nii palju lünkasid, olid, eks need institutsioonid ka üritavad kohaneda ja väikestele institutsioonidel on võimalus olla, mitte kuna need ei ole nii hierarhiliselt võimalikuks kohaneda, kui ma vaatan kas või omaenda aega. KEKis, mis on nüüd juba, mul lõppes esimene ametiaeg ära, aga noh, viis aastat juhina siis ma näen, kuidas me läbi aastate oleme kohanenud sellele, mis väljal on vajalik, et algul me olime väga palju, panime rõhku publikatsioonidena siis muutus lugemik tuli väljale, me tundsime, et meil ei ole mõtet nagu seda, et sa kogu aeg kohanenud selle väljale ja ma arvan, arenduskeskused on nagu samamoodi, et ongi, et mitut sa jagad välja vaid, sa nagu toetavalt Sa vaatad, et kellel, mis, kus kontaktid on selles suunas liigud, et selles mõttes ma arvan, et see nagunii-öelda, normaliseerimine või paikaloksumine on see, mis on, ma arvan, mingite lähiaastate asi on väga palju muudab ka see, kui meie elame nagu seal, mis ekspert või teabekeskus ja meil ei ole näitusepinda, kuigi me teeme, näitas, aga kui teil tekib see kunstnikemaja ühisstuudio, mida ühiskontorid ja nii edasi, et noh, et räägi, mis teil tekib. Ma mainiksin seda erisusi ka, et koostööd minu meelest võiks olla rohkem. Et seda on näiteks siin balti triennaali raames, et me toetasime ka produktsiooni läbi oma selle autseti haru ja ist väliskuraatorite siiakutsumisel, aga et võib-olla jagadagi igapäevaselt rohkem seda fookust ära on, ma arvan, oluline ja võib-olla ühe erinevuse tooksin veel välja, et see rahvusvaheline haare, mis meil on, on võib-olla just läbi partnerite laiem ja see mudel on rohkem võib-olla suunatud just endale koostööpartneritele, mitte meile endale. Kui me toetame produktsiooni või anname ise toetusi välja ja kaasame eratoetajaid, kõike seda näiteks kunstiindeksi loomine ja võib-olla välja eest nagu laiemalt kõnelemine. Et siis mulle tundub, et KEK on rohkem selline kuraatoriplatvorm olnud viimasel ajal need nii rahvusvaheliselt kui kui Eestis, et kus võib-olla keti töötajate kaudu muutub ka see nägu selliseks, nagu ta on, et nagu sa mainisid, et te olete produtseerinud näitusi, et näitusemaja küll ei ole, aga siin-seal teinud, et sealt tulenevad ka KEKi tegevused, et need on need näitused. Et need on sellega, et ma olen, ma olen kindlasti nõus, et kõiki tugevus on KEKi selles mõttes kuraatorite nõu haud ja meil töötab kolm kuraatorit, kes on projektijuht, kuraatori heegele üks osa, konkureerida enam viimane näide nardiselt Benaal, Sten Ojavee tehtud ja nii edasi. Et me kindlasti oleme pannud üheks selleks, et me tahame osaleda nii-öelda sisu tootmises nii kohalikel välja kui rahvusel väljal, aga meil tegelikult see partnervõrgustik tegevus ja nii-öelda kunstnikele võimaluste loomine, meil on kolmeaastane projekt Põhjamaadega Põhjamaade, Baltikumi kolmanda projekt, kus me tahame põhimõtteliselt iga kuu mingi kaks, kolm neli kuraatoreid, et tegelikult see on võib-olla mingi asi, mida me ei ole nii palju afišeerida. Ei, ma olen tegelikult saad hakkama seal, sorry, julgeks vastu vaielda, et ma arvan, see. Ei, ma olen nõus, sellega läheb sellesama jutu alla, mis sa ise ütlesid, et meil on paralleelseid tegevusi, sellega ma olin samamoodi nõus, et ma tõin lihtsalt selle erisuse veel välja. Meigureeri meil ei ole kuraatoreid, ei korralda ise näitusi. Mida, mida teevad näitusi, on meie partnereid. Meil on jah, meil on kuraator know-how majas ja ma olen alati arvanud seda, et nad seda ei maksa nagu represseerida, kuna meil väike väli, siis pigem nagu anda sellele võimalus ongi iseloomulik kasutada, aga seal ütleme kaks kolmandikku meie tegevust on tegelikult nii-öelda vahendus ja partner tegevus, mis on see, et me tihtipeale noh, selles mõttes võib-olla see on ka viga või pluss või mida iganes me tihtipeale ja fikseeri võib arvestada nagunii-öelda pressiteadetega välja, et kui meil käivad kuraatorid või kui me loome neid suhteid nii-öelda loome platvormi, tekitame selle jätkusuutliku tegevused kunstniku kuraatori vahel juhtuks midagi, nad lõpetaks resident uurides või näitustel. Aga me nii-öelda ei märgista neid iseenda näitustena tihtipeale, kui nad tekivad läbi KEKi. Ma olen teie mõlema keskuse puhul on tegelikult see nähtamatu töö hulk selline, mida on väga keeruline kommunikeerida, siis ma praegu jooksvalt mõtlesin, et äkki ma tohiksin tellida näiteks keskuse tegevuse aasta kokkuvõtted kunsti välja liikmena, et arenduskeskusel on küll oma uudiskiri, välisuudistekiri ja nii edasi, kus saab näha, kus keegi siis meil kunstnikest kuraatoritest liigub parasjagu, aga äkki sellised nagu aasta tegevuse kokku võtta, et keda toodi, keda kutsuti, kellega töötate, sest ma arvan, et see nähtamatu tööküsimused, me ei jõua ka üksteise tegevustel nii palju silma peal hoida ja kursis hoida, et kokkuvõttes võibki hakata lihtsalt kuidagi selle vastu töötama, et lihtsalt seda nähtavale. Tuua rohkem olen nõus, meie teeme ning kokkuvõtteid niikuinii, et ma saan siis seda jagada, palun panna. Jah, infokirja nimekirja, aga siit tegelikult ongi hea edasi küsida, et, et millised on need tühikud sellel kunstiväljal, millega tuleks kindlasti tegeleda, aga te näete, et kumbki teie keskus või see keskus, kus teie tegutsete ei saa ja ei peagi sellega üldse rinda pistma, et kas meil oleks vaja mõnda keskust veel võib-olla mille nimi ei pea olema keskus, aga, aga midagi muud, et midagi väga kitsalt spetsiifiliselt sihitud probleemi pihta mingit algatust, sest et praegu ongi olukord, et nii kui millegi nimi on keskus, siis, ega ootused on suured selles mõttes eriti kaks keskus, siis ootused on umbes nagu kümnekordselt, nagu teile mõlemale tiimid on 30 sage, just et see on ka jälle võib-olla see nähtamatu koht tegelikult aga jah, et kuhu ja mida keegi peaks nüüd kähku. Ma arvan, et neid kitsaskohti on tegelikult palju, et ei jõuagi siin, väli on väike tegelikult, et ma ise mõtlesin võib-olla kolmele asjale, et üks on kommunikatsioon, mis on kitsaskoht, seda saavad muidugi institutsioonid ise ka endale Nov hau kaudu tekitada, aga võib-olla laiemalt selleks nagu väljale vajalik. Teiseks eraraha kaasamine, et kas seda peabki tsentraalselt ette võtma, on üks asi, aga tegelikult võib-olla laiemalt eravaldkonnale või teistele ettevõtetele selgitamine selle valdkonna nagu eripäradest ja sellest, mis rahastuseta, kui ikkagi siin puudu veel on. Ja siis ma mõtlesin veel sellele, mis on võib-olla nagu kogu minu väljaolemise aja jooksul tulnud aeg-ajalt siit-sealt jaga galeriide teemal on ikkagi meie 170.-te 80.-te kunsti põlvkond, keda keegi justkui ei esinda, aga see, milline väärtus on nendel kunstnikel või kuhu nad jõuda võiksid nagu maailmamuuseumite mastaabis, et see potentsiaal on väga suur, et ei jõua lihtsalt siin, et meil on nagu kaasaegse kunsti fookus olnud, nooremad. Aga, aga jah, et 70.-te põlvkonna kunstnikega tegelemine Nõustun kõigega, mis teiega ka sellega, et näiteks samas positiivselt välja tuua, et kui mina Eestisse tagasitulemise seitse aastat tagasi, siis näiteks mina tundsin algul kohe, et meil on puudu sellist nagu võib-olla pidevas kureeritud projekti pinnast või kureeritud kas või too kunsthalle, sest et nii-öelda kureeritud programmiga kunstiasutustest, mis nüüdseks on totaalselt muutunud, et selles mõttes on hea vaadata ka tagasi, et on asja, sest too hetk mõtlesime, Cecil oleks vaja oma pinda sellepärast, et siis sa saad luua kureeritud programmi. Nüüd ma vaatan, et see mudel on selles mõttes natuke nagu, et alati ei pea olema enda pind, et programmi luua. Mida ma tunnen, võib-olla siis nagu kunstnike suunalt vaadates ja mis taga siis me saame, millega tegelen, turg, aga näiteks mulle tundub, et oleks võib-olla ruumi mõnele selles mõttes ka kommertsgalerii, et meil on põhimõtteliselt üks rahvusvaheliselt tegutsev galerii ja ma ei taha olla julm, selles galeriis on rohkem, aga võib-olla ta ei pea oma galerii füüsilise pinnanaga kunstiagente, kes siis esindavad sellist egoistlikku, tekib ka võimalus valida siis, kellega Ta töötab ja kuna see on üks osa kunstniku tööst või kunstliku nii-öelda väljendust, kust ka nagu tegutseda, siis võib-olla sõja läks puudu. Telegaleriide juurde tekkimise osas ei vaidle kindlasti vastu, et seda algusest peale tegelikult rääkinud ja üritanud arendada, koolitada noori galerist sellel teemal ja neid on vaikselt tekkimas. Muidugi see arengukiirus on küsimus lihtsalt, et kui palju me võib-olla ootame nendelt ja kui palju nad suudavad siis vastu pakkuda, aga et mida rohkem neid tuleb, ma arvan, seda rohkem neid edasi ka tuleb, et see on lihtsalt näide, et võimalik. See on ka võib-olla see, mis nagunii-öelda tekitab seda silda erainimestevahelise ja ainult ühe-kahe inimese nii-öelda see kontaktvõrgustike ja monopoliks, aga tegelikult tahtsin öelda vanema põlvkonna kunstnike osas, et õnneks noh, seal on ka näha muutust, et mulle tundub, et see väljajagamine, et võib-olla Eestis, mida mina näen kohati probleemile, on see, et ongi ootuste manageerimine, et kaasangu istun ühtepidi nagu seal on hästi palju eeskõneleja teistpidi tal on mingi nagu veider selline välistava klanni mulje ja neid juurde, mis tegelikult ei ole, et noh, selles mõttes, et seal on hästi palju ja enamus asjad toimunud läbi avalike konkursside ja need žüriid, kes valivad, on tegelikult erinevad. Aga teine pool on jälle sellest, et üha rohkem sa näed, kuidas põlvkonnaülest koostööd toimub, on see näituste raames aga ka meie puhul, kui meie käivad kuraatoreid, sa näed, et kuidas nagu mingid teosed asetuvad ütleme, mis on tehtud 60.-te Nad asetavad nii adekvaatselt 2018 praegusesse kunstiloosse. Ja me järjepidevalt tegutsema ja teeme ka sellega, et me tegelikult viimane sõlmedes me räägime sellest, et see on üks kulatur kuus, et selles mõttes nagu tegevus peaks olema süsteemsem ja galeriipinnal ja muuseumite suunal töötamine aga näiteks kulaatoritega, et me oleme teinud seal, me viime väliskuraatoreid, vanemate kunstnikud, võime tutvustama nende teoseid, kui see nii-öelda stuudio visiit ise võib-olla ei ole võimalik või see on liiga keeruline või on seal keelebarjäär, siis me väga nagu aktiivselt tegutsema sellega, et just tutvustada ka seda tüüpi kunsti, sest õnneks on ka näha kuraatorite huvi muutus, et nad ei taha näha ainult 25 30 kunstnik, et nad tegelikult tahavad näha, mida teeb kunstnik ei saanud, ma ei tea neljakümnendatel sündinud ja ka see, et neid on üha rohkem loomulik koos näidata, et leida daily vinti ja Chrysler, sa oled koos sarnase Kris Lemsalu, Tiit Pääsukese näide või Anu Põder kaasaegse kunsti rahvusvahelises kontekstis, mis Rebeka Põldsam kureerisid tegelikult, need näited on väga huvitavad, need on huvitavad kohaliku kunstiperspektiivist vaadates ja noh, seda enam rahvusvahelise kunsti perspektiivist. Aga aitäh teile tulemast. Ma arvan, et kõik need arutelud nii selle rahvusvahelistumise impordi-ekspordikeskuste uute platvormide teemal kindlasti jätkuvad, aitäh, Maria arusoo ja Kadri Laas kunstiministeeriumisse tulemast. Kunstiministeeriumi kuulajad, nüüd on selline haruldane sündmus, et siia ühte füüsilisse ruumi on tulud kokku kaks kunstiministeeriumi tegijad, kellele tavaliselt kuulete eraldi rubriikidesse. Hea meel on öelda tere, Indrek Grigor. Tere, ema rinna. Ja põhjus, miks ma tahtsin Indreku seekord nii-öelda teisele pooli mikrofoni saada, on seotud meie selle kuu saate teemaga kus me siis vaatame natuke sellest Eestist välja ja otsa sellele välismaale, mis see välismaa, kui selline endast on kunsti kui kaasaegse kunsti välja mõttes ja haardes. Ja kuna Indrek sina kolisid hiljuti elama Tartust Riiga, siis ma mõtlesingi, et see on väga hea võimalus. Mina ei tea väga palju Tiia Riia kunstielust, et võtta sind just nimelt siia teisele poole mikrofoni ja küsida, et mis värk seal siis on. Äsja avaldasid Postimehes artikli, kus sa seletasid, kuidas see elu seal on, soovitan kõigil kuulajatel seda lugeda tõepoolest kõigi teiste võimalike paikade kõrvale, kuhu võib kolida. Riia tõusis tugeva kandidaadina, nii et lugege seda artiklit, aga võib-olla tänases selles intervjuus keskendume rohkem siis Läti kunstielule ja kuna siin Läti sai asja 100 r tähistas seda suurejooneliste programmidega kõikjal oma kanalites, siis leian, et me oleme ka väga aktuaalsed ja teemakohased. Ja ma isegi mõtlesin, et ma peaksin alustama sellest, et ma kogu aeg arvasin, et Läti vabariik 100 tähistamine aegu panin pidulikumalt riidesse ja aga samas, et kui me näiteks räägime, siis ma tahaks lihtsalt nagu natuke surkida, et ma arvan, selle vist kuskil artiklis isegi isegi varemalt korra teinud, et ma olen nüüd nagu pool aastat justkui Lätis elanud ja siis selle poole aastaga suur asjatundja. Et nii palju me siis oma naabritest teamegi ekspert, et olen piisavalt pädev, et tulla raadiost kohe rääkida, kuidas kõik. Ja räägi meile, kuidas seal kaugel maal need asjad kunstielus on, et et võib-olla küsiks alustuseks kõigepealt, et millega ollakse rahul ja mille üle nagu tahetakse võib-olla protesteerida? Lätti Lätti ja, aga sealjuures Kletti, aga ennekõike riial peame, fenomen, see pindu ei ole, tähendab, korralikke ekspositsiooni pindu on, on, on ikkagi väga vähe, neil sellist, kunstihoone sarnast institutsiooni ei ole, kui arts peis kunagi käivitati, siis sellel oli, oli suur potentsiaal, aga aga seal on erinevate nii ilmselt osaliselt ka masu järgselt isiklike intriigide, aga teiselt poolt ka institutsionaalsete intriigide tõttu tekkinud sihuke kummaline õmblus, nii et nad on täpselt niimoodi, et noh, et kui sa saad sinna jaole, sa võid seal tegelikult väga hea näituse teha, potentsiaalselt nagu ja isegi isegi nagu mingi tehniline tugi on arvestatavalt olemas. Aga samas seal toimub ka ikkagi nagu nii kummalisi asju, kui keegi mu käest nagu praegu küsib, et kuule, mis ars passis on, et noh, mul ei ole õrna aimu, et ma ei ole ammu käinud. Ja muuseumile tehti juurdeehitus Läti kunstimuuseumi sellele vanale ajaloolisele majale ehitati maa alla suur suur jupikene juurde, et seal näiteks Läti kaasaegse kunstikeskus on läinud päris mitu projekti. Ja, ja seal on ka muidu olnud täiesti arvestatav, noh, sisuliselt nagu KUMU, viies korrus kergelt, kuigi seal on ka ajaloolisnäitus ja nii edasi, aga, aga nad teevad midagi sarnast ja sellele samale ajaloolisele muuseumil seal üleval korrusel avati ka ruumikene, aga seal on meil sotsiaalkaasaegse kunsti keskuses on olnud üks suurem projekt, aga ja, ja on ka lihtsalt juhuslikult sinna sattunud, aga täitsa häid näitusi don't, et ei et, et ma ütlesin, tõi nagu kergemat leevendust sellele arsenali hoonele juurde, aga aga siis selle koha peal jääb asi nagu katki on kinud nüüd mingisuguseid selliseid artist run space. Mida ma saan aru, et on Tallinnasse nüüd aga ei, ma ikka aeg-ajalt tulevad mingid pressiteated, kus mingisugusel aadressil toimub midagi. Et seda on ikka väga vähe. Ega viies kui ma ka nagu rohkem ei oskaks, kui, nagu lambist kaks tükki välja käia, kellel on mingisugune ajalugu ja kellel on selles mõttes institutsionaalne tugi, et nad, nad saavad isegi nagu mingit toetust ja nii edasi, et üks on Kasparskrossens kunstnik veab galeriid neli, kaks, seitse. Aga see on nagu kunstnikele kureeritud suuresti tähendab seda, et seal on, tavaliselt on seal rahvusvahelised näitused. Kaspars nihukesed, välismaa sõbrad, kes tulevad ja teevad näitused. See kõlab nagu kuidagi nagu see tegelikult oli, väga huvitav ja väga head sõbrad. Just täpselt, et tal on väga head sõbrad ja kui sa räägid siin nagu nendest kohtadest, kuhu kolida, siis noh, Riia lennuväli, onju, ja Ryanairi ühendus Berliin. Et ma siin hiljuti ühe Kanada kunstnikuga rääkisingi loomulikult elab Berliinis nagu kõik kanadalased, keda ma tunnen, ta ütles just, et mõnusat, et mul tagasisõidu pilet maksab 13 euri. Et olen kuulnud, kui üheksa Julisest noh, et selles mõttes. Kohal on niisugune ehe kunstniku jooksutatud pinna iseloom, et oioi, kus avamisele lähed, sa näed, aga pärast seda on jube keeruline härra tabada, mis ajal see kohe riik täpselt lahti on ja kuidas on. Ja neli, kaks, seitsme kõrval üks veel natuke sellise mopskurson, kohtan lõugeleri, kus on pill keerulisem jaole saada, aga seal näiteks kestavad ainult nädal aega või midagi sellist ja siis nädal aega iga õhtu avatud või noh, midagi. Et sellist nagu, nagu nagu kunstnike pind on ka natuke tekkinud juurtega, aga ikkagi kogu aeg on nagu tunda, et et oot, kust on see kunstihoone, kus on see EKKM, kus on see, kus on see kumu, viies korrus tegelikult ikkagi, et et isegi arsenali teine korrus ei pea nagu välja seda kõike päris hästi. Kui see on nagu sihuke kitsaskoht siis mis on väga hästi, mille peale see võib olla niimoodi värske. Riia elanikuna vaatavad väikese kadedusega. Vot see küsimus, ei kõik lätlased ju teada, et Eestis on kõik paremini, onju, et siis mõtlesin, et midagi on. Aga igatahes lokaalsed iseärasused näiteks meil on väga vähe alles sellist päriselt on siis nagu 90.-te kuraatori põlvkonda või et meil on Eha Komissarov, kes endiselt nagu käib ringi rokib. Aga siis kõik teised on kuskil nagu ära kadunud, aga nelja Lätis noh, kõigepealt on Solvitagressakes veab kaasaegse kunstikeskust juba mina ei tea, kui kaua, aga väga, väga kaua. Ja siis on seal kõrval nagu Helena temakova näiteks, kes kes on omas ajas väga oluline tuntud ja seal on veel tegelikult terve rida nagu selle põlvkonna kuraatoreid ja nad moodustavad minu arvates väga huvitava kuhugi sinna juurde nüüd kasvavad peale nagu nooremat kuraatorit käiakse samamoodi Apple'i õppimas ja nii edasi ja ja Läti kunstiakadeemia avas omal samamoodi nüüd selle kuraatoriõppeprogrammiga just see aasta, et nagu kasvab see uus põlvkond ka peale, aga oma Eestis natuke tunnen nagu puudust sellest, et Marigartoga enam ka nagu viitsi midagi kureerida ja heie Treier ammuilma ja nii edasi. Ja, ja noh, Reet Varblane on Vabaduse galeriis nagu paika pandud, et noh, et et kuidagi ma nagu mulle nagu meeldib, et Riias on see no ütleme, selles mõttes ei ole siukest põlvkondliku lõhedki tugevalt tunda. Üks asi on veel, mille peal ma olen, natuke kade on, neil on kirjastus Neptuns millel on täiesti arvestatav selline kunstnike raamatut publitseerimise traditsioon ja, ja nad on ennekõike ikkagi nagu uurimusliku raamatule, et me ei räägi sellisest nagu pildialbumist, seal on ka pildid kõik olemas, aga aga sisuliselt nagu küller pressiga tavatses kaasaegse ja meil siin eelmised korrad selline vihikute valik ütleme, et kui, kui võtta selline vihik, panna sinna natukene rohkem pilte ja ütleme võib-olla kaks korda rohkem teksti või, või noh, umbes nii. Et siis siis siis tekib siuke ilus kunstniku raamatut mulle, seal Köleri need kataloogid ei ole ka meeldisid, sellepärast ongi siuksed nagu väikesed kunstniku kataloogid, aga mille eesmärk ei ole okkapildialbum, vaid otse vastupidi andagi sellist kunstiloolist pilku. Et mulle jagus Neputuns kirjastuse tegevus selles mõttes on väga väga meeldinud. Kas selleks, et selle kirjastuse tegevust nautida, peab olema läti keele oskaja? Suuresti AIAI jääb välja haardeulatusest. Ja, ja see on üks probleem, mida ma olen, olen neile üritanud rääkida, et kui vaat jälle kui me räägime kitsaskohtadest on ju siis nagu kunstiväljal ikka kogu aeg, ainult nutiala on üks asi veel, mis juhtus siin paar aastat tagasi, Läti kunsti ehk ajakiri stuudio pandi kinni, stuudio lõpus oli ka puhtalt läti keel ta ikkagi vahepeal oli ilusti nagu kakskeelne. Ja siis ma Läti kaasaegse kunstikeskus, kes on erakordselt võimekas kirjastaja, tõlgivad väga palju, nagu, et ma ei saa arugi, kuidas tegeleb seal tõlkeraamatutega nii palju kirjutatud produtseerib palju näituseid, et ma ei jõuagi kõlastelegi või noh, aga sisuliselt ja nii-öelda kaasaegse kunstiarhiiv on väga oluline ja kogu aeg kasvatavad seda. Nad on selle ikkagi väga enda nagu eesmärgiks võtnud, aga siis seal kõrval keegi kuskil midagi tõlgib kumbagi, kellel, nagu selle jaoks aju jätkub. Aga neil on õnnestunud ka e-u projektide kaudu, ma saan aru, suuresti. Paar aastat tagasi tuli välja suur raamat ennesserrdee. See on siis ka 80.-te avangardistidega grupp. Selle kohta saab lugeda väljaandest iho komprongem, ma kirjutasin pika Review. Ühesõnaga, tõeline nagu tellis ja nüüd pannakse kokku teisest avangard eestist vist jaanis apolints, kui ma ei eksi, Berliinis elanud lätlane, immigrant, aga selline niuke selle nii-öelda kirja saatmise, mis on siis kirja võiks kuidas nimetada? Meil on meil Ardi tõeline grand old man ja muidugi huvitav tegelane, tema raamat tuleb välja. Ja kui ma sellest NSVs raamatusse triivinud kirjutasin, siis ma endale toimetajatele ütlesin ka, et, et ma saan aru, et selle raamatu tõlkimine kohuta tellisse mingisugune 700 lehekülge. Et ma saan aru, et selle massi nagu tõlkimine võis tunduda natuke, et noh, et kas ikka tasub ja nii edasi, aga õnneks oli lihtsalt nagu Euroopa raha ja sai nagu laiutada, onju. Aga et kui te nüüd nagu päriselt järgi mõtlete, et mitu lätikeelset lugejat sellel raamatul on ja mitu potentsiaalselt nagu inglise keele osa lugejat on, et siis ma arvan, et kui te seda raamatute tõlgi, siis teil nagu pooled lugejad jätate välja nuputanud peaks ka natuke nagu surkimata, nad võiksid anda endale aru, et okei, et ma saan aru, et huvi on väike, aga huvi on väike ka Lätis ja ma arvan, et see huvi väljaspool Lätit on täpselt sama väike või siis täpselt sama suur. Aga oleks siis poole suurem täpselt täpselt ja aga üks asi, mille kohta ma tahtsin küsida, et siit vaadates poole tundub, et üks asi, mis on nendel kahel kunstiväljal teisiti, on eraraha kaasamine ja Mul on tunne, et sellega on nii Läti kaasaegne kunstielu kui ka Leedu kaasaegne kunstielu kuidagi teisiti toimetanud kui näiteks Eestis, et Eestis tegelikult ikkagi need eratoetused suures joones, näiteks nagu, kui ka ministeeriumi mahtudega võrreldavad ei ole. Aga kas minu vaade on tõene, kas seal mingi eelarvamus, puhas kadedus või kuidas sa seda sealtpoolt oskaksid kommenteerida? Kindlasti on rohkem, ma Leedust ei julge niimoodi otseselt rääkida. Me võime leedu juurtega tulles ma just käisime seal vaatamas, et mis toimub. Aga, aga tähendab, sul on õigus, eraraha on märksa rohkem ja irooniliselt võiks nüüd öelda, et pärast seda, kui rippoka tuli, siis on mitu korda rohkem kui avalikku raha. Ja biennaal siis jah, ribaga seal Riga International Bayenialast Contemporary aasta mis on puhtalt nagu eraraha pealt üleval peetud ettevõtmine. Aga juba enne seda oli, oli neil olemas selline nagu ühe mehe oma Medici jaanist suusans, temale kuuluvad kõik teeniks kasiinod, ehk siis ma ei tea Eesti jamist, Armin karule kuulub vist olümpica siin ja särane minu hästi hiljuti, jah, võib-olla küll, aga ühesõnaga Riias on isegi mõne nurga peale nagu kõrvuti, et ühel pool tänavat on Fenix Polar olümpix. Vot et kui Armin Karu oleks ka, nagu ma ütleks, et nad siis meil võiks ka olla, aga ta otsustas millegagi kuhugi mujale panna selle raha, et mul on väga hea meel, et Janis on otsustanud hakata kunsti koguma. Ja siis mitte ainult et tal on erakordselt suur kunstikogu ja mis on ka täiesti noh, väga huvitav kogu ütleme nii, et seal ei saa öelda, et nüüd noh, et ütleme, Enn Kunila kogugi tegi klassikat väga selgelt. Ja ma ei tea, Margus Punab, on, on ka oma vaade natuke kaasaegsemad mulle natuke meeldivam, aga suusans nagu kogub sisuliselt seinast seina susest huvitabki hirmsasti selline kummaline arhiivmaterjale, seda väga palju, nii et mõni kunstnik meie seast lahkub, on ja siis käib ikka selline, et mis me sealt pärandi Tombossis leiame. Siis suusad, saarlased võtavad kogu tombu. Väga hea nina tegelikult tulevikule mõeldes. Ja, ja vähe sellest, et siis koguda läheme ka oma galerii hetkel hukkus art salong ja hetkel käib agressiivselt selline arendus, et ehitatakse ikkagi umbahah tuleb suusanud Silmestele nimega. Ja nime üle tehti kõvasti nalja, ma arvan, et põhjendatult ja selle sõnaga tema enda kogus tehtud näituste põhjal on ka seal arhiivimaterjalide kohalolu tunda. Et kui sa aeg-ajalt näitusega sa ei saa aru, et kas muuseumi näitusele, mida erakogu ehitus, et tal on ikkagi kunstnike päevikut ja õigest nagu väga materjali ja plakateid näiteks väga suuri plakati näituseid. Mis ade pank on ju kõik, kes uudisena kuulad, mäletab, et siin mõni aeg tagasi pandi kinni Aadee pankria Sabe LV. Ja seal ABLV toetusel ehitati seda siis nagu kaasaegse kunsti muuseumit ja koerast park pandi kinni, siis see projekt on praeguseks külmutatud, on olemas kogu, mida osteti osalisel tabel või pangaga keegi isegi veel täpselt, kellele kogu kuulub, saan aru, et tajub kogu vist minu meelest deponeeritud nagu muuseumisse, aga et kellele see täpselt kuulub, on natuke ebaselge, sellepärast et, et noh, et mis nüüd pangast nagu pärast kindlasti kuidas varade jagamine käibed, et see on selline ähmane ja ABLV pangaga kulu ja kirjadega ilmus iga nädal sihuke suur lehekülg kunstikriitikat kultuuris, Diana ajalehes. Et isegi sellega ma nagu täpselt ei saanud aru, ma saan aru, et mingit toetust kultuurestiiena nüüd jälle ikkagi saab samast fondist, mis on lihtsalt ümber nimetatud. Aga et kas ühesõnaga, ma ei saa endiselt aru, kas see lehekülg nüüd jälle toimub või ei toimu, aga sellist nagu eraraha olemasolu on, seal on seal tunda. Aga või noh, nagu sellest ABLV panga kinni panemine näitab, siis sellest erarahast on ka omajagu häda. On ju, et kui sa, kui me lähtume sellest, et, et meil siin nagu mingi pank ehitab muuseumi vägev ja siis, kui sa pant pannakse kinni, siis teil sinna muuseumit ei ole, jälle tutkit kidel ja sama juhtus ka tegelikult ajakirjaga stuudia Neputades kirjastus, mis, mis Casa stuudiot, kirjastus ja millest pool kuulub loomulikult suusansile. Ma näen võrgustik lahti vot sellel natuke ebaselge selles mõttes, et ühesõnaga stuudio pandi kinni ettekäändega, et noh, et ei ole rentaabel mitte iial oleks olnud rentaabel, et noh, et see oli lihtsalt ettekääne, aga miks täpselt kinni pandi, on nagu ebaselge selles mõttes, et et suusas tõepoolest toetab ka portaali orterituri, millel on ka inglisekeelne ja venekeelne versioon, et sealt saab päris palju lugeda, Lätis toimuvad kohta ka niimoodi mitte läti keeles. Aga et, et kas, kas see suusandus toetab kaarteriturit, oli mingi põhjus stuudiot kinni panna natuke niisugune, sest mõtlesin, et aastaid nad tegid seal tegutsesid ka paralleelselt, ütles, et see ei ole nüüd, niiet et nüüd järsku võeti üle ja kohe pandi kinni. Aga ühesõnaga, kirjastus otsustas väljaannet mitte enam toetada ja see pool kirjastamise rahast, mis kuskilt ministeeriumist tuli sellega. Ühesõnaga need ülejäänud ajakiri ongi kõik kinni. Võib-olla ongi hea küsida, et kui sellised protsessid toimuvad, mis võib-olla kuuluvad nii-öelda eraomandisse, aga samal ajal puudutavad kogu valdkonda, et et kui aktiivsed on Riia ja Läti kunstielu tegelased, sõna võtma, et kui palju nad kas protesteeritakse, kuidas protesteeritakse, kas kas püütakse kuidagi mõjutada asjade kulgu või pigem on selline kohvilauatagune jõud? Ausalt öeldes on kõik täpselt sama luid kui siin vähemalt nagu ei saa kõrvalt aru, et toimuks kuidagi midagi väga agressiivsemalt. On mingid hetked, kui kellelgi, kui kellelgi jääb kahtlus lendu. Et kui kellelgi on ikka väga viskab üle, siis et meil on, meil on Köler trass, siis Riia saan purgitis brass mõlemad on samamoodi toimet trassi eeskujul tehtud. Peamine erinevus on see, et kui ma ei eksi, siis purjetis pressib preemia summa on suurem kui, kui Donald trassi oma, ma võin eksida, aga minu arust on see üle 20000 euri. Aga tehakse suur näitus üle kahe aasta toimub kogu raha, tuleb loomulikult suusad siis sellele puritis pressile siin paar aastat tagasi tekkis selline alternatiivne purgitis Price näiteks selline koht, kus, kas kellelgil läks katus lendu. Aga miks mulle see toona meeldis või miks, miks see oli ka ilus ja kus mina nagu näen Kasele eraraha või vähemalt noh, et eraraha ei ole ainult halba nihukest asja juurde ka. Aga ühesõnaga, kui alternatiivne puritis press tehti, siis selle üks initsiaatoreid töötab suusansi muuseumis või noh, galeriis siis, või et kui sul on suurkogu, siis sul on loomulikult mitukoguhoidjat ja mitu kuraatorit, kes sul sellest kogust näituseid teevad koha või noh, et selles mõttes on see täiesti arvestatav tööandja asi nagu Tartu kunstimuuseumi võib-olla natuke vähem personali, aga, aga ma ei tea, midagi võib olla väga sarnane Tartu kunstimuidugi personaliga. Ühesõnaga, mul mulle väga meeldis, et see, see nagu vastureaktsioon sellele purjetis projektile tuleb institutsiooni enda seest ja suusad seal endale, ma saan aru, et nagu ei olnudki sellega väga mingit probleemi, et seal mõned sellised no kuskil väljaspoolt institutsioonile surgita, et kuule, et mis sul siin nagu omad inimesed siis nüüd niimoodi ründavad meid niimoodi. Minu meelest sündis toona suuresti sellest, et, et kõik nominendid olid lõppkokkuvõttes mehed või seal tekkis natuke selline soopõhine tõmblus. Noh, seal ei ole iroonia loomulikult selles, et, et žürii oli minu arust, ei teadnud kindlasti valdavalt naised või mitte, nii et ainult naised ja, ja, ja üks geist kunstikriitik või noh et seal tekkis ka natuke selline nagu mingi kumastuse hetk, et okei, et kõik mehed, aga seal nüüd öelda, et žürii oleks nüüd nagu sellest tingimata nii või naa. On selliseid üksikuid pursatusi, aga tegelikult käib selline vaikne vaikne kriitik Ja ma küsiksin siinkohal kunsti kohta, et, et Läti kaasaegne kunst ja erinevad suundumused selles, et kas on märgata ja see on sihuke tüüpiline ajakirjanduslik šedööver, küsimus, et kas on trende. Asmer osu kohkusin ka sellest küsimusest ära, aga tegelikult on sul õigus, on küll näiteks fotokunst, et kui kes on teada mõne meie ainus ehtne Liivimaa kunstnik on hea näide, kes tuleb ära Riiast Tartusse fotot õppima, sellepärast et Riias ei ole kuskil fotot, mida nüüd on tekkinud väga tugev, selline Iieszessbee kool, mis ei ole päriselt kool, vaid ongi selline alternatiivne struktuur. Ta toimib väga hästi, on suutnud väga tugeva koolkonna inimese tekitada. Sealt paralleelselt kasvas välja Läti fotokuu, mis toimus esimest 2014. Ja siis noh, et, et asi kasvas, et mitte öelda tüli kasvas, siis nüüd on lisaks foto kuulega fotobiennaal. Ma tahaks öelda tahad, foto on hetkel ikka täielik, nagu laamendab kerida aega 10 aastat tagasi, siis ei ole nagu midagi sarnast kõrvale panna. Trio Photo rokib. Ja teine asi, mida lätlased on kurtnud, et neil üheksakümnendatel nii nagu meil oli oma sihuke feminismi laine ja siis see kõik nagu kodus kuidagi ära ja ja ütleme, et hetkel tundub, et, et nüüd, kus, kus, kus meil ka seal leidifest on tark kliinas ikkagi kuidagi nagu maha vajunud. Meil ei ole väga kuulda, et mulle tundub, et feministid on hetkel Riias Metro sellised feministid selles mõttes nagu naisõiguslaste naiste ja siis ka ka LGBT kogukonna eestvõitlejad on, noh, neid on nagu palju rohkem, palju agressiivsemad hetkel käib, antakse välja siukseid, väikseid siine, väikseid Brušüürikesi tehakse näitusele, see tundub hetkel väga dünaamiline. Ma olen nüüd lõpetuseks veel see küsimus, et kui sa aastaid tegid rubriiki nimelt Tartu möliseb ekas, nüüd möliseb Riia. No nüüd on kuidagi inertsist seda lõika kogu aeg Tartu möliseb nimetanud, aga see ei ole enam tõsi. Ei ole tõsi, jah, ma olen ka identiteedikriis, on, vastab tõele, äkki peaks Iirimaa ja Liivimaa ja äkki siis peaks lõbuks võtma kuulda neid kalleid kolleege, kes ütlevad, et selline negatiivne pealkiri nagu möliseda ei sobi, et Jaak Kangilaski näiteks tegi mulle ammuilma juba Tõite, et muidu on nagu intelligentne saadeldamis, mõtlesin möliseda. Aga jääme siis ootama, mis sealt Riiast kuuleb ja tegelikult sa ju ka kunstiministeeriumisse oma artiklites, ega sa ei kajasta ju ainult tegevusi siis Lätimaal, et ikkagi ka sinu haardesse satuvad, Eesti kunstielu teevad? Hetkel tundub, et isegi suuresti suuresti võib-olla siis teistele palun rohkem teemasid ka ka sealtpoolt uudiseid tuua, meile ka. Aga väga huvitav oli, aitäh tulemast. Mul on hea meel, et meil õnnestus intervjuu situatsioon ümber mängida sellisel kujul. Kunstiministeeriumis oli Indrek Grigor pida kutsumas ja Maarja ja järgmine kunstiministeerium detsembris teeb kunsti aasta kokkuvõtteid. Aitäh kuulamast. Kuulmiseni.