Eligaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad. Te kuulate detsembrikuu esimeste heliga ja mina olen Lisette velt. Talvekuu-eelne nädal kostitas meid rõõmsate muusikasündmustega nii Eestis, Lätis kui ka Poolas. Esmaspäeval, 26. novembril pälvis helilooja Arvo Pärt Poolas kaks kõrget tunnustust Poola vabariigi kõrgeima kultuuripreemia, kuldmedal, glooria Artis ning šopääni muusikakõrgkooli audoktori tiitli. Häid uudiseid saabus ka Lõuna-Poolast Jaroslavlis toimuv festival. Meie juurte laul andis teada, et nende uus kunstiline juht on klassikaraadio saatejuht Marius Peterson. Siinne kontserdielu pakkus elamusi nii vanamuusika austajatele, džässisõpradele kui ka koorilauluarmastajatele. Kontserdil regi RAM kohtusid seee Roose, tuule kann Robert Jürjendal ja Eesti rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleojaga. Kontserdil käis Tallinna linnateatri muusikaala juhataja Riina Roose. Jõulujazzi avakontserti üheksa hümni vabadusele kuulas aga rahvusarhiivi arhivaar Paavo Annus ansambli Vox Clamantis septembris ilmunud heliplaati Sacrom konviidium kuulas muusikateadlane Saale Konsap. Kuid enne veel Läheme mikrofonidega Riiga, kus toimus Baltimaade sümfooniaorkestrite festival. 24. novembril kohtusid Riia suurgildi saali laval ühisel kontserdil kolm orkestrit Eesti riiklik sümfooniaorkester, Läti rahvusorkester ja Leedu riiklik sümfooniaorkester ja muidugi ka kolm dirigenti Mihhail Kerts, Andris Boga, jääkintaares Linkevicius. Esiettekandele tuli Peterson siin muusika suurele sümfooniaorkestrile. Veel tulid ettekandele Tšursioonise sümfooniline poeem Meri ning Tüüri orkestriteos külva tuult. Kontserdi lõpus olid laval kõigi kolme balti riigi esindusorkestrite muusikud ning ettekandele tuli Ameerika helilooja Maicel tokertti teos Timmessiin, mida juhatab kolm dirigenti. Kuidas ja millal edukas ühisprojekt alguse sai, räägib Läti rahvusorkestri peadirigent Andris Boga. Ma arvan, et see sai alguse aastal 2015, meil oli kolleegidega Eestist ja Leedust jutuajamine, et peaksime midagi koos tegema mingisuguse vahetuse orkestrites. Ja esimene Baltimaade sümfooniaorkestrite festival toimus 2016. aasta kevadel, aga see oli lihtsalt väikene vahetus. Eesti orkest sandid tulid Riiga, meie läksime Tallinnasse ja Vilniusesse, leedukad tulid Riiga ja Tallinnasse. See oli nagu väikene tuur. Kõigile meeldis see idee ja otsustasime jätkata. Eelmisel aastal tegime projekti, kus jäime oma kodulinnadesse, aga kutsusime külla kolleegid teistest orkestrites. Jõud ühendasid nii Eesti, Läti kui ka Leedu orkestri Andid. Tegime kammerorkestri ilma dirigendita. See oli väga huvitav kogemus, aga tahtsime astuda järgmise sammu. Kuna kolm balti riiki tähistavad oma sajandat aastapäeva, oli meile väga oluline, keda sellega, et kõik tulevad kohta kokku ja oleme rõõmsad, et see toimus just Riias. Sama kontserdisaal, sama lava, kõik kolm orkestrit ja mitte ainult kolm dirigenti, samal ajal laval olen väga elevil, et see võimalikuks sai ja ootan väga, mida toob. Et kolm orkestrit siin kokku said, muidugi me teadsime varem teineteist. Ma olen juhatanud Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit mõned aastad tagasi. Ma lähen sel hooajal Leedu riikliku sümfooniaorkestrit juhatama ja muidugi ongi tares väga sage külaline meie orkestri juures. Mihhailiga kohtusime esimest korda, aga oleme samas vanuses, nii et me põhimõttele suhteliselt peame teineteist. Kõige üllatavam oli minu jaoks, kui kohtusime eile laval, et teha proovi tokertti teosega. Laval olid kõik muusikud ja kolm dirigenti mingisugust selgelt tundsid, kuidas igal orkestrile on oma kõlaesteetika ja sisseastumised. Ja see on imeline. Ma usun, et mitte ainult minu, vaid kõikide muusikute jaoks. Et kõik kuulavad kolleege ja teiste arvamust, kuidas mängida. Ma arvan, et see on imeline. Küsisin Andris palgalt, kuidas käis repertuaari valimine, ühiskond? See ei olnud lihtne. Me arutasime nädalaid ja, kuid me kindlasti tahtsime panna kokku kõik kolm rahvust, tahtsime teha midagi Läti sümfoonilise muusika varamust. Agreime ettekandele hoopis tellimus teose sest otsustasime, et olgu, leedukad tulevad ja mängivad Surlioonise mere. Eesti orkester mängib Erkki-Sven Tüüri, mis oli eelmise aasta Balti sümfooniaorkestrite festivali kavas. Teie imeline dirigent Kristiina Poska juhatas tüüri neljandat sümfooniat löökpillidele ja orkestrile. Kõik olid sellesse kiindunud ning teadsime kindlasti, et soovime tüürida siia programmi. Mõtlesime, et kui kontsert toimub Riias, kus publik rohkem või vähem Läti sümfoonilise muusikarepertuaari ikkagi tunneb, nii et otsustasime tellida teose oma võrratult kolleegilt helilooja Kristaps, Peterson silt. Ja lõppude lõpuks mulle tundub, et see oli hea valik, väljakutsuv kava, aga hea kombinatsioon. Ka kontserdi teise poole jaoks oli mitmeid ideid, oli võimalus ehitada üleskava ka vaid kolme rahvuse heliloojate loominguga, ent saime aru, et peame laenama midagi väljaspoolt. Üks idee oli tuua ettekandele midagi romantismiajast või hoopis 20. sajandi repertuaarist, koondades orkestrisse muusikud igast orkestrist. Aga siis tekkis küsimus, et kes on dirigent? Muidugi võiksin olla ise või kutsuda kolleege, aga see ei ole see. Nii et ma mõtlesin, mida saaksime kolme dirigendiks koos teha. Muidugi on olemas stock, hauseni grupen, aga siis oleks vaja väga tõsiselt mitu päeva proove teha ja ma ei ole kindel, kas oleksime sellega hakkama saanud. Ja siis leidsin ma selle Maicel tokertti teosed taimes siin, mis on kirjutatud Pittsburghi sümfooniaorkestrile, keda juhatas sel ajal Läti päritolu dirigent maris Jansons. See on teos ühele, mitte kolmele sümfooniaorkestrile. Ja üks orkester on jagatud kolme gruppi vastavalt dirigentidele, nii et mõtlesime, miks mitte tuua see ettekandele nii, et orkester on kolmest orkestrist kokku pandud. Mulle tundub, et see oli päeva lõpuks väga edukas. Mida arvab Andris Boga, millised on erinevused Eesti, Läti ja Leedu esindusorkestrite vahel? Sa tunned neid, sa tunned erinevusi mentaliteedis ja nagu ma ütlesin, siis kõla Essteetikas. Ma sügavalt usun, et see on ühelt poolt seotud sellega, kes on peadirigent, aga ka sellega, kus orkester elab. Ma tean Estonia kontserdisaali Tallinnas ja kongressisaali Vilniuses ja muidugi suurgildi saali Riias. Orkester on seotud oma saali akustikaga ja kõik harjumused on sellega seotud, sissetulek, ansamblimäng, kõla, intensiivsus, balanss, see väga sõltub, kus orkester resideerub, neid erinevusi kuidagi tajub. Nii kõneles Läti rahvusorkestri peadirigent Andris Boga. Vestlesime kontserdi järel ka Eesti riikliku sümfooniaorkestrit juhatanud Mihhail Kertsiga. Küsisin, millised emotsioonid valdavad teda pärast suurt ühiskontserti. Suur rõõm kahtlemata ei, mul on eeskätt Rõõm, et me saime mängida Erkki-Sven Tüüri teost külva tuult, ma väga armastan seda muusikat ja publik võttis selle väga hästi, vastuorkestrile tohutult raske, aga ERSO on mänginud kõiki tüüri teoseid ja tüüri heligivilon ERSO-le nii omane, et see on midagi täiesti erilist mängida. Tüüri erzoga. Aga kes selle valiku saite te ise teha? Jah, see teos oli minu valik, aga tuleb tõdeda, et Läti pool soovis, et see oleks Erkki-Sven Tüüri teos, seal olid ka teatud ajalised raamid ja nii tundus mulle, et see teos võiks tänasesse päeva väga hästi sobida oma sisu. Aga mida selline ühiskontserte orkestrantide-le võiks anda, mida sellelt õppida? Ma arvan, et siin on huvitav jälgida teisi, jälgida kolleege, kuidas nemad mängivad, millist muusikat nad mängivad, mis kõla neil on, kuidas nad reageerivad koostööle erinevate dirigentidega, nii et ma arvan, et huvitavaid momente on väga palju. Kas või jälgida kolme dirigenti, kes kõik Sa pead koos ühes tempos juhatada, on juba üsna põnev. Ma arvan, ma just tahtsin öelda, et publikust seda jälgida oli erakordselt põnev midagi dirigent, kogenud dirigent, sellisest hullumeelsest loost saab õppida. Tuleb teha koostööd ei saa raiuda oma rida, vaid tuleb leida ühine keel. Aga õnneks meil kolleegidega leidsime nii inimlikult kui ka muusikaliselt teineteise mõistmise ja ja suutsime selle loo panna kõlama nii, et see oli koos. Palju te olete varem kokku puutunud teiste dirigentidega? Minu jaoks oli see esmakordne kohtumine niigin taaras ning Chevičusega kui Andres poogaga, aga ma olen väga rõõmus selle tutvusele. Need on väga sümpaatsed kolleegid, kellelt on palju minul õppida ja suhtlus on väga rikastab nendega vastasteks. Aga kui ma paluksin tuua välja erinevused, mis on Eesti, Läti ja Leedu orkestritele Kui on erinev, see tuleb eeskätt välja selle muusika põhjal, mis, mis me täna mängisime, kui me oleks kõik mänginud ühte ja sama lugu, siis võib-olla oleks kohe saanud seda öelda, ma isegi mul ei olnud mõttes võrrelda niimoodi kolme orkestrit, sest et koosseisud on väga erinevad teosed. Nõudmised orkestrile väga erinevad, nii et mulle tundub, et nad ongi kõik kolmekesi väga erinevad orkestrid. Mihhail Kerts lendas Riiast otse preemelisse, aga juba aasta alguses tuleb ta taas Eestisse, et juhatada Eesti riikliku sümfooniaorkestrit. Vahetult enne kontserti Riias lõpetas ERSO suurejoonelise turnee üle Eesti. ERSO muusikud andsid nädalaga 100 kontserti mööda linnu ja maakohtasid tiirutasid neli erinevat orkestri koosseisu ja 22 kammeransamblit. Keskmiselt anti ühe päevaga 14 kontserti. Rekordiline oli teisipäev, 20. november, kui anti 19 kontserti. Riias oli ERSO direktor Kristjan Hallik. Küsisin, kuidas talle tundub, kuidas muusikud on sellele kõigele vastu pidanud. Eks see oli täiesti eks, ulmeline ettevõtmine ja, ja erilist rõõmu pakubki mulle see Teeerrso suutis ennast veel siin kokku võtta, ta üldse kerge teosega tüüri sõuda. Wind oli siin ju ettekandel ja koostöös Mihhail Kertsiga nähti veel kõvasti vaeva, et see ka siin saaks võimalikult hästi ette kantud. Aga kogu see nädal pakkus niivõrd palju emotsioone ja head meelt. Ma ise kuulsin umbes 30 kontserti üle Eesti ja niivõrd positiivseid emotsioone nii head, sooja vastuvõtupubliku poolt hästi koostatud kavu, mille panid kokku orkestri liikmed, et seda kõike kuulata ja näha, et see oli tõesti üks suursündmus nii orkestri jaoks, kui ma arvan, et ka kogujusale publiku jaoks, kes siis oma kodukohtades said head muusikat kuulata. Kas sul on ka teada, kui palju oli neid kohti, kus tegelikult ERSO ei olnud kordagi? Jõudnud nüüd orkestrina päris kindlasti olime esimest korda Jõgeval ja seal oligi kohe ka eriti soe vastuvõtt, seal pandi eribuss veel maakonnast käima, et kõik ikka jõuaksid kontserdile, kes tahavad kindlasti neid kohti oli veel noh, eriti ka väiksemad kohad, kus meil olid siis ka väiksemad ansamblid. Et kõige olla võib välja tuua Purtse või oravametsa poole kihinoski. Käisime kuigi jah, Kihnus Verso varem käinud. Aga tõesti, et see publiku soe vastuvõtt oli ka just kõigile muusikutele suureks innustuseks, et see nädal vastu pidada ja oli paljudel vaja kõigepealt omandada kõigepealt leid aeg proovideks ja siis ka ette kanda mitmeid ja lisaks kõigele sellele ka kogu muu logistika, et noh, et üldse kontsertidele kohale jõuda, aga et ka ülejäänud elu seisma jääks, siis. Neid logistikalisi plaane ei teinud mitte ainult orkester, aga tegid kõik muusikud ka oma elu silmas pidades ja see kokkuvõtmine oli tõesti muljetavaldav. Aga kui me korraks veel tuleme siia tänasesse õhtusse Riiast. Siis, mis on kolmeorkestrit? Oli erinevus, et mille poolest Eesti, Läti ja Leedu orkestrid erinevad Erinevus neid võib välja tuua küll, et on ju erineva kõla kuulda nii keelpillidest, kui on erinevad puhkpillirühmad. Kindlasti ei saame ERSO mõttes häbeneda. Meil on väga-väga hea orkester ja siin sellisel õhtul ongi jah, väga huvitav siis orkestreid kõrvuti kuulata. Jah, tänase õhtu poolest on natukene keeruline selliseid konkreetseid võrdlusi tuua, kuna repertuaar oli väga erinev. Et võib-olla isegi huvitavam oli meil võrrelda paar aastat tagasi, kui Igalühel olid täiskava esitada ja käisime kõigil külas, et siis sai nagu terviklikumalt pildi igast orkestrist ja siis sai ka, kes liikmed 11 rohkem kuulata, täna oli natukene keerulisem. Et orkestrid ju on erinevad. Kõigepealt on juba dirigendid erinevad, kes nendega tööd teevad ja igale orkestrile omad tugevused. Ja me oleme rõõmsad, et meil siin Baltikumis on selline korralik orkestrikultuur. Küsimusele mitu kontserti nädalaga anti, vastavad ERSO viiuldajad marlist Impman, Triin Krigul ja Marge uus löökpillimängija Vambola Krigul ning tšellist Margus Uus. Ma ei tea hästi palju niimoodi viis pluss neli pluss viis pluss kaks võib-olla või midagi sellist. Minul tuli 10 ainult seitse alates PÖFF-ist, minul siis 14 tänasega. PÖFFi ja tänasega on 12. Mul oli kuus sellest kaks neist olid soolod, nii et see läheb koefitsiendiga 2,4. Aga mis selle pöörase ettevõtmise juures kõige toredam oli? Inimeste rõõmustamine täiesti. Minu meelest oli sõpradega koos mängimine. Ja minu arust oli tore see, et tingimata ei pea sümfooniaorkestrit kui institutsiooni vaatama sellise nagu tolmunud pilguga, et sümfooniaorkestris on palju rohkemat kui lihtsalt see, et 100 inimest panevad frakid selga, annavad reede õhtul kell seitse kontserdid ja. Aga kui 14 kontserti on selja taga, kas siis on selline tunne ka, et võiks järgmisel aastal samamoodi selline tunne, et järgmine nädal võiks puhata. Aga ma saan aru, et seda teile ei pakuta. Me saame kolmapäeval sõita Tartusse, neljapäeval anda Estonia kontserdisaalis kontserti ja reedel sõita Pärnusse. Et selline aklimatiseerumise väikene. Ega sellest nädalast kõige enam meelde jääb, ma kujutan ette, et te sattusite paikadesse, kus ERSO ei olnud võib-olla kunagi jõudnudki varem. ERSO ei ole, mina olen, aga selles mõttes on endal ka vahva, kui sa nagu iga õhtu või mõnikord isegi ühe päeva jooksul kehastunud nagu mitu korda ringi peavad arvestama uute inimestega, uute olukordadega. Et samade inimestega külastada uusi paiku on suhteliselt lihtne, sa pead ainult arvestama nii-öelda nagu ühe muutujaga, ka siis on neid muutujaid veelgi enam. Uued lood, uued kaaslased, uued olukorrad, nii et selles mõttes natukene keerulisem ja siis lisaks oled veel autojuht, õhtujuht ja kõike muud. Aga milline oli võib-olla kõige südant soojendavam publiku reaktsioon, mida te selle nädala jooksul kogesite? Ütleme nii, et meil vist algas nagu minu jaoks asi Saku mõisast, mis on väga romantiline koht ja, ja seal ka kõlab jube hästi ja sinna tuli kohale väga haritud, väga hea publik, väga paljude kolleegide vanemad, kes on ühtlasi ka muusikud ja et oli selline nii-öelda meie hakkasin nagu eliitseltskond, kes tõesti jagab seda asja inimesed, kes tõepoolest võiksid meid arvustada ja nemad jäid väga rahule ja meil oli endale väga tore. Ja siis meil oli veel üks tore kvintett Lõuna-Korea neiuga, kes on väga tore klarnetimängija ja temaga meil koostöö laabus väga meeldivalt. Olin veel väikene kammerorkester, millega me lõbustasime isegi lapsi ja siis loomulikult ERSO, need suured kontsertid ja PÖFF ja Läti ja kus me praegu kõlama, nii et igav ei hakanud. Mis lastele kõige rohkem meeldis? Lapsed olid väga rahul, me tegime ka mõned koolikontsertide, et siis peab kiitma Saaremaa publikut, et nad on täiesti siiralt õnnelikud, ükskõik kui vanad nad on ja seal oli täiesti esimesest klassist kuni koristajate neid kõik olemas, et mitte kedagi ei jäetud kuskile taharuumi ja, ja nemad on loomulikult siiralt liigutatud, kui sa tuled nende juurde. Ma tean, Tallinnas Tartus suurtes linnades on keerulisem. Sa pead ikka neile kõige pealt näitama, et neile võiks meeldida, mitte nii, et sa lähed kohale ja need nad juba on õnnelikud. Sellised olid ERSO muusikute mõtted pärast nädalat, mil ERSO andis 100 kontserti üle Eesti. 24. novembril Riias toimunud kontserdi salvestus on klassikaraadio eetris veel enne aasta lõppu. 28. detsembri õhtul kell seitse. Teisipäeva õhtul kohtusid Estonia kontserdisaali laval Tseelia Roose, tuule kann Robert Jürjendal ja Eesti rahvusmeeskoor dirigent Mikk Üleojaga. Kontserdil regi RAM kõlanud regilaulud seadis meeskoorihäältele Tseelia roose ning instrumentaalseaded tegid Robert Jürjendal ja tuule kann. Milliste mõtetega lahkus kontserdisaalis Tallinna linnateatri muusikaala juhataja Riina Roose. No kontsert mõjus tervistavalt, võiks öelda ja oli hästi üles ehitatud ja tükk aega veel andis järele mõtelda, mis seal oli ja mis helid selles ruumis kõlasid ja mis sõnumit nad kandsid. Et üldiselt ma arvan, et see oli õnnestumine, see kontsert igaks juhuks ütlen ära ka selle mõtte, et kuigi minu perekonnanimi on ka roose, me ei ole seljaga sugulased edasi minnes kontserdimõtetega. Ma arvan, et see oli tseilia Roosel suur julgustükk. Võta ette niisugune kava panna ennast eelkõige proovile ja küllap ka meeskoorile oli seal päris palju ülesandeid ja eneseületamist. Nii et võib-olla kõige rohkem mulle avaldaski muljet ikkagi meeskoori hea kõla. Et Mikk Üleoja on teinud juba pikka aega väga head tööd ja see ennast jälle õigustas. Kui hea on kuulata niisugust kompaktset viimistletud, läbi mõeldud, niisugust head kõlakultuuri ja kõige enam ma ütleks, meeldisid mulle sedasorti lood, kus saigi kuulda just nimelt ainult laulu. Kuigi need instrumendid, mis olid kaasatud, olid väga vaiksed ja väga delikaatselt mängitud, siis ikkagi selle võimendusega kipub juhtuma see, et ta tahab ikka jääda võitjaks volüümi mõttes mitte sisu mõttes. Nii et see on üks lõputu probleemi, aga minul ei ole siin ka head lahendust ja ma saan aru, et need teatud kõlad ja efektid ilma võimenduseta jällegi ei jõuagi publikuni. Ja kuidas neid nii doseerida ta sisi surmaks, neid olulisi mõtteid ja sõnumit ja laulu ma ei oska seda ütelda. Pisteliselt kuulasin mõnda lugu ka pärast järel kuulamisena raadios, seal muidugi olid need tasakaalud paremad. Ilmselt seal nähti rohkem vaeva sellega. Sest ka need soolod, mis võimendusega olid lauldud, seal ka juhtus. Niisugust tasakaalust väljasolekut. Mitte et keegi oleks midagi halvasti teinud, mitte sinnapoolegi, aga lihtsalt võimendusega tegemine nõuab, mis suuremat oskuste, suuremat süvenemist või esialgu paistab, mis justkui vajaminevat. Nii et see on nüüd see niisugune kriitilisem pool aga kogu selle kontserti terviku eest, vastutajat, seljaroose on teinud tõesti suure töö ja pikka aega süvenenud sellesse teemasse, seda on tunda ja kuulda ja näha igatepidi. Ja peale selle on ta tõesti ju aastakümneid seda regilaulu asja ajanud, ise õppinud ja teisi õpetanud ja võimalikult erinevatele inimestele seda püüdnud avada ja seletada. Ja võttes eeskujuks kindlasti Veljo tormist olnud ka tema õpilane ja tema mõtte edasikandja. Nii et võib-olla isegi mõnes kohas oli seda tunda ja näha, et Veljo Tormise selja taga ta on olnud. Ja ma ei tea, kas see on nüüd hea või halb, see on iga kuulaja enda mõtiskleda. Aga üldiselt oli see kogu selle kontserti minu arust kõige suurem sõnum see, et kui rikkalik ikkagi on meie regi värssi ja regilaul, et reki värsi lõpmatus oli jällegi selle sõna kõige paremas tähenduses minu arust meie ees. Regilaul on midagi, mis on justkui meie kõigi oma ja, ja me kõik võime seda laulda. Nüüd kohtusid laval ikkagi seatud viisid ja väga akadeemilised koolitatud hääled, kuidas need regilauluga kokku käivad? No ma arvan, et käivad hästi, sest et akadeemiline sõna iseenesest ei ole midagi halba. See peaks kätkeb endas nisust, kõrget kultuurilist taset ja seda ramm minu arust näitas. Ja nad olid väga paindlikud ja said hakkama nende ülesannetega kui ka mõned lood, mis olid väga tempokad ja nõudsid väga niisugust kiiret teksti andmist ja kiiret ja keerulist rütmis püsimist. Nad said sellega hakkama. Ja selle koha pealt ei ütleks ühtegi etteheidet, ei oleks mul neile, eks esimeste raadiokuulajad ei saanud osa, aga saalisviibijad küll rahvusmeeskoor laulis küllaltki mina nudis, kas see oli miski, mis jäi kuidagi silma ka minule küll silma jäänud? Mina jälle mõtlesin, et sellest esitusest oli tunda, et nad on väga kaasas selle muusikaga ja kogu selle kavaga. Ja selge see, et kui on kava on väga keeruline ja, ja seal iga kaheksandik omab tähtsust, et sa ei tohi sellega eksida, siis on sul kaob järg käest, siis ma ei ütleks, et oleks midagi sellist olnud. Nooditundja inimene laulab noodist arvestades, kui suured on nende kaval ja, ja kui palju on seal jälle uus ja uus täiesti kava vaja ära, mida siis maie teeks sellest probleemi. Aga kuidas mõjub see, et valsi ajal näiteks tantsiti? No see mõjus väga värskendavalt ja, ja see oli niisugune tore hingetõmbepaus vahepeal sõnalisel osale, nii et need väiksed tantsu Winjetid seal. Nii see Ahuna palu valss kandle saatel kui väike. Kuidas nüüd öelda? Mikk Üleojalt? Need olid mõjusid värskendavalt ja olid täiesti omal kohal. See oli õigesti ajastatud mu meelest ja ühte tahku veel tõi rahva, et ka nii võib kontserdil teha selleks, et üks tantsulugu oleks, ei pea olema erilist mürtsu ega pauku, et Kandle saatel saab täiesti asja ära ajada. Ja see oli ka väga ilus ja niisugune südamlik lugu tuule kannil valitud. Aga mis puudutab veel seda eelmist küsimust, korra, et noh, et kas see Akadeemilisuse regilaul kokku käivad ja selle üle on juurelnud ja vaieldud kogu aeg, nii Veljo Tormis alailma seda probleemi kas tõstatas või noh, võiks isegi võib-olla maadles sellega või et kuidas neid kokku panna ja seal ilmselt on ikkagi nüüd kuldne kesktee olemas, sest selge see lihtsalt regilaul ilma mingisuguse niisuguse kunstilise kujundit lavale panna. Et siis tekib küsimus, et milleks, sest et regilaul käis kokku kunagise eluviisiga ja kui see eluviis muutus, siis kadus ka tema niisugune funktsionaalsus ja see, et ta jällegi üles korjati ja prooviti dast ammutada oma kaasaega kõnetavad materjali. Ma arvan, et see ongi väga oluline ja nii peabki olema. Veelkord, et regilaul oma olemuselt ei olnud ju selline asi, et keegi tuli, seisis lavale, laulis mitu tundi, et tema funktsioon oli hoopis midagi muud. Nii et seetõttu, kui need seaded, kui need teosed on niimoodi tehtud, et nad kõnetavad kuulajaid, et on hulk inimesi, kellel see läheb korda, kes jällegi mõtleb meie vanavanemate varamu üle järele, siis ma arvan, et see on ennast õigustanud. Kontsert regi RAM on järelkuulatav klassikaraadio koduleheküljel. Lõppema hakkav 2018. aasta on andnud mitmeid põhjuseid rääkida Eesti vabariigi hümni ist. Aasta esimesed päevad tõid endaga kaasa skandaali, sest uus aasta võeti vastu Eesti hümnita. Pärast seda hakati poliitikute seas lahti kirjutama hümniseadust. Aprillikuus andis aga rahvusarhiiv välja vinüülplaadi Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, millele muusikalises vormis jäädvustatud Eesti vabariigi hümni kujunemislugu. Nüüd aasta lõpus, 28. novembri õhtul, mil möödus sajand Eesti vabadussõja puhkemisest kõlasid Alexela kontserdimajas jõulujazzi avakontserdil üheksa hümni vabadusele. See on üheksaosaline uudisteos, mille kirjutasid üheksa eriilmelist Eesti džässheliloojate kooslust Maria Faust ja Kirke Karja Kadri Voorand ja Kristjan Randalu mingo rajandia, Meelis wind, Holger marjamaa ja Raun Juurikas, Mairo marjamaa ja Sander Mölder, Peedu kass ja Siim Aimla, Raul Sööt ja Aleksander Paal, Joel Remmel ja Paul Daniel ning Tanel Ruuben, Jaak Sooäär, Ivi Rausi ja Laura põldvereteose seadis tervikuks lavastaja Eva Koldits. Kontserdi muusikajuht oli Siim Aimla. Kontserti käis kuulamas rahvusarhiivi arhivaar Paavo Annus, kes on tegelenud põhjalikult Eesti hümni kujunemisloo uurimisega. Olles nüüd klassikaraadio stuudios ja kui meenutada eilset õhtut, siis ma arvan, et see on üks väga kaunis punkt Eesti vabariigi 100 aasta tähistamisele. Ma olen pigem juhuslik džässmuusika kuulaja. Aga eilsest õhtust paelus mind kaks külge sellel kontserdil. Üks oli see idee ja teine see džässmuusikat iseloomustav vabadus, vabadusetunne ja see tõmbas nagu raamid alati ei leiaga muusikastava kuulajana nagu seda ideed võib-olla üles, aga no eile oli see paigas, et see sära ja muusikute vabadus laval ja seda ei saa niisama kergelt kirjeldada, seda peab kuulama, aga õnneks on võimalik seda vist järelkuulamise järelvaatamisest teha. Muidugi saalis oli see tunne täiesti midagi muud. Ja kujutada ette Eesti hümn Frederik paatsuse viisil. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm sellises õhustikus klaasika vägevalt. Aga tahaks nagu lisada seda, et oli ju veel üheksa. Minule isiklikult jäi väga südamesse oli ta siis Läänemerele töötades audiovisuaalses arhiivis nimega rahvusarhiivi filmiarhiiv on olnud sageli tegi visuaalne pilt muusikat kuulates, aga noh, eile oli see hümne Läänemerele Lainakas, Vaksumas ja teine, muidugi oli ta siis sümne 2222-l saarel. See oli hümni nagu teine külg. Sest vaadake, kuid viibite saare peale siis te füüsiliselt ei ole kuigi vabad. Aga kui te vaatate ringi, olen saarnaki laiu peal olnud teistel väikestel saartel. Sealt tuleb see vabaduse teine mõõde ja see kerkib tavaliselt siis selle kohalolija peas. Üsna täiuslik oli see kokku kõlasel. Mis see idee nende hümnide taga siis ikkagi oli? On teatavasti ülistuslaul oma algses tähenduses, hiljem kujunes ta pidulikuks palaks ja 18. sajandi lõpul levisid riikide hümnid. Nii et kui see oli 18. sajandi lõpp ja meie Eesti keeles kõlas Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, noh ütleme pool sajandit umbes hiljem segame võlegi ajas eriti palju maha jäänud, aga meie olukord oli muidugi natuke teistsugune. See ülistuse teema on tänapäeval natukene laienenud soomlased näiteks oma 1848. aastal esmakordselt avalikult esitatud mamme laul siis noh, rootsikeelsete sõnadega. Nemad nimetasid seto ülistuseks tuhandete järvede maale oma looduse ilule ja poliitilist ideed seal sees kindlasti ei olnud. Soome üliõpilaskond ei ole kunagi olnud selline mäsumeelne ja mida kardeti, tol ajal juhtub nii nagu Pariisis marseljeesi laulmisega midagi taolist pole kunagi Soomes pole levinud, aga just nimelt see ümne ülistuslaul oma kodumaale, oma järvede maale, oma loodusele ja loomulikult keel ei olnud, võib-olla tol ajal räägiti haritud ringkondades võib-olla rohkem rootsi keelt, aga ikkagi oli soomlastele see Isamaa, see oli laul ülistus isamaale. Ja mul tuleb praegult meelde, kohtusin suvel muusikateadlase Pekka kroonoviga, ta on 43. aastal sündinud hästi põnev mees, muuseas ta käis 1967. aastal noore üles raadioajakirjanikuna ja CW festivali 1967. Sattusin temaga jutule, sest ta muutus küll poole nooremaks, kui ta seda kirjeldas. Sest vaadake, siin on jälle see vabaduse teema. Kalevi spordihall. Detailides ühel hetkel oli Kalevi spordihall vaba see jad ja sellepärast äragi lahti, seda tabasid ära ju kohalikud jälgijad ja vot see on vabaduse idee, sündis seal Jabsee jälle tuli mulle natukene ühest küljest nagu meelde, aga kui me lähme nüüd hümni juurde, siis ma vestlesin temaga ja läks jutt pisut eesti tulevasele hümni kujunemisloole ja. Ta ütles, et see teema ei ole, tema on otseselt nagu huviorbiidis, nagu olnud aga täienduseks atakke Eesti hümni, mida me võime siis tähtsat märgid on, siis ütleme 1860 900 esmaesitlus siis no ütleme, maakondlikel laulupäevadel esitlused ja ajaleht Postimees kirjeldab, kuidas spontaanselt selle laulu laulmise ajal tõus siis rahvas ja meestel kodusid, mütsid peas. 1894. aastal. Nimed tahab Postimees laulu esmakordselt trükisõnas rahvuslauluks. Nii et see oli pikk kujunemise protsess ja kui me sellest vestlesime, kuidas ühest laulust võib üks rahvuslauljate seas üks võrdsete seast, nagu esile tõusta, siis tema märg, kes, et Soomes oli olukord pisut nagu teisiti. Teatavasti soome koosneb mitmest maakonnast Savo uusima Hämäe ja minu jaoks on alati see, et Soome on tegelikult, eks, väikeste maakondade liit ja üldmõiste on Soome, aga igas maakonnas elab rahvas natukene omamoodi. Ja nüüd tegelikult oli Soomes ka esile tõusnud maakondades erihümnid noh, ütleme rahvuslauluna tõusis esile, meil oli siis kujunes välja üks, aga nüüd me rääkisime ideest, eks ole. Nimetame uuesti seesama vabaduse idee, mis sündis seal Kalevi spordihallis on vist parim näidet selle idee kohta. Ja jad, see vabadusežanr, eks ma ei tea, see on minu arust täiuslik. No mis oli näiteks erakordne oli ju ka see, et need üheksa hümni nende autoriteks ei olnud mitte üks helilooja, vaid see oli ühistöö. Kas selles võib näha ka mingisugust seost meie enda Eesti hümniga? Hümn on küllaltki normeeritud teos, eks ole, tal on omad kirjutamata reeglid. Ma loodan, et see nii jääb, sellepärast et tõelise alfa, rahva ja kodaniku ei ole vaja kirjutatud reegleid ja minu teada ei ole ka Soomes mingit hümniseadust siiamaani vaja läinud. Aga minu meelest oli see hümni edasiarendus. See oli nüüd juba peak, detailidesse minek ette täiendav Ta meie hümni kindlasti ja meie ütleme, hümn on siis nüüd ümbritsetud joonist Misso kohut vähemalt hea uudis olla võiksime siis tinglikult oma autot vahetada. Jah, oleme Siuke nõuab lahtrid. See on selline naljakas idee, aga kahest last mõttel hümni juurde veel vaja. Aga ma arvan, et seal keskel nende pikkade traditsioonidega laul Mu isamaa, mu õnn ja rõõm peaks jääma sinna keskele monumendi koja külge. Kui ühte monumenti ümbritsevad teised väiksed, siis teeb see keskmise monument suuremaks kaugemalt nähtavaks. Sel õhtul, kui need üheksa uut hümni suures Alexela kontserdimajas ettekandele tulid, möödus tegelikult terve sajand Eesti vabadussõja puhkemisest. Milline tähendus sellel kõigel võiks olla meie praeguses elus? Võib-olla tuleks mõelda selle peale, et sellist teadet enam välja kunagi ei tuleks. Sest see teade rabas ka tolleaegset eesti valitsust. Ma tahaks loota. Olen tegelikult kindel, et sellises segaduses me enam ei oleks, nagu ta olla. Kuidas teile tundub, kas selle eilse kontserdi puhul võiks mõelda ka kuidagi niimoodi, et need sajad muusikud, kes seal laval olid ja selle kõigega seotud olid, et kuidagi ka muusikutel on oma roll ühiskonnas kaasa rääkimiseks? Kahtlemata Ma arvan, nemad mängivad oma pilli ja nende väljendusvahend on teine, aga see, kui ta jõuab publikuni, siis vaadake seda, vabaduse ideed on võimalik ju väljendada ka muusikas. Aga mis sellest eilsest õhtust kõige enam kõlama jääb, teie jaoks, millega te koju läksite ja millega te nüüd selle 2018. aasta lõpetate? Ma ei tea, kas miski enam ületaks sellel aastal lühikesi ilusamaid lõppemine omaette, olen kujutanud, et see nii juhuslikult sattus, et sinna kontsertsaali jõudsin ja aasta alguspunkt pandud. Ma rõhutaks seda, et see idee seal oli idee vabadusele ja see vabadžazzy muusika kõla. Kontsertsaalis oli muidugi vägev särane kõla ja see baasi laiusse taga piirivalve orkester ja EstBan vabatsassi inimesed küll. Kes muusikali olid kõik tuttavad teile või oli ka selliseid leide, kelle kontserdile te ei olnud varem sattunud? Oli küll noor jah, keda tõesti ei tea, noh Tafenau ja Siim Aimla, nemad olid ka muidugi vapustavalt head heas hoos ütles et. Tulebki sellelt sassi kontsert. Oma mõtteid jagas rahvusarhiivi arhivaar Paavo Annus ja kontsert üheksa hümni vabadusele on järelkuulatav. Klassikaraadio kodulehel. Tänavu 21. septembril ilmus ansambli Vox Clamantis uus heliplaat Sacrom Con viibium. Uuel albumil kõlab prantsuse muusika läbi mitme aastatuhande alates gregooriuse lauludest kuni 20. sajandi autorite loomingu, nii mis samuti inspireeritud Gregoriaani muusikast. Plaati kuulas muusikateadlane Saale Konsap. See on läbilõige prantsuse muusikast, seisab plaadiümbrisel kirjas. No just see on võib-olla minu meelest natuke selline probleemkoht, et minu meelest on, selles mõttes ei kujuta endast ülevaadet, kuigi siin on ju esitatud muusikat esimestest aastasadadest Gregoriuse laulu näol. Samuti on siin plaadil ka Masha väga pikk laul ning siis ka 20. sajandi kunst, muusika loojate türoflee põlangija missiooni teosed. Ometi ei näe mina siin sellist lineaarsed progressiooni mingisugusest muusika muutumisest vaid pigem näib mulle, nii on Jaan-Eik Tulve taotluseks olnud näidata gregooriuse laulu ja 20. sajandi kunst muusika teatavat vähemalt nende valitud teoste teatavat kokkukuuluvust ning sellisena kuulub kogu see mõtteviis pigem 20.-sse sajandisse. Kuusk lähemalt hakati gregooriuse laulu ettekande nüanssidega tegelema. Nii et selles mõttes kannab see plaat kahtlemata 20. sajandi mõtlemismalli. Ja Ma kuulasin nimelt ka albumi saate salvestust, kus Jaan-Eik Tulve oli põhjendanud Masso lauluvalikut, et see on mõeldud teatava Sillanomissühendakses gregooriuse laulu 20. sajandiga. Aga minu meelest ta just seda nagu sillafunktsiooni ei kanna. Et plaati kuulates tundus just, et Masso on selline kontrastne killuke, no võib olla suur lahmakas arvestades lobikust, mis siis võib-olla just annab sellise vajaliku sära sellele kavale, mis võib-olla muidu muutuks, võib-olla liigagi üksluiseks ei saaks nagu öelda, aga, aga ühesõnaga annab sellise vajaliku sära. No väga palju, mille üle arutletakse, on ka esituspraktika, kui palju sulle? Plaati kuulates läheb korda see või kui palju sa pead vajalikuks mõelda seda, kuidas ühte või teist muusikapala selle kirjutamise ajal oleks pidanud esitama. Ei, see on trikiga küsimus, kuidas võtta, et praegu meil on ikkagi pluralismi, eks ole, vist ja veel nagu paralleelselt esinevad nagu mitmed esitlus, võimalused, ma ei tea, kas teatava sellise autentsuse otsimine on nagu alati põhjendatud, et kui see nagu lähenemisnurk on mingi selline, mis töötab siis ta on kahtlemata õigustatud, aga noh, vahel ei ole mitte et see plaadi peal tegemist oleks mingisuguse õigustatud asjaga. Et esituspraktika kast lähtuvalt tundub mulle tegelikult, et Vox Clamantis on valinud väga hea tee. Need türobleemotetid, eriti see esimene uppi karitas, on kahtlemata kooride poolt väga armastatud lugu ja seda on väga palju lauldud. Aga minu meelest Jaan-Eik Tulve on sõnale kuidagi teinud eriliselt peenelt eriti mis puudutab fraseerimist ja nagu te ka ise mainis seda tempot, valikud et ei ole niivõrd jäik või et see mingisugune eetiline mõtlemine, kuma nii otseselt sellest esitusest läbi, kui ta võib-olla kumab mõne amatöörkoori ettekandes. Kuigi Jaan-Eik Tulve ise rõhutas selles samas albumi saate intervjuus sellist lähenemise nõtkuse esiletulekut just selles esimeses mõtteid, siis minu meelest kajastab seda mõtlemist võib-olla veelgi paremalt teine mõtet tota pulkraaess mida ma kohe asusin guugeldama ja ütleme, et väga paljud näiteks Youtube'i keskkonnas üleval olevatest ettekannetest olid võrreldes nüüd selle Vox Clamantis esitusega võrdlemisi nürid. Et nüri on kindlasti midagi, mida ei saa öelda Jaan-Eik Tulve interpretatsiooni kohta. Mulle tundub, et selle küsimusega see on võib-olla suunased natukene ka minu vastust, et Jaan-Eik Tulve selline interpriotatsiooniline lähenemine lähtub kahtlemata gregooriuse laulu, ettekande praktikast või sellest kuidas kujutatakse seda praktikat ette nüüd, 20. sajandil või tänu kogu sellele gregooriuse laulu uurimisele, mis kindlasti kumab läbi absoluutselt kõigest, mida Vox Clamantis üldse esitab. Aga mulle tundub, et seal on olulised, et kaks aspekti gregooriuse laulu puhul üldse, et üks, mida rõhutatakse, on kindlasti selline liikumine, voolavus nüansirohkus, millest ma siis rääkisin ka türuflee motettide puhul. Aga teine aspekt, mis gregooriuse laulu kuulates kindlasti võib-olla kuulajatele kõrvu jääbon, teatav staatika või paigalseis, et mitte, ma ei mõelnud praegu sellist nagu negatiivselt sellist tammumist, aga see vist on see, mille kohta öeldakse see igavene kohalolu või midagi sellist. Et mulle tundub, et see aspekt on jällegi ilmne Oliver messeani teoses Sacrom konsiilium. Et selles mõttes on nagu need kaks gregooriuse laulu ettekandega seotud poolust, nagu esindatud. Kui nüüd Vox Clamantis esitleb albumit sel nädalavahetusel, siis tegelikult ansambli koosseis on hoopis teine, kui oli neli aastat tagasi septembrikuus 2014, kui need albumi salvestasid. Just tegelikult noh, natuke läks muidugi huvitav ka kuulata, kuidas ta praegu kõlab. Aga tõesti sellel albumil oli vist peaaegu viimast korda muusikaliselt tegema selline suurepärane sopran nagu Jaanika Kilgi kedaga Jaan-Eik Tulve korduvalt muusikasse tagasi kutsunud ägeda ansambel igatseb. Et siin saab tema esitust tõesti kuulata. See on ka väga tore, et siin on see Gioom, Temasho laul, neitsi Maarjale, kus siis ansambli kolm sopranit esitavad üksinda mitmeid salme. Et siin on võimalik Jaanika Kilgi suurepärast häält veel viimast korda kuulates muidugi kõlab väga pateetiliselt, aga tõepoolest mingis mõttes see on võib-olla ka natukene jah, kuidagi nagu märgiline moment, et noh, esiteks äkki tuleb tagasi muusikamaastikule millalgi vahepeal peab ütlema, et Jaanika Kilgi on astunud arstiteadusarstiteaduskonda ja aga siin on tõesti tema soolo väga pikk ja ilus on muidugi ka tehniliselt väga hästi teostatud, et see Masso laul ei ole sugugi mitte lihtsate killast laulda aga et just tema solistlik talent avaldub just kõlas nagu kontrastis lood, et minu meelest on väga kaunis Aga mis sa arvad, kas see on tavapärane, et ansambel neli aastat tagasi salvestatud albumi välja annab palju hiljem? Vist on jah, natukene ebatavaline, mulle tundub, et viimasel ajal siin nagu projekti majanduse kontekstis on ikka üks asi korraga pihta ja lõpeb mingisuguse sellise suure asjaga. Et ega ma tegelikult muidugi ei tea, et kindlasti on mingisuguseid plaate, mis on tulnud välja aastaid hiljem. Aga see mulle tundub, puudutab võib-olla rohkem ka selliseid kontsertsalvestusi võimegi, vanade salvestuste taastatud versioone või midagi sellist. Aga olenemata kavast, mida Vox Clamantis Siis esitab ja plaadile salvestab siis salvestuspaik on neil püsinud alati sama ja see on Tallinna issanda muutmise peakirik. Mis sa arvad, kas see loob ka mingisuguse? Ja see, ma arvan, võib-olla esitajatel endale on võib-olla teistmoodi laulda kindlasti kirikus, kui neil oleks laulda esimese stuudio. Selles mõttest võib-olla mingil tasandil tuleb läbi küll, ma küll ei oska öelda, et kui te annaksite mulle kuulata kahte samade teostaja salvestusi, millest üks on tehtud stuudios ja teine seal kirikus ja stuudios on ka kindlasti see Kaja ja kõik juurde pandud. Et kas ma oskaks nüüd helistada, pole näppu peale öelda, et see nüüd see issanda muutmise kirik, et sellest ma ei ole kindel, aga mingisugusel tasandil kindlasti jah. Oma mõtteid jagas muusikateadlane Saale Konsak. Selline sai seekordne helikaja. Saate pani kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Lisete Reilt. Aitäh kuulamast ja käige ikka kontsertidel.