Jalamatiks hüütakse. Noole Türgis käinud maailmas palju asju-le lillat. Vaipa. Ja Rakverepritsmeid täis. Ka minister. Taavi Kula poolest vaest janti No, mul on tunne, et jõulud ei lõppegi ja ega nad ei lõppegi selles mõttes, et meie kui luterlaste Andrus sinuga kuulume kristlikku kultuuriruume, oleme luterlased, meie minister, mis sa topid mulle. Okei, ole sa, Calvinistri, igal juhul oled sa ristiinimene, meie pidasime jõule detsembris. Aga kuna meil on südamelähedane õigus ja õiguslike probleemide õigeusklike üks suurimaid pidupäev oli just äsja õiguslike jõulud, siis meie liitusime sujuvalt õigeusklike jõululainega ja väljas sajab kaunist jõululund ja me oleme tulnud sellisel jõulumeeleolus raadiosse. Tead, Andrus, kui tore oli tulla raadiosse ega raadiost ära olla, ei olnud ka väga all. Aga raadiosse tulla oli ikka eriti tore, et mind võeti vastu. Sammusin läbi lumise saju läbisin ilusa talvise Tallinna, sammusin raadiomaja poole, mõtlesin, kes meil siin üldse ootab peale sina, mina otsustasin väga närviliselt, isegi vaatasin kella, juba sõimasin sind, mõtlesin kust kurat. Mõtlesin, et okei, et minu närviline sõber ootab mind kindlasti, aga kas meid on, kas meid on tarvis ja kas mind on tarvis kellelegi veel peale peale sinu, aga näe, jõuan mina raadiosse all, prouad, valvelauaprouad kallistavad mind soovivad ilusat. Alanud aastat. Ütled, et jumal tänatud, meie lemmik tuli. Miks sul jälle mulle suurt tunnustust, ma teadsin, et sina olid juba kohal ja sina järelikult prouade lemmik ei ole närvina, sellepärast mina olen teistmoodi kallitasid, pistsid selle käe pihku, aga mina sihukesest paljust kallitamiseste käe pihku pistma, sest ei hooli, et kui inimene tahab midagi öelda mulle kujutab head uut aastat peale kolmekuningapäeva, siis ma küsin, Traugus pudel on hästi. Pudel, seda anti kohe palju pudeleid ja ma tulin trepist üles. Õigemini küll liftiga, ma sõitsin, mõlemad käed olid niimoodi välja Venemaal siis tahtsingi rääkida, et jõua, jõuame sinu pakid, üleskond, tänan sind, kallis päkapikk. Võtta sellel, kui sina seal kallistasid, ammelesid valvelauatöötajatega. Aga see oli vastas suur rõõm kohtade peale ja teadjad jõuad siia, vaatad ilus päkapikk, pisut närviline, küll koerakarvadega kaetud kellelegi jah, on toonud katnud ilusa laua, meid ootab kaunis kingitus Livikalt kaunis kringlit. Klas limonaade ole hea, päkapikkude kirjad hakkavad, alustame, alustame tooteesitlusega, sest et jõuluaeg on ja siin selle saate episoodi mõte on näidata ka seda, et meie head lapsed saavad kinke ja hääd lapsed, saad kinga, aga õigus on aastaid, selle eesmärk on suurendada ühiskonnas ebavõrdsus, seda ma tahtsin sellest, et on väga palju vaeseid inimesi, kellele mitte keegi midagi, too palju selliseid tigedaid ajakirjanik, kellele kinki ei saadeta, siis on mõned sellised lahked ajakirjanikud, kellele saadetakse kinki küll ja veel aata. Liivika saadab meile suure kastitäie, see kaste oli algul, kui ma seda esimest korda nägin, kui proua Selevale andis, mul korra käis südamelt jutt läbi, et kas tõesti? Ta näeb välja nagu turvahäll, ta näeb välja nagu turvall ja ma olen väga palju vaadanud selliseid filme, kus jäetakse ukse tahavad selline häll, kus Vimik, et ema ei viitsi last kasvatada, siis ta toob selle mingis mõttes. Mingis mõttes seal oligi kaks väga vahvat, aga ma ütleksin imikul selliseid kaks toredat poissi oli kaks toredat Putšiini poiss oli Heino lahti tegin oma turvalli, siis ma sain aru, et me sinuga Mart ei pea hakkama kasvatama, kasvatama last kahekesi. Muidugi saaksime, oleme kogenud, kogenud isad ja ühesõnaga jah, Liivikalt siis väga ilus pakk seal on seal on, ütleme, on joogipoolist ja on ka terariistu ja igasuguseid hõbeesemeid, millega siis seda segada. Panid tähele ja väga õieti ütles, et meil on ka hõbe ja kuldesemeid, kuldasime hõbeesemeid, peeker oli meil kullast kult kuulaskunstia Püha Graal ja lisaks lisaks siis Liivika kutsub külla, ütleme kui me soovime, siis me suurima rõõmuga tutvustame teile meie ajaloolisi hooneid, tootmist ja interaktiivset muuseumi pärast ringkäiku. Kuula nüüd on võimalus osaleda tegusteerimisel või joogikoolitusel, mida viivad läbi meie kogenud sommeljee diabaarmelid. See on kindel minek, Rama kaitse terviseks. Nende rahvatervise tervisega lyhikal ilusa alanud uue aasta puhul ja jõudu ja jaksu ja külastame ja teeme selle tutvumisringi ja ma arvan, et me vajame tegelikult Andrus sinuga some ideede koolitust. Linn oleks küll vaja jah, natukene. Teine tore virman krutski, kes on saatnud meile siis Toredat humala limonaadi ja sellele väga ja no vot, ja siis on meelega tuld üks kaart. See on natuke ebaõiglane kaar. Et siin on kuidagi orava pilt, on kaane peale kirjutatud mulle mulle selline jõulutervitus, aga mulle kirjutatakse et ma olevat. Kas ma, kas ma tõesti rääkisime saates, et ma võtan oma koera ja püssi, lähen balti jaama turule oravaid laskma, seda ma ei usu. Kas ma rääkisin, sa rääkisid, et käid odavas oravat komme ostmas oravaid? Com ostmas käin ja ma loomulikult ei käigi oravaid laskmas. Et sellest saadi nüüd valesti aru ja sinul, palun. Sinule öeldakse muidugi hea kärbsesõber, Mart, aitame su rahumeelsed pead just. Ja kiidavad, kusjuures räägin selle kaks väga müstilist lugu kärbetega seoses miki jussi, võidu nimeline söökla kollektiiv sobib meile ilusaid näärijõule, et oi kui tore, oravasilt on ka kaane näite àra. Huvitav, kus on, ilmselt on jälle meie sõnumitele ajakirjandus jälle moonutanud. Jälle on ilmselt kontekstist välja rebitud, sest ma selgelt mäletan sinu jutukäikudest kommidest oli jutt paljugi muidugi jaa. Muide Selveris praegu ei olegi olevakese komme Torupilli Selveris. Praegu on üldse keeruline hetk kommimajanduses, sellepärast et Kalev kuulutas välja tühjendusmüügi. Müüakse jõulupakke, müüakse erakordselt odavalt ja seetõttu inimesed rabavad, et igaüks ostab paarkümmend kilo endale koju. Niukses jõulusokolaadi. Mina juba tõin saaniga kelguga suured kotid, kollane jõuludest, mul on jõuludest ka priske varu, aga tõsi on see, et kui šokolaad juba kodus on sellega nagu alkoholi ikkagi, et kuidas juba kodus on, siis ta kuidagi märkamatult kulub, et sa pead ikkagi aeg-ajalt juurde muretsema, aga seda mugavamat Lätist tooma, vaid saab tuua Kalevi kommipoodidest praegu maiust. Kes veel ei tea, siis praegu on jah selline šokolaadiallahindlus, jõulupakid üliodavalt väga head tuli just jutuks, ma, ma tean, ma olen küll märganud, et Selveris on ka mingi punaste siltide kampaaniaga, et siis järelikult armi poodi tasub minna ikka nii-öelda otse algallika juurde, mitte jännata mingi Selveri ja prisma. Tead, kui hea ma ütlen seal ma ei väsi kiitmast, tead, kui hea on praegu käia Torupilli Selveris, et sina ei külasta seda Gonsiori tänava ja tead, see tähendab, ma ütlen sulle, ma võiksin see, ma pean kiitma Taavi Aas ja Tallinna linnavalitsustesse uus Gonsiori tänav, see meeldib. Kohutav, aga kas enne enne sa ei saanud sinna mindud, teadsid, oli ebamugav minna siis ühel pooleli porimülgas Saksa Gümnaasiumi kõrval, sinna kerkib nüüd kaunis Kadrioru Plaza hoone kerkib järjest kõrgemaks. Lõpuks ometi tekib sinna tänav lõpuks ometi see nii suurepärane tunne, kui tekib tänav selliseid tühermaale. Gonsiori tänav ise on selline. No ütleme, praegune lubisid ilmad, ta ikka tundub, et hakkaks, tuleb põrandaküte sees ilusti praksid, mine paljajalu nagu ütleme nagu üle sooja vannitoa põranda, lippa kodunt, Selverisse ja tagasi, see on suurepärane, likvideerida ebamugav nii-öelda ohutussaareke, kus minu arust oma elu andsid sajad ja kümned tallinlased, kes oli teel sinna Selveri, seda see segadus ei teki. Sa tahad üle tee minna, aga sa iial ei tea, kustpoolt liiklus on, eks ole, et kummale poole vaadata, kas paremale ei ole üldse nii, et kael haigeks reguleerib targasti valgusfoor ja valgusvoor. Vaata, see on see üks laul, et justkui peataks keelav valgusvoor ja taaskord võiks olla vallatu ja noor, ilus laulelise. Ta on väga ilus laul, muidugi. Rahutamiselt tuli meelde, et see valgusfoor on selles mõttes, et olgu see liitlus kas niipidi või naapidi. Kui foor läheb jalakäija jaoks roheliseks, siis liiklus seisab, võid julgelt minna, issand kui mõnus, oi kui mõnus on see. Tead, kui mõnus on. Nüüd tehti juurde veel uus bussipeatus, et vanasti netti oli, milleks sulle see bussipeatus, sa lähed jala kodunt bussiga? Tead, ma räägin sulle jälle seal oli suur lünk, oli imetled, kõiki tühja-tähja, kodu, reisijate suur lünk oli Tallinna liiklusskeemis või ütleme, selles Kadrioru liiklusskeemi sellised, kui oli, ära olnud. Ära oli olnud see Saksa Gümnaasiumi ees olev, mis siis? Laulupeo peatus siis järgmine peatselt siis kurat teab kus kumu juures mäest üles purgist üles, aga nüüd tehti vahele veel torupilli peatas, mis asub nii kenasti selle Kalevi staadioni kõrval, et ühesõnaga, et kui sa tunned linnast, ei viitsinud sopasilmaga jala kõndida, siis lähed ilusasti bussi peale, sõidad vupsti Selver ette ja lähed pumpsti Selverisse, rõhutasid bussisõit on tasuta tallinlase tasuta Keskerakonna propaganda ei lõpe ega lõpe meie saates selle mulle nii meeldib, et enam hullemaks, et linnapea Taavi Aas, jällegi ma pean jällegi jällegi seda nime Taavi Aasaga. Kas sa ei tohi mainida neid inimesi, kes kandideerivad valimistel ja need on minu sõbrad? Me oleme nende kohta ütlema yks Raivo. Härra x, me teame suurepäraselt, kes on härra, ta on sellise hamstri näoga talle vuntsid, tema juhib Tallinna linna. Ta on seadnud sisse. Ta on seadnud sisse sellise mõnusa korra, et sa võid istuda bussi peale, sõita tasuta, ainult mõnusat mõnusat inimest, kes jumaldab härra x ja ja veel mulle väga, millega ta su ära me võime rääkida, näiteks ütleme, et, et me võime rääkida, kui, kui ütleme võimalik rääkida sellest, et valimiskampaaniad juba peale hakanud ja väga palju ütleme, et vanasti ma mäletan, et kõik aegselt valimiskampaaniat veneaegseid valimiskampaaniaga mäletan, olid väga rahulikud, ääretult rahulikult, ei öeldnud poriga loopimist, ei olnud erakondade sõnnikuvedu rahulikult kandidaat pani oma plakati üles, ta kandideerib näiteks NSV Liidu ülemnõukokku või Eesti NSV ülemnõukokkurahvas läks, hääletas 90 protsenti libasellepärast, et sellel on ainult üks partei, üks partei, ka eetilised ja oma ala asjatundja ei olnud ja ei olnud vaja konkureerida ja ei esitatud ka selliseid kandidaate, et kes seal piisavalt professionaalsed osutunud valituks. Kõik, kes kandideerisid, olid piisavalt professionaalsed ja nad valitigi tööle ei olnud, selliseid inimesi, kes kandideerib ja ei saagi. Praegu sa eksid, et ütlesid vanasti olnud mitmeparteisüsteemi ja üks partei oli, aga alati oli valitsus alati koalitsioon parteitud ja kommunistliku bloki valitses iga see, ütleme sai alati võimu üle, kas ülemnõu, kus endaga parteitud ja kommunistide blokk võttis, alati selle enamuse moodustas valitsusel on selles mõttes parteitu, võis kandideerida kommunistide nimekirjas, seda soovis, ei pidanud parteisse ütleme nagu Artur Talvik kandideeris vabaerakonnast, ma ei ütleksin, aga mis selles halba on nimekirjas? Kommunistid kandideerisid seal ka nimekiri, partei nimi oli kommunistlik partei sedasi, häid noh, ütleme, et ega sellisele Albamine seal oli väga avatud partei, ta lubas ka nendel, kes ei soovinud teiega liituda, nad tohtisid minna ja ledi sunnitud. Oota ja vaata kui sund. Vaata, kui rahulik oli tol ajal, mina mäletan, vabariigi ajal läks asi kuidagi käest, ei teeks talle kunagi sellist reklaami, et venelased siis kui siin eestlased siin selline asi oli, välist värisevad, kõik seisid koos. Nad olid pikad järjekorrad ja vaata seal. Vaat see ongi üks asi, mis tänapäeval on puudu, kus venelased, eestlased, kus olid vanasti olid väga pikad järjekorrad igalt, igas poes juba ühesainsas poes oli mitu järjekorda. Selliseid korvijärjekorras see asi edasi ja nii edasi, aga seal olid ka, ütleme me jätkame hiljem valimiskampaaniat, analüüs, aga see järjekorra fenomen on päris huvitav. Sest jah, pealtnäha oli tõesti need eestlased, venelased seisid sõbralikult järjekorras. Allhoovused ja allhoovused seisnes selles, et venelaste hulgas olid sageli suure isamaasõjaveteranid, kes võisid minna järjekorras. Kas eestlaste hulgas ei olnud, isamaasõjaveterane oli ka ikka, aga eestlast oli veel üks Salaril eestlasele sageli tutvused. Nii et ütleme, et kui veterani jõudis leti ette, siis eestlane juba tutvuse kaudu leti alt suitsuarst ära ära ära viinud. No sa liialdad muidugi, sest eks venelastel oli ka tutvusega siis poemüüjad ei olnud kõik ees, väga olenes, ütleme, millise raha eest, millise rahvusrühma käes üks või teine pood oli, seda küll põhimõtteliselt ütleme millise etnilise grupi kontrolli all, aga ikkagi ikkagi ma ütleks, et kui praegu sa lähed siukse suurde supermarketisse liigud täiesti üksi, sa ei suhtle kellelegiga. Aga siis sul oli tõesti sarid venelaste eestlastega kõigiga koos järjekorras. Seal ei olnud ka seda tõmbluku meetodil kasutatud mees, naine, mees, naine, eraarsti oli vist nööpidega üldse ollagi. Seda ka, aga ütleme, et see nimekiri oli natuke ujulas vabalt ja tegelikult oli see nii mehed, naised, lapsed võisid mehed-naised olla ja lapsed ka sageli olid, ütleme tere, kas oli selline fenomen, toidujärjekorras seisid sageli naised ja viiner, sellised mehed aga jällegi rahvusliku diskrimineerimist ei olnud, et viin huvitas nii vene kui eesti mehi. Perena ja ühesõnaga see oli tööjaotus, seda sellist asja kunagi ei olnud, et nüüd näiteks kas või kas või kaubamaja ette koguneb, tohutu järjekord on avamisse, siis keegi paneb sildi üles siia siis, kui eestlased siia venelased, sellist asja nõukogude ajal tõesti ei olnud, et see oli üks pluss, nõukogude ajalgi oli väga ilus ja aga ma ütlen, et kuidagi vabariigi ajal läksid, ma mäletan kõik Gide valimiskampaaniat, tal on alati öelnud inimesed, et noh, et nüüd enam hullemaks minna ei saa. Te olete nii lolli juttu nagu nendel valimistel pole varem kuulnud ja see on alati olnud selles ajahetkes, tõsi. Aga ütleme, et me oleme jõudnud iga kord mõtled, et nüüd seda taset nüüd ei ületata. Tulevad uued valimised ja see tase ületub hopsti. Siin on küsimus muidugi ka mälus, et, et vahepeal sa näed nii palju ilusat oma elus, et eelmise valimiskampaania tobedus nagu ununevad kergelt ja siis sind rabab järjekordne juhmuse laine, mis korraga nagu korraga nagu välja paiskavad ega, ega ega need vanad valimiskampaaniat ka toredad ei olnud, et küllap seal oli ka ebameeldivaid asju, aga ma mäletan, et põhiliselt ju pahandati, mille pärast näiteks eelmistel või üle-eelmistel valimistel pahandendiks, sellepärast et Edgar Savisaar tegi laulu kaunis maa. Et ta kandis selle Vabaduse väljakul ette, siis pahandati näiteks sellepärast, et kuskil jagati pastakaid või mingisugust brošüüre kakraid jagatakse ka see aasta, see kõik oli tühi, esi, see kõik oli tühiasi või selles mõttes, et mis ei tapa, siiamaani heidetakse Andrus Ansipile ette, ta ütles, et viie aastaga jõutakse Euroopa viie rikkama hulka kui hakata mõtlema, mis sellest soovis. Halb on seesama ilus soov kui head uut aastat või palju aastaid, paljusid selles mõttes, et noh, ta on samamoodi veidi utoopiline, sest ega see uus aasta ei tule ka ainult ja tuleb Kalbaja. Kena soov on väga viisakalt teha, et, et selles mõttes edastati ainult nagu selliseid positiivseid ja just nimelt sellest kampaaniast, mis praegu käima läks, kõige positiivsem mees on jälle see härra yks vuntsidega, kes on tasuta transport Gonsiori tänavat sillutanud. Mulle nii meeldis, kui härra yks ütles just eile, kus mõni teine erakond kleepis plakateid ja ülejäänud erakonnad tegelikult ka veel kurat teab, millega. Härra eksides väga kaunilt võiks olla ikkagi õigeuslike pühad Eestis ka riigipüha, suur asi, mida ma olen alati mõelnud. No siin me tuleme nüüd selle saate alguse juurde tagasi, kus sa ütled sina, sina kui kristlane, täidab kõiki pühi, et noh, see on selline silmakirjalik jutt, et et loomulikult iga vaba päev, kus saab juua, on teretulnud joodikule. No mitte joodikule, vaid noh, ütleme napsi sõbrale ja ja vanasti ka näiteks Kuku klubis ikka istud ühest lauast teise, mitte sellepärast, et need inimesed, armsad seal on, aga seal keegi tegi välja ja loomulikult selles mõttes, Mart, ma saan sust aru. Jah, et sa tahad vabu päevi seda, seda tööd teha. Selge, selge räägigi siis ausalt, ära hakka keerutama, et sinu jaoks on olulised mingid põhimõtted või kristlikud väärtused, ei tahtnud vabu päevi võimalikult palju ja kui sulle pakutaks India elevandi jumala päev vaba päev, ta võtaks olevas all pole mitte midagi, aga räägi ausalt, et sa tahad lihtsalt asutus. Andrus fakt on see, et kui ma tähistaksin india elevandipäeva, siis selle päeva raames ma ütleksin kindlasti kind, elevantide soolad, mõtleksid nende peale võib-olla jah. Mõtlesin lindude lauda, istuks lindude lauas, hingede öös jooksid nende kulul ja restorani elevant, noh ja mis siis on, et, et see on kõik nii ilusad, mis selles halba on? Selles ei olegi midagi halba. Et meil on muidugi pikk tee veel minna. Kust me seda lugesime? Et Venemaal omal ajal oli vist kolmandik Rasputini? Kolmandik kolmandik päevi olid pühad üldse erinevate pühapäevapanev raamat, see asetas igasuguse sellise kapitalismi kriitika ja ka vene isevalitsuse kriitika väga huvitavasse valgusse. Et ju noh, see on ju teada, kui raske olukordadega inglise monofaktuurides tööpäev oli ju mingi 14 tundi pikk või isegi vabu päevi oli võib-olla ainult üks kuninganna sünnipäev, vabalt võis olla, isegi puhkepäevi polnud üldse ette nähtud, lapsed töötasid, kõik töötasid surnuks, surid varakult. Ja noh, samal ajal Venemaal, kus üleval Kainiust realiseerumine ja kus olid ka manufaktuuri teha, et Venemaal on just nimelt see, et iga õigeusu päev oli ka pühapäev ei tekkinud mõtetki vabriku omanikule, töölised peaksid tulema tööle ja tööd tegema, kõik pidasid, pühapäev oli kolmandik. Vabrikutöölised olid enamus Venemaa alla, see oli tegelikult talupojatalu talupojaks. Usupühadel tööd ei teinud, et siis teistes kodus ja et see jättis väga mõtlevapaneva mulje ja sündi sundisite väga ümber hindama seda tsaarirežiimi noh, väidetavalt väga rasket olukorda, millest ju kogu aeg on, räägime. Kangesti oleks tahtnud kehtestada rohkem tööpäevi, et riik edeneks, kus sa saad, ma arvan, et tsaar Nikolai, teine võib-olla isegi oleks tahtnud, aga tsarinna Aleksandra, kes oli rahvuselt tsaar, kindlasti ei oleks tahtnud kehtest saar oli venelane inimene, Alexandra, kui saksa oleks kindlasti tahtnud näha, et venelased töötaksid rohkem, Aleksandra võib-olla ka juba leppinud, aga, aga need baltisakslastest ministrid nagu härrad ja kes seal askeldasid ringi, et nemad kindlasti oleks tahtnud veel rohkem töö, aga mõtle, kui keeruline võis olla tegelikult baltisakslase olukorda närvidele käiv, ütleme mõned baltisakslased, paljud neist, ma arvan, kolid mõnusalt venestunud või ka näiteks Liivimaa ja Lätimaa lisaks polnud häda midagi, nemad elasid siin Liivimaa Eestimaa kubermangu. Talupojad ei teadnud midagi, õigeusukalendris nad ei taha, mõned, mõned said haisu ninna, astusid õigeusk ja nende hammas ei hakanud. Ehitis asub mõelda näiteks, mis näiteks Otepää lähedal on suur Ilmjärve õigeusu kirik ja kas sa oled siis palun väga, on õigus praeguseks kasvanud muru sisse ja oksa ilverwe kirik on küll kordades, mõtlesin, et, et need õigeusu kogudused laiali pudenenud, aga neid oli ju massiliselt, neid oli igal pool. No saarlased astusid õigeusku ja kõik niisugused laisemad rahvatõud näiteks setu tööd kõik õigeusklikel võiks, sellepärast eestlased ei sallinud ka neid, et nad kunagi kunagi kunagi nad tööd ei teinud. Püha olevana ajad üldiselt sakslase käed täiesti rüppel, kui ta kargas hommikul üles ja Kesselisi Obloomegi sõber sakslast taltsutada, mis midagi sellist? Stolts kargas hommikul vara üles ja läks Oboloomi juurde jutuga, et tuleks ehitada selline masin, mis, mis teeb heinast sellise, pressib kokku, sellise pallimis ümbritsesid kilega, mistõttu on seda loomadele varem toita. Obloobuv alles magas. No tal oli pühad. Meie sinuga martsa võiksime muidugi väga õigeusku, sest me iga päev teeme lõunauinakut ja, ja see on väga õigeusu kombe kohaselt, et sa igavene mõisnik tegi väikese lõunauinaku, aga see on ka kooskõlas. Pärast haigutamistegi suugaleristi märgivad Huubelerist, et meil endal on muusikaline külaline ka muusikaline külaline tuleb meil Ameerika ühendriikidest. Ma juba jõudsin sul sulle sinu kõrvad rääkida pilli lööma ühest toredast pluusi plaatide sarjast, mille ma olen avastanud, odavalt saab. Ütleme nüüd, viis eurot. Tasub osta kõike, mis on otse eurot, mitte sellepärast, et odav on, vaid sellepärast, et ta hea on. Ja vaata, kui palju selles sarjas on plaat ilmunud, siin on mitu lehe. Sa saad kõik need järgmised hooajad saad, sa kuulatasid suurepärast bluusmuusikat esitamist kui mina ei osta neist ühtegi raha järgi. Ma ei leia praegu üles, aga mul on üks, üks ühe preestriplaat on ka tellitud, kes kitarri saatel esitas selliseid vaimulikke laule ja siunas siunas laisku laisku laisk inimesi, kes, kes tahtnud, kes tahtnud tööd teha, kestasid põrgusse, aga täna meil on külas klaverimängija Leroy Carr kes elas ainult kolmekümneaastaseks, suri 35. aastal. Sellepärast et tema tema jõi üksjagu palju. Aga on teinud väga suurepärast muusikat. Ja ma võiks olla Martin sihukest asja öelda, et mida ma tegin kuuendal jaanuaril sel aastal aastal esimest korda? Katsume ei arva arvata, kuues jaanuar, mis päev see oli pühapäev-pühapäev, sa vaatasid? Sava ei vaadanud midagi, ma ei arva nagunii ära, ma sõin sellel aastal esimese vastlakukk, kuuendal jaanuaril, ma tean, kus sa said selle, ma käisin selles kohas, kus sa selle said, need ma läksin, sõitsin sinna natuke hiljem ja prouad mulle juba hommikul ütlesid, et nad on selle hommikut alustasid vastlakuklit, aga no vot, ma oleks sellel ära arvanud, kui sa poleks tagant tagant peale. Sest et bar kookide aeg on läbi saanud ja, ja, ja sihukeses soojemates päiksepaistelistes kohtades kerkivad juba vaikselt vastlakukleid, neid on veel vähe. Et neid igal pool ei leia, aga kes teab kohti nii nagu ütleme, suvel on mingid kohad, kust hakkavad metsmaasika vihjeks, ütlevad teadjad kohta, ära ütle. Need vihjeks ma ütlen, et see on koht, kuhu alles hiljuti rajati uus bussipeatus. Kumu ja torupillipeatuste vahele tegutseb muidugi Mart, eksinud. Et see koht on ka väga hea koht, aga mina siiski seal ei söönud. Kust sa võtsid selle ja siis? Ma ei ütle neid kohti muidu, muidu kõik inimesed jooksevad ärad laiali eetriväliselt või seal ei olnud aga põhimõtteliselt andmeid võrrelda ja arvasin, et aima arvad seda. Lembit Pärna ausamba ligiduses asuvad kohta aga endise Lembit Pärna, aga ma ei tea, kus asub Lembit Pärna asub Kadrioru keskkooli. Ees asus vanasti Lembit Pärna ja sealt ei ole kaugele minna ka sellesse kohta, kus ühesõnaga läheb keeruliseks. Panin nad tõesti ei tunne, sa oled ikka siia sissesõitnud inimene, kelle natuke sassi, aga fotod? Lember, miks see on huvitav, et sa mõtled praegusel Saksa gümnaasiumis oli Lembit Pärna aunimetuse saksa armee teises maailmasõjas. Seda ma üldse ei eita, loomulikult pandi sinna saksa gümnaasiumite pandi Lembit Memento pandi, hoia fritsud, et ei pääse läbi ja ei saaks neid välja, ei pääseks. Samal põhjusel Kalevipoeg oli põrgu ees, et samamoodi nagu Linnar Priimägi. Kui ta läheb sinna loenguid lugema, siis ta natuke kardaks. Victornaus kurja näoga otsa, Linnar, kuid ei karda, sest et ma just alles nägin hiljuti linnarit jalutamas, ta liigub Saksa Gümnaasiumi läheduses üsna Tiidsel sammu. Linnari eripära on see, et ta näeb välja, kus laip härra talvesõjas praegusel aasta levitanud on üleni valges riides, prakset lumehange taustal on võimatu. Lembit Pärn võis kotkapilguga vaadata, ega ta ei näe, kuidas Priimägi läheneb talle selle valge kaitsevärvusega on täpselt nii, nagu on näiteks jänes läheb ka valgeks talvel, aga kui on lumevaene talv, on see väga ohtlik. Hundid lõplases valgejänes hallil taustal torkab väga silma priimäega sama lugu. Et kui on lumine, kui on lumine talv, siis linnale nähtamatu tallil tausta võrdeliselt laulutuju peale valge valge kriimsilm, karuott, Rebane siilipoiss, jänes, karvane, niisugune laul on palju laule. Ära räägi neist palju laule. Aga vastlakukkel oli väga maitsev. Ja see andis nagu sihukest kindlustunnet, et aasta on alanud ilusti ja palju kaunistama veel eestlaslikult vastlapäev on alles märtsis ja aga nad juba kerkivad meie asumis, tõesti on ka kukleid juba hakatud valmistama. Ma küsisin prouade käest. Nad ütlesid mulle, et ma läksin sinna oma tavalisel ajal praod ja siis meil oli hommikul ja pali vastlakukkel, et te jäite hiljaks. Kuidas te siis nüüd nii vara hakkasite tegema, aga nad ütlesid, me ei nimeta neid veel vaste, Kublitis, menetleme neid vahukoorekuklit, eks praegu ütleme seaduslikus mõttes neidis, aga kuidagi karistada. Jumal küll jah, et samamoodi nagu vene ajal ei nimetatud näiteks. Mis oli Moskvas, Aini sai Moskva sai. Et siin praegu ka ainult ekviinerile vene ajal ei suudetud analoogi leida, selles mõttes, et vene vene kulinaarses leksika sellist analoogi vist ei olnud, et viiner oli ikka viiner, ei porno, venelastel on Siska pressikeeles, sest siiski jah, et tegelikult oleks eesti keelde võinud käis siiski sellest siis ka nimi eesti keeles on see, sa siiski elad südames siis mu isa isamaa pagil, no see on varjatult ära peidetud, küll sinna ei olnud ka, ega viin oli ka selline, mitte väga vaenulik Viinis algusajad olid hakatuseks ta võis, võis olla ka Viini vorstid siiski mingil määral viini siiski vabastas Vene armee ja ka need vorstid vabastas Vene armee ja tõi nad siis sõjasaagi kaasa Nõukogude Liitu Viinis. Aga vastlakukkel on jah, niisugune meeldiv, meeldiv nähtus ja no ma võin sulle öelda ka tegelikult kust, kus Saaremaal aa, no seal täitsa meretagune asi. Jah, aga näed, seal kasvavad ka seal on soe kliima ja seal nad hakkavad üsna varakult kerkima ja väga ilusat vastlakukleid. Kas seda on rõõm kuulda, sest minulgi Varstone Saaremaa tee ja siis ma soovitada seda kohvikut, kus loodan, ma arvan ka, et ma loodan, et kohalikud viivad ma sellesse sellesse, kuidas Saaremaal üldse olukord praegu on. Süüa on Pole viga, süüa on, kõik on hästi. Et inimesed elavad ja üleujutusi ei ole ja väga õnnelikud, siis on hästi, väga paremini paremini ma ütleks võib-olla isegi Tallinnas, et seal ei ole mingit ma ühtegi valimisreklaame näiteks Saaremaal üldse näinud. Tallinn on neid täis, et kohe, kui ma tulen oma uksest välja koduuksest siis vaatab mulle vastu väga kurja näoga naine ja ütleb, et tema ei luba oma propagandat lasteaeda. Ja see hirmutab mind, et tegelikult tundubki kohatsest muide, kas seal Probolübele endale laps ei ole. Minul on palju laps lasteaias käinud ja lasteaia lapsel on võimatu, tahamegi propagandat. Ta kohe hakkab rabelema, jooksma. Eriti, kuna ta lasteaias on palju kisendavad, et ma olen üritanud vahel käia, kutsutakse kirjanikuna lasteaiaga kohtuma, lasteaeda ei õnnestu eriti noh, väga vähe on, õnnestub rääkida, nad ise räägivad kogu aeg ja jooksevad ja viskad pikali ja teevad nalja ja aga kas ei, tegelikult vist ikka niimoodi, et kui tuleb ikkagi nagu, ütleme võõras küla, küla, nende, siis ikkagi nad ikka saadakse mõneks ajaks paigale. Saadakse, aga siis nad hakkavad nihelema, hakkavad nihelema, ütleb midagi, teised naeravad valju häälega. Ja siis keegi, keegi poiss teeb lolli nalja. Ma kujutan ette, et kui keegi inimene läheb lasteaeda homopropagandat tegema, sest tal on väga raske, et keegi ei kuulanud, laps üldse huvitas, Nad lähevad, jooksevad, loovad oma kappi peitu ja teevad mingeid muid vigureid, nii et nii et see seal sihuke tulutu võitlus või noh, see on tõsi küll, et kui mina lähen oma armastatud Gonsiori tänava suunas, mida haldab nii geniaalselt mister X siis mulle vaatab mingisugune vihane vanamees ütlege otsa, kes maja seina pealt, kes ütleb, et ta nõuab õiglast kohtusüsteemi. Et see on niuke tüüpiline retsendivisti sattunud vahi all ja siis püüab rääkida, et ma ei teinud midagi ja, ja kohtunik on kohtunik on ja ja nõnda edasi ja need inimesed, kes on mõistetud eluks ajaks vangi, et nad tegelevad ainult sellega, et kirjutavad kaebuse süsteemi kohta, nii et mina pole kohtu all olnud, mulle tundub väga õiglane. Kui sa ise oled aus inimene, siis pole nagu põhjust kohtusüsteemi kallal nuriseda. Ja olen käinud ka prokuröride suvepäevadel ja seal tundus kõik väga õiglane. Pakuti õlut ja inimesed rääkisid lahketud Ta oli seal, kus sa käisid, olid tegelikult süvariigi suvepäevad, olid küll, jah, ma olen ka. Mulle väga meeldis natukene natuke korrumpeerunud. Räägid sinna naljalt yllalaad rullas tegelikult eile päeval ja täna ka päev otsa läbi, tegelikult Kristina Kallas on meie kõigi südametunnistusele koputanud. Jaa, koputanud tungivalt ja öelnud, et kas sina, Andrus, näiteks, Andrus, kas sina, kas sa oled käidud näiteks oma majas elavate venelaste juures niimoodi iga õhtu küsimusest, kuidas neil läheb täpselt, kuidas neil see tunne on ja oled sa nagu suhelnud oma maja venelastega piisavalt ette? Tere ikka ütleme, etteheide sõid, aga sellest on vähe lähedal, et Kristina Kallas saab, ma saan aru, et tuleb kogu aeg elada, ütleme oma aja venelastel seljas vitandanile hetkekski rahu, ütleme käia nüüd iga iga ukse taga lakkamatult, anda kellelegi, kuidas teil praegu on, kas on kõik OK, ega ei ole mingit nagu segregatsiooni momenti ja ütleme, hullene muidugi üks hull eestlane ukse tagant ära läinud, vene perekond ohkab ja ütleb, et nüüd nad saavad natukene rahus, hingad tuleb, järgmine hull ei ole, et sellesama sama Tiina Kallase sõnu, mis nagu väga ühepoolselt aru saanud. See on õige jah, et eestlased, Lähevad, käime venelast ukse taga kogu, aga venelased peavad käima juuksed, aga nagu siin on tõeline integratsioon, toimub õudsalt, rahutasid, sa käid päeva, ütleme, et ei ole, nii et ainult eestlastepoolne on see pealehakkamine. Venelased peavad tulema sammu masina poputoriks päeva ukse taga, teine tuleb, venelane koputab, sinu seal on veel hullem. Mina sain aru tegelikult, et ma sain aru, et eestlast talt käima lakkamatult küsisin, kas kõik on okei ja see on õige, see on selles, sa said õieti aru, aga venelased peavad ka käima eestlast tõuks, aga siis oli ju kodune elu täitsa häiritud, kui ütleme normaalne arasoo ja siis, aga siis kui ta läinud koju, siis sedasama nalja, diivanil, au. Sina küsid nende käest eesti keeles, kuidas teil on sama vastu? Hästi on? Siiamaani oli, siiamaani oli hästi, kuni sina tulid nüüd et minu meelest on, et see oli hästi nagu kurb sündmus selles mõttes, et, et inimestel on aeg ju limiteeritud, inimesed tahavad ju suhelda oma sõprade pereliikmetega, veeta natukesest üksinda aega ja üldse mitte võib-olla mõelda mingite selliste teemadega, siuksed, pereliikmed, kes selle venelased, peresid no vat kuidas sa niimoodi. Et, et kõik on valesti selles mõttes, et me peame ikkagi venelastelt kogu aeg sedasama lakkamatult seljas kogu aeg käima rääkimas seletamas, ma ei tea küll, mida, nüüd on küsimus, kas sa armastad, miks austab mind taevane arm, taevane arm ja see ei ole ainult kodus, loomulikult nemad. Ja ega see eestlaste olukord on selles mõttes, kui me nüüd räägime eestlastest ega eesti valijale, need valimised panevad küll tohutu koormapealselt, ühest küljest me saame, saime nüüd teada, et eestlased on apartheidi. Ühesõnaga, et Eesti riik on apartheidi, riik, eestlasena, segregatsiooni käsilased, peale selle me oleme varem teada saanud, et eestlased on natsid. Et nad rassistid islamofoobiaga, homofoobia, hästi palju asju, mis kõik eestlane on selles mõttes nüüd, kui ta on nüüd eestlane, lõpetanud vene naabri külastamise ja tema käest küsima, kas kõik on okei, siseneb kodus, istume häbenema, sellepärast et ta kõik need ülesloetud asjad veel pealekauba. Ega seal kodus ei pea oma naabritega seda suhtlema, suhtlema ka buss siis näiteks töö juures kõrtsis võiksid minna teise lauda, mitte mitte niimoodi, et sa tuled, võtad oma õlle või, või päevaprae üksinda omaette, vaid sa vaatad, kus sa siuksed venelasi näiteks istud nende lauda lööd kokku, eks ole, mitte ei lohista üksinda nurgas, see on väga inetu ja niimoodi niimoodi tekivadki sellised noh, teineteisest eraldatud ühiskonna gruppida, aga, aga tuleb just nimelt tembeldada lauda istuda ja sellepärast ma meenutangi kahetsusega vanasti, kuidas tõesti oligi igale poole kitsas järjekorras kõrvuti näiteks Sheiklates ka tihtipeale said, andku oma lauda ja pididki minema võõra inimese lauda istuma ja kui palju sõpru vaid siis sai kui palju sõpru. Kas nüüd siis Vene sõjavägi näiteks kasvõi väga vaata, vaata, kas Rein paku raamatut, sa ise tõid mulle selle väga huvitav raamat ja ja see näitab just kuidas kõik nõukogude rahvad said kokku ühes sõjaväes ja kui palju nad ühist tegevust leida? Jah, eriti eriti eriti mulle meeldis sellest raamatust, et kõige hullem asi oli pühatav, mulle tundub ikka inimesi tööle ja siis toimusid. Rahvusvähemused hakkasid omavahel suhtlema ja see oli väga valus. Et siiski pidi rivis marssima, ei olnud võimalik emad üksteisega suhelda, siis oli turvaliselt. Et jah, no seda nagu seda nagu päris, ei tahaks nii tihedat suhtlust ja ma sain aru, et ongi vaja, et on vaja lakkamatult ikkagi pinda käia kogu aeg hunnata, helistada, ukse taga, käia, kodudes tänavaväraval suhelda, ühesõnaga nagu elada kogu aeg lakkamatult üksteise seljas. No nii, said sina sellest aru? Mina sain aru, et venelased toovad hoopis meile pinda käima ja eks vaatame, mis valimised toovad. Kuulame veel siis ära varakult Rain Carr, varakult surnud veega, tal oli sõber ka kidramees, kes, kes kes oli, kes oli tal armastatud lapsiga, muide enamus tema laule räägivad vangis olekust joomisest, kas ta soovib õiglast? Kindlasti siis räägib, kuidas naised lüürilise hingeeluga, kuid alkoholis leebelt suhtuvaid mehi maha jätta, vaid üks laul on tal ilu, eriti ilus laul Pealkirjaga. Jõulud vanglas, kas pole kohutav? Kristmasin Mihheil Entite Pein seal tõesti kohutav, aga noh vähemalt on soe. Ma saan aru, et, et folkloor on ka vahepealse meie jõulupika puhkuse ajal ju tublisti teeninud ühe sellise tüseda tegelasega ET mürka person saanud on, oli väga tugeva konkurendi evelini tagumiku näol, et see oli ju ütleme siis aastavahetuse telekava oli nagu ta oli ja telekast noh, see, mida nähti, see oli kõik võrdlemisi noh, etteaimatav ja oodatud. Aga et peale pühi pakkuma tiimile hämmastavat vaatepilti, see oli küll ütleme et Evelin Ilvesest tehakse kahetunnine saade, seda muidugi isegi väheses tegelikult inimese elu vääriks pikemat ja põhjalikumat käisid sa kogu eludad ära rääkida, siis see saade võiks ka, kes on aastaid aastaid ikka jah ja üksikasjalikult meenutada kõike, aga ses mõttes oli ikkagi väga uhke finaal, et proua proua läks ka vette ja, ja lahkelt näiteks taga, nii see on ikka kõva kõva mõtlengi nüüd siiamaani üle ainuvalitseja tegelikult nõrka perse kõik, ütleme rikanaal, sfääre, Kogaraal, huumoriskeene, töötasin mürka perse peal. Nüüd on Evelini tahu põhimõtteliselt kõigega kanid natuke tähtsustatud, üle evelini. Sest igal inimesel on tagumik. Aga lihtsalt seda ei leita tavaliselt üles. Aga kui on ikka nii hea kirjanik nagu Vahur Kersnast saab jälile sellele tagumikule, ta leiab üles, paneb tagumikku, ehkki ma ei olnud õigel hetkel kaameraga õiges kohas, et samamoodi nagu Fred Jüssi, kes suudab nagu tulla kaameraga sel hetkel seal, kui rästik sööb näiteks maasikas. Nad varitsesid aastaid või aastapäev ühel udusel suvamikul, kuni evelini tagumik tuli mereranda, läks ujuma, et nad tabasid seal haruldased ja tagumik oli rannas ja läks ujuma või tuli või tuli hoopis veest välja, võib-olla seda nendega tagurpidi meile, kuidas vees kist tagumikke tuli kaldale, aga, aga need üles aga panin tagurpidi. Panevad kaadrid selles mõttes, et see oli, see oli päris hirmuäratav kaadris, leebed läks Evelini tagumik läks niimoodi pea ees või nagu, ütleme läks sammu sügaval ette ja siis ta pööras ümber ja siis ta hakkas jõge tühjaks jooma, põlisjärv muidugi siis oli, ta hakkas veidi vett omale suhu, loob, kui ma niimoodi ja näha, kuidas veetase langes, kogu aeg oli tal rinnad kaetud veepinna sees ja kui taliselt tükk aega juuretis vesi langes juba nii madalaid jublakas naba pai, sellest Mart kirjutanud Enn Vetemaa raamatu eesti näkilised. Et seal on väga tüüpiline situatsioon, kuidas näkken peseb, et seda sugukonda nimetada paljast islased ja nad olidki väga puhtust armastavad ja nad pidevalt nende peibutuspoos oligi pesemine. Et see oli lihtsalt näide praegu, kuidas Evelin oli sama liikus vees ja siis ta märkas kaldal ühte meesterahvast Vahur Kersna kaamera ees ja siis ta kohe käivitus ahvatlemise mäng hakkas ennast pesema ja pesi just nimelt rindu, lisasid niimoodi lohmis veega ja Vahur Kersna, ma ei tea, kas siis kuidas läks, kas ta filmisega tegeleb, mõte on ju see, et mees kaotab pea ja läheb ka lainet lihtsalt. Et ma ei tea, kuidas siis läks, ma arvan, ei läinud, sest vaata, filmilint oli toodud telemajja ikkagi eetri, seda küll jada. Ta pani vastu vana kogenud ajakirjanik, ta on palju näinud kõik kõike oma elus põhimõtteliselt. Aga, aga selles mõttes kiitma Vahurit, et sa nüüd ära Evelini. Et meil kõigil on tagumikud, aga lihtsalt, et kerge ei ole neid suutnud filmida. Kiidan, mina ootan näiteks suure huviga homset Edgar Savisaare saadet millelegi. Mihkel Kärmas, ma loodan seal tagumikku näha. Mihkel angerjas, õpilane ja sama ajakirjanik ja kindlasti ta võis pääseda. Andrus, see loogika, et meil kõigil on oma tagumikul, on see on muidugi õige, aga ütleme vaata igaühe tagumikuga ei filmid. Ta ütleb, et ei, ma sa võid mõni mees käia palja tagumikuga mööda linna ringi, ainus, mis temaga juhtunud kainestusmajja, millel muide hiljuti oli juubel, nagu ma aru sain, on rekordarv külastajaid populaarseks muuta või siis viiakse arestimajja. Aga, aga vähe on neid inimesi, kelle tagumikku hakatakse filmima iga tahamegi vääri filmiste, selles mõttes ikkagi haruldane kaader. Mõtle nüüd Andrus selle peale, et seal ikkagi tagumik, mida on ju noh, siiamaani oli, ütleme Eestis selliseid inimesi, kes on Evelini tagumikul ühe käe sõrmedel üles lugeda ja ütleme, nende hulgas kroonitud päid, riigipäini ütleme selliseid Eesti absoluutsesse tippu kuuluvad inimesed. Ja nüüd peaksid kõik inimesed, kellel oli siis ka Starmani STV, püsitelevisioonivõrguga, kes olid maksnud televiisori vaatamise, seda võrguühendust asusest. Muide, ETV vabalevis seda nägi iga inimene, kellele lihtsalt elekter, see ongi rahvusringhäälingule ja et selles mõttes on hästi ilus ju tegelikult viis, sest et noh, mida me teame siiamaani eesti esimestest leedidest, eks ole, et Helle Meri, Helle Meri on, on, on siiamaani ilusasti elab oma selles Lennart Meri koos rajatud kodus ja Ingrid Rüütel on tubli rahvaluuleteadlane Evelin, sest me teadsime nii kohutavalt palju, saime veel rohkem teada, kui saadet vaatama hakates, mõtlesin, et mida nüüd sa veel saaksid teada. Vaat ma räägingi, et siin on ikkagi tippajakirjandusega tegemist, Vahur, oskus panna saatele punkti, mis on punkt. Et mida veel saate lõppu tahta. Huvitav, kuidagi huvitav, kuidas seda nagu lavastatakse või lava. Et seda ei lavastama, ma räägin selle, see on selline loodusuurija, et sa pead olema nagu arvasime, mitu päeva rannas ja ootama, millal, millal, millal vahepeal lähevad hoopis võõrad tagumikud vette, neid sai, filmid huvitavad ja siis lõpuks tuleb Evelin ja siis vaat siis see peab olema kaamera õigesti kohe samal hetkel, aga mina mõtlesin, et võib-olla oli see mina, mina just oma arukaske siis niimoodi, et noh, et mingis mõttes Evelin, tõesti nii palju räägitud-kirjutatud neid lugusid ja materjali ilmunud sinna-tänna, et et noh, et võib-olla Vahur kui selline panetunud ajakirjanik küsis, et okei, okei, proua Ilves, et hästi, et me teeme teist saatega nats, so what, et mis selle saate point on või mida selles nagu uutel, sest mingit põhjendust selle saate näitamisega saate tegemisel ju ei ole. Evelin Ilves ei ole juubilar tööle rahvakunstnik, ta on, see saade on valmistatud muide, seda saab hakata tulevikus näitama evelini saar jah, võib olla. Küll jah, võib-olla on, ütleme, et selles mõttes ma arvan, et sellest oli väga, Evelin ise oli sellest kindlasti huvitatud, et saada kvaliteetne videomaterjal selleks ajaks, kui ta näiteks 80. juubel või midagi sellist, et siis on ilus näidata sellist noorte noorte sitked tagumikku minema. Kasvõi see, et, et ma arvan, et ta pidine lähtuvade pidi Vahurile selle idee maha müüma, et mis, mis me peaksime tegema, vaata sinust, me võime teha saateni Ivo Linnast või, või, või, või mõnest teisest teisest inimesest, kelle panus on ka võib-olla mitte nii suur, kui tei. Proveerin, aga siiski märkimisväärne ja Evelin, kas näiteks see oleks okei, kui ma näitaksin tagumikku, vaat see on juba teine asi, helistas Kersna, helistas Eerik Roose ERR-i juhtkonda, ütles, et osa alguses, mis mõttes Evelin Ilvesest saada, milleks ei Ehiku näidata, näitab tagumikuga haarasid Alisa sisadel, kui perset näide, siis on okei ja no muidugi Mirka perse selles mõttes, mille sa enne tõid sisse sinna tasemele ikkagi asi küüned praegu nurka, perselised oma, tõenäoliselt see see rääkis ta rääkis ta käis linna peal ööklubides igal pool, kaotas tilli ära. Ma mäletan, oli niisugune väga-väga kurb, kurb seeria, nii et noh, et siin hetkel nagu. Ma nüüd ei taha midagi, aga ma arvan, et vaata iga nagu draama. Lõpetuseks ütleme iga iga nagu kordub komöödia nõnda koduka möödena ja tegelikult on ka see, et ega minu meelest Evelin ei lasknud nagu oma püssirohutünni tühjaks, et kui nüüd reporterid mõtlevad, veel midagi näidata, ongi ongi, et ütleme, et praegu ütleme näiteks Mihkel Kärmas. Okei, sest nad on küll õpilane, õpetaja suhe konkurentsi, kindlasti gei. Et Vahur tegi Evennist sate, mina tegin nüüd savisaarest, vaata aga Vahur Vahur Vahur nele hoopis Savisaare naisega abielus olnud, see on hoopis kõrgem tase, teha saadet savisaarest, mis nüüd, mida ma võiksin tegema, et nagu mahurist, et jõuda ja kuidas saaks nüüd evelini näitan vat seda asja ka, mida selles saates ei näidatud. Vaata, ära veel räägi midagi, meil on nägematuse Savisaare saade, seal näidatakse, võib olla 18 asja kolmandate finaalide asju näha, mina ei taha ausalt öeldes, nüüd mina või see on, neid asju peab nägema raviarst, põetajad oleks eile meie asi, kui sellist asja näidataks rahvustelevisioonis Mariks häiritud kihuta, kirjutaks Mihkel Kärmas. Minu minu arust see on praegu niisugune diskrimineerivad justkui ilmale ja asjad oleks viletsamad. Need võivad olla väga-väga korras erakorras ja puhtad nõelu, nõelutud nõelud selles mõttes puhas ja nõelutud, et see ei ole sugugi mingi kehvem kraam, et mina ootan homset saadet väga suure huviga ja loodan, loodan näha väga palju varjatud ja väga palju. Muidugi Toomas Hendrik Ilvese, Toomas Hendrik Ilvesel tahaks igast mõtlengi, et Ilves on veel näitamata täiesti täies Ieva Ilves kaardi kaardi. Sest tegelikult just nimelt Sa räägid endistest presidendiprouadele seal Ingrid Rüütli elemelistajadegud, Ieva Ilves on ka endine presidendiproua, ta jõudis, jutt võib olla mitu kuud paar kuud, jah, paar kuud. Saab täispensioni ka täiesti. Jah, muidugi temal on juubelijuubelil veel rohkem aega, ma arvan, temaga täidab ka Läti televisiooni helevist Lätis, Dallas, Ameerikas temaga tegelema, CNN, BBC uurima teda siit ja sealt, aga noh küll see saade tuleb ka kunagi. Ma arvan. Ja huvitavat. Andres huvitaval ajal elame, kuulame veel ühe ja veel ühe laulu. No tegelikult väga vapralt käitus ka aastavahetuse keerises, nagu ma aru saan, president Kersti Kaljulaid, kes läks Pärnusse kõnet pidama ja siis praktiliselt ütleme, Canonaadi või kuulipilduja tule all pidas selle kõne lõpuni, sest et see oli ma mõtlesin, et milles nüüd probleem on, et hulk inimesi revolvritest kaljulaidukailu pihta märki laskma keegi muidu pikk on muidugi purjus, lasevad muidugi mööda õudu, paugutamine käis ja kaljule nagu treener robot luges selle teksti ilusasti selgesti, nii neli, viis korda järjest plaksti maha, et selles mõttes väga külma külma külma kõhuga õudse tulelöögi all pidada, nii pikk kõne. Väga okei, aga Pärnu ongi selline metsik linn. Ta on tohutult suur terroristid on suurem kui New York ja Pariis. Seal elavad väga metsikud inimesed. Vaata Pärnu ühendeid, teemaa rajoonidega. See vanalinna süda sellele tohutu maarajoonidevõrgustik ümber, seal elavad kauboid, lehma, need tulid kõik kesklinnatahtlike sammudega ümber, selle. Tulid, tulistasid, lasid Glasgid kuubiste päikese pihta kõige pihta, mis last oli nii et Pärnu on muutunud väga, väga võimsaks linnaks. Jah, et ta on. Ma isegi maailma üks suuremaid linn, aga väga julge naine selles mõttes, et sellise tule tule rahe all pidada oma kõne ära, et väga-väga on vanast vanasti ju need kerad alati salvestati igaks juhuks mitu nädalat ette kuskil hästi kindlas vati sees, et keegi, kas sa panid tähele, et see aasta mängis eestitelevisioon hümni valjusti? Jah, panid tähele, et seemne kõlas eetris, jah, ma kujutan ette, kuidas perekond Helmed istusid ja kõrv kikkis, et ega ei ole mingeid muudatusi tehtud vega ei solgi ära siis kuulasid ära. No selge, eks ole, hakkasid kartma. Ma, või? Ega nad ei oleks tahtnud mängida, aga vat me sundisime, kui võib-olla eelmine aasta protesteerin siis praegu ilmselt ravimine ei mängitaks, nii et jah, et kõik püüdlikult laulsid tõesti. Aga tegelikult muidugi on tõsi see, et Tallinnas oli see tule löö kui ka väga võimas hakkas juba tegelikult mitu päeva varem pihta. Ja see paugutamine käis veel mõned päevad tagasi. Ja linnud, see oli õudne vaatepilt, linnud sööstsid ju öörahu peetavad linnud sööstsid puudelt lende, sööstsid hirmunult mööda Vilmsi tänavat lendas vares varakas, kes oli pesa pealt üleval, et koera tulgused ja lapse koer magas rahulikult, ei pandud miskiks. Ta ei kuulnud võib-olla seda kuulda ja me oleme harjutanud paugutada. Et ma ikka lasen püssi mürtsu. Aga no ma arvan, et meie aasta esimene saade võib ka lõppenuks lugeda. Järgmisel saates unustasin järgmine saade. Eelreklaam järgmisel suvel tuleb praegu veel unustasin tegelikult rääkimata imelise jõuluimeloo kärbsest. Tuleta mulle meelde järgmises saates, räägin sulle jõuluime kärbsega, sest tegelikult jõululugusid, kui see ka vahepeal meelest ära läheb, keegi tuletab jälle meelde. Jõululugusid võib rääkida kelt aasta läbi, sest et väga õigeusklik ja ka India püha elevandiusk olev isik ja veel paljusid teisi nagu valvejoodik, igal igal peol peremees. Põhjus alati ütleme pisut pühademeeleolu luua ja seda kallist pühademeeleolu soovin ka teile, kallid raadiokuulajad, oma närvilise sõbraga. Võtame oma selle raske turvahälli ja raske selle limonaadilaadungi katsume jõuda siis, kas sa saad juba lõpetada. Kaua sa öelda selles mõttes, et täpselt sa näed, mis tunne on, kui president kaljulaid räägib, räägib, räägib pärnakas, tulistab ta pihta, tulistamine, värv musta halli või seda ei kuule. Kas me saame juba lõbu ja räägib ja räägib ja tahab. Leela. Esihäälda.