Märt Jakobson, kui pikk te olete? Ma olen sama pikk kui Ain Angermeeter 93 94, must vaatasin hiljuti televisioonisaadet, siis tema ütles oma pikkuse seal, nii et meeter 93 94 kuskil sealkandis. Ja siit küsimus, miks te korvpalli ei mängi? Aga, aga ma mängin seda kaks korda nädalas Vanemuise koondisega. Aga mitte rahvuskoondises. Noh, seal on tugevamad tegijad. Te olete ikka korralik bass, tähendab kust see muusika võlu on tulnud? Ma olen tegelikult kogu aeg, olen muusikaga tegelenud lapsepõlvest saadik, aga aga laulmise peale sattusin täiesti juhuslikult. Oli suur huvi õppida tegelikult hoopis saksofonimänguga. Aga sattusin muusika oli täiesti juhuslikult, võeti vastu ja ma tahtsin muusikat õppima minna ja ma läksin laulmist õppima. Pärast tekkis huvi laulmise vastu, selle õppimise käigus. Ega te ei taha öelda, et kõik teie elus on tulnud juhuslikult ka abikaasa näiteks? Ma arvan, et et siiski ikkagi saatus mängib mingisugust rolli elus ja, ja ju siis on niimoodi ette määratud palju asju. Nojah, aga samas ilma temata jälle ema teen õpetamis, et ta ei saa ka nagu mitte kuidagi hakkama selles mõttes, et et ilma tema abita ei saaks, mul ei ole nii palju, tähendab omal ei veel siiski neid muusikalisi teadmisi ja ja teda on väga hädasti vaja mulle, just sellepärast. Kas te nimetate teda pesamunaks? Ei, ma tuvike küljest ei, meil ei ole niisugust niisugust Niukest lembe lembesõna sellist asja ei ole aga. Aga ta on üsna suur, tugev isiksus selles mõttes, et ei ole nagu vaja veel omakorda toetada, eks ma püüan niimoodi, nagu ma jõuan. Kata kas tõesti saate klaverimänguga sellise pika mehe niimoodi paika panna? Tundub, et siiamaani on saanud ja loodan, et tulevikus kahvamust suur tugiabi talle kohtust Elleri muusikakoolis nägin teda esimesel septembril armusin kohe ära ilus pikk poiss, kuna tema märkas mind alles nelja aasta pärast, et noh, võttis aega natuke, kui ta nii kõrgelt Disgalt madalale nägi. Aga muusika on selge see, mis teid seob ja tundub, et noh, teil on tõesti harmoonia olemas. Kui tihti te kodus saatega niimoodi proovida, nagu me praegu siin salvestis? Et kodus me otseselt ei saa, kuna me elame viiekorruselises majas, see oleks lihtsalt natuke ebaaus naabrite suhtes, aga muidu me teeme absoluutselt iga päev tööd. Kui, kas on siis laps proovisaalis kaasas, ilma lapseta, aga noh iga päev töötame No kas laps peab viisi või mängib klaverit ka? Nii seda, kui teist laulab ja mängib, siis jätan alles kaheaastane, aga on näha, et temast on tulemas ka muusik. Aga teile endale, milline muusika rohkem meeldib, kas selline kammermuusika või ooperimuusika, kuna te olete kontsertmeister, te peate vist kõiki tegelasi. Vaieldamatult ooperimuusika meeldib mulle ja ma isegi olen hämmastunud, sest kuna ma olen ikkagi noh, Muusikaakadeemia lõpetanud klaveri erialal, et praegu oma kodus vabatahtlikult ma kuulan ooperimuusikat mitte, siis ütleme sooloklaveriasju need ooperimuusika on mulle väga südamelähedane. Ma olen tegelikult selline nii-öelda ajaloos tuhnida, mulle meeldib väga lugeda olümpiamängude raamatuid. Ja, ja mul on nii-öelda, ma võin öelda, et mul lihtsalt pähe kulunud juba nende aastatega, mis ma olen lugenud, tähendab ma just meeldivad siuksed nagu rohkem ajaloo ajaloolise sisuga, sellised romaanid ja Katre öelge, mis paneb mehe nutma. Ilus muusika. Ma arvan, et see on kõik, ta on, ta on nii suur ja tugev mees, et et muu ilmselt teda rivist välja ei vii. Öelge nüüd kui kiirelt teil need meloodiad meelde jäävad ja. Tegelikult on niimoodi, et enamus ütleme, ooperiaariad ja ma ei oska praegu öelda, tõsis ooper kohta, sest mul ei ole ühtegi siukest kandvat osa veel olnud. Aga tõsine ooperiaaria, need on mitmeid kordi juba läbi kuulata saanud ja eriti just itaalia haar, et need on kõik enamuses juba niimoodi kõrvus kõlavad. Sest ma pean ennast rohkem nii ärilises mõttes itaalia passiks, et seda muusikat laulda. Ja siis ma olen piisavalt, võib-olla mitte piisavalt palju ei saa öelda, aga, aga, aga ma siiski olen kuulanud ikka repertuaari niimoodi, et ma selles mõttes selle probleemi, iseasi, kus on juba seal duetid ja ansamblid ja see on teine, on muidugi teine asi on muidugi hästi. Sõltub palju ka teatri repertuaarist, eks ole, et ennast teostada. Jah, seal selles ongi, ma olen ka seda mõelnud, et et ootan, et tuleks ka siin Vanemuises mõni selline Itaalia ooper, kus oleks nagu laul noh, võimalik laulda või kus antaks laulda. Sest et jah, Vanemuise ei ole selliseid oopereid tõsiselt pikka aega lavastatud, mis oleks, ütleme bassil ka midagi väga tõsist laulda oleks on ikka nüüd viimane viimase aja repertuaar oli nagu Jassi Zahharovi peale üles ehitatud rohkem ja loodame, et tulevikus tuleb midagi sellist. Aga öelge nüüd, kes on selles kõige rohkem süüdi, et teist on laule saanud? Tähendab ma olen elanud igasuguseid pillimehi aegu üle ja olen restoranis mänginud ja siis siinsamas Tartus, siis kui ma just abikaasaga hakkasin nii-öelda kurameerima siis mul tekkis mõte, et kas nüüd jätta siis kõik see muu kõrvale hakata nagu tõsiselt pihta või siis ütleme, jäädagi siia kuskile jooksma restorani ja ma ei tea, mille vahet, eks ole, leian seda sihukest leiba teenima, aga siis mul oli veel selline võimalus, et ma omal ajal siin tus, mängisin Kaus ansamblis praeguste Eesti tippmuusikutega kõikidega. Aga kuna mina olin asjaarmastaja saksofonimängija, siis paratamatult tahaksid nemad nagu kellega koos naisega nael. Roland Puusepp mängib Saksapilbanis, löökriistasid Kaido sobik mängib justamendis, baskid tarri. Sulev Salm mängib oma moodus kitarri selliste noorte meestega ja, ja kuna ma hakkasin neid mahajäämus on, pidin mingi sammu tegema, et olla nii-öelda samal samas samas skaalas nendega. Aga nüüd peaks need mehed kõik kokku kutsuma tegema oma ansambli. Jah, see, see võimalus on olemas, jah, me mõtlesime just ühe sõbraga, et võib-olla kevade poole siis kutsuks kokku välja mõtleks nagu nende aegade peale, mis kunagi olid aastaid tagasi, oli võimalus lindistada ja ja ega ei ole siukest kogemust kellegagi rääkinud, küll professor palju minu õpetaja olnud ja on praegu ka veel minu õpetaja. Aga ise, kui ise ikka ära ei kuula, siis ega ei taha hästi seda tõde omaks võtta niimoodi, et noh, eks mul ikka jäärapäine sihuke natuke sees ikka. Iseloomus selline kangus ja selline põikpäisus. Aitäh, ja nüüd lõpuks, kes maksab arved ja kes kirjutab kviitungi.