Tere õhtust, öeldakse, et igal meist on oma teisik. Eks seda kinnitaga telest nähtud saated, kus nii mõnegi tuntud ja teatud inimese rollis on tema teisik. Kust ja kuidas aga oma teisikut üles leida. Samanimeliste inimestega on lihtsam, võib aadressbüroost järele küsida. Kuna paljud perekonnanimed on väga levinud meil näiteks kask, saar, tamm, karu ja teised siis võib samanimelisi inimesi päris mitmeid olla. Ja samas võib aru saada, miks venelastel on isa nimi nii oluline. Mõelge ise, kui ütleme, Ivanovi on oma tuhandeid nende seas rohkesti. Sergei Ivanov. Kuidas sinksist, kes sinu soovitud Sergei on? Järgnevas saates on tegemist toreda kokkulangemisega. Käesoleva sajandi esimesel poolel oli Moskva suure teatri nimekaks solistiks Valeria Parssova. Astrahanis sündinud lauljatar lõpetas 1919. aastal Moskva kontserdil tooriumi. Samal aastal esines ta koos joodošeljaapiniga suvises vabaõhulavastuses ja selleks oli Rossini ooper Sevilla habeme. Balleri partsu nimi oli tõesti tuntud üle Venemaa. Vanemuise teatriga on juba 43 aastat seotud olnud sünkroontõlkija Valeria Parssova ja toredaid seiku, naljakaid juhtumeid seoses oma kuulsa nimekaimu ka Tal jagub. Etteruttavalt ütlen, et oleerija partsu isa oli Eesti vabariigi ajal üks muusikaelu edendajaid Petserimaal. Niisiis, parafraseerides omaaegsete Odessa laste ütlust. Räägib ja näitab Moskva, räägib üht ja näitab teist. Võin lausuda, räägib Tartu ja laulab Moskva. Meenutab Valeria parsele. Et see asi ja nüüd kerkib minu nimega järjest, missugused kaaslased või kuidas eesti keeles paremini öelda anekdoot võiks nimetada. Näiteks veel pistsin koolis Petseri keskkoolis 1000 944945 ja meie juurde tuli üks kuulus hüpnati, söör Tarski nimeline pension on väike linn, kindlasti kuist tuli suur niisugune inimene oli väga palju huvi ja meie klass läks täielikult selle sel õhtul teatrisse ja kuulama seda taski. No tema siis tegi niisuguse asja, et ta ütles, et pange käed kokku ja siis katsuge, kuid ei saa neid lahti rebida. Siis tähendab siis tulge minu juurde lavale. Ma olin ka väga niisugune väga elav tüdruk, proovisin, kindlasti oleks saanud lahti, aga ma läksin lavale. No tal kõiki seal lahutas need käed lahti. Ja siis valis, keda ta tahtis laval ja nende hulgast valis ka mind. Ja siis, kui ta oli valinud omale mitu inimest sinna üks 20 inimest või rohkem isegi. Ja siis hakkas nutiseerimat igat üht. Mul mind hakkaski hüpnatiseerima, nii et sina oled kuulus vene laulja Valerie Parssova. Et sa elad Moskvas, et sa esined siin ja seal ja nii edasi ja nii edasi. Siis, kui algas oma seansi, siis me pidime kõik esinema ja rääkima, kes ma olen ja ma pidin isegi laulma, kuigi ma tundsin, et ma ei ole küll hüpnoosi all, aga ma tegin seda, ma lihtsalt ei tahtnud talle nagu häbi teha. Ja siis, kui see kõik sans möödus ja siis ta hakkas magnoosi maha ja siis ütles mulle Ärka üles, ärka üles, et kuidas su nimi on? Val järjewasva. Tükk aega vaatas siis jälle. Ärka üles, ärka üles. Ja kuidas su nimi on? Valede Parsva. Siis ta oli juba higine, siis ta juba vaatas oma assistenti ja palus, et palun ärge laske seda neidu laualt ära talgibloosile möödas ja siis jälle jälle hakkaski natiseerimaid, ärka üles, ärka üles, tal olid mustad silmad kolks Miinanis. Mul hakkas naer peale ja kõik, aga no ta lavalt ära ei lasknud ja siis lõpuks ütles. Kuidas su nimi on? Vali Edebasso, ütles, ta oli nii ära väsinud ja siis ta pöördus saali poole ja küsis, et kas te tunnete seda niidu, terve klass oli, ütles. Ja kuidas ta siis nimi on? Valeria pärssavate pidi minestama laval. 1953. aastal. Siin oli üks pearežissöör Andrei Poljakov, tema ise ei oskanud Eesti keelt. Tal oli kogu aeg tõlki juures ja siis ta mõtles, et tuleb anda tõlka etenduse ajal ja siis hakati valima inimesi ja mind valiti. Nii ja siis neid oli kaks algul, algul oli kaks, pärast see naisterahvas jäi haigeks, tallel, tuberkuloos, tema ei tohtinud enam ja siis oli sel ajal juba Lauter pearežissöör ja ta ütles, et marssova jõuab üksipäini kaera lugeda mõlemaid. Naiste kui meeste hääli. No siis ma jäin. Ja siis me juba käisime välismaal nagu öelda, siis me käisime Moskvas, see oli 1956, kui me käisime eesti dekaadil, see oli esimene väljasõit välismaale, nagu öelda nanni, siis oli palju neid vast rolle küll oli Leningradis, küll oli Moskvas Kiievis, Petroskoisse ja nii edasi, igal pool oli, tähendab kuulajaskond kuulas minu häält ja vaatas, eesti näitlejad räägiti. Ma ei tea, et nagu venedraamas oleks olnud. Nonii, täpne tõlkoli. Piinlik, aga üks ajaleht märkis, investjas oli üks niisugune väga väike väike artikkel, aga kahju, et see seda ei ole, mul alles seda mul saadeti Kamtšatka, seda mul saadeti Moskvast, et vot teie kohta räägitakse. No see oli väga hea, et inimesed ikka said aru ja nii edasi, peale selle mina olen suvi töötanud giidina, siin tartus reisibüroos küll ma võtsin Venemaalt turiste külma Eesti turistidega, lendasin mööda Nõukogude Liidu. Ja mul oli palju turiste Moskvast tuttavaid ja siis ma ei mäleta täpselt, mis, mis aastal me käisime selle uuesti dislastrollidel, kas oli see 70. 72 või midagi hiljem? Helistasid ja palusid. On noh, ta lihtsalt ei oska vastata midagi, et mis, mis kurat asi on, et kogu aeg Valerie vastavad küsitakse, siis ma tulin kontromarkial, tulin järgi ja siis ta küsis. Teine kaalsus, kolmas kaasas oli veel niisugune turistid. Kamtšatka saadavad mulle kirja, aga see oli just siis, kui valijad ja Vladimir anna marssal oli 100 aasta juubel sinist, siis kanti üle kõik tema laulud, kõik tema repertuaari või no üldse temast räägiti väga palju. Ja siis kirjutavad mulle ja ütlevad Ja viimane kaasus, mis oli see oli siis, kui 75 aastat Estonia pühitses oma juubeli ja siis pidulikul laatusel või peol räägiti. Ja, ja siis veel Smirnov esines. See on kindlasti, aga Varssavi jäi meelde sellel inimesel ja see mul, ütles Victor sammuelov, kes meil oli siin Vanemuises väga teadlik igas asjas, aga tark inimene jätab nüüd tuli juubelit koju jäietes Valleri wanna, ma räägin teile ühe anekdooti. Üks minu tuttav, et huvitav jaa, et öeldi, Valerie Varssavi esines Estonia laval. Huvitav. Ta laulis seal. Aga nüüd Talvet Vanemuises. Ja nüüd on kuulajad aru saanud, et tegemist on staažika Vanemuise inimesega. Proua Partseva, te olete palju aastat vanem. Ma olen 1953.-st Lavastajatel küll opereti, isegi lugesin ooperit vanast. Kõrvaklapid kuulata, see oli nagu melodeklamatsioone, sellepärast et mõnikord näitlejatel ei olnud niisugust diktsiooni, et täpselt teada nyyd sõnu lauldes. Ja ma olen lugenud juba 43 aastat. Nüüd üks paar aastat praegu meil tõlked ei ole sellepärast. Meil võeti toolid maha, pandi uued ja kõik, see seadis võit maha ja öeldi, et on võimalik, et me uuesti paneme, aga seal on väga kallis asi, et sellega tuleb natuke viivitada, sest et meil on palju teisi asju ja nii edasi, nii et ma veel olen ootel. Kuigi varsti ma enam ellu Eesti vabariigi lõpus oli vene kultuurielu väga laialt arenenud ja Valeri Parssode isa oli ju petsialist tuntud koorijuht ja muusika tegeleda. Ja ta oli mitte Petseri linnas, aga ta oli saatses end endiselt oli see sahhi ringet nimetati pärast oli saatses ja tema oli kirikus kui ka rahvakuridega tegeles ka ja meil oli oma koor ja kõik need rahvapeod või mingisugused. 1937 oli esimene üle vabariigi vene laulupidu oli Narvas, see oli Narvas ja siis oli noh, kõik need koorid, kõik neid ühendati ühte ja siis käidi nagu, nagu eesti koolide ajal ikka, käivat inspekteerimas ja kuulamas ja välja valimas ja nii ja isa tegeles ka sellega, nii et meil oli oma koor. Kui kirikukoor ja rahva. Kust isase haridusele lisanud? Isa oli tegelikult ta on kuidas seda eesti keeles öeldes Samarrodoc iseõppija, ta on sama Roodet nagu üks kulla, et üks otsitakse, võivad nimetatakse see ta ise, ta oli üheksa-aastaselt juba Petseri kloostris ja ta kõik hariduse, tal oli ainult kolm klassi haridust. Aga ta oli väga andekas muusika poolest ja üheksa-aastaselt Alekspetsi kloostrisse ja säält arenes kõik muusikaliselt ja lauluga ja luges ja hiljem ta oli kirikutes Pihkva kirikus Troitski sabur oli koorijuht. Siis ta oli, ma räägin vene keeles, need sõnad. Ma ei tea, kuidas telkida metropoli Chichour Peterburis, ta oli seal juht. Ja siis kaheksa aastat. Ta oli Riia katedraalis koorijuhina ja ise esines ka kontsertitel vaimulikult kontserdil, ta oli väga ilus hääl, lüüriline tenor. Teil on ka toredad mälestused Vene tuntud tenorit Dmitri Smirnovi. Mitteministril proovida, Me saime tuttavaks saanud minu isa. Kõigepealt 1900 39. aastal, kui korraldati vabariigi teine Vene laulupidu Petseris sel ajal Petseri linn põles ära, kuigi isegi mõeldi, et see laulupidu tuleb ära jätta, aga entusiastid ütlesid, olgu, põlenud linn, aga laul peab kõlama, elu peab edasi elama. Ja sel aastal juhtus niisugune asi. Kuulus vene tenor Dmitri Smirnov oli Londonis oma abikaasaga ja temal juhtus pimesoole operatsioon. Ja selle operatsiooni Ta suri täitsa operatsioonilaual. Abikaasast ja abikaasa abikaasa olin kala rõdul sõbrana ja mõlemad elasid välismaal. Ta ja kontserdid olid igal pool Ameerikas, Euroopas igal pool. Aga juhtus, juhtus just õnnetu operatsioon Londonis. Ja Dmitri Smirnov nagu väga igatses oma kodumaad, aga ta ei saanud tagasi pöörduda, sest Tallinna režiim ja kõik see oli hirmus. Ja siis ta palus Vene Nõukogude valitsust anda luba tuua oma naise põrm, aga kodumaale Stalin ei lubanud Talleks revolutsiooni ajal ära ja tagasi ei pöördunud ja sellepärast lubada ei saanud. Ja üks preester Londonis ütles, et on üks väike nurgake, vene nurgake Eesti vabariigis. Petseri klooster, et küsige luba ja et ma usun, et lubatakse tõesti, ta said luba ja ta tõi oma liidu siin ka nagu tõsi, aga ta nuttis. Tõite Petseris ja Petseri kloostris koobastes, mattis oma abikaasa ja sel momendil valmistus teine laulupidu Petseris. Ta võttis ka osa sellest laulupeost ja ta esines kontsertidega ja juhtus nii, et enne laulupidu oli vaimulik kontsert Petseri kloostris just selle suure Mihhaili kirik ees on niisugune suur trid ja nende trepi peal oli koor ja minu isa Ivan Varssav esines solisti, näen ta soleeris. Vene keeles on jälle üks sõna eri sõna kannannašov. Vaat see on eesti laulja nägu ja siis pärast koor kordab seda, mis ta laulab ees. Vaat ja siis parajasti oli ka Dmitri Smirnov ja kuulis Abba häält ja laulu ja talle väga meeldis ja ta tahtis temaga tuttavaks saada ja nad said tuttavaks. Meie perekond oli väga külalislahke perekond ja ta kutsus kohe selle saatsesse tulla meie kodu. Kui paika või koju ja Dmitri Smirnov meelega võttis vastu selle kutse. Särav päike, tõuse üles, vaat tema just kauni solistina ja koor laulis refrääni ja seda koori või seda laulu juhatas minu isa pärast pidusid laulupidusid, ta tuli meile külla, saatusesse. No meil on niisugune oma maja oli väike aed, nii nagu mõned hooned kani, loomi enam ei olnud, ema oli mul veel väga haige, meil ta oli kooli sektorina olnud kogu aeg. Kodanlikul ajal ja isegi kodanlikul ajal oli seitse aastat pension oma haiguste pärast. Papa tahtis viiet teda Pihkva järve juurde, see on meil meie külas Saatse külast gruppa külani üks neli kilomeetrit patellis niisuguse vana vene vankri, niisugune nisu ilma mingisuguste uhkusteta, et nii, et ta tunneks, kuidas see maaelu üldse on. Tema oli väga elegantne, väga niisugune maailmainimene ja ta oli nii täitsa nagu balletiinimene. Pori, ja siis ta Me kõik ehmatasime külje, kõik kohkusime, et mis nüüd saab, temal pidi just teisel päeval kontsert olema, äkki ta veel lõi ennast veriseks, aga juhtus nii, et seal oli pehme pori, nii et ta sai ainult ennast ära määrida ja kõik selle kostüümi ja näo oli poriga. Siis ta ise naeris ja ütles, et küll on vahva, oleks praegu siin fotoaparaadid, et oleks Londoni ajaleht Nernov kraavis seal ja siis sõitsime edasi, tulime sinna gruppa või on see Pihkva järve üks niisugune. Kuidas nagu Värskas, et tähendab, sellest järvest tuleb niisugune maa, siis see on nagu üks laht suvisup isegi sopp ja seal siis tuleb sõita Pihkva järveni üks, üks poolteist kilomeetrit. Pihkva järv on väga madal järv ja eriti Kallast. Kallas on üks kilomeetri maad, võib kõndida ikka põlveni isegi vähem. No ja siis tema ei võta nüüd jalad lahti seepärast, et temal on kontsert, ta hoiab oma häält ja kõik tiriti seda. Papa jälle tellisin lihtsa. Kuidas seda paati niisugust nagu kalurid käivad kala toomas ja noh, see oli niivõrd raske ja suur, no ikka pilisid, niipalju kui jõudsid, rohkem ei jõua, pärast ei jõua siis lükata tagasi järve. No ja siis aga ikka oli vee sees ja siis lihtsalt Italy üks laut tema jale elegantselt astus selle laua peale ühe jalaga teise jala, viskas üle üle selle paadi ja sepp, laud libises alt, jätab, kukkus sinna selle pori sisse ja v siis noh, siin on jälle ehmatus, et jumal hoidku, homme on kontsert, on nüüd on märkmeid, lähme nüüd järvele sõitma, saab külma, kõik mehed, kes olid kaasas, meil oli, külalisi veel võtsid, panid talle nüüd pintsakut, ümberjakid ümbert, tema märg kohe ära ja säästsid natikatele ära, päästsid need, ta hääle ei kaotanud. Siis kui nad sõitsid järvel, siis papa laulis oma hääle kestvast temal tema kunagi hoidnud oma häält, seal hääl oli Matu ja midagi teda nagu ei häirinud, ükski külm ei võtnud tal hääle ära ja ütlesime blow, siis väga meeldis talle. Ja siis ta ütles. Lõpuks, kui ta hakkas ära minema meie juures, siis ütles, et Ivandinitrich ärge muretsege, Te ei ole laulja kuigi minu papale Peterburis üks üks härra tuli ja ütles, et noormees, teie koht ei ole kirikus, vaid teie koht on laval, ka abikaasa ei lasknud temal minna. See ei olnud minu ema, minu ema on kolmas naine papal ta ei lasknud teda ära õppima Moskvasse minna ja nii jäi ta kiriku juurde ja siis ütles, aga ärge muretsege, et ei ole laval, et ei ole kuulus näitleja, et näitlejad. D välismaal on väga raske, väga okkaline, et palju tuleb endal hoolitseda oma kontserdite eest ja oma edu eest võidelda väga. Aga teil on perekond, lapsed, mida minul ei ole ja siis, kui ta hakkas ära sõitma, andis mulle musi otsmikule, nii et ma kolm päeva ei peseme. Tomane. Ma arvan Ma. Ei ela. Ära. Mida talle süüa pakkuste? No ema oli meil väga hea kulinaar, need mul nüüd täpselt ei ole meeles, aga noh, kindlasti kõige paremat emal iga kord olid meil tordid ja pirukat ja see oli tema oli meil väga tubli igati, ta oli kooliõpetaja koolijuhataja ja ja kodus oli tal kõik tehtud. Aga tervist, tal oli väga nigel. Et ei mäleta seda, ma ei mäleta, see mul nagu ei jäänud meelde, väiksed napsud ikka minu papal kunagi ei olnud, et ei oleks napsulaual, tal olid omad Nalifkad, kõiksugused tehtud ja nii et kindlasti ma usun, need maitsesid. Teil on siin kaasas kaks väga toredat unikaalset prožee raamatut, üks on Narva sellest esimesest vene kooride laulupeost ja teine on sellest samast Petseri laulupeost ja siin on ka nüüd Peri solistiga Riia ooperis ta ütleb, et see haud nüüd ikka koristatakse ja isegi seal natuke teenistus tema hinge palved tehakse, nii et ta on seal Riias maetud. Samas solist rääkis, et ta korraldas kontserti, aga süda tal oli haige ja juba need viimased kontserdid olid väga niisugused. Noh, tundus, et tal ei ole enam. Ma avastasin ka, et Eesti Raadio arhiivis on Dmitri Smirnovi päris rohkest ja on restaureeritud võtted, nii et mehe jutuajamise vahel laulist Dmitri Smirnov laulab ka nüüd veel nii et teil on kindlasti tore teda taas kuulata. Pakov, kui ma ei eksi täpselt, ma vist on õige. Ta tegi ülekannet Snernowistma, kõik kuulasin ja mul oli väga palju, ma sain kuulda uut, mida ma ei teadnud sellest, ma olin siis laps. Ega ma siis nii täpselt kõiki ma ei teadnud, temast on mul oli väga rõõm kuulda temast täpsemad ja ja põhjalikumalt Eestis on ka esinenud Estonia laval on ta ja isegi vista laval on kontsert iga olnud. Vot ma olen paljud juba küsinud, aga keegi ei oska vastata, et ei ole neid inimesi, kes oskaks öelda täpselt. Lisage siia miitri Smirnovi eluaastat. Sündinud 19. novembril 1882 ja surnud 24. aprill 1944.