Aga muidugi, on olemas minu jaoks ka väga oluline asi, mis mis seondub üldse minu jaoks ühe suure Probleemiga, või mis, minu jaoks on tähendusrikas Eestis. Kogu selle aasta me kindlasti elame samade lootustega ja väga paljude samasuguste mõtetega. Tõenäoliselt on kõigil eestlastel sellest aastast üsnagi sarnased või väga palju sarnaseid kogemusi ja mälestusi kui niimoodi küsima hakata. Aga mul on üks mure selle asja juures. Mulle tundub, et kui algasse sõna- vabanemine ja mõttevabanemine kõik sai alguse inimese janust tõe järele siis nüüd on see suurel määral minu suureks hirmuks. Hakanud taanduma vist sellele, et tekib mingi poliitiline narkomaania. Tähendab, inimene ootab ainult sensatsiooni, ainult võimalikult teravamat või. Ja mul on hirm, et et selle kõrval tõepoolest tavalist normaalset igapäevast elu ja selle sisse mahtuvate kunstinäituste või heade raamatute kontsertidega pakub kellelegi enam huvi sellest rääkida. Tundub nii, et kedagi enam ei huvita ja siis on nende jaoks igav. Ja mulle tundub ka, et, et inimeste ootused on iga päev seotud palju rohkem oluliste poliitiliste otsustega ja nende huvi selle asja vastu on suurem. Ja nõnda jäävad varju olulised kultuurisündmused näiteks kasvõi see, mille juurde ma nüüd kauge kaarega jõudsin need vahetult aasta lõpus, täpsemalt 22. detsembril ilmus trükist uus testament. See on siis üle 50 aasta piibel Eestis uuesti. 39. aastal oli piiblijärjekordne trükk ja nüüd 50 aastat vahet ja uus testament ja õpetaja Toomas Paul, professor Toomas Paul Jaani kirikuõpetaja, kes selle uue testamendi kreeka keelest tõlkis. See oli temalegi sellel päeval ootamatu, sest ta teadis, et see on tulemas. Aga ta ei uskunud, et see ilmub tõesti veel sellel aastal, siis ka eestikeelse piibli 250. aastapäeval. Ja ma sain trükikojast selle piibli endale kaasa või selle uue testamendi. Ja läksin siis Toomas Pauli otsima. Ma sain ta Jaani kirikust kätte, tal oli lõppenud just üks laulab tõsi ja järgmine ootas nii et ta ei olnudki oma aja peremees. Ja ulatasin talle selle pakkineta, sai esimest korda selle raamatu kätte. Ja natuke rääkisime sel teemal lühikese intervjuu ma sain ja siis ma palusin ta käest, et tal on kindlasti see piibel. Mis ma sellest räägin, seal mul seal lõigu peal olemas, kuulame parem kui nüüd teleraamatu otsast lõpuni pilgu eest, mida te praegu. Võtaksite lahti ja missuguse koha ütleksite? Noh, see on nõnda ootamatu, et ma võtaksin pigem lahti ta nõndamoodi nagu kunagi on vennastekoguduses tehtud, et mis taidlal tuleb, sest see raamat ei ole veel harjunud pöidla alt lahti minema. Ärgu ükski Petkudeid tühjade sõnadega, sest niisuguste asjade pärast tuleb jumala viha sõnakuulmatut laste peale. Ärge siis saage nende kaaslasteks, sest toonade olite pilkane pimedus. Nüüd aga olete valgus issandas. Käige nagu valguse lapsed, valguse vili on ju igasuguses headuses ja õigluses ja tões. Uurige, mis on issandale meelepärane järge hakake pimeduse viljatute tegude kaasosalisteks vaid pigem paljastage neid. Küll oleks tore, kui need jõulupühad oleksid tõelised valguse ja silmade lahtiminemise pühad. Meie. Pole järsku sellel hetkel ma avastasin, et vaat kui täpselt Meie aega sobiv lõik, mille ta sellest uuest raamatust lahti lõi, esimese hooga, mis sealt tuli ja siis mulle tundus, et see on lihtsalt tark raamat, tõenäoliselt ükskõik, mis kohase lahti sealt lööd. Et see on aastasadade filosoofiliselt mõtestatud kogemus. Ja et see on inimesele võimalus pidepunkt edasi mõtlemiseks kõikide elu sündmuste ja väärtuste üle. Need ma ei räägi seda usklik ma ei ole kunagi olnud seda usklik selles mõttes, nagu nagu seda peetakse ja kui usklik eestlased kui usklik eesti rahvas üldse on ju olnud. Aga Ma arvan, et Eesti rahvas peab olema seda usku, et väike rahvas saab püsida ja on kindlalt püsima jäänud ainult hariduse või harituse najal. Ja ta peab õppima nagu hull, nagu ütles koolijuhataja härra Mauruse, eesti poiss peab õppima nagu hull. Ja meie peame kõik õppima nagu hullud. Aga kõigepealt tuleb meil iseenda sees ära näha kultuurikihi augud, mis need aastakümned pärast neljakümnendat ka meisse raudselt on jätnud. Aga meil tuleb need endasisena ära naha enne kui me saame nendega midagi peale hakata. Ja siis hakata neid auke tühikuid täitma. Ja tõenäoliselt uus testament eesti keeles on üks oluline tähis meie hariduse ja ja meie kultuuriloos.