Tere õhtust. See oli alla Pugatšova üks viimaseid hitte, tema enda laul halloo ja loodetavasti on alla Hallo hüüded toonud eestimaal raadiote juurde tema siinsed austajad, aga kindlasti ka need, kes teda kategooriliselt eitavad. Kahtlemata saab Pugatšovat lugeda õnnelikuks inimeseks, seda juba sellegipärast. Et ta ei jäta kedagi ükskõikseks. Tal on nii andunud austajaid ja mitte vähem ka vihaseid vaenlasi. Võisin selles isiklikult veenduda pärast seda, kui kesktelevisioon oli aprilli alguses näidanud teletutvust Pugatšovaga. Mulle anti Ostankinust tohutu kotitäis kirju, mis sisaldasid vaatajate vastukajasid nähtud saartele kirjulid postitada. Seal on vist kõik Nõukogude Liidu rahvad, kes elavad seal hiigelsuurel maal, Kaliningradis, Kuriilideni. Lõbustasime end nende kirjade lugemisega Aerofloti lennukites üsna pikka aega. Kuna ka kirjad sisaldasid suures osas pretensioone just Pugatšova aadressil, otsustasin sellest lõbust siiski loobuda ja ühel heal päeval vedasin selle koti talle korki tänavale kohale. Lugege laboris una, mida nõukogude inimesed teist arvavad. Ala oli vaimustuses ja arvas, et see kõik tõstab ta tuju veel üsna pikaks ajaks. Mind isiklikult hämmastas see, kui kirjaoskajad meie inimesed siiski on. Televisioonile usaldatakse vaid ärakirjad sellest, mis tegelikult adresseeritud partei keskkomiteele, keskajalehtedele ja teistele kõikvõimsatele. Instantsidele pole unustatud lisada. Aga seda, et kirja kirjutaja on sõja- ja tööveterane või siis ütleme, teeneline mehhanisaator. Pugatšova populaarsus on paradoksaalne, teda jumaldatakse ja teda vihatakse. Tema populaarsusel pole meil nõukogude estraadil analooge. See kõik kokku on paljudele ebamugav ja harjumatu. Paraku puudub paljudel inimestel veel selge arusaam sellest, et ka meil riigis, kus kõik on nagu võrdsed, võivad olla omad superstaarid. Me ei suuda selle mõttega mitte kuidagi harjuda ega tea, kuidas peaksime nende inimestega käituma. Paraku puudub meil praegu veel selline traditsioon. Muide just teletutvuse intervjuu Pugatšovaga oli põhjuseks, miks Aabeeenn otsustas oma uude väljaandesse tsüklisse kuulsat Nõukogude naised lülitada ka intervjuu Pugatšovaga ettepanek kirjutada see raamat Pugatšova vast see tähendab avaldada intervjuu, temaga tehti mulle. Õieti on see küll brošüür, mis pabeni vahendusel ilmub kaheksas keeles ja on adresseeritud vaid Lääne lugejale. Venekeelset varianti pole planeeritud, seda ei ole ega tule. Kui uskuda lubadusi, peaks Pugatšova intervjuu läände jõudma juba sel sügisel. Tänases keskesaates avaldame vaid fragmente käsikirjast siis intervjuust, mis toimus alla Pugatšova ja Urmas Oti vahel. Juuli alguses. Ja nüüd tagasi saate pealkirja juurde Soviet superstaar. Nii on kirjutatud Pugatšova visiitkaardile selgelt ja muidugi punaste tähtedega oleks naeruväärne vaidlustada seda staatust, mille Pugatšova iseendale on planeerinud, mida ta näeb ja mida ta tunneb. Millal ta siis tegelikult jõudis sellele äratundmisele, et ta on superstaar. See oli 10 aastat tagasi, vastab alla Pugatšova, kui kõik said teada mu aadressi, nii et seda polnud enam vajadust visiitkaardil ära trükkida. Tegelikult pakkusid superstaari variandi välja küll mu sõbrad, mina oleksin olnud tagasihoidlikum, lisab ta. Oleks võinud lihtsalt kirjutada nime ja asi klaar. Need kaardid, mis mind Nõukogude superstaariks tituleerivad, on mõeldud naljaga pooleks ja määratud kinkimiseks, vaid mu sõprade kitsale mingile. Keegi neist võib ju mingil hetkel unustada, kellega neil minu näol tegemist on. Ja siis on mul lihtsalt vajalik neile meelde tuletada, kes ma olen. Mul on selline iseloom, ütleb alla Pugatšova. Ka minu direktoril on selline kaart, superstaari direktor. Meil on teineteisele võimalik meenutada seda, kellega meil on tegemist. Te elate nüüd juba mitu head aastat siin Moskva südalinnas korki tänaval rajoonis, mida peetakse Moskvas väga prestiišikaks. Pugatšova vastab, et tegelikult on kõige prestiisikumad rajoonid need, mis asuvad linnast väljas, kus on palju õhku ja võib nautida jalutuskäike. Ta lisab, et lubada endale villat ta siiski ei või põhjendades ka kohe, miks ta seda endale lubada ei saa. Pugatšova ütleb, et siin linnas ootab teda maja ees alati rahvasumm. Linnalähedane maja eeldaks mingit erilist tara või siis koeri või miilitsavalvet või midagi muud sellesarnast. Pole just kuigi turvaline teada, et sinu akende all jalutavad inimesed. Muide, kas supertäht ise ka teab, et giidid näitavad turistidele Moskvas Gorki tänaval asuvat maja kui üht pealinna vaatamisväärsust maja, kus elab alla Pugatšova Nagu kuulsite, on Pugatšova sellest teadlik ja meenutab üht tragikoomilist lugu, mis juhtus ühe sisse sõitnuga, kellele järsku öeldi ta, selles majas elab Pugatšova. See viis inimese sedavõrd endast välja, et ta unustas selle, et ta on rooli taga, keeras rooli järsult paremale ja sõitis mingisugustesse põõsastesse. Masin oli lömmis, jumal tänatud, et mees ise terveks jäi. Pal arvab, et need inimesed, kes peavad valvet tema ukse ees pole siiski tema tõelised austajad. Tõelisteks austajateks peab ta neid inimesi, kes omavad tõelisi arhiive materjalidest, mis puudutavad Pugatšovat. Neil on olemas nii haruldasi fotosid, laulutekste kui ka muud väärtuslikku. Reeglina kuuluvad nad ka Pugatšova klubidesse, mis on nüüdseks moodustatud paljudes Nõukogude Liidu linnades. Just neid inimesi loeta oma tõelisteks austajateks neisse, kes luusivad ümber tema maja, suhtub Pugatšova karmimalt. Siin kohtuvad tihti inimesed, keda otsib taga miilits ja pärast seda, kui nad on miilitsas öelnud, et nad on Pugatšova austajad, lastakse nad millegipärast kohe lahti. Tihti kogunevad siia korki tänavale tema maja juurde ka narkomaanid, joodikud ja muidugi ei saa sellised kogunemised Pugatšova le meeldida. Koht on saanud siis omamoodi kohtumispaigaks kohtumispaigaks, mida ei tohi muuta. Saate alguses sai öeldud, et alla supertähe staatus on kestnud tänaseks päevaks juba kümmekond aastat ja seda tema enda määratlust kasutades ja uskudes järgnevalt heidab alla Pugatšova tagasi pilgu sellele elule, mida ta elas enne seda, kui temast sai supertäht. Pugatšova meenutab end niisiis kui Bay tüdrukut, kes ühesuguse eduga õppis nii muusikakoolis kui ka iseenesestmõistetavalt tavalises koolis. Alates viiendast eluaastast on ta tegelenud pidevalt muusikaga ja elanud pidevas režiimis aga meenutab, et tänu sellele ei olnud tal võimalust mängida teiste lastega vaid õhtuti käis ta vanaemaga lihtsalt lühikestel jalutuskäikudel, mis neid mänge pidid asendama. Nime ilus lapsepõlv ja nii möödus ka noorus niisamuti peamiselt kulus aeg just muusikale. Mu kasvatus pani mind õpingutesse suhtuma ülima tõsidusega, meenutab ta. Ka polnud aega käia tantsimas. Kui mulle keegi külla tuli, võisin ma küll talle midagi mängida ja laulda ning seetõttu ümbritses mind mu eakaaslaste jaoks küllaltki saladuslik oreool. Niisiis juba siis valla ütleb, et ta ei tundnud suhtlemisest oma eakaaslastega ka kuigi suurt naudingut. Teda tõmbasid rohkem vanemad inimesed ja nende seltskond. Ta arvab, et see kaotatud aeg suhtlemisel noorusega on andnud talle võimaluse olla targem ja kogenenud oma hilisemas elus. Ta ütleb, tema kontsertidel käib palju noori, kuigi ta arvab, et tema laulud on ikkagi erilised. Ta veab end traagiliseks lauljat Tariks. Ta lisab, et talle on lähedasemad just need laulud, kus on olemas sügavam mõte ja idee, mille aluseks on sügav poeesia. Ta ütleb ka, et viimasel paaril aastal on ta jõudnud läbi elada mitu erilist pessimismi perioodi, mil töö pole klappinud. Just lõbusad ja arulagedad laulud, niisugused olid selleks võimaluseks, mis andis lootust sellest tupikust välja tulla. See oli muusikaline materjal, mis sundis esitajat end laval kokku võtma. Pole halba heata. Pessimism andis võimaluse ette valmistada kava, millest suure naudingu saab just seltskond, kes ealiselt tegelikult. Ta kujutab endast juba Pugatšova le järgmist põlvkonda. Ma võin rahulikult töötada diskoteeki publikule, ütleb ta. Tihti murtakse pead selle üle, milline on see üks laul, mis lauljast tema karjääri lõppedes maha jääb. Otsekui märk sellest, et inimene on elanud, et ta on laulnud, ma arvan, ütleb Pugatšova, et minust jääb maha mitu laulu. Olen loonud ju küllalt kaua ja läbi elanud mitmeid erinevaid perioode estraadi. Peamine on see, et minust jääks maha mu nimi ja mu iseloom. Pugatšova iseloom. Karakter, mis sisaldab endas minu aega, sisaldab endas seda maneeri, milles ma esinesin ja mu hääletämbrit. Mul pole ühte ainukest laulu. Mõnen laulja, ma olen näitleja ja mulle on oluline see, et mu laulud oleksid erinevad. Ma ei tea, mis tuleb edaspidi, ma ei tea isegi seda, mis minuga on, ütleme aasta pärast. Mulle näib, ütleb alla Pugatšova, et praegu toimub minuga seesama asi, mis oli juba 10 aastat tagasi. Varem käisid kuulamas erinevas eas inimesed, sest neile oli huvitav näha, mida ma seekord laval teen. Kõik nad ootasid minut küllalt erinevaid asju. Hiljem käisid mu kontsertidel inimesed, kel õnnestus sinna lihtsalt pääseda. Neil õnnestus hankida piletid minu kontsertidele. Viimasel ajal näen ma saalide selle väga erinevat rahvast ja seda sellepärast, et nad ei tea, mida ma laulan. Mida minult oodata? Niisiis ei oska ka Pugatšova ise öelda, kui palju talle ühe päeva jooksul helistatakse. Pidevalt on siin korteris kasutusel kaks erinevat telefoninumbrit, milledest üks, siis pidevalt vahetub, teine mitte, et oleks mingigi võimalus Pugatšovaga ühendust saada. Te rääkisite äsja pessimismi perioodidest oma elus. Kui tihti on tulnud teil selliseid perioode läbi elada? Niisiis nagu kuulsite, ütles alla Pugatšova, et pikemad pessimismi perioodid tuleb seal üle elada umbes kord kolme aasta jooksul. See on siis, kui ma end ise ära olen tüüdanud, lisab ta. Peamised põhjused on muidugi loomingulist laadi, mis aga omakorda on tihedalt seotud lauljatari isikliku eluga. Piir nende asjade vahel tegelikult puudub, ütleb Pugatšova. Mu isiklik elu, kõik tõusud ja kõik mõõnad kajastuvad tahes või tahtmata samu muusikas. Minu esinemistes. Võtan aja maha ja katsun end häälestada teistele asjadele. Seda muidugi mitte teadlikult, vaid alateadlikult. Ja siiski, kuidas on tegelikkuses võimalik kriisi tupikutest terve nahaga välja tulla? Nagu kuulsite, ütleb Pugatšova, et ta pidevat dialoogi ja läbirääkimisi oma hingega. Ta püüdleb selle poole, et see suhe mitte hetkekski ei kao. Eks ta käib kirikus ja suhtleb paljude inimestega, kes suudavad talle pakkuda kõike muud kui vajalikku energiat. Muide, need just noortele mõeldud esinemised mitte ainult ei kuluta energiat, vaid ka annavad teatava laengu muidu arvata, et tuli tal end vaid toda kulutada oma energiat, saamata midagi vastu. Küll aga näis talle, et temalt saadud energia tõstis toonust paljudel inimestel, kellega ta kontsertidel kohtus. Praegu võib ta vajadusel aga laulda just seda kava, mis teda ei kuluta, mis teda laeb. On räägitud sellest, et soovist ja eeldustest veel ei piisa. Et meie estraadil läbi lüüa, peab olema küllalt rahakas inimene, et luua endale imidž, mis lubaks loota mingitele hilisematele tuludele. Kuidas suhtute sellesse versiooni? Niisiis ütleb Pugatšova, et kõik sõltub sellest, kuidas töötada. Vastamata küll, esitatud küsimusele lisab ta, et nende kollektiiv on äsja üle läinud lauluteatri staatusesse ja esialgu on nende pangaarve küll null. Tuleb teha väga palju tööd, et saada jalad alla. Niisiis tuleb palju töötada ja palju teenida. Varem kindlustas neid kõige vajalikuga riik. Riik ostis aparatuuri, riik ostis kostüümid. Pugatšova tunnistab, et ta on kulutanud uskumatult palju raha, et elada väliselt nii nagu üks staar elama peaks. Aastate jooksul on ta kohanud kahesuguseid inimesi, ühed, kes ütlevad, ta elab nagu staar, kusjuures staar on öeldud jutumärkides. Need olid inimesed, kes tahtsid Pugatšovat näha luksuseta. Teine kategooria inimestest ütles ta ei ela üldse nagu staar ja ka see oli halb olla, tunnistab, et ta püüdis kogu aeg laveerida nende erinevate arvamuste vahel ja lisab, et see oli väga raske. Olles praegu võin ma lõppude lõpuks rahulikult hingata, mitte keegi ei jaga talle enam selgitusi, kuidas üks täht elama ja töötama peaks. Olen täht ja elan niisugusena, nagu ma olen. Mida ma teen ja kuidas ma toimin, see on mu isiklik asi. Varem võisid kõik minu kohta oma arvamust avaldada muuhulgas ka selle kohta, kas ma olen täht või ma ei ole täht. On mõttetu kuulata seda, mida sinu kohta arvavad ebakompetentsed inimesed. Seda, kuidas ma elan ja elama pean, dikteerivad mulle minu töö ja minu elukutse. Ma elan nende võimaluste piires, mida ma olen oma tööga endale ära teeninud. Võib-olla elama ka halvemini, kui ma elada võiksin. Mulle on see piisav, ma ei ela materiaalsete väärtuste nimel, kui seal mõnes mõttes vältimatu. Muide, paljud nendest inimestest, kes mind suurima rõõmuga hävitaksid, püüavad seostada minu karjääri algust stagnatsiooniajaga. Nad arvavad, et minust sai täht just tänu stagnatsioonile. Muidugi on see arvamus mulle solvav. Ma võin veel lisada, et kui minust sai staar just nendel aastatel, peaks mulle antama kas sotsialistliku töö kangelase või siis perestroika kangelase tiitel. Seda sellepärast, et kui sel perioodil see üldse mingist vabadusest rääkida, siis olin selle vabaduse sümboliks. Just mina ütleb alla Pugatšova. Kas te olite isiklikult tuttav meie kõrgete parteifunktsionääride ka sealhulgas Leonid Brežneviga? Pugatšova vastab, et ta pole nende inimestega tuttav olnud ega pole nendega ka mitte kunagi läbi käinud. Ma võisin neid inimesi küll teada, nii nagu nemad võisid teada ka mind kellegagi neist isiklikult polnud maaga tuttav. Pugatšova lisab veel, et tal vedas ka selles mõttes, et tema visiitkaardiks sai laul arlekiin. See andis talle võimaluse mängida narri naljakat osa kõikvõimalike traagiliste ja koomiliste nüanssidega hilisemas karjääris. Just sellisena võtsid teda vastu erinevad inimesed. Kasutasin seda ära, tunnistab Pugatšova, sellepärast et sel moel võisin rääkida tõtt. Paljudele inimestele polnud see meeltmööda ja nad möönsid hambaid krigistades, see on ju Pugatšova. Kas te siis ei tea seda? See on ju Pugatšova temaga ennast siduda sendi, jube. Kui ma seda mõistsin. Kasutasin seda maski küllalt osavalt, et aidata iseennast ja aidata ka oma kolleege, neid, kes vajasid minu kaitset. Millega siis Pugatšova arvab end suutvat aidata oma kolleege? Nagu kuulsite, vastas Pugatšova, et mooduseid aidata oma kolleege on olnud eelnevatel aegadel küllaltki erinevaid. Ta meenutab, et stagnatsiooniaastatel aidati ka teda, kuigi tihti jäid need inimesed arusaadavatel põhjustel anonüümseteks. Praegu arvab alla suutvat end aidata oma kolleege just selles muusikas ka keskuses, mis on äsja Moskvas loodud ja kus tema võib tegeleda loomingulises plaanis vaid ka end näidata kui mänedžer. Seega on võimalus tegeleda individuaalselt kõikide nende lauljatega, keda ta loeb, andekataks pakkuda siis omapoolseid võimalusi end realiseerida. Poisu ütleb, et ta ei mõista neid, kes väidavad, et nad annavad uuele põlvkonnale üle oma kogemuse, kuidas on see võimalik küsita. Ta pakub pigem võimalust, et seda kogemust omandada, et pakkuda võimalusi eksimusteks ja eneseleidmiseks. Anne nõuab kohest propagandat, kiiremat, kui see juhtus Pugatšova endaga. Lisata. Kas te arvate, et teil läks see kõik liiga aeglaselt? Pugatšova arvab nii siis, et vaatamata võimalustele ja soovidele läks tema puhul siiski liiga aeglaselt. Praegu ütleb ta, on mul küll võimalused, mitte aga enam erilist soovi Pole enam soovi end Lääne turul reklaamida ja seal endale nime teha, sellest ei tunne ma enam rõõmu, ütleb Pugatšova. Pigem teeksin hea meelega reklaami kellelegi teisele. Kas teil alla Pugatšova on läänes ka mõjuvõimsaid sidemeid, on minu järgmine küsimus ja siin on ka tema vastust. Kahjuks mitte, ütles nii siis Pugatšova. Jätkates veel juttu äsja loodud Pugatšova muusikakeskusest tekib paratamatult kahtlus, kas ei ole ta seda loonud ja realiseerinud seda ideed mitte selleks, et hoida hiljem favoriidina peos kõiki oma kolleege ja reguleerides seeläbi siis nende kõikide karjääri. Nagu kuulsime, väidab alla Pugatšova, et ta palkab lavastajaid ja kunstnikke mõistagi lähtudes oma kogemustest ta arvab. Tema kogemus lubab siiski lähtuda mitte niivõrd oma subjektiivsest maitsest vaid just sellest soovist aidata kaasa ühe või teise artisti avamisele ja nende karjäärile. Kui mina ei suuda kedagi neist inimestest, kellega koos hakkan tööle mõistma. Ja siis võin ma leida inimesed, kes seda suudavad. Ja siit kohe küsimus ka selle kohta, kuidas ta iseloomustab tervikuna oma suhteid kolleegidega Nõukogude staadilt. Ilmselt kinnitab see vastus ja äsjaöeldu intonatsioon ka seda, et tegelikult seisab Pugatšova teistest oma kolleegidest küllaltki eraldi. Ja ostab alla Pugatšova. Nad mõistavad suurepäraselt. Et kui ma nendega ei suhtle, ei suuda kontakti minuga leida ka nemad. Kui ma otsin kontakti, tähendab see aga seda, et selles inimeses miinid, miski huvitab. Kui suur on siis antud momendil satiin, see meeskond, kes teid teenindab ja kes peab superstaaristaatusele? Garanteerima ka vastava elu. Arvata vasti, pole see teile alla Pugatšova kuigi lõbus teema. Nagu kuulsite, vastas Pugatšova, et tegelikult on see teema just väga naljakas. Igapäevases elus aitab teda vaid üks naisterahvas, andekas inimene, nagu väidab Pugatšova, kes teeb ära sõna otseses mõttes 10 inimese töö. Teisalt räägib alla, on mul nüüd võimalik endale oma lauluteatrisse palgata erinevaid inimesi ütlemas sõõre, grimeerijaid, juuksurid ja nii edasi. Nüüd on see võimalus mul olemas. Oma isikliku olmesse ei lubama kedagi, mul on lihtsalt teistsugune kasvatus kinnitata. Ma ei taha inimesi lubada oma isiklikku ellu. Seda kõike teeb vaid see naisterahvas, kes on minuga olnud. Kõik need aastad. Kas tunnetega teatavat hirmu kaotada liidrikohta meie estraadil, mis on olnud teie valduses, nagu juba eelpool öeldud, siis 10 aastat. Seega tunnistab Pugatšova, et ta on küll kavatsenud suitsetamisest loobuda, liiatigi nüüd, kus on vaja raha teenida, omada häält, teha tööd. Ta ütleb, et sigarettidest helistab ta malbrat, sest ta hakkas suitsetama just siis, kui need sigaretid meil Nõukogude liidus müügil olid. Ostatesse nüüd konkreetsele küsimusele arvata, et kuna Meie maa on tohutult suur, võiks tema alla Pugatšova laulda siin ka oma viimsepäeva laupäevani ja publikut oleks ikkagi teiseks arvata, ei ole ta veel kasutanud kõiki võimalusi, et tõsta oma populaarsust. Ilmselt on minus veel midagi sellist, mida inimesed aimatagi ei oska arvata. Kolmandaks võin ma töötada teiste artistide heaks kui režissöör kui produšer, kui mänedžer. Teiseks võib mind aidata ja midagi sellist, mida ma lihtsalt ei suuda praegu ette näha, sest seda ette näha pole võimalik. Ja see kõik töötab minu populaarsuse kasuks. Ma pretendeerinud sellele küll teadlikult, aga kõike võib ju tegelikus elus ette tulla. Nagu kuulsite, vastab Pugatšova et ta ei eita seda, et teda ümbritseb tõepoolest teatav skantalisti maine. Ta väidab, et kõike, mida ta on suutnud elus saavutada ja korda saata ja mille kohta praegu öeldakse lihtsalt ja selgelt perestroika on ta saavutanud just nimelt tänu pidevatele skandaalidele. Kõige jubedam on aga see, et see kuulsus jälitab teda lausa lehvina, millest on võimatu vabaneda. Ta on veendunud, et skandaalitseja seda vaid ikkagi siis kui oli vaja võidelda kellegi või millegi eest. Igatahes õige asja eest. Minuga arvestati ja mulle tuldi vastu. Aga teadmine, et olen skandalist, jäi, tunnistab. Praegu loetakse seda juba normaalseks. Praegu on see normaalne nõudmine, mida varem nimetati skandaaliks. Kuna mu nime ümbritseb tõepoolest, teatab furoori oreool tunnistab. Alla Pugatšova sisse bar super, siis puhutakse isegi väikesed skandaalid lõputult suurteks ja lausa legendaarseteks, ma arvan, lisab alla Pugatšova lõpetuseks. Et mu võimalusi ja andeid hinnatakse selles osas lihtsalt üle. Ka selles osas, mis puudutab skandaale. Läinud suvel leidis alla Pugatšova elus aset küllalt tähelepanu väärne sündmus nimelt tema tütar Kristiina lõpetas keskkooli. Siinkohal siis kuulsite alla, kahetseb, et selle päevani elanud tema kadunud ema kellele oleks olnud Kristiina kooli lõpetamine tõepoolest suureks ja õnnelikuks sündmuseks. Peamine raskus Kristiina kasvatamisel langes just tema õlgadele nii muusikakoolis käimine kui õppimine inglise keeles erikoolis. Kristina pole mitte ainult alla Pugatšova tütar, vaid on endale ka iseseisvalt nime teinud. Ta on mänginud edukalt filmides, kui mäletate tema osatäitmist. Roland Volkovi filmis Choughelo hernehirmutis. Rääkides tütre eluplaanidest, ütleb alla, et Kristiina asub õige varsti tööle tema poolt loodud laulu teatrisse ja lisab, et ta sooviks, et tema tütar Kristiina suudaks end elus millestki leida. Ta tunnistab ausalt, et ta ei kujuta praegu veel tema saatust estraadil ette. Ja muidugi on mul seoses temaga omad unistused, pihib alla samas. Mulle näib, et ta on tüdruk, kes avaneb alles aastatega. Vähemalt ma loodan seda. Ta laulab ja tantsib praegu kenasti, aga lõpliku valiku peab ta elus tegema ja otsustama siiski ise. Esialgu ei kavatse Kristiina astuda kõrgkooli, kõigepealt otsustab ta veidi töötada, et juba siis kindlalt teada, kuhu astuda ja mida elult soovida. Et end oma tulevast elukutset siis tundma õppida. Peab alustuseks veidi töötama. Dallas lõpetas kooli ja esialgu pole ta veel abielus, aga pole välistatud, et see ka õige pea juhtub. Elukaaslane on tal igatahes olemas olnud juba viimase aasta jooksul. Milliseks nende suhted kujunevad tulevikus, on praegu raske öelda. Igatahes ütleb alla, olen majand viimase aasta jooksul tundnud uues, siis ämma rollis küllalt hästi. Vähemalt seni olen tundnud end suurepäraselt, eks elu näitab, mis edasi saab. Innova taastabraaži telling Jeffries proosid Nibiru toonasse Darrow Pihl. Seega ütleb olla, et ta on elus saavutanud seda, mida ta on igatsenud, millest on unistanud ja mida on tahtnud täpsemalt seda eneseväljendust ja suhtlemist teiste inimestega, millele ta kunagi lootis ja millest ta kunagi unistas. Tahan veel kord öelda, lapsepõlves olin ma praktiliselt üksik laps, kellel ei olnud suhtlemisvõimalusi. Kasvasin hoitud. Ja siis arvab alla Pugatšova, et tema elus on olnud rohkem seda, mis on juba möödas, kui seda, mis veel ees tulemas. Keegi ei tea, mis tuleb, sellepärast on sellega raske ette arvestada. Arvestades muu plaane, vajan ma veel aega. No vähemalt viis aastat arvata mis siis tuleb viie aasta pärast? Parimal juhul on viie aasta pärast naine, kes laulab ja laulab hästi, kusjuures aktsent oleks sõnal laulab või halvimal juhul saab olema naine, kes ei laula, kusjuures aktsent oleks sõnal laine. See võiks olla see, millest tasuks unistada juba täna juba praegu. Ma ei karda seda aega, kus ma enam ei laulab, tunnistab alla öeldes ka seda, et muidugi on tal olemas eluks tagavara variant. Ja muidugi on ka see võimalus seotud ikkagi muusikaga pööraku elu, kuidas tahes, vaevalt teed muusikaga ja lauluga lahku lähevad. Arvan, et jääme alatiseks. Ja veel üks küsimus selle kohta. Mis juulikuus oli Pugatšova jaoks tulevik tänaseks päevaks olevik, tema plaanidest? Nagu kuulsite, rääkis Pugatšova sellest, et septembrikuus oodatakse teda sätlis Ameerika Ühendriikides festivalil. Selle festivali raamesse on planeeritud ka siis Pugatšova esinemine. Veel ei ole ta otsustanud, kus ta tahaks esineda ka suurtel staadionitel või siis kammerlikumas umbes noh, nii 3000 inimest mahutama nendes saalides, mis lubaksid tal hittide asemel laulda kava, mis talle tema enda arvates omasem on. Nii väliselt kui ka sisemiselt vastaks minu iseloomule ütleta. Arutasime mänedžeri ka, kellega hiljuti Odessas kohtusime, mõlemaid variante, aitäh. Igatahes saab see olema mulle huvitav reis. Pärast seda algavad meie külalisesinemised Ameerika Ühendriikides. Arvan, et põhiliselt saavad need olema esinemised meie immigrantidele naguse Läänes tavaline on. Nad ei loobuta ainsatki piletit ameeriklastele. Nii saavad neid näha vaid spetsiaalselt kutsutud külalised. Hiljem algab meil koos Lääne-Saksa laulja Uudo Lyndonbergiga turneed mööda Euroopa pealinnu. Seal osalevad veel mõned Nõukogude ansamblid. Esialgu siis juulikuus ei teata veel konkreetselt, kes nii et sõidetakse läbi kogu Euroopa olles igal pool kohal, vaid küll kaks päeva. Hiljem keskendume, ütleb alla juba kuldtööle meie teatris ja algab ka meie koostöö teiste kollektiividega. Algab ka minu enda croidioosseli tegevus. Alustan sellest, et aitan noorel lauljal Vladimir Breznäkovil ette valmistada tema soolokava. Kunagi tulevikus võib sellest ka detailsemalt rääkida. Kahetsen vaid seda, et meie reis Ameerika ühendriikidesse ja Euroopasse toimub veel vanadele finants põhimõtetel. Muidu võiksime seal kenasti teenida. No nii, need olid siis mõned valitud fragmendid pikemast intervjuust, mis ilmub AP vahendusel sel sügisel sarjast kuulsad Nõukogude naised alla Pugatšovaga. Paraku nagu saate alguses öeldud, pole Aben ette näinud venekeelset varianti sellest raamatust. Aga õnneks noh, meie inimesed praegu reisi himulisemad kui varasematel aegadel ja kui keegi peaks mõnes kauges maailma nurgas Pugatšova brošüüri märkama võib sealt lugeda täheelust veel paljugi seda, mis tänasesse saatesse ajapuudusel lihtsalt ei mahtunud. Pealegi on välja andnud tasuta. Soovin teile teateid.