Ma ei ole mingi heliplaatide kollektsionäär. Aga nii õnneliku juhuse läbi on siiski mulle kogunenud oma kolm tosinat väliseestlaste poolt tehtud heliplaate. Mis on tehtud, et siis kas Rootsis, Ameerikas, Kanadas mõni isegi kaugemal Austraalias ja need on mul rohkem nagu suveniirid matkamälestused kohtumistest väliseestlastega ja hiljem mõni sõber veel lisa juurde toonud. Ja kõik see on seotud sellega, et mul enne pensionile minekut viimased 10 aastat oli juhus töötada välis-Eesti ühingus pikema nimega kultuurisidemete arendamise ühing, kus nagu ametiülesanded ja huvid langesid kokku selles mõttes, et sai tutvuda paljude väliseestlastega, nende kultuurieluga ja nende harrastustega. Ja niimoodi siis on siin neid plaate omajagu. Kui neid sordi järgi panna, siis kõigepealt on üks kõige suurem hulk neid pärit Kanadast, kus pikka aega on töötanud üks Eesti plaadistuudio ja seal on tehtud nii kohalikke Kanada kui ka Ühendriikide Eesti solistide ja ansamblite lindistusi või plaadistusi. Ja siis on Rootsist pärit üksjagu plaat. Austraaliast ma rohkem tegelikult ei teagi kui üks plaat, mis siin on teinud Olev Muska tavaline noormees, kes tegeleb elektroonilise muusikaga ja on teinud ühe väikese plaadi oma fantaasiatöötluse tuli akust ja veel siin millestki meie rahvaviiside ainetel. Aga üks niisugune huvitav osa plaatidest näitab kõige nooremate väliseestlaste laste loomingut. Siin on üks plaat Stockholmi Eesti lasteaia laste. Suur kauamängiv plaat ja viis väiksemat laadikest Torontos mille lendistamist või plaadistamist olen korraldanud Heljo Liitoja, kellel on sealmaal suuri teeneid Eesti eelkooliealise kasvatuse korraldamisel. Ja siin on siis mitut sorti laule, suve ja talvelaulud ja kevade ja aastaaegade laulud, ühesõnaga eraldi jõululaulude plaat, loomalaulude plaat ja plaat, kus kõik laulud on pühendatud emale. Väga, väga niisugused toredad paadid kuulata ja üldse kõiki neid plaate kuulates võib tõesti imeks panna ja esialgu kui ma esimesed plaadid sain, siis kõvasti üllatunud, et üldse neid plaat on tehtud, et neid on olemas, et väliseestlased on neid üsnagi hulga jõudnud valmis teha. Nii solistidestansamblitest oma isetegevuse, mitmetest Huvitavatest esinemistest ja jõudnud natukene mälestusi plaadile panna, siin on näiteks Els Vaarmani mälestusteplaat, on laat, kus Juhan Aavik helilooja kirjeldab oma noorpõlve ja kuidas ta laulupidusid juhatas omal ajal. On vanadest plaatidest tehtud ümbervõtteid, Paul Pinna ja Benno Hansen laulavad. Nii et üsnagi niisugune mitmekesine valik, kui neid eesti plaate kõiki kokku korjata. Muidugi, minul ei ole neid kaugeltki kõiki olemas, ma usun, neid on tublisti rohkem ja polegi käepärast niisuguseid andmeid, palju neid üleüldse tehtud on. Igatahes. Need kolm tosinat, mis, mis minul on õnnestunud saada näitavad, et, et üsna toredat tööd on väliseesti muusikud ja plaadi tegijad teinud. Missugused on sellest plaadi virnest teie oma lemmikud, kas on kujunenud välja? Ma usun, et kindlasti on võib-olla juba kas või selle põhjal, keda te isiklikult tunnete, olete kohtunud ja, ja on muidugi plaate, mis on lihtsalt armsad ka, võib-olla selle tõttu, et nad tuletavad meelde kohtumisi, sündmusi, midagi sellist, mis on muude asjadega seotult meelde jäänud. Jah, seda küll. Ja ma ei saagi siin ütelda, mis oleksid nagu erilised lemmikud. Huvitavad on nad kõik olnud, mitte kõik esinemised, esinejad ei ole nii meisterklassi, esinejad ja see on loomulik, need on ju kõik harrastus taidlejad. Aga nende hea tahe väärib juba tunnustust ja see väike niisugune võõrapärane aktsent, mis nende laulude juures on, see on isegi veetlev, mulle tundub ja niisugune huvitav kuulata just siin kodumaal. Teiseks noh, mõned mõned solistid on tõesti, tuttavad on ise kinkinud oma plaate kasvõi näiteks Ameerika neiud seal Ell Tabur New Yorgist, kes ameti poolest tegeleb lennuliinide büroos, aga. On ka varem õppinud Soomes muusikat Sibeliuse akadeemias ja tema on teinud ühe toreda plaadi oma esinemistest nimega lepatriinu. Mul on olnud juhus teda ka kontsertidel kuulata ja kui kord ühe eesti seltskonnaga käisime New Yorgi, siis oli tema just aktiivselt kaasalööja, et, et korraldada nihukest ühist kontsertõhtut ja koosviibimist Soome klubis kus siis ta ise esines, esinesid meie solistid ja sellest on jäänud kõige paremad muljed. Teine niisugune neiu jällegi New Yorgist, nüüd ta on vist kuhugi juba mujale Euroopasse üle kolinud, aga, aga varematel aegadel oli seal giidina sanan Lilia koraadi. Õigupoolest on ta meie Omaaegse kirjaniku jäigi tütar. Ja nime saanud siis juba ema teisest abielust Ungaris sümpaatne lauljanna ja, ja ta ei ole kunagi veel Eestis käinud. Kirjutas meile siia lisest ühingusse kunagi varem juba, et tal oleks tõsine soov kord ka Tallinna näha ja ja kodumaad külastada. Aga saatis sinna juurde ka oma pildi, et kuidas ta välja näeb? Niukene tore südamlik kirja pöördumine, aga jah, need plaanid ei saanudki teoks, sest mille ookeani sõit maksab ka ikka kõvasti raha ja seda noorel inimesel ei ole nii palju võtta. Kas te omaaegsete koolivendade hulgas kooliõdede hulgas on ka kedagi, keda te nendel plaatidel olete kohanud? Ei, ei seda mitte, kuigi koolikaaslasi tõesti on võõrsil mitmel pool ja mitmes riigis, aga, aga nad on muudele amet sattunud. Need need muusikaga nad ei tegele. Kui võib-olla ainult perekonnaringis, igatahes plaadi peale ei ole jõudnud. Veel meenub siin üks meeldiv daam Ameerikast EP karike Jürima Sonin. Tema külastas Tallinna üks rohkem kui kümmekond aastat tagasi. Ja taan lauluga tegelenud Ameerikas pik pikemat aega ning oli nõus ka siin Rexa ühingus andma väikese kontserdi, kusjuures tal olid tuttavad ka meie Veljo Tormise helitööd. Ta laulis mõned tema laulud ja juhtuski nii, et Veljo Tormis oli ka ise kohal, kui meie ühingu üks juhatuse liikmeid ja ta lahkesti nõustus seal siis solisti EParikest saatma. Klaver tuligi, selline tore koosviibimine. Siin on veel üks huvitav plaatil Harald luteruse ja Stockholmi meeskooriga. Seda ajastut, mil neid laule lauldi. Teie mäletate paremini, kui meie. Noh, ajastut võib-olla jah, aga, aga mina mäletan seda rohkem, nii nagu koolipoisina kus ei olnud veel nende Porsi lauludega ja ja joogilauludega nii otsest lähedast kokkupuutumist, aga, aga see on ka üks huvitav plaat. Ja, ja iga plaadi kohta võiksin leida midagi midagi pärast ehk nimetada. Aga ma usun, et nende ise loomustamine võib-olla polegi nii nii oluline, kui kui kuulata naturaalselt neid plaate ja soliste, ansambleid, siis siis on igalühel pilt selgem, mis meie suguvennad võõrsil on, on teinud ja ja laulnud. Siin ma näen ühte väga toredat pikajuukselise tütarlast. Reet. Ja see on Reet Hendrikson Kanadast. Ja viimasel ajal Ameerika Ühendriikides elab. See oli ka üks kümmekond aastat tagasi, kui ta esmakordselt käis Tallinnas veksa ühingu külalisena oli siin mõnda aega tutvumas kodumaaga. Ja siis selguski, et ta laulab ja on isegi oma plaadi valmis saanud, jättis meile mälestuseks plaadi, kus ta on hulga rahvalaule laulnud ja nii eestlaste noorema põlvkonna seas üsnagi populaarne laulja. Mis firmade poolt need plaadid põhiliselt on siin välja antud, meil on nagu riigi monopol ja ja iga noh, nii-öelda harrastuslaulja ei jõua kaugeltki plaadile, kas sealse süsteem Põhiliselt on siin kaks firmat, kes on sellega tegelenud ja tegelevad veel edasi. Kanadas Torontos oli niisugune Osaühing neri millele taustast lähemalt ei ole teada. Rohkem kui ainult, et ta on Olga plaate välja lasknud ja ilmselt see on mõne eestlase firma või siis ka segafirma. Teine on aga Rootsis ja see tegutseb siiamaani. Taan kasutanud Estonian Voices nimetust, aga ka nimetust EMP-s on igatahes niisugune eesti firma, kes tegeleb nii plaatidega kui ka raamatute väljaandmisega ja mõnegi muu asjaga. Selle nimetus EMT on Eesti majandusühing. Produkt. Ja selle märgiga plaate on on päris palju. Muidugi mõningaid plaat on ka veel mujal lihtsalt laulja või, või ansambel ise tellinud, kuskilt ei lasknud oma kulu ja kirjadega teha. Aga põhiliselt on nende kahe nimetatud firma välja lastud. Meie võõrsil viibivatest pianistidestust kõige nimekam Käbi Laretei. Siin on üks väga tore ansambli plaat temaga. Ja see on nüüd juba Rootsi plaadsest. Käbi Laretei on niisuguse rahvusvahelise kuulsusega ja tuntakse teda eeskätt kui Rootsi või siis rootsi eesti kunstnikku. Ja siin ta on rootsi instrumentalistiga koos teinud ühel plaadi. Käbi Laretei sai nüüd meie publikule ka tuttavaks televisiooni kaudu, kus ta hiljuti esines ja tutvustas oma loominguteed ja saavutusi. Ja tõenäoline on, nagu sellest intervjuustki välja koorus, et võib-olla järgmine kord tuleb ka meile esinema. Tallinna. Ja oleks tore, kui mõni tema mälestusteraamat mida kokku on juba neli saaks meil kunagi ilmuma. Jah, ma olen ka vaadanud tema ühte raamatutes on rootsi keeles embiik, juurde on siis tükike maad tema kodumaa mälestusi, mis on seotud ka juba Rootsi elu tähelepanekutega. Et võib-olla see kuluks tõlkida, aga siiski rootsi keel ei ole nii hea, et ma võiks sellist tööd teha, aga, aga võib-olla keegi võtab selle ette. Kas teil eesti viiuldajatest ka midagi anda? Eesti viiul, töötest mul nagu hetkel ei tule meelde, aga siin on üks eesti kammeldaja Kanadast saanud Alfred kuus ja üks väike plaat. Rootsis välja antud, tutvustab siis tema palasid Sangaste polka torupilli juss laulab ja siin on veel Tuljak kalamees. Nii et ka instrumentaalmuusikaplaate on olemas ja siis muidugi. Meie Rootsi ühe suurema rahvatantsuansambli Kassari esinemistest on on ka üks plaat olemas. Nimelt käib selle rahvatantsuansambel juurega vokaalgrupp ja instrumentaalsaade, nii et see on ka jõudnud heliplaadile. Ime all Targa rehealune. Ja ma mõtlesin just nii-öelda, et ka selle tõttu, et on pisut kummaline, et omal ajal kõige tugevam osa viiuldajatest läks ju Eestist ära. Ja millegipärast kõige vähem just oleme nagu suutnud kohtuda nende loomingu jäädvustamisega heliplaatidel. Aumere õde-vend, ma mõtlen ka Eviliivakut, kindlasti nendest on olemas plaat, aga kummalisel kombel on need rääkida. Väga võimalik, et mõni on, kusjuures nüüd mul meenub pettud Lilia koraadi. Plaadil on just saatjaks üks meie tuntumaid pianistide Vladimir Padva ja, ja see on juba sõjaeelsest ajast tuntud nimi, ta läks väga ammu Ameerikasse ja tegutses seal Eesti töölisühingute juures. Nihukeste koosviibimiste ja muusikaliste ürituste korraldamisel oli sõja ajal tegev niisuguste Kontsert aktuste korraldamisel, kus koguti raha nõukogude armee abistamiseks, sõjas kannatanud kodumaa abistamiseks. Sealsete eestlaste hulgas. Ja ka pärast sõda on ta siis seal tegutsenud, nii et sellel hilja koraadi plaadil on ta saatjana ja mõned soolo paladki selles suures. Nojah, Vladimir paga lahkus või Eestis kunagi ühe maailmakuulsa viiuldaja Michael Manni klaverisaatjana. Ja hiljem ta siis nagu asus tööle pianistina. Ta on Karl Ludwigi juhti saatnud ja, ja väga-väga paljusid ka muidugi miilitsakorjust. Üks vähestest koduma eestlastest, kes hiljem üldse miilitsa kurjusega läbis. Teatavasti miilitsakorjus eile viinud hiljem eestlastega. Ja siiski oli ta olnud hädas sellega, et Eestist väga palju temale tuli kirju ja palveid, et kirjutage ja saatke plaati ja siis ta oli võtnud kätte ja saatis raadioringhäälingule Tallinna ühe oma plaadi või oli see tema korraldusel mänedžer, tegi seda vist. Ja siis palvega, et andke nüüd see, need esinemised siis plaadi kaudu niimoodi rahvale kuulda, et me siin peks haaval ei jõua neid kuidagi saata Eestisse. Siin on veel, kui te meenutasite ta Edgarike Jürima soonilid siis temalgi on minu arvates väga huvitav saatja, mis ka juurtega jõuab ju meie kunagiste keelpillimängijate hulka. See on siis Endel Kalami poeg Tõnu Kalam kes on ka dirigent. Tema nimi on väliseestlaste hulgas tuttav, aga mina temaga otseselt kokku puutunud ei olla, tean ainult, et tema olemasolust ja ta on üsna aktiivne olnud koori ja eestlaste muusikategevuse juhtimisel. Ja Taavo virtuoos, tema on juba Dirigendina siin kaks korda käinud kodumaal kaks korda juhatanud sümfooniaorkestrit ja üsnagi tuttav juba kodumaa publikule ja väliseestlaste hulgas on ta ka väga populaarne. Igasuguste suuremate muusikaürituste puhul on ta alati kaasa löönud ja kui on toimunud näiteks ülemaailmsete eesti päevade raames sümfooniakontserte, nagu oli näiteks bostonis kus kohalik linnaorkester siis mängis Eesti heliloojate töid, seal esitati ka tema Virkausi sümfoonia ja Tubina helitöid. Nii et mitte ainult dirigendina, vaid ka heliloojana on ta väliseestlaste hulgas tuntud ja populaarne. Tema plaat ei ole ei ja ma oletan, vaevalt tema plaati üldse on tehtud. Aga. Tema orkestrid, joon plaate olemas, need on päris Ameerika enda plaanid, sest et kuna ta on nüüd Connecticuti orkestri peadirigent siis igale orkestrile plaadid olemas, tal olid ka need kaasas, kui ta viimati siin käis. Aga noh, seal ei ole hetkel nende plaatide peal ei ole mitte eesti muusikat kalmite tema enda, sest see, nagu ta ütles, on väga ebasünnis. Kui dirigent ja peadirigent paneb oma orkestri visiitkaardile oma teose Nii see siis ongi eelduseks, et, et võib-olla mõne aja pärast tuleb jälle meile juhatama ja oma töid esitama. Ja võib-olla olekski kohustus näiteks meil anda välja heliplaat temaga siis ta ei oleks nii seotud oma orkestriga ja ei peaks mitte ennast seal maal nagu öelda, erilises valguses näitama. Nii siin plaadi ennast paistab välja veel üks niisuguse hästi lihtsa kujundusega ümbris ja välimuse järgi võib oletada, et see on üks üks vanemaid plaati kuskil seal võib-olla 50.-te aastate lõpupoolelt veni. Toronto vanemgaidide koor esineb seal. Nimetada, et, et suur osa nendest väliseestlaste plaatidest on just noorte looming ja noorteansamblid ja, ja üksikuid soliste nagu siin näiteks kas või Tarmo ja Kaljo ja Andrese plaat Andres Raudsepp, omaaegne skaudijuht ja, ja lõkkevanem seltskondliku elu hing ja nii edasi konfereerija seal tema lauludest on üks omaette plaat ja ta esineb veel mitme teise plaadi peal. Siin on nüüd hästi lasterikka pereplaat. Mis pere see on? See on Stockholmi Eesti lasteaia pere kogu plaadiümbris on siin toredaid ja rõõmsaid lapse nägusid täis, need on siis need ansambli lapsed ja solistid, paar õpetajat ka siinjuures, kes siis nende muusikaelu juhendajad on ja klaverisaatjad? See on üks tore plaat, mis kindlasti paljudele. On mälestuseks lapsukesed, kes siin nii pisikesed paistavad, on juba suured poisid või neiud v kuskil seal ülikooliteel. Aga tore on, et just väikeste lastelaul on ka jäädvustatud plaadi peale.