Et ja see oli ikkagi üks õnnelik juhus, teadrasse sattus muna elus teataval määral õnne olnud. Sõja tegin läbi nii et ainult natukene. Aadee lõpes 22. septembril 1944 20. SS-pataljoni koosseisus. Enne seda olime taganenud. Narva print läbib Kuremäe Tudulinna Avinurme palkuni aknasse. Ahvlaste edasi olid meist jäänud ainult riismed järele. Ja kui me sinna jõudsime, kus oli siis punaarmee meid piiramas ja piiraski ümber siis ütles. Ennast harjates läbi murda, läbi pääseda aga suurim jahu sest pataljonist ja seal samuti ka veel piirikaitse rügementide jäänuseid, riismed need hoite pakki. Ja siis kuuled küla keskelt kostab pilli häält, keegi mängib lõõtspill. No mida, seal on ju seal inimesed läheb sinna üle põllu serva. Laule tagant keeran talu õuele, jalad. Ja aidatreppidel istuvad kolm laskurkorpuse meest. Üks neist mängib penti. Hambad. Minul olid hoopis seljas ja kõik granaat vööl ja kõik olid täislaiku võrgust. Aga need mehed olid paljajalu särgi väel. Ma mõtlesin, no ega nad mulle kallale ikka ei ole. Ja nemad märkasid mind, kargasid püsti üks, võttis kõrvalt puskaripudeli ja tulid kahekstimine juurde. Ja panid mulle puskaripuder super, ütles Eesti poisid, hoiame kokku. Sõda on läbi. Punaarmee on juba Tallinnast, oligi Tallinnas. Nemad ei tule aga sisse ja siin oli ühe mehe kudujadele. Saatsin, ei ikkagi lähe. Võtsin vahetatava püssi, kadusin ära ja tulingi ära ja tuligi ära Tartus omavahel. Nii lõppes minu sõjas. Ainult nägin seda hankida elu. Ise ma seda ei tulnud. Mina sain vabakäigu vangiks. Olin paljuski laagrs täidelises grupis hoonestaja ja seal laagris. Lihtsalt öeldes turakad. Ja siis selle palk Mostroy number 33. Ülemad olid juudi rahvusest, need said aru, organiseerid tehnilisse gruppi ankidest kuhu siis ka mina pääst ja meie töö oli siis tehniliste projektide tegemine. Hommikul läksime Angela aknast välja, siis saime süüa päev otsa olime balt morstroy kantseleis, seal olid meil oma trumbid. Õhtul tulin tagasi, aga see kestis ainult üks kolm kuud. Siis said need asjalikud aru, et ega see ikka õige tööga jule erad kaupasid vangilaagrist välja. Kuuajalise loa tervisegrupp läks esimesel kuupäeval angi laagrist välja, tuli viimasel kuupäevad tagasi ja nii täis hulk hulka aega. Kuni lõpuks maikuus. Siis oli saanud sepalt Mastroy üleliidulise preemia edukate sinu seest ka mulle anti preemiat natukene. Ja siis. Ka mina sain vabaks, kuid just siis läks minu elu kehvemaks, sest minul oli see nõukogude liidus leedu punaarmees teenimise aeg teenimata. Nüüd ma olin vaba kodanik, siis mind pandi pataljoni koosseis Paldiskis töötasid muidugi seal palk sedasi, aga, aga see oli juba natukene kehvem lugu. Ja siis oli niiske seadus. Et kõrgkool Tallinnas avatakse eesti teatriinstituut ja see oli kõrgkooli mõeldud, tehtud ilma igasuguse ettevalmistuseta. Muidugi põrutasin Tallinnas eksamile ja vastu teatrikunsti instituudi esimese kursuse üliõpilaseks Pumagad kätte. No ja siis ma tulin muidugi Paldiskist tulema, tulid koju, Tartusse. Avatigi septembri alguses täiendabastavat ülikooli, no vot nii ja naa, küsiti muidugi, kust te tulete. No ma ei saa salata, et ma. Et ma ei tule paljuski vangilaagrist, pidin seda ütlema. Siis küsiti, et miks tema kellaks olid. Taas siis oli mõtetu salata, et ma Saksa sõjaväes olin. Koha selle oli ära öelda, head aega täitma ja vastu hõivata. Kui ei võeta, ei võeta ja siis mõtlesin, et no midagi peab ju tegema. Tallinnasse minna ei tahtnud. Siiski Läksid Vanemuise teatrisse ja nii saigi minust Vanemuise teatrit töötajat. Ja see töö kestnud siiamaani. Tõusuperiood. Ja kõiki-kõiki Onsid läbi nähtud kurd ja läbi elatud. Hakkas peale teie ütleme, Helend Peep on ka veel nii kaua vastu, kui nad on veel selliseid inimesi, kes on 50 aastat teatriga seotud olnud. 38. aastal, aga siis ta läks ära ja oli munal teatrites. Nii et tema teatritegemise aastad on ikka tublisti rohkem kui mul. Ja peale seda on siin veel teisi mehi. Balletitantsija orkestrist. Koorilaulja Peeter Priidis Noneediga siin leidub veel. Öelge, milline on kõige suurem preemia, mis te olete nende teatritööaastate eest saanud? TÖÖD puut püüdnud teha nii nagu ma oskan ja suudan. Ja ma ei oska ja aah, see et mulle siinsele Eesti NSV lõpuaastatel teenelise kultuuritegelase tiitel anti, no seda ma küll ei kaugeldajatele välja. Seda ma ütlen puhtast südamest. Aitäh, ja lõpuks üks küsimus. Teie abikaasa on kaua olnud seotud Vanemuise teatriga, kauaaegne kooriartist. Öelge nüüd, kes on kodus inspitsient, kas teie või tema? Ja millise muusikaga tervitaks Teid sellisel toredal topeltjuubel, millise muusikani läbi elatud aastaid meenutaks? Paluks romansi ooperis täidab. See oli esimene ooper. Vanemus inspetseerisid, romanss oleks meeldivaks. Aitäh ja sama reipust ja sama toredat. Tänavune suvi juubelitel rohke. Ka proua Eva Linnumägi kauaaegne Vanemuise teatri kooriartist pidas suvel oma juubelit. Kui kaua teie vale muislane olete olnud? Ma läksin sinna nagu muusikul, lõpetasin selle 52. aastal ja siis olin peaaegu kuni käesoleva ajani ainult veel punkti alusel veetlev leedi, kõige viimane tükk. Ja siis ma leidsin juba tei. Et vanas vanusest on küll ja, ja tegin lõpu. Õppisin veel, Simm oli meile muusikakoolis, andis seal literatuuri ja muusikaajalukku jadas kiitla, muhe mees on siis vajalikud ta noh, tal natuke vahel olid, need napsutamis ootab peale, siis. Noh, eks me seal olime võib-olla nii, lasime luuslangi rohkem siis ei, ma pean käte murran siin ta täitevkomiteesse kutse ma pean minema. Olidki seal poisid vahel, nii et tõsi ta on, huumorimeelega ma lihtsalt, kas see täna ei pea minema täitevkomitees, siis saime, see jäigi meie niisuguseks hüüdlause parooli ja, ja see oli nii hea sedapidi minema. Aga muidu ta oli jah niisugune täitsa, aga see oli jah, jäi temast temast väga nii, noh. Eredalt meelde ja ta oli jah, huvitav jah, oli tõesti, sai ikka ja väga nii, sõda on rahul, et sain, Ritsing oli tore. Ritsing oli tore õppejõud ja siis oli see üks inglane Houn või? Tema andis meile Inglismaad, temale selle luuletaja abiellus ja Aira Kaaluga, jah. Ja tulin siia, siis tuli meile muusikakooli tas, kas homme rääkis murdega nagu eesti keelt ja siis seal on väga toredad tunnid, olid seal. Et selles suhtes oli meil ja lauluõpetaja, siis minul oli, üks oli kann salme alma Hablits. Need olid kõik niisugused, noh teate pest viisiga ja väga tuntud inimesed Tartu kultuuriloos ja väga tuntud ja väga nii, noh, teate, me ikka vaatasime, olime siis, noored on ikka väga suured. Aga öelge, kas teie võlus oma abikaasa, kes oli ka ja on kaua aega seotud Vanemuise teatriga, kas laulmisega võlust, ära ta, seda mina ei tea, tema, nii kuidas öeldakse vähese jutuga ega tema sassi räägime tema ära võlusid, Aioosis ikka Pilleka, aga ainuke selle seadme mõlemad olime noh, teatriinimesed ja siis oli meil väga õhtuti pimedasse Su etenduselt hakkas Tiiglailia pool kaheksast tulla pimedas koju ja joome siis võlusime üht-teist tagasi, mõelda on paljus muutunud, Vanemuise pole nendel aastatel, kui teie tegite kaasa nüüd? Jah, see on nagu öelda, et oh, meie ajal olid kõik paremad ja lapsed ja kõik olid paremad. Aga fakt on see, et meie ajal oli vistriku, mina mäletan, seda oli meil see kohusetunne ja kõik oli suurem ja ja meil olid tööd hästi palju ja siis ma mäletan, kui nüüd viimasel ajal ikka Elloy õhtuga proovi hommikuproov ja küll on palju, aga meil oli vahel hommikuproov lõunaväljaga sõitsime järve, kelle proov virisemist oli vähem, aga ma ei tea, mis nüüd on paar aastat ei tegele nendega. Aga siis. Jah, kui ird oli veel majas, tema teda kartsid kõik. Ja siis oli seekord küll nii et ega keegi paljaks ei tohtinud jääda, siis ta kuulis kamist kestaal, aga no nüüd vist nii, ma olen kuulnud oma kolleegide käest, et vot nüüd on see asi, et nii palju on töötuid ja ja nüüd ei tohi ikka puudude hiljaks jääda, paga valvel olla, varastel niilsetens sent pidi mitu korda tulge lavale laval, aga nüüd juba laval kõik. Ja nagu nüüdki raadiokomitee koor läheb, eks ole, laiali, sealt võib tulla väga edukalt, et selles suhtes distsipliinist paraneb. Kui suur oli siis Vanemuise ooperikoor kude? Eluliste? Hoi alul olid ikka väga rikk. Aga kõik ooperid ära tegime, alul oli ta, mis ta võis olla noh, kas 20 naist vast oli või vähem seda ja mehi ka umbes 15 või nii vähem veel. Ikka väga ja vanasti oli ju niiviisi kah, ma ei tea, kas nüüd on, aga näiteks nagu minuga oli, no mina olin, metsasopran teatas õieti ei olnud seda siis pointi veel pead koorid ära õppima ja anti mulle osa ka veel. Muidugi see oli väga meeldiv. Aga noh, koormus oli ikka suur ja alusai tehtud. Alul sai tehtud, selles Faustist sai tehtud Martat ja siis pärast tuli laulda veel lavataguse koorika ära. Aga ma ei tea, kuidas need vahepeal kuulsin, et nagu ei ikka ei meeldinud, kui juba Librianis teinud, aga meil oli see loomulik ja, ja selle Fausti kangeks tore lugu ka, mis võib rääkida. Nimelt Nookse lõpp, kus siis Marta pääseb taevasse kõike siis, koor pidi tulema lavale ja laulmata päästetud. Ühelt poolt olid siis need tenorid ja Sapraid teiselt poolt ässitanud lava. Nicole lavale saime, laulsime ta päästetud niiduli kolinalt avalt anda, tehtaks riputis ja köik olime seal ripud seal ja siis ei tulnud sest pääsme laulus suurt midagi välja, sest kõik hakkasid naerma ja see oli üks suur õnn, et oleks see puu meile pähe kukkunud, siis oleks seal ikka siis oli vaja teid päästaks just täpselt. No ega see kooridistsipliin ei saaks öelda, et ta oli omal ajal nii väga tugev, seal olid küllaltki siis oli niisugune asi, et ma olen minema. Kui ei meeldi ja noh, siis siis hoiti, ei olnud võtta ka, ei olnud jah. Sest tollel ajal, kui mina läksin, siis peaaegu seal muusikali lõpetajaid paar tükki olid, aga siis pärastaksid ka tulema, kõik, nii nooremad kui sina peal ja olid ka muusikalise haridusega kõik. Aga muidu jah, nüüd olevat distsipliini. Ma olen mõned korrad nende noorte neidudega nendega seal rääkinud. Nad on tegelikult väga tublid ja ja kindlasti nüüd. No ma ei saa ütelda, tootnud oma abikaasa käest, küsinud, kuidas nüüd on ka. Oi, nüüd ma ei pea nii palju ütlema lavale lavale juba ennem. Jah. Aga öelge, kui nüüd Tagasi mõelda, kui palju neid oopereid mäletate veel, kus te olete nüüd kaasa teinud ja kooris laulnud palli üks liri kolla eta kohe esimene operale, Murray koletan selles pater flai, seal tegin koori või neid geisha sinna seal ka vaheliselt väiksemad. Ja siis, kui ma hakkan ütlema, selleks mõtlema, sellest nii palju lavastuse on olnud ikka väga paljudes ooperites ja peaaegu kõigis muusikalavastusi ballekkides tegime kaasa. Mis ballets oligi? Kus me pidime allmaailma naised peaks seal olema, siis läksime, pikutasime, lavas, mitu kortse, naera, olime siis emakat. Rääkisime lasterite moi, emal pole aega emale tööle. Siis läksime lavale sinna pikutama, siis ma alati naistega naersime seal laval, vaata, kus me teeme tööd. Lapsed arvavad, et, Poeemi seal, nii, noh, meil on seal lõpuks laulda midagi, läksime, vahel saalistavad nii ilus muusika, kõike. No seal on selle nende kunstnikude väike tuba üleval pööningukambris ja siis sulle Pariisi katuste eksis. Istume vaatama nii ilus aaria seal ja kõik järsku tuleb meie koristaja, luud on õla peal, võib-olla varem seda kuulnud. Loodan niiviisi üle, õlaämber on pääse, jalutaks Pariisi katusel, selle, see oli lihtsalt nii. Rahvas hakkas muideks saalis naerma, solistid ei teadnud, mis väid läksid paanikas, et mis nüüd lahti on niisuguse ilusa aarial. Aga see oli nii koomiline, see on jäänud eluks ajaks meelde, kujutaks ette koristajamutt, läheb selle õla peale, kõnnib seal Antsikatusse, seda räägiti tükk aega. Aga öelge, kui selline pikk pausi kohtan tihti ooperis niimoodi, et kooron laval tegevusetult või siis kuulab kas siis ajatama valjut, vaatate ja jäta ikka vaatame etendust ja katsume ikka ka seal läks mõni vahel midagi tähtsat, sosistab teisele. Aga sai midagi head osta, eks ole. Ei vot ma pean selles ütlema, et niisugust asja, mille ajal ei räägitud siiski inimesed ikka proovide ajal jah, kooli saab proovida, siis ütles tegutse korral. Aga etenduse ajal ma ei tea, ikka igaks elas kaasa, võib-olla oma mõtetes ta ei teinud seda. Aga niisugust juttu ei olnud, mina küll Auseksite, neid kuuled keegagsetel, kuule mis sa täna poest Saika ja ta ei olnud seda küll inimene, kes on teatrisse tulnud, see vist väga kergesti ära ja noh, töölt laulsite kaua koolis teie koormeistrid olid ju kauaaegsele pilastavast olid küll. Alul oli meil Valdeko Viru temaatikaks hakkas ta väga laialdase muusikalise ampluaaga või kuidas öeldakse. Ja siis tuli temale tükk aega, siis tuli kosk Silvia pärast oli sirmas. Sellel ajal oli minul kolm korrasteta sirmaiseks, siis ära ja lõpuks noh, nüüd on nendele seal ahasseegaa, laulis. Või tähendab, dirigent oli, kes õpetas seal üleval ja olid leinata. Kas teil kasutati ka nagu meeskooris öeldakse, luukamber, kus tuli eraldi oma partiid ette laulda või võeti ainult kõik koosneb? Alul ma pean ütlema, ei olnud seda nii, nad mis on väga vajalik siis koorile. Et laulad seal kahekesi ja kolmekesi üks see ja oma partiid ja kõik, aga pärast pole jah, leinata mäel tuli, see juba ikka pandi seal laulma, ütleme salke sopran ja tenori, nii tegemist, väiksed ansamblid, kõik biilsete laulma. Aga Kose ajal ka ma ei mäleta, see oli väga lihtne asi. Aga jah, leinata mäel tulphil. Koolis on vähemalt selles mõttes lihtne, et kui sõnad lähevad meelest ära paigutada samuti uut solisti ei saa samuti paigutada teksti teadma. Muidugi selles suhtes on ikka kätesse kahega, siis seal kooris esitamises on niisugune väike närv sees, et kuidas need kõik läheb ja mis kuulatsialistega nad ikka hästi laulaksid. Aga pärast, kui see tükk läheb juba nii kaua seda on, sul on niivõrd pähe nagu Rummu Jüri läks veel 150 korda vist sistansul Pähe Niiport sööbinud, et sa võid ka silmad kinni ja lased ära ja sa ei lähe segamini. Aga muidugi on niisugusi momente küll olnud, et paned suu kinni ja ei laula, vahel võimsus on ikka tuleb ette. Mis siis on, kas hammas valutab? Aga muidugi pead ikka ikka ja mitte kogu aeg, sa ei saa seda teha nagu vahetes kordadel olnud. Öelge olid siis võib-olla nüüd ka kooril omad traditsioonid, kuidas te oma juubelit sünnipäevi täis või või puhkusele minekut puhkusel tulekut? Alul kui ma läksin teatrisse, oli üldse väga toredal, Elsa lamp oli meil ameti, on esimees ja mina kukkusin, kaametisin, kus. Ja siis selline väga huvitav, siis me ikka tegime tõesti pidusid ja siis oli ka rahval nii nagu ütleme, see oli siis viiekümnendat aastat. Ja kõik ikka see toit oli väga tähtis. Need peod said siis tehtud, nii rikkalikku lihakombinaadist sai toodud ja iseküpsetatud ja tehtud. Siis olid väga toredad, üks tore sugune pidu oli suures saalis oli seal mida, mis on meelde jäänud seal väga toredalt, meie solistid tegid seal nisukesi karaktereid, laulsid seal ja kolm leidus kõige suuremat tähendab selles salule ja, ja siis emad mängisid seda, teate seda isalik suurte kõhtutega, seda kastanitega seal lahe paista kuskilt nadolid, rahval oli väga lõbus ja paljud seal Aado regi laulisest ilusate Leenat sõelaga saad, sa kõik olid väga huvitav. Aga siis edaspidi Elsa lamp läks varasema oli ikka, paneme streigist ja tulite Kons toorelt pressib peale. Siis oli küll ka, jah, olid täitis see, mis peeti, oli. Nääripidu oli ja kõik. Aga lõpuks seda ei hakanud, lõpuks jäi soiku, igaüks vaatas, kuidas ise sai hakkama, jah, oligi täpselt niiviisi. Nii et siis eriti ei peetud neid, aga ma ei tea, kuidas nüüd on, ma ütlen juba paar aastat ei ole seal olnud. Ja kuidas sõidan, ma tõesti ei tea, võib-olla pead peetakse õige, palju neid nüüd hakkavad juba käima. Me prominendid ja ja niisugust rahvast rohkem, no rahaga rohkem inimestel vast omal ajal oli, teatetung oli nii suur, kõik see teatressinali, busse ja autosid maalt täis ja alati olid ikka kohtade puudus ja maalegi läksime seal maal suursündmus. Me tegime seda rõõmu, koomik oli proov, lõunal sõitsime kuskile välja, öösse tulime tagasi, alul oli ju see asi niiviisi vilebussid ja kõik kehvad, siis lükkasime talvel külmaga neid suuri busse ja seal seisis. Ja siis mis oli veel, olid need maakultuurimajad. Ma mäletan üheskoos olime sellist raviataga. Ja siis pidime seal laulupeod ja siis hakkasid tõstma klaase, vesi oli ära külmunud klassis. Ja niisuguseid momente, seda võtsime kõik nii loomulikuna ja kuidas öelda, siis kümned reisud olid toredad ja nüüd ma vaatan, kas ma olen juba no enam loobunud sellest teatritööst ja kõik vaadake, üks asi kihvatab, õhtusel terve päev täidetud läksid, olgugi, et nii noh, tööd oli palju sealt päästejalast saadud. Aga sa tegid seda väga õhinaga, nüüd tunned just teateni, tead, et noh, nagu teadlikult ära aitab. Aga siis vahel tulevad, tahaks sõnniku. Sest just seda elu tagasi, mis oli nii huvitav, et rahvas kõik maal ja igal pool tahtsid näha tagalast toredad operetina, nagu see Rummu Jüri ja ja siis see ainult unistus. No see oli, need läksid kõik rongad, kui ta nüüd Vanemuises siis lähed ja oma käe ukselingi külge panetes, süda läheb soojaks. Ja nüüd on meil teates niiviisi näiteks ka mina olen sinna ikka nagu töötaks seal tagant sisse läti naistega juttu ja oma garderoobis seal ei teegi, küsi kuule, kus sa tuled, kus sa lähed. Et selles suhtes on küll. Ja kui tahad saada paremat kohta midagi, lasta omal pileti kirjutada, nii palju austatakse küll neid, kes on eluaeg teates olnud, ei saa midagi ütelda. Ja nüüd tähelepanu, Eva, Eerik Linnumägi ning kogu Vanemuise pere. Mul on stuudiost kunagine kolleeg ja hea tuttav Margarita Voites. So homsest Tartust ja Tartus oli mu esimene töökoht ja Tartu teater oimu unelmate teater. Väiksest peale. Klienditöö on ju väga oluline. Tema on üks niisugune kõike kõike panev kõiki liikumapanev jõud ja tema on niisugune meeldiv hääl ja ja sõbralikkus ja, ja ühesõnaga noh, ma nii noor, kui ma siis olin ja niisugune naga ja ta oskas mind alati rahustada, läksin rahulikult lavale ja ma arvan, et väga suur osa leiust Erikul selles Kai mul meelde ja praeguseni, et kuidagi ta, ma tean, ma loodan, et ta kõigisse suhtlus nii hästi, aga minusse kohe ekstra hästi ja väga-väga toetav osa selles mõttes noorele artistile oli see Igatepidi vahel ikka pabistasid ka ja vahel ei olnud tervis korras ja, ja. Vanemuise teater, sa tead isegi. Ja, ja terve see Tartu, et mu hing on ikka siiamaani Tartus veel, et olgu mis võib-olla mu keha saab siia maetud, aga, aga hing jääb ilmselt sinna. Ja üldse Vanemuise teater väiksest peale. Ma mäletan ju selliseid inimesi, keda võib-olla üldse praegu, millest üldse ei räägita. Ja olen näinud sellist õitsvat plejaadi, nagu tol ajal oli, muidugi hea meelega tahaks nendest kõikidest kuskil rääkida pikemalt või lühemalt. Aga proua Eva meenutas ka, et sa olid küllaltki selline vallatu nüüd ka hiljem, kui te kokku olete saanud, oled sa öelnud sellise parooli, et Joanna, mul on häbi, tuleb ei, mina ei mäleta seda, aga ilmselt võib-olla algusajal ma võib-olla tõesti teda nähes seda võisin öelda. Kuna ta oli minut Joanna ja. Masinale tüdinud wanna, mul on nii häbi, mispärast siis? No ma usun, et ega sa ei häbene neid tööaastat Vanemuises? Ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte, see algus oli ikka väga tore ja. Ma ei häbene üldiselt midagi oma elule. Siiski igal teatril on oma nägu ja oma selline fluidum, ütleme sa oled ju laulnud hiljem kaua aega Estonia teatris ja. Kas siin oli siiski tunduvalt rohkem, et see on nagu esindus teadki nüüd Vanemuise kollektiiv oli rohkem nagu ühte hoidma. Ei, ma ei oska öelda esindusteater või ma ei ole kunagi teatrisse vast nii suhtunud sellise pilguga, aga vanem oli noh, selles mõttes, et alguses oli ju see väike teater, see oli üks niisugune väga hubane, hubane koht ja noh, kunstitempel oli ta enne seda ja pärast, kui ma siis lõpetasin ja sattusin kõikide nende nende artistide järsku kolleegiks, keda ma olen, olin enne seda imetlenud. No see oli mulle väga meelitav ja meeldiv ja muidugi ma mõtlesin tõsiselt oma tööd algusaastail ja siis tuli see suur uhke maja. Estoniasse ma sellepärast läksin, et seal olid kõik tugevad kandvad jõud, kellega, kellega nagu nagu sa ikka. Siis Georg Ots ja Hendrik Krumm ja Neeme Järvi ja sõnaga Paul Mägi oli siis nagu. No põhiline oli just see Rihole, ta oligi see seesama, seesama lugu, et see sai alustatud Vanemuises ja tehtud, aga kui see Georg Ots ja, ja ka Tiit Kuusik käis meil külas, kui, kui nende Nende meestega sai ikka koos tehtud, siis seal ikka ikka teine tunne. Mul oli ka kindlam tunne siis olla sellises tugevas kollektiivis. Aga Vanemuise kohta on omad mälestused ja ja ma ei oska neid nagu, nagu võistlema panna, kuigi muidugi Tartu Tallinn võistlevad. Aga sirvides meie arhiiviraamatut, ma leidsin väga meeldiva salvestusena, millest ühe katkenud, ega me saaksime tervitada juubilar ja ka kogu Vanemuise peret. See on omaaegne Travjaata salvestus, kus sinu partneriks on Endel Ani. Jah, õnnitlen südamest. Eevat ja Erikut tähtpäevade puhul ja, ja, ja soovin kõike, kõike meeldivat ja. Ja normaalset tervist. Jõudu. Jaa. Viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel andis Vanemuise balletis tooni Ülo rannasti. Haned olla päästnud omal ajal Rooma. Mina päästsin viiekümnendatel Vanemuise, kui muusikateatri meenutas pärast lindistamist kohvi juues Ülo rannast. Nimelt oldi toonases Tallinnas arvamusele, ega see Vanemuise ballett midagi pole. Likvideerimine, asi, tahe. Ülo rannastel oli siis tantsida peaosa ballettides basse rai purskkaev, vaskratsanik kalevipoeg. Ning kui siis kõrge komisjon oli need lavastused ära vaadanud, ei rääkinud keegi enam, et Vanemuise teatris on ballett liiast. Proovite vahel ka niimoodi ühe jala peal seista. Kas tasakaalus? Oh, ma olen oma koolimajas, vahel näitan silmale, koolimajas, tööl. Ja siis ma olen vahel teen, kui nad seal teevad oma isetegevus asja, sest ma olen vahel näitajad mõne viguri seal suu lahti vaatama. Et see jutt on ikka õiged, vanad tsirkusehobune nagu marssi, kuule. Täpselt, teil oli vist valida, kas rahvusmeeskonda jalgpallis või siis Vanemuise teatris esitantsijaks. Noh, seda jah, seda võimalust, aga oli küll aga kahjuks kas tol ajal ikka, ma ei oska ütelda, kas mis mind sundis siiski teatri heaks nagu kõik andma, mitte seda lihtsalt momendini öelda, karjääri omandama saama? Teil diplomit ei ole, aga olete stuudiumi läbidendida Urberi käe kestnud üldse teatrisse? Kui Vanemuise teatrist oli Carmeni etendus ja siis Artur Rinne kes oli tol ajal Eino, oli lavastuse juures assistendiks ja vaesti vajat esinda, lavastaks statiste pikad olid jah, tore toorid. No ja siis valiti, kuna me koolimaja oli vastas just seal teatrimäele, siis valiti 12 noormeest välja neid pikemaid ja Nende mõõdu järgi nagu mis sobisid. Ja siis sellest ajast peale sai statistina teatris töötatud punkti tasulisena. Kuna samal ajal oli Ühel Vanemuise balletirühma tantsijal oli mingi erastuudio Öelda lavastu lavatantsustuudio nime all nagu. Ja see, see vaatas, et mis toredad noormehed alust enda juurde stuudiosse, et võib-olla mingisuguseid eelteadmisi balletist ja et võib-olla saad mõnest asjaga. Nojah, sai isegi kaks õpilasõhtut tehtud. Pärast õpilasõhtute siis muidugi ida Urbelile peaballettmeister õuda väljas vaatasid, et äkki saab noormeestest täiendust Vanemuise balletirühmal. Alul ei, kõik ei läinud, aga osa õunapuu saage siis. Nojah, ei vist Puusaag oli ainukene, kes hiljem oli muidugi Estonias tantsijaks. Tema läks, aga siis mina sattusin juhuslikult üks poolteist aastat hiljem. Ja ka tänu oma sõpradele. Ma ise olin läbisõidul Tartust just. Ja, ja siis oli mind vahepeal 1000 946. aastal esimesel septembril ilma minu teadmata juba pandud kirja Vanemuise balleti, kus siis midagi siis, kui oli, kas tasapisi hakata Vanemuise teatris tegelema. Kuna teatri juures oli ka stuudio ida Urbelile Udo väljaotsa juhtimisel siis asusin sinna treeningutele ja ja muidugi proovid ja, ja juba siis tuli Romeo ja Julia etendus kus juba siis anti juba vaikselt ülesanded. Noh, läks mõni aasta siis juba arvati, et ma olen kõlbeline lööva teatud osa isegi täita esimeseks põletik, siis mul oligi kahe isanda teener, Florida osa. Eks ta muidugi oli. Küllaltki raske selles mõttes, et ei olnud ju nii suurt pagasit ega midagi, et juba rolli kanda. Kuid siis arvati, et ma olevat selle paari aastaga mitme aasta töö ära teinud. Ja nii-öelda lohutatid saad hakkama küll. Muide isegi nii huvitav, kui sega lihasargeral meil, dirigent kolime koos pärast etendust duši all, siis küsisin ükskord ta pani nii tohutu kiire tempo mulle. Et ma ei saanud õieti jalgu, aga. Ja siis ma küsisin, millesse järsk tempomuutus ja mis tahtsid mulle vigurite. Ta vastas, aga ma tahtsin ära proovida, kas sa saad hakkama, tulid auga välja. Teil ikka need looduslikud eeldused pidid väga head olema. Tasakaalu, tunne, koordinatsiooni, rütmitunne. No ilmselt küll jah, ilmselt küll, jah, kuigi ma ise eriti midagi need avastati, et mul vist erilist oleks olnud noorpõlves. Ja isegi kooli lõpetamisel seal vastaspool linnast olid siis laulmine pandi mul kolm, muidu oleks kiituskirjaga lõpetanud ja siis õpetaja, kes ütles nimelt, testib saada kunagi suur kunstnik. Aga ma pean teile laulmised, muusika kolme parema. Ei tahtnud seda Nõukogude Liidu hümni kuidagi pähe saada ega laulda. Teil ei olnud seda koreograafiakooli diplomid, muidu oleks teid kohe Estonias tõmmatud. Seda võib-olla küll jah, sest oli jah mest, tantsijate puudus on pidevalt olnud. Muidugi hiljem on ju palju kordi ettepanekud tehtud, küll lektor Anna ekstunud tolleaegne ballettmeister ja siis koreograafia direktor ja siis ta Martin oli kunsti ja valitsusel seal teatriosakonna juhataja Need käisid mulle mitmel korral nii kanna peale, et ma ikka ära tuleks, aga siiski otsustasin ikka maaliga Tartu patriooti Vanemuise patrioodi. Ja ma arvan, et ma olen õigesti teinud selles mõttes, et meie noh, üldse täiestiilia ida Urbelile lavastuse nii öelda kontseptsioonid ja asjad ja mulle sobisid. Sest ma ei ole lõppude lõpuks mingi klassikatantsijaga. Ja meil on natuke teistmoodi siiski juba natuke modernsem ja mitte puhtalt klassikalises stiilis. No ja ega seal tol ajal ja ega meil ju eriharidusega vist ei olnudki vist mitte ühtegi. Ei olnud küll ja kes seal garansulaat stuudiotes niimoodi tantsijad võtsid, need olid, andsin hiljem muidugi siis tulid juba esindatud ka Bosnia hakkas, oli üllatus ka ja seadus on ja need siis olid juba esimesed need koreograafia eriharidusega. Nii et võib arvata, et kuna teil oli selline koordinatsioonitunne ja, ja lavatunnetus, siis olite ka jalgpalliväljakul. Esi esimängija. Tuleb välja jah, et niimoodi no muidugi juba koolipõlves spordiga olen tegelenud juba maast madalast, see on kah võibolla eeldused lihtsalt juba füüsiliselt ja ma olin nagu küps kiiremini arenema ja ega nad pärast vastastikku nagu toetasid vastupidavuse ja noh, me mõtlesime sporti kah tõsiselt, need treeningud ja kõik need vastastikku nagu toetas küll Atko Viru Keemia eestlased, kuidas ma jõuan vastu pidada ja ja no ta maale ka spetsialist spordispetsialiste ütles, et imestas ja käsi ka lava taga mind vaatamas, et kuidas ma ikka jõuan. Jalad jäid ikka terveks pärast mängu. No vahel ikka sain natuke viga ja seda ka mulle hästi ei tahetud lubada, küll sedasi ballettmeister oli meil ida rubla, oli küllalt pahane. Ega ta hästi ei tahtnud, et ma jalgpalli meis teeb, muidugi ei tohtinud poksiga tegeleda, ei uisutamisega, ei langevarjuspordiga, ei tohtinud tegeleda. Nii et jah, ja sealtpoolt oli kah väga vastumeelne, salati oli, ta ütles, et ma olen kogu aeg hirmul, et äkki midagi juhtub ja ma olin ainukesena 20-l dublante. Kõik need aastat ma üksi. Nii et ütleme, 50.-test, kuni 70.-te alguses olite ikka kogu aeg Rakise rakis palju nüüd koosseis näiteks igal naiste osas just palle, pildid osas, neli koosseis, kõik teil läbi tantsitud. Eks nad paljud puhangud seda, et kuidas ma küll jõuan. Aga midagi siiski jõudsid. Aga te olete ikka vist Tartu linnas ka tuntud ja teatud. Oi, seda küll jah, seda küll ja teinekord oli päris paha lugu, kui liialt muidugi väike linn ja üldiselt igat sammu nagu oli teada ja selles mõttes oli raske. Kas ma käisin ka ülikooli eest mööda või kuidagi terve ülikooli kehand, kuhu läheb iga hommikul seal, aga ma käisin, ehitustehnikum vahetas ja siis tunti huvi juba, et kus iga hommikul läheb ränkali kursusele. Seda küll, jah. Häda on selles, et ise oled tuttav kõigile, aga teisi ei tunne. See oli paha lugu. Erik Linnumägi legendaarne inspitsient on meenutanud palju toredaid juhtumeid teatritööst ja mitmed toredad seigad on ka teiega seotud. Tuleb teil endal praegu meelde mõni lõbus juhtum? Roheline, sest eks neid ikka oli, eks Vello Linnamägi vast mäletab ise kõige paremini ühte etendust. Sellist vaskratsaniku etendus ja ta vist läks malet mängima või televiisorit vaatama ja tema pidi tõmbama. Ei sõideta pärast vahetust. Aga me ootame, ootame, ei ole seda riiet kuidagi. Sest midagi rahulikult läksid siis nad näha ja tõmbasin ise omale riide kinni. Ja tegin lühida lahti, tegin kummardsaraidil uuesti. Et see tuli liberistaligi lehm on muidugi, et kuidas see võib niimoodi juhtuda publiku lusti tegema. Seda ka, aga no muidugi ei saanud aru, et et ma ise olin seal iseteenindamise korras. No eks legendaarne roll oli teil kalevipoja osa ja kale põetend, seal on mõned naljakaid juhtumisi. Nojah, eks muidugi, kui see kivi viskamine, kui kalevpoeg sule juba ei ole, viskad võidukivi. Ja siis, kui see kivi prantsatas lavale tagasi, see mis oli jahmatamapanev lugu, oleksite vähemalt orkestrisse kukkunud ja siis see oleks nagu kadunud, isegi. See samm on, ma ei mäleta, kas see oli vist Hansson, haldja nimi, tantsija, kes tegi seda osa. Siis võttis kivi, viskas uuesti õnnetul kombel uuesti lavale tagasi, no siis ei saanud muud. Keera ennast ära ja tõmba ja et ega seal ei olnud midagi. Kiirelt etnoiverkujanud ei no ja vastuportaali jah, nii et seal küllalt lähedal, ega seal täitsa lavaauke. Sellel 200 valgustajate sild muidugi vastu seda ja nii õnnetul kombel just kaks korda. Milline osa enesele kõige enam meelde jäänud ongi? Kalevipoeg? Bergent no see oli kõige mu nii-öelda tipp ka. Siis ligi 198 etendust sai tehtud ja oleks veel teinud, aga ma ei mäletagi, mis seal juhtus. Kas need spekulatsioonid olid juba nii palju läbi? Ja selles koosseisus jah, vist olid dekreedis ja kes need olid kõik, nii et ei saanud millegipärast jäise, 100 tegemata 90 etendust. Eksast peer künka sellepärast pärast teil enesele natuke seda. Ja siis tuleb välja niimoodi jah, ega ma südamelähedane oli küll. Ja mulle meeldis just see filosoofia, kuidas seda muidugi edasi anda ja seda ma nägin seda lavastust Leningradis, tolleaegses Leningradis, Kirovi teatris ja siis seal solvegi nime all. No siis ma olin küll väga pettunud, sest juba sellest muusika selles absoluutselt mastanud nagu kõik ei olnud seda täidatud, kes meil selle korregraphenegi nurganurgas lõhurdel. Nii et see oli jah, nad arvavad ja oligi osa. Aga see oligi, tunnistati ka aasta parimaks rolliks ka. Omal ajal oli teil ka mootorpaat, mis jah, sellega. Oi, ma olen neid ehitanud ja sõitnud nendega küllalt palju huvi, oli tol ajal ega autot jõudnud tolle lasta siis vähemalt paadiehitajad ma olen olnud ja no ikka õige mitmed paadid ehitatud ja siis muidugi sai elatud ja bensiin, Ülo ta siis võis nagu sõita ma praegu küll ei kujutaks ette. Kalamees kvaliteet? Natukene jah, ega nii kirglik ma just ei olnud, aga noh. Mõnikord sai, käisime kuuritsega, tol ajal on meeles kalkuni uni, olge tema, oli ka üks meie seltskonnast, Akojektuurid, seal käisime ja siis kaselt, võtsime sealt võrkudest välja ja ta sai ka üheselt kätte, kuidagi paneb oma rinna peale niimoodi, et vaatasin, sa oled praegu rinna peal, aga varsti oled sa siin, kõhu seal. Kala tegi, lupsti oli kadunud. Ma ei ole toredaid silmi näinud. Niidetud kala nagu mõisteliselt. No teatriinimeste seltskonnas ei meenutata ainult lõbusaid juhtumeid, vaid räägitakse sageli anekdoote. Tehtud iga valitsusest räägitakse anekdooti, valitsus püsib lahtisest saime oma sõpradega kokku tartlastel tervisemajas, kus me küllalt tihti käisime. Seal oli arste ja meie näitlejaid ja lauljaid ja tantsijaid. Ja siis me tegime sellise, kuidas sotsvõistluse anekdootide rääkimises seal küll ümmargune laud ja siis muidugi Läti jooke. Aga enne ei saanud keegi jooki, kui pidi anekdoote rääkima. Rääkisime, rääkisime, mina tulin igatahes poole ära, kuskil pool üks, aga sõbrad olid hommikul poole neljani rääkinud veel, nii et järelikult neil ikka oli palju rääkida. Ega te ergist ei rääkinud? Oh, seda ka ikka jah, eks teda sai ka ikka mingil moel ja kes tema veidrustest tema ütlemistest ja tema ilusti Aga väikene vastuolu Irdiga streigitäitjad. Jah, seda küll jah, aga millegipärast ei olnud, sellepärast ta käis mulle 20 aastat peale, et ma ikka parteisse astuks juba sealt siis läks nii, et ta oli, temal oli tüdinud ja minale tüdinud sellest, sest ma ütlesin, kind väi. Aga nad arvasid, saab mingisuguse noh, kas hääletoru või omale Irdi tavaliselt on, kui ta mõnes vaimustuses, siis lähemal ajal oli teada, et võisid jalaga saada, parajas kohta ei ole väga paljudega juhtunud ja oli veel taotlusega Gunnar Kilgas ega viise diviisi maga kadunukese ka nii-öelda kõik olid sunnitud ära tulema teadist just tänu sellele Nüüd on hea küsida, millisesse erakonda kuuluda. Ausalt öeldes ma olen praegu parteitu, parteitu ja ilma erakonnata. Muidugi mu sümpaatia kuulub Isamaa ei tule. Millegipärast mulle meeldib just nende kuidas ütelda, mitte ideoloogiline ideede ja see suund. Kaua te nüüd olete siin Tallinna lähedal elanud? Oi, nüüd tuleb 15 aastat. Oma maja ei ole, ei ole kuradi jama majades, lagedel elame. Saatjaid oli ka juhuslikult vahetsem, noh, lapsed, mul siin tütar ja poeg ja siis lihtsalt. Ja võimaluse puhul noh, lihtsalt. Kuidas te olete rahul praeguse paleti olukorraga? Et nagu ma olen pettunud, aga kõik on kuidagi väga pinnale, noh omal ajal meil muidugi ma ei räägi nii-öelda suurtesse roilist balletti teistele, aga muidugi need balleti olid siiski noh, ütleme kolm tundi ja kolm pool tundi. Aga nüüd on seal 10 minutit ja 20 minutit, vaheaeg. Ja siis kõik on kuidagi pinnaline ja ma ei tea, ma ei saa nagu aru enam vist ilmselt ma olen nii palju vana juba. No nüüd on ka liikumine teisem ja modernsem, seda küll jah. Aga nojah, ei jaksa, siis mõtlesin moderdsel lihtsalt kleebitakse silti külge, et teda on moderne. Aga siiski ma ei tea, seal, seal teostuses jääb ikka millegi stuudios, ma olin jämeda ütleme, tingliku balleti ja modernsed, Ameerika balleti käisime vaatamas. Vot seal iga paa nagu ütles kohe midagi. Sest ma saan aru, ta ei olnud mitte mingisugune noh, üteldi nagu klassikalises balletis on seal lihtsalt ütlesid juba, aga praegu tundub kuidagi niuke formaalne, kõik nagu ei. Ma vaatasin isegi sind, käisime nüüd Vanemuise juubelil jälle järjekordne, mis tal oli. Saatsin krati etendust. Nii, kuidagi imelik oli, ei saanud nagu hoid, sest see muusika ja kõik see nõuab midagi muud, neist orgaaniliste siis kuidagi väga pinnaline. Ka samas vist kindlasti teeb head meelt, et meie tantsijad on juba jõudnud maailmasõda küll ei seda küll. Jah, talente on ja just just jah. Ei no omal ajal oli ju, meil oli absoluutne oli kinni kõik, no mul õnnestus natuke saada käia, aga see oli ka Poolas ja Saksamaal ja aga see oli kah nii, noh. Väga vähestel, väga vähestel. Ja kindlasti muidugi mullegi tehti seal ettepanekut sinna jääda isegi ja paari aastaga miljonäriks saada pärast rooside kasvatada, nagu aga no ma olin siiski pere siin ja loomulikult seda mõttessegi, et linna sinna nagu. Aga kindlasti teeb südame soojaks, et meil on nüüd jalgpallis rahvusmeeskond. Seda küll, jah. Muidugi ei, head meelt teeb küll ja juba väga andekad olid noored lõvid ja ja ma lootsin küll, et sealt võib-olla tuleb midagi, tõesti on nii-öelda kobedat. Aga kas need läksid laiali, minu meelest kadusid nagu ära kõik need talendid, ainult üksikud Vistan jäänud ploom ja seal võib olla kallaste ka vist oli ja need noored levi tol ajal. Aitäh teile ja kuna meil on sari nagu, mis on seotud Vanemuise teatriga, nüüd on teil võimalus oma vanu kolleege ja sõpru. Oi, suurima heameelega mad, tervitan kõiki oma vanu minuaegseid, sõpru ja kolleege, eriti Erik Linnumägi, kes ta oli ka väga hea sõber, vaata üldse spordi, nii-öelda see peaorganisaator ja temale tänu temale kõik Vanemuise võidud ja need on minu arvates kõik tema teen, et noh, see oli, tema oli selle asja hind. Niisugust Anett ja annab otsida, millise muusikaga need tervitused edasi annaks. Nüüd seda on küll raske ütelda. Muusikat on nii palju, ma ei tea, kui Ivo Linna midagi. Olete olnud nooruses lapsena paipoiss ja üldiselt olen jah pailaps olnud. Ja on, on kutsutud mind paipoisiks. Mul oli ka üks pedagoog Salman Khan, kes ütlesid kunagi, et ma ma niisama lulli läinud, siis. Sa ei ole üldse paipoiss, vaid sa oled hoopis pähk, poiss. Aga kellele peate kõige pikema pai tegema? Laulja sai? Ja Rudolf Jõksi lõia Salme kannile. Need on kun laulupedagoogi olnud, nii et alustasite, et Tallinnas ei, Tartus. Salme kani juures sain ainult ühe aasta õppida. Siis ta läks manalasse ja siis pandi mind Rudolf Jõksi juures, seal õppisin neli aastat. Konservatooriumi viimasel kursusel kutsus mind hird Vanemuise teatrisse. Ja siin ma olen olnud 32 aastat laulnud oopereid ja ka mõningaid opereti. Te olete vahepeal sisi, kael, raadio segakooris, eks ole, ja õppimise ajal olin raadio segakooris. See oli niisugune noh, elatusallikas. Sest kogu aeg õppimise ajal ma olen kogu aeg töötanud ennem kui siin Tartus olin ka juba siis töötasin siinsamas Vanemuises kooris poole kohaga seal 25 rubla palka. No see oli suur rahas Loonasse. Seda küll. Aga millal siis esimene kord oli ooperis üles astuda, kas juba õpingute ajal või pärast ja see oli õpingute ajal, see oli Estonias, sel lavastati Carmenit, siis see karm ooper Carmen oli Hendrik Rummi ajale Urve Tauts i diplomitööks. Ja siis seal kasutati ka. Normeid üliõpilasi ja ja seal sai ta mitu-mitu korda selle Carmelis muralleesi laulust. Neeme Järvi juhatusel käisime viljaga Tartus, kohtasite teda ja ahistusi saalis ja imetlesin. Aga, aga see oli juba siis aimatav, et temast tuleb üks väga. Suurekaaluline dirigent. Ja nii see oli, on ja, ja, ja oli nagu etteaimatav, lausa juttu ei ajanud siin? Ei, mina nii, nii väikevend, kes polegi nii-öelda kuhugi eriti jõudnud oma töös olen saanud teha ja, ja ooperiosasid on küllaltki palju õpitud, nüüd seoses selle juubeli, ma nagu olen ikkagi, vaatad nagu tagasi, palju neid oopereid on lauldud ja ooperi otsesest ära õpitud. Ja palju sina vähe on mahtunud. Tean, ütlevad, et neid on 59, ooperirollis küllaltki laviri järgi küllaltki kopsakas hunnik, Lawire oleks võinud ühe juurde panema üks, 60 täis oleks sobinud ilus uus. Olekski i aga sellest on, on kuus operatiivja, see annab lisa. Lisa. Balleti siia ei ole olnud ja, ja draamat ei ole laulnud. Olete lauljate hulgast, kes tõuseb hommikul üles ja võib kohe laulda, peate enne ikka hääle lahti laulma, soojaks tegema. Bei. Üldiselt pean niisuguse lauljaks, et ma õnn igal ajal laulda ka hommikul vara ja õhtul hilja öösel ka, kui vaja. Aga noh, pole eriti vajanud. Nii et südaöösel laulnud mõnel päeval ikka kindlasti mõnel peol ja võib-olla kui juubelipeol, siis, siis kindlasti. Aga niisuguseid kõigepealt võib-olla oli, oli tore toorik roll siin Ivo Kuusega ja Lehte Mark laulis ja siis oli Skarbija roll Toscast. Vaat seda, seda ma laulsin nagu konstruktori lõpetamise diplomitööks ja siis, kui ma siia tulin, siis Iida Urvel lavastas selle uuesti. Ja, ja vist see roll oli, oli hästi nii-öelda kontimööda. Hiljem oli veel palju on nisu ilusaid rolle, oma arust oli näiteks Beethoveni videeljo feedeeljo seda ooperit lavastus meil üks preemia Potsdami teatrist ja, ja see, see oli väga hea ooper. Nii minu arust siis on neid rolle veel näiteks Kraun oli Boogie pessis siis Figaro see viljapoja mäe ajajas segame küllaltki palju ja muidugi minu mida teie rohkemale laulud tähendab? Ja olen seda ka arve pidaval, lõbusat leske, 180 korda need seda sisenemisel lennu on nagu kõige kõige edukam troll teatris olnud, aga aga üldiselt ikka ma olen nii-öelda noh, niimoodi võrrelda, et tööhobune ja sõiduhobune siis ma olen ikka on nagu tööhobune ja, ja noh, minu andmed ei ole nii väljapaistvat olnud. Nagu, nagu oleks sõiduhobuseks kõlvanud. Töö on mulle meeldinud ja see on rahuldust pakkunud. Ja, ja ma ei kahetse seda, tööd olen teinud. Ja nüüd hiljem tegelen pedagoogi tööga, püüan neid niimoodi nagu Harold erikooli edasi viia ja ja aga ütlen, et ega see ei, see ei ole kerge ja see ei, ei õnnestu. Sest selle, see kool on niimoodi. Et siis kui saad selle nagu natuke kätte, siis usaldad seda kui seni, kui ise oma nahal seda tundnud ei ole, siis, siis nagu nagu ei usaldadagi seda kooli. Nojah, eks siin ole ka see probleem, et iga helilooja on oma käekirjaga on maailmas kulunud välja vaagnale laule, lüpsele Verdi laule, Putšiini laule, moodsaid laule, nii et ühe kooliga ei saa üheselt minna iga ooperiga ütleks, et just nimelt tähendab see kool sobib väga ideaalselt nii-öelda itaalia pelgampto ooperi laulmiseks. Loomulikvene ooperi laulmiseks võib-olla jah, ei ole temani sobilik, suheldakse nii elus kui ka laval ja väga tähtis on, et see partner, kellega te koos mängite, laulate, et see oleks oma olemuselt oma hingelaadilt teile vastuvõetav. Kellega teil kõige paremini on olla esimene või neid partnereid, on mul palju. Või tulla? Siia teatrisse siis oli, oli nagu naislauljad. Kalal käia, hilisused, lõbudolib jao tolliga üle antud tunded, jahi- ja kalamees. Tema nalja löötatud ka tead ja ta oli väga seltskondlik ja ja, ja oskas nagu nagu seda seltskonna vaimu ülal hoida. Kui paljudes naljadest, teie olite ka tegelikult? Noh, ma võib-olla tagasihoidlikum, aga ikka üht-teist ikkagi juhtus. Mul ei tulegi praegu midagi midagi meeleaga, need olid kõik niisugused noh Jahimeeste igapäevases lood, aga need olid, aga hiljem oli ka teisi toredaid toredaid kolleege näiteks. Ernst Raiste ja kes oli lavastaja assistent? Kaalsema kuulsus meie ja üldse palju toredaid inimesi on Vanemuise teatris olnud ja ja nendega on suheldud ja, ja aeg läheb mööda, nad kaovad või tulevad jälle uued toredad inimesed ja nii nii see 30 aastat ongi mööda veerenud keste garderoobiga. Ta on ka toredad mehed, need kolm meest paadis ja Kui see koer on, siis, Eks ekst vahet nii-öelda vaheldumisi oleme koeraga, teete koeratempe. Aga nii see elu peab olema, eks ole, ega siis inimene, aga see üks asi, mis me laval olevad enesemelu, seal emaga ja ega siin midagi midagi hõisata ei ole, iega midagi nutta ka ei ole. Minu meelest on väga normaalne ja väga üllas ja ilus elukutse on olla laulja. Võtaksin kokkuvõtlikult, kui mulle antaks veel võimalus alustada, siis siis ikkagi supiks lauljaks, Te olete laulnud, no väga tuntud trolle ja, ja sellist osi, mida kõik teavad, ütleme kasvõi tänaval jalutate tunnevad inimeste ära ka, et, et see on nüüd see. Ei, seda ma ei usu. Sest mulle see jääb niisugune mulje, et et noh, teatris olemegi grimmi all oma kostüümides ja vaevalt et nad nad üldse nii palju tähele paluut teatrile pööravad, et vot see on see või see on, see on laulja või see on. Ma arvan, et et minu ajal noh, ei olnud enam. Noh, seda, seda nii ei tähtsustatud, ma arvan, kui ma ise olin noor, siis külma vaatasin kui, kui Georg Ots tuli vastu või, või Tiit Kuusik. Oi, need on. Noh, rahvas nagu, või on teised lõbud ja teised. Üritused ja võib-olla sportlasi nagu, nagu jälgitakse, ka arvanud, see oli seal tavaline papp ja levimine tapab võib-olla levimuusika ja sport ooperimuusika operetimusiga, sest neid Võib-olla oli teatud ajal šõu uus krooni aeg siis siis oli küll, oli, oli kurb, et nagu ooperimajad on tühjad, aga neid on jällegi. Ja ei šanss kaotatud rahvas lahe olnud vahest rohkem, vahest vähem, aga, aga üldiselt. Rahvas tuleb tagasi teatrisse ja leiab sealt ja, ja see on selge, et et teater ja ooper rikka jääb. Enne ja pärast ja. Minu meelest tõusuteed, kuidas puht? Mina puhkan. Võrtsjärve ääres siis maakodus. Minul kolm täiskasvanud poega. On niisugune aktiivne puhkus, töötame ja puhkame. Vaest, sõidame ringiga. Et täitsa normaalselt ja, ja niisugune rahulik puhkus. Kui te lähete, olete paadiga Võrtsjärvele ja teil on vaja võtta kaasa kolm kassetti või, või CDd, mida kuulab tervelt. Kes oleksid seal laulmas seal, sinna ma võtaks terve ooperi. Ja see oleks. Esmajoones oleks Katarina Izmailova. Šostakovitši ooper, vot see, see ooperi noh, on on üks ilusamaid oopereid, mida võtaks kindlasti kaasa. Võtaksin kaasa graphideeljo. Aga joogilisid koldma, aga jookidest kas konjakiriski või valge viina. Tegelikult ma olen kõikidest jookidest hoidunud. Kõigi jooki ma tarbin, aga minimaalses koguses teed, ma ei teekski seal vahet. Maitseks viiskid ja konjakid. Valged viina küll ei. Ja öeldakse, et Rom jäige kangus on ikka kuusikaalia, teil on see just käes. 60. juubel, niiet. Ja säilimist aidaa. Piret Talts, kuidas te sattusite Vanemuise ooperi korjata? Ning kutsuti peadirigent, kutsus nii sattusingi. Aga enne olid paberid olemas, diplom taskus ja ei, ma olin juba 10 aastat Elleri muusikakoolis koorijuhtimise erialaõpetaja ja siis kutsuti. Aga kes teil need käed õigesti käima panid, Tõnu Kaljuste, Silvial, Andra konservatooriumis siis on kooliaastad, on kõik täie läinud? On küll, jah. Aga vist on ikka teine meeleolu, teine töö. Olla ooperikoori ees, olla selliseid kontsert kooli või isetegevusliku korjes? Ei, muidugi on, see on väga suur vahe. Esiteks on ooperis kooris enamasti kõik õppinud õppinud lauljad, erinevalt isetegevuskoorist, kuhu suhteliselt juhuslikud inimesed satuvad. Ja, ja töö on ka loomulikult absoluutselt teistsugune. Jah, siin pead laulma ja liikuma ja kõike muud tegemast. Jah, jah, no mina muidugi sellise asjaga ei tegele, nii et see on nagu lauljate probleem, kuidas on selle liikumisega hakkama saavad, aga muidugi see on, nendele nõuab oskusi. Kuidas see töö on teil korraldatud hommikul ikka proovisaalides ja siis õhtul laual? Oi jah, hommikul on kooriproovid ja etendust ettevalmistavat proovid ja õhtul etendused. Vanemuise teater on suurte traditsioonidega ja on ka siin inimesi, kes on kaua aega olnud teatriga seotud. Aga teisalt ütleme ooperikoor ja, ja selline kollektiivne nagu värskemat verd, eks ole, et oleksite hääled rohkem säravamad ja puhtamad. Jah, ja peab ütlema, et ongi koor kõvasti noorenenud isegi selle viie hooaja jooksul, mis mina nüüd siin olen, just meeskooriosas on kõvasti noorenenud. Nii et jah, noored hääled on igal juhul kasuks. Ja ega see raha vist ei ole nii suur, et tõmbaks inimesi juurde Kalse kutsumuse vajadused tulla teatrisse tööle, laulma? Jah, ma arvan küll, et see materiaalne külg ei ole sugugi see esmane, mis siia tõmba üpriski täisnädalad ja, ja teine asi, mis näiteks ka minul alguses oli võõras, on see, et nädalavahetused on ju kõik kinni, tavainimesel on ikka laupäev, pühapäev vaba, aga teatriinimestel seda ei ole, nüüd olen harjunud, aga alguses see nädalavahetus oli küll väga-väga võõras. On siiski ka neid koole, mis on üle maailma tuntud ja midagi ooperisõbrad tunnevad kõik, eks ole. Ja muidugi ja noh, oleneb ooperis, mõnel pool on tõesti ainult mõned braavohüüded, aga on ikka niukseid, väga toredaid, suuri suuri koorinumbreid, mida on tore laulda ja tore õpetada. Ja te võite ju neid ka eraldi kaua, vot ei ole vaja nüüd, kas ooper on kindlasti nüüd mängukavas või ei ole, eks ole, aga kui teha iseseisvalt kava või kas Vanemuise ooperikoor on üldse iseseisvalt esinenud, Need ei ole? Ei päris iseseisvalt niimoodi mitte lihtsalt suurvormides osalenud, aga muidugi mingit niisugust kava võiks ka teha. Oleks ka päris huvitav, igal hooajal ikka üks mingi suurvorm on kindlasti ja, ja isegi vahel kaks, nii et see on ikka noh, igatpidi vahelduskoorile. Ja nüüd südames milliste ooperist unistate, millise ooperikoori tahate tervikuna laval ära teha? Ma ei oskagi öelda, mis ma unistan, aga kuna praegu näiteks on käsil just verti hotello, siis seal on küll erakordselt niukesed, vahvad ja toredad koorinumbrid, need on küll toredad. Head vastupidamist aitäh. Teatritöö ja teatritegemine on üks suur jäämägi, millest väga palju on vee all. Ja nendel päevadel jagas teatriliitpreemiaid tublidele lavatagustele inimestele. Vanemuise kollektiivist sai preemia õmblusosakonna õmblustsehhijuhataja aimrempachoonid. Palju õnne kõigepealt. No praegu on elu huvitav oleks läinud, et paljud suurettevõtted on jagunenud väikesteks aktsiaseltsi teks. Mis juhtuks siis, kui teie firma moodus saaks ka omaette aktsiaseltsi? No siis peaks meil olema päris mitu aktsiaseltsi, kes õmblex meestele midagi, kes naistele midagi naasis, teeksime jalanõusid. Värviksime riiet eraldi võiske, väikse pesutöökoja korraldada veel. Aga ma usun ta hakkama, saaksite küll vee peal püsiks. Ja võib-olla küll, aga mitte siis enam nendes ruumides. Ma arvan, et siinse hügro läheks meile liiga kalliks siis või oleks meil kliente selle Jüri juures. Kuidas te oma töötingimustega rahul jääte? Teil on siin hea pisikene kabinet, aga, aga ülejäänud naised on siin nagu kuskil Singapuris, et kõik on silmal, vaatate, näete, mida naised teevad. Tähendab, noh, üldiselt muidugi, ega üheski teatris Eesti Eestimaal tähendab ei ole nüüd nii erilisi, eriliselt mõeldud uhkeid tingimusi meie suureks mureks on ventilatsioon. Aru, maailma üks aken on ruumil ja kui on ikka tolmused, materjalid ja liiga palav ja siis, siis me oleme natuke kuivaliasin. Aga see on lubatud ja ma arvan, et see mul ükskord parandatakse. See pidi olema võimalik täiesti. Aga kuna maja on ehitatud noh, nii nii halval ajal ja üldse need ruumid ei olnud töökojaks mõeldud Nad on hiljem kohandatud. Siis tänu sellele muidugi ei ole siin need asjad päris korras, aga me oleme hulka remonti juba teha saanud, meil on korralik revistuja ja meile on duširuumide, neid on korda tehtud juba nende käsi liigub korraga isa kõike väheneva küll. Mulle tundub, et teie osakonnas on hea mikrokliima, vaatan see õmblustöökojaruum on rohkesti lilli täis ja need on kõik ikka enam-vähem elusad lilled ja kõik on väga lopsakad, elusad lilled ja meil on niisugune lilledega, tegelikult tegeleb üksainus naistest. Ja ilmselt ma arvan, klapivad talle, aga ruum on kõrge, kõrge, valge, soe ja noh, tänud riiki, mis tähendab triikimislaua läheduses, seal taga ilmselt ka niiskus, vist. Selles mõttes on kindlasti tee kollektiivide. Huvitav, et siin iga etendusega midagi muutub. Samasuguseid kostüüme ei tehta, eks ole, nii et alati on midagi põnevat õmmelda, midagi juurde lõigata ja modelleeritakse. Ja ta on ikka reeglina alati uus. Ühtemoodi asjad meeste frakk võis, waking, need on, eriliselt ei muutu, aga kõik muud asjad on ikka alati ja iga iga etendusega saab praktiliselt midagi õppida, nii et teistel tegemist on palju, jahib igavaks küll ei lähe vähem. Praegu on maailm meie ees avanenud igas eluvaldkonnas. Kas teil on olnud ka võimalust käia kusagil kaugemal vaatamas, kuidas mujal teatrites seda tööd tehakse ja kogemusi omandamas? Paar aastat tagasi käis meilt neljaliikmeline grupp? Jah, Soomes kõige lähemal praegu. Ja nüüd värskelt kohe käis Irice Jõesaar Uppsalas ma vaatamas, kuidas tööd tehakse. Muidugi, need tingimused ja töö tegemise stiil on teistsugune, aga Ma tänan seal midagi. Nüüd nii olulist erinevust ka ei ole neil natuke natuke lihtsam või natuke rohkem higistama sama asjaga muud. Aga küll me jõuame ka ükskord sinna. Mis siis praegu töökodades valmib. Praegu me teeme Mare Tommingas kujundusel balletiõhtut, kolmeosalist siin on lausa igasuguseid, kostüüm, on lihtsamaid, on keerulisem, on ju päris keerulisi ka. Õmbleja teel siin kätte lõikab või, või nõelaga näppu torkab, milline esmapidelemist esmaabikapike esimeste vajaminevate asjadega ja no ma ei tea, side jah, riva rooli taga on juhtunud muidugi ka, et me peame minema päris sinna traumapunkti nõel nõelaga juhtub vahel niukesed, läheb sõrme ja ise kätte ei saa sealt elatud, aga õnneks ei ole niukseid asju meil rohkem vist üks või kaks üsna pika aja jooksul. Ja materjali lõigatakse kõik täpselt välja, üle ei jää midagi üle, ei hakka ikka vahel ülejäägiga teed, kui tähendab Low. Vanasti oli mingi aeg, kui me teame väga täpselt, et nüüd on väga paljud niimoodi. Meil on mingi materjal, mis suuremas koguses me toome ta toome ta suurelt üles ja, ja juurdelõiked on mul väga ökonoomsed. Ja suurest kangast lõigata saad natuke ökonoomsem, kui, kui iga püksi varjaks jupp tuua või ka iga mingi valangi jaoks eraldi jupp nii lattu tagasi. Etendus lõpeb ära. Mõõdame kangad üle ja kui allameetrimeetriseid juppe, Mei tagastreid jäävad meil lihtsalt virne vahe parandada või, või midagi neid kurikuulsaid lapitekke hakata tegema, kui ülejäänud materjal? No eks neidki viht on tehtud, siin, ma usun. Kellel aega jäänud viitsimist, aga muidu jään ellipsi väiksemaid tükke, mis ikka juurdelõikus järgi, aga meil on väga palju erinevaid materjale, eriti palju ja operettide ja noh, üldse kui on mingi huvitavam töö sissid käivad ikka aeg-ajalt küsimas meie käest, küll küll nukkudele õmblemiseks, küll materjali näidisteks, küll küll lihtsalt, kellel on huvi nihukeste erinevate riidetükkide vastuseks. On teil ikka välja kujunenud oma kindel rütm ja töögraafik või on vaja enne esietendust ka ikka mõnikord läbi lasta? Ei, läbi laskmisi, nihukesi asju meil enam ei ole. Tähendab, küllalt kindel rütm on kujunenud teatris, velje vahel muidugi me ju kõik ei olene ju, tähendab, vahel liigub etenduse. Noh, see on loomulik, et teater on ikkagi paindlik ja see ei ole mingi masstootmine siin, kus kõik on plaani pandud. Aga siis läheb natuke kiiremaks ja vahel ta lihtsalt aeglasem, kuna no sõltub näitlejatest ja künnad kuradiga päris veel ei tea, mis nad laval tegema peavad, on ikka väga raske neil väga raske neil ka ju aru saada, kuidas see kostüüm neil siis olema peab. Aga niisugust üle pea tormamisi tähendab väga harva tuleb ette, kas töökaaslasel on juba peolaudtee? Tähendab te mõtlete nüüd selle preemia puhul ja ka selle me tegime juba eile ära, see, see on meil juba tehtud. Sellega ma usun, et tikker midagi jäi alles preemiast rahalisi. Oi te mõtlete ja, ja tähendab me seda küll. Need on, millele kulutada. Ena tükike jäi kulutamiseks kääni. Ma pean päris mõtlema kohe, mis mul kõige otstarbekam oleks, meelde jääks. Millise muusikapalaga seda preemiat Meie poolt tähistaksime. Mulle väga meeldib, kui Jassi Zahharov laulab ja täiesti ükskõik mis tema repertuaarist. Hiljaaegu võis lehest lugeda, et Vanemuise teatris olid külas saksa spetsialistid. Välja töötanud liikuva tehnika juhtimiseks Windows keskkonnas arvutiprogrammi Figaro. Ja sellest leheartiklist selgus ka, et ega see Vanemuise lavatehnika polegi kiita, eriti pöörleva mootorid on väsinud, need olla toodud 34 tagasi Vladivostokist. Ja kuigi ta on sõjatehaste toodang on siiski mootoreid juba väsinud, nii et oleks aeg hakata mõtlema selle peale, et lavatehnikat uuendada. Vanemuise teatri lavastusala juhataja Lui Lääts. Lavatehnika on nüüd tõesti säärases olukorras, kus peab hakkama mõtlema kuidas minna edasi. Tähendab, ta on küllaltki hästi vastu pidanud. Peaksin ütelda nende inimeste kiituseks ütlema, et nad on head teretulnud. Seda ütlesid Saksa kolleegid, eksperdid, et. Nad olid lausa üllatunud, et 67.-st aastast tehnika töötab siiamaani nuppu vajutatakse ja sealt tuleb midagi võtta. Ei ole. No säärane siis vanaraud või kuidagi unustatakse ja räägitakse, et see, see oleks pidanud ammu ära vahetama, aga nüüd on tõesti aeg. Viimane aeg, mõtlen kolm-neli aastat veel, võib-olla see peab vastu, aga siis peab hakkama juba tõsiselt mõtlema, mida teha, kuidas teha. Siinsele sakslaste tuleku juurde tulles ongi see natuke ette nähtud. Räägime kõigepealt lahti. No laias laastus lavatehnika seostub sellesama pöördlavaga, aga peale selle on jumal tuhandeid asju. Lavatehnika hakkab orkestriaugus, kui nüüd vaatajale olla, seal on meie majas Rauli. Ta on koosnevad kolmest osast. See muidugi tähendab, ütleme ooperi külastel ei ütle mitte midagi, kes on draamaetendusi näinud, vahel need asjad tõusevad, vajuvad Koltsudes ajavad võib-olla muigele järgmine etapp pöörleva mis on praegu vabariigi suuremaid pöördlavasid. Ta on 14 meetrit, selle sees on jälle hüdraulika. Tõstetavat pindasid vajuvaid, pindasid see lava kohal on stanged meie majas jälle. Ainulaadsed. Muidugi on valikuvõimalus ikka käsitsi tõmmata. Siin on kasvõi eesriie. Siin on nüüd kõik need horisondid, mida teatrisse. Vaataja näeb nüüd, kas nad on maalitud valged horisondid, aga nad on millegi peale pandud, nad liiguvad. Ja siit edasi juba läheb alla keldrisse minna, eks kõiki neid asju peab mingi mootor tõstma. Mingi masin peab häält tegema, efekt tuleks ja nendel asjadel ongi nüüd niimoodi kiirelt rääkides väsimuse tundemärgid olemas. Samal ajal igal õhtul peab olema üks lavastusele inimene tööl, kes vajutab õigele nupule, midagi tõuseks, midagi pöörlema hakkaks, eks ole, ja siis tähendab, see on tegelikult niimoodi, et, et all keldris istuvad inimesed, kes hoolitsevad, nende tähendab masinate eest. Teised inimesed, kes neid tarbivad, valduvad kunstniku, lavastaja inspitsient korraldustele muutuste tegemiseks. Aga see kõik käib kus me nimetame seda lava puldiks. Ja, ja kas see on nüüd 67.-st aastast alates järjest muudatustega ümber tehtud, ümber tehtud, aga kuskil tema piirid ja samal ajal ei ole meie lavapull säärane sääraste võimalus tegelikult seal üks inimene töötaks, kaks töötab, aga kui juba kolm inimest töötab säärase meeter korda kaks pinna peale, siis nad paratamatult hakkavad 11 segama, seal on iseloomud. Seal on omad arusaamad ja see kõik hakata lava lavapilti segama, oleks aeg minu arvates hakata vaatama sajandi vahel. Midagi peab muutuma. Valgustustehnika juures abiks, kus pannakse vastavalt partituuri programmi, millal teine valguses täpselt, kui me oleme helitehnikat nüüd sel suvel ikka kõvasti muutunud, kaasaegsemaks teinud ja. Valgus pulti oleme muutnud, et on programmide peal, vot seesama tehnika peaks olema ka juba tulevikus. Et ta ei, teda ei mõjuta inimese tulek-minek iseloom, vaid ta allub ikkagi väga täpsele režiimile, seda huvitavamaks läheb lavapilt, seda rohkem me saame kunstnikele pakkuda võimalusi. Ja, ja muidugi see kvaliteet siis jõuab saali vaatajale ja sakslased oli juba juttu ja lehes ei kirjutatud, et sakslaste see programm oli teil siin nagu esitlusel, aga see programm nõuab küllaltki kopsaka kottide ära. Ja seda muidugi. Aga ma ikkagi jään selle juurde, et kõigepealt on vaja, et meist sõltub tõmmata või tähendab meist eraldi kõrvaltvaatajad teeksid säärase ekspertiisi, saaks teada kunagi, mida meil tegelikult vaja on, kui kaua üks sõlm vastu peabki, teine, kolmas kas seda kõike teha kompleksselt või eraldi aastatega? Selleks on vaja analüüsi ja seda saksa kolleegid kellega ma kohtusin Berliini messil kevadel olid lahkesti nõus tegema ja, ja tegid või tulid ja tegid ja teevad nüüd edasi. Lavasala või lavaalune komando tuletab meelde kosmoselaeva puldi nupp. Kui siin pildi peal vaadata, siis tõesti ta nii on. Ta on kahe arvutiekraani peal nähtav. Kui algab proov. Kui algab etendus, siis on tema seal juba ajudes. Tema muutused fikseeritakse ainult ühe käeliigutusega. Vastavalt kellaajale vastavalt vajale ise isegi on niimoodi võimalik teha, et kui kell seitse algab etendus programm käima panna ja kell 10 ta lõpetab oma töö, muidugi tuleb seal öelda ka niimoodi, et näitleja või pikemat teksti rääkida laulab pikemalt laulda või nooti rohkem. Aga ikkagi on ta üks väga hea abiline tuleviku teatri jaoks, mis lavastuses lähedal on sel ajal. Lavastus mehed, kas on nii hoolega tööd, et seda kõike peab muidugi jälgima, aga kindlasti ka vähem inimesi jälgib ja ma kordan veelkord, ta on kvaliteetsem, täpsem ja ta annab väga palju võimalusi just kunstnikule koos lavastajaga töötamiseks. Kaua te olete Vanemuise näevad? Mina olen täpselt öelda, siis mina olen 64.-st aastast alates väiks Maiema tulin. Alustasin lavatöölisena. Ja siis, kui avati uus maja 67. aastal nädala jooksul tõstis mu pealavameistriseisusesse ja sinnamaani ma olin kaua aastaid ja nüüd nüüd ma töötan lavastusele juhatajana juba pikemat aega. Milline nende aastate jooksul tegelased on olnud, kus on kõige rohkem vaevanud ja seda Tähendab neid on palju, aga ma ütleksin, niimoodi, siin mõlgub ja ma kordan seda alatasatehnilist inimestele. See nii huvitav oli Barbara fantiisennuusel lavastaja liida Urbel, Georg Sander oli kunstnik. Säärast täpsust, säärast nõudlikkust ja tol ajal vot seesama tehnika oli väga täpselt käima pandud inimeste käte jõuga sel mõistusega. Ja muidugi nõudmised olid ka teistsugused. Tol ajal praegu enam säärast muusika lavaliikumise ja stangede koostööd peaaegu enam ei näe, aga see oli täpselt välja mõõdetud sellitaktiliselt. Seal oli väga inspitsient Eerik Linnumägi, kes koordineeris seda kõike, vaata tõesti, toimis. Nooruses olid hanged, kõrgemad näod, nii ta paraku on ja tahaks, et ta tulevikus järgmistele noortel oleks ka sajandivahetusel mida meenutada uue tehnika peale Vanemuise teatri solistide, koori ja orkestri esituses eriskõlari juhatusel kõlas esimese vaatuse lõpp Eduard Tubina ooperi Barbara von Tiesenhausen. See ooper on salvestatud aastal 1971. Karmen poisi nimi ei ole meie muusikasõpradele tundmatu. Tänavusest hooajast kuulub Karmen Puis Vanemuise teatri perre. Enam ei ole vist sellist väljendit nagu suunamine, nii et teie siis tulite vabatahtlikult siia teatrisse? No ikka vabatahtlikult, Tartu sünnilinn on nende siin, ma olen eluaeg koolis käinud ja vahepeal need olid neli aastat Tallinnas ja tahtsin ikka siia tagasi. Süda tõi tagasi seda tagasi, õige. Teie juures ei saa rääkida, kuidas olete sellesse kollektiivi siis seal andeks Tunsti ju neid inimesi, kellega praegu koos töötate tundsin küll varem ja selle võrra ilmselt oli lihtsam tõesti, võib-olla. Kas on juba rakendus nii? Paljut võiks öelda, et elu on ilus, aga noh, praegu on suurtes Xerxes, ega siin tänu sellele on tõesti rakendust, palju ei saa kaevata, aga noh nüüd Verdi Othello ka seal see pisike osa Emilia. Ja siis selleks aastaks tundub, et on kõik need pärast poole nüüd kui see sealt siis välja tuleb, siis ilmselt jäävad ainult etendused. Aga noh, eks ma siis otsi ise endale tegevust. Kust pärit vanemad? O no ütleme nii, et rohkem võib-olla vanavanematelt isa on küll tunnistanud saladus katel, temal kunagi tahtis ka lauljaks saada mittegi. Ta oli lauljaks, aga, aga noh, laulavad ikka mõlemad ja vanavanemad rohkem. Vanaisa ja vanaema mäletan päris palju laulmas. Kiindumust muusikasse näitab. Jah, ilmselt küll seal isegi küsinud vanemate käest, et miks nad mulle sellise nime on pannud ja siis ilmselt mul olid sündides olnud süsimustad juuksed ja neile siin ei meeldi see, nii ta tuli, on siis ka Kalmanni temperament? Raske öelda minu eriala õpetaja Tiiu Levalt konsi ajast on ikka öelnud, et metsad on sihukesed uimased. Et noh, ma ei tea, kuidas keegi minust temperamenti leiab avaldada. Ma. Võib-olla võiks rohkem olla sedasi kirglikkust ja sellist. Ma viskasin taldrikult maha, ma hingan kolm korda sügavalt sisse ja siis kolm korda välja. Püüan rahuneda. Läheb ikka, mille peale? Noh, ma ei oskagi öelda, siukesed, kui mingid pisiasjad on tobedad, selliseid ma ei, ma ei kujutagi ette, vahest vahet poes ei teenendata, näiteks läheb seda ikka väga täis, kui inimene ei tee seda tööd, milleks ta ette nähtud. Tähendab, mina püüan omalt poolt oma tööd võimalikult hästi teha ja siis ma ei saa kuidagi aru, miks teine inimene seda ei võiks teha. Aga te olete ise ka vahel, noh, täna ei ole ikka see vanem ja siis võib ka. Kuule. Ma loodan, et mitte, ma püüan ikka endast anda maksimumi, alati lähed ikka täispangale alati veel. Võimaluste piirides, ütleme nii. Pall väga enam ei värises, teil on seal valmis pakitud tegelikult päris palju. Üllatusega veel ütlema, et teatrilaval tõepoolest ei värise, kontserdilaval väriseb rohkem siis, kui ma olen üksinda niimoodi, et ma näen publikut ka ja võib-olla võib-olla siis on natuke rohkem seda põlvevärinat, aga teatrilaval üllataval kombel ei olnud seda ma ise ka olin üllatunud täiesti. Sest et tegelikult kooli ajal ja seda võimalust ei olnud. Ei ole ju siiamaani, et orkestrit hirm oli suur, selles suhteliselt orkestriga pole laulnud ja suures saalis pole läinud ei tea ju, kuidas kuidas kõik kostab ja kõik sihuke, eks omad hirmud on ikka, aga noh, eks aeg näitab, imetlesime seda laulmist, praktikat, siis ma mõtlesin selle all seda, et te olete kavadel jah, seda küll muidugi aga, aga teatrilava on ikka teine asi, kui mingid kontsertkorras. Ma tea, ükskõik millised suurvormid või midagi sellist kooridega ja ma olen raadiokooris laulnud päris. Päris ütlen. Poolteist aastat n. On olemas kõige noorema, sest noh, loomulikult mudilaskoorist alates ikka eklastega haridusega, kooritud Tartu noortekoor ja kõik ikka hea ja ma olen siitsamast kõrvalt 10.-st koolist, et iga kord vaatan asja proovi, tulen, et näe, siin ma käisin. Aga siin on päris kõva muusikakasvatus olnud ja muusikaklass on siin kohe. Õpingute ajal ja lihtsalt proosalisel põhjusel raha oli vaja. Täiesti proosaline. Õppinud laulja palk siin teatris ei ole kui teaparg. Nojah, seda ka muidugi, aga teisest küljest jälle ma pean õnnelik olema, et ma üldse tööd sain ja et ma üldse põhikohaga tööl olen, sest et võidakse teha nii praegu, et lepinguga osa peale ja täpselt nii palju teed nagunii palju saad ka seiskunud, palju oled teinud ja, ja ega see seda tööd sinipuu otsas ei kasva ka, sest et ega tegelikult neid nii-öelda koolitatud lauljaid on ikka päris palju ja ega minu õnn võib-olla on see, et mina tulin Tartusse. Et lihtsalt siin on võib-olla pisut lihtsam seal. Tallinnas ilmselt oleks ma kooris, ma arvan. Ja teada on selline laulottena, kellel jääb meenutustes mällu, kellel mitte, aga laudel on väga-väga vajalik, saks, salvestatakse. On ikka jah, ega seepeale kõige muu on see veel ka endale ilus mälestus ja teisest ka hea kool. Sest et Clintoniga halastamata sealt kuuled, oled kodus ka harjutamise ajal mõnikord linti laulnud olen küll. Ja see on, ma ütlen, see on päris päris halastamatu öelda. No ma ei kujuta ette, kui palju meie raadio fonoteegist teie laulmist on, aga keda teie meeldati kuulasite ja kuulajate, kes teede, mitte eeskuju? Ma ütleks, et mul on praegu maailmast, on väga-väga meeldinud sessile portaali on üks niisugune noor itaalia lauljanna metsosopran, tema on tõesti selline, keda ma vaatan ja imestan, mis, missugune tehnika. Theresa Bergandsa on mulle alati väga meeldinud. Rääkimata kõigist nendest kuulsatest nimedest ega ükskõik. Alati on õppida ja alati on hea kuulata ja mõelda, et kuidas ise võiks ja Eestis samamoodi. Kõiki kuulasime meelega. Nii et kui te välismaal ringiga nüüd ei torma kohe kusagil kosmeetikapoodi, vaid läätseke plaadi. Jah, ja sinna ma jään tükiks ajaks. Öelge, palun, oli erutav tulla esimest korda üle Vanemuise teatri ukselävele. Väga põnev oli, mida ma tegema hakkan ja muidugi ma teadsin juba, mis, millised osad mind ootasid ees. Teil oli juba siis tulevik, selge? Enamvähem jah. Aga enne seda töötasin Simone. Kõigepealt õppisin ma ta kaitse juures seni Simoni juures lõpetasin tema juures. Ja siis olin raadio, koori solist ja. Ja muusikakoolis olin pedagoog. Kas lapsepõlve nii nagu selles tuntud laulus, et ema viis hälli heinamaale ja kägu kukkus ja suvi lindu? Olen linnalaps, aga perekonnas kõik laulsid kõik laulsid seal kodune viga koduneviga. Aga kes siis ütles, et ei tohiks, laulja saadaks koolipäev? See oli vist 38. aastal ja minul muusikaõpetaja Riho Päts. Ja tema viis mind. Oma abikaasa juurde õppima, et ma 14 aastaselt alustasin laulutamist. Kõige esimene esinemine oli kooli lõpuaktusel. Riho Päts saatis klaveril Mozarti hällilaul. Ja siis laulsin. Oli üks saade oli Ameerika eestlastele, laulsin solisti Su põhjamaa päikese kullast. Mis aastal see oli 38. aastal selleks siis otse-eetris või kuidas? Minu meelest toetised plaadile seal Estonia majas olise, aga kus need plaadid võivad olla, praegu ei tea? Ei ole kunagi uurinud, teil endal ei ole, nendel? Ei ole. Kõik läks ju, hävis sõja Allaris kõik ära. Kuuldemängudes tegin kaasa laste kuuldemängudes. Nii et see teatripisik olid veel lapsepõlvest selles ma ei tea, kas muidugi meeldis väga, käisin palju oopereid kuulamas. Aga millal siis enesel tuli esimest korda ooperis sulatada ja siis, kui ma lõpetasin konservatooriumi? Estonia teatris tegin oma riigieksam. See roll olid Uljana kromova moor, Kaardi vast näitasime orga. Ma vaatasin, sellepärast te hoidsite tagasi. Talvar. Kuratsiootorid ma ei mäletagi, ei teata, siis oli väga ilus, väga meloodiline ooper ja noortesõjaaegsest tegevusest. Ja see on nüüd nagu öeldakse, puhas möödanik, aga räägin nüüd klassikas, muusikas klassikalisest ooperist, mis seal oli esimene rull. Esimene roll oli, mul agaate maid küttis, aga muidugi ma ennem seda laulsin veel Estonia koosseisus. Eugen Kapi tasu letikas, Saima. Moskvas selle kunsti dekaad. No me olime siis nõndanimetatud noorte koosseisus olime Georg Ots, tegi Vambot ja mina saimat ja Paula Padrik tüki. Sir Endel Ani oli Neeme ja Evald Arctic oli mess. Noh, see ongi selline koosseis, mis hiljem osa tuli Vanemuisesse, osa Eesti koondises ja. Millal te siis Vanemuisesse tulite? Ird? Ird kutsus. Kas ma mind huvitab teha teatrisse? Muidugi. Kadunud Elsa Maasik soovitas mulle väga tulla ja mis mulle tundub, ega ta ei ole kahetsenud sedasama kunagi? Ei, absoluutselt mitte. Kui nüüd takkajärele mõelda, milles on selle Vanemuise teatri võlu, millest siin on see õhkkond teisem, ütlen, kui Estonias kuskil mujal. Ma ei oska ütelda, nüüd vahet teha selles mõttes, et Estonia kollektiiv oli väga tore ja, ja mul oli väga hea kontakt, oli, ennast tegin. Valmistasime, et omal ajal Tosca Priit Nigula karm. Aga siis, kuna mul seal oli nii lahtine, kõik see aeg läks, otsustada oli vaja ja siis ma tulin siia ja muidugi pettuaar oli vorm väga põnev. Ja teiseks, mind huvitas ka draamakülg, erinev repertuaar oli siis, ei mänginud nii ühes kui teises kooli, teine ettevõtlust näiteks hea, eks tegi, algul kasutasid seda võimalust, et esineda nii siin kui Tallinnas, külaliskäisin Tallinnas, ma laulsin Amlerist aidas ja siis Regoletas madal hennat kallama. Samal ajal Vanemuises meil tulid hitlerlased välja, Juta laulsin siis Tšaikovski ooperis kuld kingaks, laulsin aksanat. Cosi fan, tutte sortilindsid. Ja palub, on ausa tohutu saataja aidas, laulsin, aidake amnerist mõlemaid. Ja hiljem juba need Katerina Izmailova ja need ei aja käru inimestele kõige raskem mootor, mis seal olnud siis ometi me ütleme, et see vanamuusika nagu kergem lihtsalt ei taha surra väga kõrge nõudmistega hiljemgi, ideel ju välja? Albert häälingusteni läti pillamis. No Vikerlase, tal vist saanud Vanemuise teatri üheks selliseks etaloniks, aga üheks selliseks sümboliks, eks ole, see omal ajal oli isegi teatise, kutsung oli, sillast laekuks, olete te praegu keha? Dueti, esimesed kontaktid meie juurde, teiegi laulsid endale ja see on üks lõpmata vaata ilusaator, mulle tundub, et endal Anigadele vist oli kõige parem Endel aniga Ivo Kuusega mõlemi isse Johannes lükiga laulsime, olime partnerid koos nii aidas kui laid küttis ja. Evald Tordik kogu aeg vabanda, lõpmatult ara partner vist ongi väga oluline, et vastaspool oleks oma selle olemuse fluidumi auraga sobiv, eks ole, aga muidugi. Kes dirigentidest toona jaanargiale eksisteerinud alguses Janhard kell, siis oli veel üks vene rahvusest dirigent oli tol Kuušin. Ta ei olnud nii dirigendina, võib-olla see on kõige parem, aga ta oli suurepärane kontsertmeister, tundis ooperimuusikat V8. Ja ta lahkus ja ma ei tea, ma ei tea, kas ta läks Narva, kus ta läks. Muidugi helist kõlar ja. Ja siis juba Endel Nõgene ja sen Kivilo kala laulnud Toomas kapteniga tegime konsulid. Roman Matsunkonnan palju laulnud, oratooriunud see on natukene kahju ka, et see oli selline kinniaeg, et ei saanud ringi sõita, käiad praegu teatri noortel on paremad võimalused linna esinema. Eks ta muidugi ole. Mis ma sain käia, ükskord käisin Rootsis, teine kortereid Saksamaal ja amfiteatrist andsime kontserti. Potsdami oli see otsustamise leping ja aga siis muidugi oleks saanud ennast täiendada ja õppida veel kuskil, jah. Aeg oli selline aeg oli selline, jah, aga no muidugi, mina olen ma, mina sain ikka võrdlemisi palju käia ju ütleme ega Moskva ja Leningrad ja need olid ikka suured muusikakeskused, kui seal said ikka lahutas, siis see oli ikka väga tahtis. Ja olgem ausad, seal on publik oli väga-väga asjatundlik, väga tundlik ja. Ja orkestrist, orkestrit, hiilgad olla seisu kodustele loodus rohkem on andnud ka sealsed mälu jäävatel meloodiad, tekst kohe meelde või, või lihtsalt kompaktselt võtate terve seda muusikat ma enam-vähem kompaktselt. Paarist proovist piisab? No ei tea, oleneb muidugi, milline repertuaar. Kui on väga selline keeruline ja. No te juba mainisite oletooriumades tegemistega, Tartus vist teinud suurulva esitati vähem, põhiliselt ikka olite taline muude kohtadega seotud ikka Tallinnaga ja Tallinna kala. Tartus ma ei ole ainult niipalju, kui ta Tallinna orkestriga Tartus kontserte ja Mozarti reekviemi oleme loonud. Mul oli väga meeldivaks üllatuseks, kui ma siin mikrofoni lahti tegemist meenutasime üldse muusikali, rääkisime muusikast. Te olete 70.-te keskel hakkama saanud sellise toreda muusikaprogrammiga nagu musta maa muusika ja just spirituaali džässiteemaliste lauludega. Mulle meeldima spirituaali. Ja mulle väga meeldis neid lauluta ja ja siis mul olid ka neegri helilooja romanss. Noh, ja siis vilin maga, kavandasime seal sellise kontsertõhtu. Tartu Ülikooli kammerkoor oli kaastegev. Alo Põldmann tegi saatemuusikat. Siis Jaan Tooming luges eestikeelset teksti ja mina laulsin inglise keeles. Lihtsalt mulle see muusika meeldib. Sealt läheneb džässmuusikale, mis mulle ka küllaltki sümpaatne. Jazzlauljad. Meil olid, on ju kodus, on teil sellist muusikat lisaks ooperiklassikale, sellepärast mul on mõned plaadid, on jah, aga mitte palju. Nagu tuju kehval, panete siis ooperimuusika peale või panete džässmuusika? Ma ei ole praegu kaua aega niimoodi kuulanud plaadimuusikat, aga ma ei ole niisugune pidev raadiokuulaja, ma nihukest taustmuusikat ma üldse ei taha kuulata. Ma kuulans kindlalt, nagu köögis süüa teete, kas siis raadio ei mänginud siis arvutid läheb? See kaste segamine? Ei, mitte selles, aga mind lihtsalt noh, väsitab ära. Nii et niisugust, aga köögis olete meelsasti sukavardad, hoiate käes ja? Ei ole see on muuseas, aga õmblette oskan õmmelda. Aga erilist naudingut ei tundu. Nii et iseendale kostüümide võiksin teha küll ja olen teinud ka. Nojah, teil oli selles mõttes lihtne väited, nagu öeldakse piltlikult teatris kostüümid selga, millise osa kostüüm telekõige kallimale teate, ei oskagi öelda, mul on tulnud laulda selliseid osi, mis või meie mõistes negatiivis. Ja väga dramaatilise, väga traagilise osi. Jaa? Jaa. Neid on lihtsalt huvitav teha. Nad ei ole nii üheülbaliseks. Aga samas võib vist öelda, et te olete oma lemmikul lauludele sinilindudel käes. Ei, vist ei ole. Maailma ooperi temperatuur on niivõrd võimas et iga järgmine või siis laulavad, mõtled, et see oli tore ja siis, kui tuli uus, oi, seal oli tore, et te ei ole veel oma lemmiklaule. Ei ole laulnud ja jääb laulmata. Aga on teil teada, millised, mis? Oi, neid oli palju. Verd, siis on väga palju Mosmono laulmata millest väga unistasin. Leidsime, et ja. Ma olen kontsert, ütlen, laulnud neid aariaid, aga lavakuju jäi teostamata. Kui ma tulin teid siia Vanemuisesse otsima. Manuel, te olete garderoobis, nii et teil on oma garderoob alles, aga te teate, kellel sidemed. Ei, ma teen praegu muusikalidest karakterosi. Väiksed osad aga ikka väga põnev teha. Ja alati siia tulles on mingi eriline, erutav, aga noh, eks ta ole mu teine kodu. Ma ei oska ennast kujutada väljaspool seda maja. Terve mu elu on siin läinud, laval saad ikka kuju luua, siis kus on see muusika, on absoluutselt selge, sa tead, sa valitsed seda ja ei pea mõtlema, kuidas seda või teist nooti võtta. Ja, ja see on õige. Kõige kaunim päev Vanemuise aastate jooksul. Oskate seda öelda? Kui aasta või hooaeg või ma ei tea? Ei tea, kõik päevad on ilusad, mis on töörikkad olnud jah. Midagi eraldi esile tulla. Te olete nüüd selles mõttes toredast situatsioonist ühendate nagu kahte põlvkonda omaaegsete, eks ole, sest paljud tee toonased kolleegid on nüüd juba igaviku teedel ja ja nüüd on see noor põlvkond peale tulnud, kas on nüüd tunda ka, et ikka need traditsioonid püsivad siin teatris? Õhkkond läheb edasi. Läheb küll. Muidugi, iga uus põlvkond toob kaasa oma mõtted oma tegutsemise ja meil on väga toredaid noori praegu võimekad teevad toredat tööd. Jälle oma ja uute mõtetega, kas te praegu ka pedagoogid veidi veidi mõni noor laulja, tuleb teie käest küsima, kuidas seda või teist annatlike juhend. Hea meelega küsitakse. Tasuta konsultatsiooniks ja mul ikka siin käinud, küsimas ja ja väga toredate vanad arendada. Kas ei ole mõelnud ka, et teha üks korralik kala kontsetel? Ma olen selle põhimõtte järgi, kui sa oled lavalt Jaapanist lahkunud. Ja kui sa ei ole võimeline tegema enam seda sellisel tasemel, kui sa olid, siis on parem loobuda. Kui need sõnamängu kasutada, siis tee nimega seoses võib öelda, et teie ei ole kunagi Vanemuise marki täis teinud? Ei tee, aga mina ei ole seal otsust. Laevalt püüdsin mitte teha.