Stuudiokülaline on täna Soome Ylesradio toimetaja Marika Urb. Temaga ajab juttu Marje Lenk. Alustuseks kõlab laul sel ööl Marika Urbi ja teleajakirjaniku Enn Eesmaa esituses. Mis aastatel Maarika Alamets siis Eesti rahva ees esines? Oi, see on nii tükk aega tagasi, kui mina hakkasin laulmas, oli 67. aastal. Täiesti juhuslikult kohtusin tooma poegadega üldse ma pean ütlema, et juhus on minu elus väga suurt rolli mänginud. Minu tädi oli joaveskil klubi juhataja ja tooma pojad, kes sel ajal tegutsesid tselluloosi ja paberivabriku juures, läksid sinna kontserti andma ja rahvale tantsuks mängima ja minu tädi ütles, et sul on koolivaheaeg, tule sinna. Et bussis on viis noort meest, et küll nad su kaasa võtavad. Ja mina istusin bussi ja terve tee muidugi niukene, häbelik kooliplika, nagu ma siis olin. Sõitsin nendega seal ja nad vestlesid muusikast ja mina ka armastasin muusikat ja olin ka oma koolipidudel laulnud solistina paljuja. Eks noorenole niisugune väga ninatark ja seal Aaregreelis mani mäletan, ta laulis Ave Mariat ja laulis natukene valesti, ühe kohar ja ninaka plika ja ma ütlesin talle, et kuule, hei, et see ei ole nii, et seda lauldakse hoopis nii. Ja poisid siis muidugi võtsid sellest minu ütlemisest kohe kindlasti, nii et noh, kui sa nii tark oled, siis laula ise. Ja mina laulsin selle laulu ja siis paar nädalat läks mööda, ma tulin koolivaheajal tagasi ja toome pojad helistasid mulle koju ja küsis, et kas me tahaks tulla natukene laulma ja orelit mängima ja oma esimese koos elanud, ah mis ma siin paar laulu ja mängisin üldse orel. Akorde taustaks. Ja sealt siis läks. Minu arust see oli üks kõige toredam aeg. Just 60.-te lõpp ja eesti muusikas ju juhtus nii palju ja ja siis ma kohtusin Ivo Linnaga ja Tarmo Pihlap iga ja ja Jaak Joalaga ja nendega laulsin vahepeal koos ja niisugune tore aeg oli kuidagi. Võib-olla see on ka sellest, et, et nüüd kole nagu kuldsesse keskikka jõudmas, et siis tundub noorus nii kaunina, et hakati realiseerima neid aegu, aga siiski selline tunne kõikidele rasketele aegadele vaatamata oli niisugune muusikute vaheline tunne oli olemas ja hoiti ühte ja ja käidi koos pidudel ja käidi koos kontserditel teatris ja laulsin tooma poegadega veel seitsmekümnendatel aastatel Ki. Aga nagu ikka inimesed kasvavad ja kasvavad eri suundades, nii ka meie bänd kahjuks lagunes, aga, aga muusika vastu armastus jäi ja siis ma mäletan Üheksandal aastal Kustas Kikega pakkus mulle tööd ja leiba lühikeseks ajaks, laulsin tema orkestriga ja, ja olid esinemised televisioonis ja ega see aeg ei olnud niimoodi, et mõtlesid, et ah nüüd minust saab laulja. See oli nagu kuskil kõrvale, sellepärast et ma ikkagi õppisin. Ma käisin keskkoolis ja pärast keskkooli läksin Pedasse inglise keelt õppima ja ja nagu paralleelselt oli kogu aeg mingi muu elu. Ega ma kunagi arvanud, et must lauljat saab. Niisuguses varietees nagu oli Astoria ja Ja kui 78. aastal sündis mu tütar siis nagu laulmine jäi täiesti ja alles neli aastat tagasi. Vanad jätsimehed ütlesid mulle, et kas ma ei tahaks tulla tselluloosiklubisse uuesti tantsuks laulma ja siis ma kaks aastat laulsin. Iga laupäev tegid Kambeki Kambekkinud Kambegis nimetaja õitsema, palun, keegi ei kasutaks minu kohta nimetust laulja, sest et ma olen muusikaharrastaja ja armastan muusikat väga. Ja minu töö liitub muusikaga palju, sest et Soome üle saada, sest ma teen aga palju muusikasaateid. Selleks oli ehk see minu eelnev elu täiesti vajalik, et ma oskaks mõista muusikat, et ma tunneksin muusikuid. Ja, ja et mul oleks mul kujunes välja oma muusikamaitse. Aga lauljat, eks ma pean Silvi Vraiti ja pean Kare Kauksi lauljateks ja ja muide, üllatusin ka positiivselt, kui nüüd kuulasin muusikat, et reid kromelil on väga häid lindistusi, nemad on lauljad. Mina olen toimetaja, kes armastab muusikat. Angedes. Keda sa tol ajal imetlesid, olid seal ka omad lemmikud? Marju Kuut oli täiesti niisugune laulja, keda, kelle poole ma vaatasin alt ülesse, te olite suured sõbrannad ka? Olime sõbrad ka ja, ja kindlasti oleksime edasi, aga nagu elu on viinud meid täiesti eri eri maadesse elama ja kontakt on kahjuks antud hetkel katkenud, aga aga Marju Kuut? No ma ütlen olin, sest ma ei tea, milline ta praegu on lauljana, aga ta oli sündinud talent sellepärast et nii kaua, kui ta elas muusikat, kas oli ta täiesti esimene inimesena ehk nii nagu me kõik igasugused iseloomujooni on jaa, jaa. Ja kõikidele võiks ju midagi ette heita, aga ma mõtlen seda, et nii nagu tema tajus muusikat ja nagu ta elas, muusikesed, sellist talenti meil ei ole pärast seda olnud kõik need džässilauljaid, kes meil on siin olnud, et Els Himma ja ja no ütleme, Silvi Vrait laulab džässi kenasti, aga. Ma ütleksin niimoodi, et võib-olla siiliga improviseerin niimoodi, nagu Marju suutis improviseerida. Ta elas muusikas, tema peas, liikusid igasuguseid harmooniat ja ja ta mängis flööti väga kenasti ja, ja ja ma mäletan seda, et tol ajal ei olnud ju, oli väga raske, ütleme veel seitsmekümnendatel aastatel, et kellelgi oli oma stuudio kodus, aga temal oma Õismäe kodus, kui ta selle kodu SAISis oma toas oli klaver ja bass ja, ja igasuguseid pille ja oma pojaga koosnevad, mängisid makile muusikat ja kuulasid, kas õnnestus või mitte ja, ja ma tean seda sellepärast, et viimastel aastatel enne seda, kui Marju Kuut lahkus Eestist. Ma kirjutasin talle inglise keeles laulusõnu, koos sündisid mitmed laulud ja. Praegu ma mõtlen seda, et kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel oli mari aare tema esitatud, see pole see. Valter Ojakääru laul laulab seda ikka fantastiliselt. Ja siis nii see Pole see? E. Kui. BRS tähendab hõbe ja Agassi Boris. Ma Ta nikkustunud kolletest. Pooles pooles. Kui siin ikka niites Ja kui mina ja ongi üles, mis siis pole see põles. Jakk kuis Oluv, Errnes ja siis on kindel, et see pole. Kui ta viljad Kuits. Kuulis. Mõnda meest imetlesid Jaak Joalat kindlasti sellepärast, et ta on siiski väga andekas nii pillimehena kui lauljana. Tema on kindlasti talent ja näiteks noorteid pihlakit ma ei tea, kui noor naine on aga aga siis ta oli noor poiss seitsmekümnendatel aastatel ja ta on ka väga andekas ja kuidas tol ajal maksti, kas rahalises mõttes tasus ära ka see vaev? Või tegid seda lihtsalt lusti pärast, ei mõelnudki rahale? Ausalt öeldes ei mõelnudki rahale, ma mäletan, et klubist maksti meile kuus, 30 või 35 rubla selle eest, et me kaks korda nädalas seal esinesime. Aga 35 rubla tol ajal noorele plikale. See oli suur raha ja eelkõige see oli selline uhkuse tunnet. Ma ei peagi iga nädal paluma isa või ema käest raha. Et osta kommi või käia kinos. Et ma võin ise ka midagi endale lubada. Ja, ja niisugust mentaliteeti, et noh, et ah, lähme sinna mängima, et sealt saab mitusada rubla inimese kohta. Sellist asja ei olnud. Aga võib-olla siis olid ise nii noor, et ei osanudki kõike rahasse ümber arvestada. Aga teiselt poolt ka iseloomust see kindlasti ei ole. Need, et ega ma nüüd ka eriti hea matemaatik ei ole, et ma tulen ots-otsaga kokku, aga et mul oleks mingeid suuri säästa, seda ei ole. See on kindlasti ka iseloomu küsimus. No praegu valitseb rõivamoes 60.-te aastate stiil. Kas võib muusika kohta ka sedasama öelda või on need 60.-te aastate lood ikka moes olnud? Ei, nad on ikka moes olnud ja üldse kogu see 60.-te aastate kultuur biitlid, Bob Dylan, siis loodi sellist muusikat, mis inimestele meelde. Palju sinagi näiteks praegu tead neid uusi bände, kes elektrooniliselt loovad muusikat, ei tule ühtegi meloodiat meelde, aga nemad klid aluse muusikale popmuusikale aluse ja sellepärast nad jäävad ka meelde, sest et inimesed vajavad niisugust muusikat, mida nad võiksid ise kaasa laulda. Sel ajal loodi meloodilise meloodilise muusikat seitsmekümnendatel aastatel kaloodi muusikat ja meeles mõningad ansamblid. Aga ikkagi on vist nii, et see aeg, kui sa ise kasvad ja sinust kujuneb inimene selle aja muusika ja asjad jäävad meelde. Ja mina kasvasin kuuekümnendatel aastatel loodetavasti inimeseks. Ja need asjad on meeles ja, ja nüüd Bob Dylan sai just 50. Biitlid on juba täiskasvanud ja nad ikkagi veel teevad ilma muusikamaailmas. Tähendab seda. Et nad on nii suured professionaalid. Ja näiteks 60.-te aastate muusikast on ju tehtud nii palju arranžeeringuid. Kõik maailmakuulsad lauljad laulavad, seda võtame näiteks elavičerali kaanbalmil, lao, mis on? No tiitlite lauluna juba täiesti korralik ja hea muusika, aga tema on teinud sellest veel oma fantastilise versiooni. Sa töötasid 16 aastat Eesti raadio soomesaadete toimetuses. Nüüd oled sa tööl soome üles, raadios. Kas sa võid öelda, et sa soomlaste maitset tunned ka juba? No eks ma ikka mingil määral tunnen, sellepärast et ma teadsin ju ennem juba, millist muusikat nad armastavad. Noored kuulavad rokki ja Hewitt ja ja Poppy ja ükskõik mida, aga vanemad inimesed on ikka sellisel Vumpa liinil ja meelelahutusmuusikaliinil ja muidugi ikka on tähtis muusikas see, et sa saaksid aru, millest lauldakse, nii et kindlasti suuremas osas tahavad soomlased kuulata ikkagi soomekeelset muusikat, see lugu ise võib-olla kuskilt Ameerikast pärit ja näiteks ma tean seda, et et mõnikord, kui sa mängid raadiost džässmuusikat või mängid mingit uuemat popmuusika, siis tuleb niisugust vastukaja, et miks, miks te mängite seda? Muide üldse soome kuulajad on väga aktiivsed üliaktiivsed isegi ma ütleksin, ma ei mäleta, et meie raadiosse oleks nii palju kirju saadetud või telefonikõnesid olnud, aga Soomes on kohatu, töötab raadios niinimetatud kuulajate toimetus, kui alates hommikul kella kaheksast õhtul kella 10-ni võib helistada ja öelda iga saate toimetaja kohta, mis temast arvatakse. Ja kunagi ju keegi ei helista siis kui miski meeldib. Nii see on inimlik, sul on äris tugevasti tunda juba seda soome aktsenti, aga siis ta suunab senti oli mul juba ennemgi, sellepärast et ma töötasin siin ka soome keeles ja kui sa loed näiteks teksti paberilt, oled kogu elu lugenud teksti alguses teksti paberilt soome keeles ja siis hakanud rääkima soome keeles ja ja mõtleme soome keeles, sest muidu ei saaks üldse soome keeles saateid teha võõrkeeles, mistahes muus keeles. Võõrkeeles peab ise mõtlema. Soomlased vist aru isas eestlane oled, nad ei arva, et ma olen eestlane, aga minu käest on mõnikord küsitud, kas ma olen soomerootslane, sellepärast et mõningat grammatilised vead, mida ma siiski veel keeles teen on just sellised, mis on tüüpilised Soome rootslastele. Et näiteks kolmandas pöördes olevikus verbi lõpus kaks vokaali, need on minu jaoks liialt pikad. Mulle tundub, et ma ei suuda neid nii pikalt öelda, mul saab õhk otsa. Aga, aga üldiselt eestlaseks peetakse mind väga harva, ütleksin nii, nagu Ivo Linna laulab oma laulus, et eestlane olen, eestlaseks jään, ma ei häbene seda, et ma olen eestlane ja ma ei tahagi olla keegi muu. Ja olen seda ka elades Soomes. Täpselt samuti on eestlane minu tütar. Aga Soomes elades välismaalasena, tahan ma ütelda seda, et keegi ei arvaks, et see on kerge. Elada. Isegi kui see tundub nii lähedal olevat on väga raske ja Soome ühiskond on äärmiselt suletud, tan veelgi suletud juhtum, kui meie ühiskond ja võõramaalast võetakse siin-seal omaks. Väga-väga harva. Aga raadiomajas, kuidas sa ennast tunned? Raadios, töökollektiivis ma tunnen ennast hästi nagu ikka, kui sa oled suutnud ennast tõestada, mis sa oled, midagi, kes sa oled, mida sa oskad teha. Töö kiidab tegijat, see ütlus pädet seal ka. Et kolleegide osas nagu ei ole mingit etteheitmist, vastupidi kui ma eelmisel suvel alustasin seal tööd, siis igakülgset abi anti mulle nii tehnilist kui keelelist, kui nagu ideedele aidati realiseerida. Et selles suhtes ma ei saa midagi ütelda. Aga muidugi konkurents on seal küll olemas, tähendab, sa pead olema hea ja mõnikord isegi rohkem kui hea ja iga tööga sa pead tõestama, et sa suudad midagi. Ega seal ei ole niimoodi, näiteks mina olen Johvilans toimetaja, mul ei ole mingisugust alalist palka, et ma lähen iga hommik tööle ja ja saan raha selle eest vaid kui ma olen teinud ühe töö, siis mulle pakutakse järgmist, kui nad on selle eelmisega rahul. Nii et vähe neurootiline on see minu olemine seal selles mõttes, et et ma võin olla sugugi kindel, et kuu aja pärast mul on tööd. Aga antud hetkel on tööd ja ja mulle meeldib raadiot või ma ei oskagi ette kujutada, mida muud ma võiksin teha. Sulle makstakse hästi? Ütleksin normaalselt, et minu keskmiselt võetes toimetajate palka saan mina keskmiselt, aga see just oleneb sellest, et mul ei ole veel nii meeletult tööd raadios. Nii et sa ei pea otsima odavaid poode. Ei, ja üldse ma pean ütlema, et ma käin poes väga harva, ma käin poes ainult ostmas süüa, sellepärast et. See niisugune poodides käimine, see on õudsalt väsitab, kui sul ei ole väga palju raha ja minul veel ei ole väga palju raha siis sa pead ikkagi vaatama natukene ja mõtlema ja kalkuleerima, mida sa võid endale lubada, mida mitte. See teadmine, et need asjad seal on, see on hea teadmine. Ma tean, et kui ma kunagi vajan, mul on raha, siis ma lähen ja ostan. Aga ma, Ma ütleksin seda, et ah, seal on nii tore asi, et aegu kahju, ma võin seda endale lubada. Aga üldse ei mõtle seda, sest see ei ole üldse oluline. Mulle on oluline see, et ma saaksin tööd teha, sellepärast et mina ei oska olla koduproua, kuigi mul selleks oleks olnud võimalust. Ma armastan tööd ja üldse nagu nõukogude naised ja eesti naised eriti armastavad töötaja ja ma ei kujutaks ette, et ma ei teeks tööd, see on number üks teine number üks on muidugi see, et minu lapsel läheks hästi, et tema adapteerus ühiskonda ja ausalt öeldes minu tütrel läks Soome ühiskonda sisseelamine palju kiiremini kui miinusest. Lapsed võtavad omaks kõik väga kiiresti. Kolmveerand aastaga on õppinud rääkima täiesti perfektselt soome keelt ja läheb koolis hästi eesti koolidele. Siiski tahan öelda, suur aitäh, et nad annavad meie lastele väga hea baasi uskuma tulpdiabaasi matemaatikas ja üldse nagu mõtlemiseks. Et näiteks kuigi ta õppis võõrkeeles, siis juba esimese paari kuu jooksul õpetaja ütles, et on kolme-nelja esimese lapse hulgas. Ta on arukas. Aga ma mõtlen, et see on just tänu sellele, et viis esimest aastat õppis täiesti koolis, kus pandi väga hea baasteadmistele. On küll üks suur erinevus Eesti ja Soome koolide vahel, nimelt see, et meie koolides pannakse rõhku praktilistele teadmistele aga Soome koolides last õpetatakse loovusele esimesest klassist alates. Ma ei tea ühtegi asja, et ta oleks kodus õppinud, välja arvatud need testid, mis on oi, need kontrolltööd. Et siis on õppinud mingi ütleme, neli viis peatükki korraga, aga kõik ülejäänud töö tehakse koolis iseseisvalt lapsed ise üritada asjadest aru saada ja siis õpetaja aitab neid, kui nad ei saa aru, aga midagi niisugust, et pidevalt antakse meeletult õpid, õpivad terve päeva koolis ja õhtupoolikul kodus sellist asja ei ole, need laste, kui nemad tulevad kuskil nelja ajal koolist koju, siis nendel tõesti see aeg on vaba aeg ja see on hea asi. Siseid, tule pingelastele ja, ja lapsed lähevad meelsasti järgmisel hommikul kooli. Ma ei ole kordagi kuulnud, et mu tütar oleks ütelnud mulle, et ja temaga, siis ma võin täna koolist koju jääda, aga kui ta eestis õppisis poppi viskamise tahtmis oli sageli ainult et ma olen nii range emmed, ma ei lasknud ta koolist ära jääda. Kuidas üldse eestlastesse suhtumine on ja mida meist arvatakse ja kuidas ma ütleksin, tavaline soomlane teadmist äärmiselt vähe. Me kujutame siin ette, et nad kõik teavad, kes eestlased on ja kui tublid me oleme ja nad tahavad kõik meid aidata. See ei ole nii. Tegelikult ütleme, Tuglase seltsi ümber olevad inimesed näputäis, intelligentsed, teavad meist ja tahavad meist teada ja mõnede organisatsioonide tasemel aidatakse meid. Aga tavaline inimene ei tea meist midagi ja näiteks see, mis Soome ajakirjanduses Eestist läbi jookseb väga sageli võib jääda üldse väärarvamus. Näiteks kui algasid need sündmused jaanuaris Leedus, siis Soome ajakirjanduse kaudu jäi selline tunne, et kõik on juba maha löödud. Nii et ma võtsin telefoni kätte ja helistasin Tallinnasse, küsinud, mis on, et et issand jumal, et mis seal tehakse, notitakse teid maha. Tähendab see informatsioon võimendab seda asja, mis siin on siis tegelikult, kui ma tulen siia ja olen küsinud mitmete inimeste sinugi käest, küsisin, et kuidas te elate, siis ma saan aru, et et jah, elu on raske, aga elada ju saab. Et kõige hullem on see teadmatus homse pärast on suur. Aga et kui sa teed tööd ja, ja on võimalik ära elada, ainult et enam ei osteta nii suures koguses asju. Aga kui ma loen soome lehti või loen näiteks rootsi lehti, siis jääb selline tunne, et poes midagi süüa ei ole. Te kõik olete näljas. Ja siis näiteks tavaline soome, kui tal on tuttavad Eestis ikka maa, saab hoopis teise mulje siis kui sul on mõni lähedane inimene või mõni sõber või mõni tuttav. Ja need soomlased, kellel on kontakte siiapoole, täiesti eraisikute tasemel. Nemad muidugi teevad rohkem Eestist. Aga et arvata, et, et soomlased meile appi tulevad või et nad nik kohutavalt tahavad meid aidata, et see on täiesti väär. Kui me midagi teha tahame, siis ainult ise ikka selle eestlase kangekaelsus ega sirge seljaga edasi. Võib-olla samm tagasi ja jälle kolm sammu edasi. Et mingit abi sealt loota. Ta ei ole ainus asi see, et pidevalt sööta inimeste teadvusesse. Siiski, et me oleme olemas ja meiega eksisteerime ja et kõik need asjad ei ole sugugi nii hullud, nagu siin on. Ja näiteks niisugused. Soome keeles öeldakse Roska lehel, et nii nagu on Iltalehti ja see on rämpslehed, mis elavadki ainult sensatsiooni peal, siis seal on pidevalt juttu. Ei, ma väga vabandan eesti liitsidest, kes teenivad valuuta estraad, seal müüvad ennast väga odavalt või siis eesti maffiameestest või, või näiteks inimestest, kes narkootikumidega raha teevad seal. Et selliste informatsioonide abil müüvad nad seda lehte, aga see nii halb näide meile siis on jälle Eesti rahvale niisugune miinus või näiteks see, et veel paar aastat tagasi, kui ma käisin suvel Soomes, siis üks inimene ütles mulle täiesti juhuslik mööduja mingis situatsioonis, et ah, mis neist eestlastest loota, kui te käite teemat varastamas ja briljanti varastanud. Ega sellised asjad ei ole head, vot sellepärast on vaja just, et eesti kultuur leviks Soomes ja et nad näeksid, et on olemas ka midagi muud, nii nagu iga rahvuse hulgas. Ega soomlaste hulgas ei ole ju ka kõik briljantne. Ja võib-olla soomlaste hulgas on sellist kadedust veel rohkemgi ja rassismi kindlasti. Milles see väljendub? See väljendub selles, kui sa tuled nendega koos kas või samale tööturule võistlema siis ta vihkab sind juba sellepärast, et sa oled välismaalane, oled temaga koos võistlema, sest et välismaalasena sageli näed mõningaid asju hoopis teisiti. Nii nagu nüüdki ma näen eesti asju natukene teistmoodi siis kui ma olin ise siin sees. Või näiteks see, et Sa ei peagi midagi tegema, sa isegi parem olema. Aga see, et sa oled välismaalane, sinu kõnest, sinu rääkimised stiilist siiski tuleb välja see, et sa ei ole päris soomlane, kuigi sa võid rääkida perfektselt soome keelt. Et see on just selline, nagu ma ennem ütlesin, suletud ühiskond, kedagi sinna ei taheta, tahetakse olla ise. Ma tean, et sul, kui sa Tallinnas veel töötasid, sul oli Soomes väga palju sõpru. Kas sa võid seda ka praegu öelda? Vaat sõprusega on niisugune asi, et on sõpru ja sõpru. Mul on tõesti jäänud kolm väga head sõpra, kes on mind toetanud ja professionaalselt mind aidanud. Kaks sõpra on raadios ja üks on täiesti hoopis teisest ooperist. Et nemad on jäänud. Aga väga paljud, keda siin ikka aitasid ja ilma rahata tõlkisid ja lihtsalt sellepärast, et oli hea, et meie asjast räägiti sealpool. Sageli on nii, et nad lähevad kitsa koridori, teisel pool seina äärt ja keeravad pilgu ära, sest et ei taheta adaptereid, aga see võib tuleneda sellest, et Soomes üldse tundub see keretamise kultuur olevat nagu ära kadunud ei lapsed ega ka täiskasvanud. Kui nad astuvad uksest sisse, ei ütle sulle tere samuti ütleme sulenägemist, kui nad ära lähevad, et et see oli ka täielik šokk mulle. Et inimesed ei tervita ega ütle tere, ega head aega ei tänata. Täitsa imelik, aga mis nende sõpradega on juhtunud, mida nad siis pelgavad, pelgavad, et äkki sa tahad midagi veel nendest saada. Eks nad pelgavad kindlasti seda, et kui inimene tuleb ju elama välismaale ja loomulikult algus on raske ja ma pean ütlema ka, et kaks esimest kuud oli mul küll sageli mõte, et ma tulen koju tagasi. Minu abikaasa on väga tore inimene, ta aitas nagu sellest üle saada, seda enam, et on ise väga pikka aega Ameerikas elanud ja teadis väga hästi, mis tähendab emigrandina või üldse välismaalasena võõral maal elada. Võib-olla need sõbrad arvasid, et ma vajan nagu abi, et nad aitaks mul tööd otsida ja. Ma ei, ma ei oska ütelda, sellepärast et mina suhtun sõprusesse natukene teisiti ja kui ollakse sõber, siis see tähendab seda, et ollakse ka halbadel aegadel koos. Ega soomlastel ei meeldi see, et me nende tööturule tuleme, sellepärast näiteks praegu juba on 200000 töötut Soomes ja see arv veel kasvab ja on ennustatud, et detsembris tuleb veel suur hulk töötuid juurde. Nagu kaks aastat tagasi kirjutati, meie lehtedes vajatakse Eestis tööjõudu ja ja meil juba kardeti, et kõik jooksevad valuutat teenima. Soome siis praegu seda kartust ei tohiks küll enam olla, sellepärast et et kõik vabad töökohad, soomlased ise võtavad need ära ja tehakse sellist tööd, isegi, mida peeti vanasti, nagu halvakstööks oli aega, kus ei läinud keegi koristama ka need inimesed, kes oma põhitöökohast nagu lahti saanud ja on jäänud töökohast ilma, lähevad koristama ja teevad kõiki, nii et et eestlastel antud hetkel ei ole Soome tööturul vist enam palju võimalusi. Ma räägi ainult eestlastest võtamingelased, kes on ju siiski soomlastele, peaksid olema väga lähedased. Ega ka neid ei sallita, ametlik versioon on, et nad on nagu palu muutajad ehk ma kodumaale tagasipöördujad. Aga ka nendesse suhtutakse nii kuunisuse vaesesse, väikesesse vennakesse, keda ei taheta oma perre võtta. Aga mis siis rääkida veel neegritest ja Aasiast tulnud inimestest, no mustanahalised, see ei tuleks üldse kõne alla, Soomele on veel palju õppimist selles suhtes, et haavas hakkaks omaks võtma välismaalast või suutma vähemalt välismaalast. Inimesena. Ametlikul tasemel tehakse muidugi kõik, et, et oleks oleks asjad korras, aga aga inimeste teadvusesse tuleb see asi kasvatada. Ja see on aastatepikkune töö. Nemad kujutavad ette, et soomlane maksab makse ja et miks ta peaks maksma makse selleks, et mõni mustanahaline saaks tulla soome elama. Aga nemad ju täpselt samuti peavad hakkama Soome ühiskonnas tööd tegema. Nad ei mõtle nii kaugele, et, et ega ükski välismaalane ei saa elada ja mingitest toetusrahadest, sellepärast et need toetusrahad on, esiteks, nad on väga väikesed, teises, neid ei maksta lõpmatuseni. Näiteks omalasedki, kes on praegu tunud Soome ega neile ei maksta ju mingit suurt raha ja maksta lõpmatuseni vaid esimene kolm kuud või poolaastal nelja õpetatakse soome keelt ja nad peavad varsti hakkama ise hakkama saama selles ühiskonnas. Aga no nii kaugele ei mõtle, tema ainult teab seda, et neile makstakse abiraha ja mic ja makstakse kindlasti nendest maksudest, mida soomlane maksab ja maksud on Soomest teatavasti küllalt suured, nii et kuni 61 protsenti sinu palgast olenevalt sellest, kui palju sa teenid, võib ära minna praegu Soomes takse lammast ehk eesti keeli majanduslikust depressioonist. On kahesuguseid arvamusi. On arvamusi, et see on kunstlikult esile kutsutud, see majanduslik depressioon ja räägitakse ainult sellepärast, et inimesed ei hakkaks streikima ja palgalisa nõudma. Aga teiselt poolt öeldakse, et, et seoses Euroopa ühendusega ja sellega, et majanduselus on praegu palju segast ja keegi ei tea, mismoodi Euroopa hakkab majanduslikud välja nägema 92.-st aastast alates, et see on tekitanud segadust. Aga selge on see, et igal poolfirmad piiravad oma tegevust igasuguseid, et kingitusi ja annetusi ei tehta enam organisatsioonide poolt, samuti piiratakse töökollektiiv ja üks inimene peab tegema nüüd juba kahe inimese töö sama palga eest, et probleeme on, aga ma mõtlen siiski, et kui inimesel on Soomes töö siis ta võib küllalt lähedalt ära elada. Muidugi, kui tal ei pea olema parem televiisor kui naabril või parema auto kui sõbral või kui ta tahab ära elada lihtsalt ja, ja käia ka paar korda aastas kuskil reisimas ja siis ma usun, et niisuguse keskmise palgaga töömees suudab seda teha. Aga rahaga on ka selline asi, kui ta on palju, siis tahaks ikka rohkem saada ja. Mina ei tea minule piisab sellest, kui kui lihtsalt, et süüa ja käia kinos ja teatris ja võib-olla siis ükskord lubada aastas endale kuskile reisida. Lähex Puiestee. Sa teed ka ühiseid programme põhiliselt? Jah? Jah, niisuguseid programm, mis algavad pärast kümmet või või kell üks öösel ja soomes ju. On raadiotonnid terve öö. Radiomaffia poolt, mis on teine kanal, on, mängitakse terve öö klassikalist muusikat ja Ralija Soome poolel, mis on kolmas programm. Mängitakse siis niisugust muusikat nagu toimetaja on valinud, seal on toimete otsesaates ja vestleb inimestega, sellepärast et uuringute põhjal on pidevalt, kuulab umbes 40 50000 inimest öösel raadiot. Need on inimesed, kes on tööl. Mingil põhjusel peavad olema üleval, kes on haiglates või näiteks veavad mingeid koormaid autodega. Ja mitte mingil juhul ma ei usu, et üle saad, kuigi võib-olla oleks vaja hoida raha kuskilt kokku. Aga seda saatesarja kindlasti ära ei lõpetata, sellepärast et on palju inimesi, kes öösel vajavad seltsi. Ja see on selle öö raadiopõhimõte. Siin mina olen stuudios, sina oled teisel pool raadio ääres, mingil põhjusel oled üleval, oleme koos, üleval, oleme teineteisele seltsiks ja, ja see on oluline, sellepärast et noh, et ega me ju tegelikult ei tea. Võib-olla ma aitan isegi mõnel inimesel loobuda enesetapumõtetest sellega, et oleme talle seltsiks ja neid inimesi on nii siin kui sealpool lahte, kes ühel või teisel põhjusel, kellel ei ole kõrval inimest ja, ja keda vaevab üksildus. Ja see on esimene põhimõte, miks neid saatideltsite, kas sa teed ka venekeelseid saateid? No venekeelseid saateid ma teen tõesti väga harva ja teen kord nädalas venekeelset kirjakasti ja õnneks on minu vene keele oskus selle poole aastaga tõesti tunduvalt paranenud ja ja mõnikord on isegi kahju, et nagu noorest peast suhtusid nii eelarvamusega sellesse keelde, et praegu näiteks on leiba tunud tänu vene keelele. Ja uudiste peaeesmärk on see, et rääkida, mis Soomes on praegu aktuaalne, mis seal juhtub. Ja võib-olla siis mõnikord, kui Soome kommenteerib mõnda sündmust kuskil mujal maailmas, aga kellele sisse on mõeldud venekeelne saade, see on mõeldud? Soomes asuvat televene keelt rääkivatele inimestele. Nõukogude liidus kuulatakse meid väga palju, näiteks meil tuleb tõesti palju kirju, kuulatakse neid venekeelseid saateid siin Euroopa-poolses osas, Leningradis, Moskvas, Kiievis, aga kaugelt Siberist on tulnud kirju ja, ja karjalast igalt poolt tõesti, nii et kuulatakse sellepärast, et et oleme püüdnud seal. Ausalt, ja nii nagu asjad on Soomest, et neid ei tehta kellelegi ekstra neid uudiseid, vaid need on need uudised, mis lähevad Soome raadios ja televisioonis, ainult et need tõlgitakse siis vastavatesse keeltesse. Ja näiteks ma pean ütlema ka, et mis mind nagu üllatas, eks ole. Eestlasena, Baltikumist on väga sageli nendes uudistes juttu. Et uudistemaailm Ei? Oska? Ei või. Suuremad hankesse selts. On ju räägivad ja vetikad vaim, kes seal sees. On ju lad ja suu üleval. Seal sees. Taevas. See nii, et eks näis süda tulipäise sügisele ja tulge siia, jääd, vaidle mees, sest kõik käidud. Kui sa ei oska mu ema ja õde suuremad kui kes selles, mis. Kolmutu. Eluke toikad, ljudi SL sees. Koer ja kass, kuhu siis nulgele ta tehnika? Kes narriks sind hea sõber, võib see sul olla?