Need olid olevi Picase maskid, mis on pühendatud Lemmoeretele. Eriti sa töötad praegust Soomes. Ja sul on kontakte nüüd viimastel aastatel just Soome muusikaga. Mida praegu soome muusikaelu kujutab? No minu töö on. Pedagoogitöö ja mida ma olen teinud ka mujal riikides oma viimase 15 aasta jooksul. Täpsemalt, kus sa praegust hetkel tööd, ma olen soomes panda linna muusiki muusiki. APisto, selle nimi eesti keeles oleks muusikakool. Ma ise soovisin muutusi oma elus ja ma suundusin Tallinna Georg Otsa muusikakooli viiuliõpetajaks. Aga selle õpetamise aja jooksul 1000 978. aastal tuli Moskvast üks meeldiv ettepanek tulla tööle Ecuadori vabariiki pedagoogina, sümfooniaorkestri, kontsertmeistrina ja muidugi ka solistina. Ma võtsin selle ettepaneku vastu ja see eluperiood minu 78 kuni 82 oli väga pingeline periood, muidugi ma olin noorem. Ja mul oli oma linnas 15 16 õpilast, ma õpetasin teises linnas nädala lõpus. Pealinnas kutsuti mind rahvusliku sümfooniaorkestrisse üheks kontsertmeistriks lepingu alusel. Ise olin oma linna sümfooniaorkestri kontsertmeister, meil oli niukene, 40 liikmeline, väike sümfonietta orkester, iga õhtul seal proovid pluss tohutu hulk sooloesinemisi pea nii pianisti kui ka maailmakuulsa kitarristi hõigubayassiga. Milline on pedagoogi aspektist vaadelduna erinevus ütleme lõunamaa laste ja põhjamaa laste vahel. Kummad võivad olla tulema sekkamad. No mina suhtlesin peamiselt linnainimestega kui rääkida üldse Equador, sest nemad on väga vastutulelikud ja seltsinud ja tantsuhimulised ja musikaalsed inimesed. Talle meeldib ka äritseda ja pidutseda ennast ehtida, ilu nautida. Aga indiaanlane põliselanik, neid on selles riigis vähemus siiski 40 protsenti tema näosti tabase rõõmuga kurbust ja ta käib sul kühmus pisut ettepoole kaldu. Eks see vist on vägedes liikumisest. Tulemus on see, et ta on pähe tuim ja osavõtmatu nende igapäevasest niisugusest pulbitsevast elust, tema valmistan vool mägedes mingit kaupa, tuleb siis laupäeval või pühapäevases müüma neid alla linnadesse, turgudele ja peale seda võtab ennast ausalt öeldes maani täis. Kusjuures üksneda pidutseb siis naine. Teine nädal pidutseb mees, nii et eurooplased on meile toonud ikka suurepärase kultuuri ja mis puudutab joomakultuuri Aga kas näiteks sul oli ka mõni indiaanlastest õpilane? Mul päris indiaanlast ikka ei olnud nagu kõik on põhiliselt nemad, mestiitsid, segaverelised tähendab hispaanlase indiaanlase järeltulijad. Enamik minu õpilasi oli pärit ikkagi rikastest perekondadest. Paraku ei olnud ja ei ole praegu Ecuadoris muusika õppimine kättesaadav kõigile lastele pildid hinnad on juba märgatavalt kõrgemad, eks ma nüüd hakkame seda nägema. Seda kapitalistliku süsteemi. Üksikutes üksikuid õpilasi oli siiski oma vaesematest peredest. Ecuadori lapsed üldiselt on ikkagi temperamentsed ja vastavad vastuvõtlikud kiirele õpetusele. Vaatamata sellele, et mul oli algus raskusi võib-olla hispaania keelega olid lapsed väga tähelepanelikud ja karatlikud tundidest ei puudunud nad peaaegu üldse. Mõni tuli isegi koguni varem alati kohale. Ja kõik lapsed, peaaegu kõik olid särasilmsed, elavad ja musikaalsed. Need omadused on nagu lastele kaasasündinud. Koeku Ecuadoris oleks rohkem hea kooliga õpetajad ja üldine muusikaharidus, paremal järel tuleks sealt kindlasti maailmanimega muusikuid. Üksikuid on tulnudki, aga need inimesed töötavad põhiliselt välisriikides, sest nad ei leia omal maal rakendust. Aga kas need, ütleme, kliima selline soe ja ja küllaltki noh, mis ta niiske kliima, kas see ei ei sega veel laste arengut? Vastupidi, näiteks oma kogemustest. Kui mul tuli tihti mängida soolot, siis mulle tundus, et selles kliimas olid sõrmed verised lahti, kutsub vibratot ja ja, ja ma kuulan neid linte isegi mõningaid alles jäänud. Ma isegi imestan, et et ilmselt see, see kliima soodustab. Päike, igavene päike, sul pea kohal. Head head toidud, naturaalselt toidud seal, konserv, kõikum, valmis, banaanid, ananassid, papaia oli väga heasugune, puna punane, magus kõrvitsataoline vanasti oli, nimetati Kremli. Kremli toit oli papaia, tulid Kremlis, suurtele sakslastele, siis lõunasöögi kõrvale. Mina sõin seda iga päev. Kas sul on ka hiljem olnud mõningaid kontakte oma tolleaegsete õpilastega või mis neist on saanud? Peale selle poris Romero on minu õpilasi veel kolm, neli olnud Moskvas siin üks õpilane Friedrich äramilio alamHaramiio õpipiss praegult isegi Juri Schmidti juures alti. Ja teine õpilaste kontingent on siis jätkanud õpinguid Ameerikas üks minut, tüdruk, kes oli ka Saiga Ecuadoris feraat, kus manni nimelise heliplaadifirma preemiad üldse mul kolm õpilast said igal aastal selle tuntud heliplaadifirma kreemja Guegoduri parimale noorele viiuldaja-le. Ja oli tuligi siin. Meeldiv üllatus mulle siin. Kuu aega tagasi tuli Ameerikast CD. Pluss Horhe saade mängib Poola pianistiga oma Redžitaali. Rituaal tähendab oma. Ta ei ole mänginud mitte linti, vaid ta on mänginud kontsertettekande otse CD-le. Ja veel oli huvitav sealt kaaskirjast lugeda, et ta mängib kvarneeri Pavlovi viiulil. Mis minu teada ta ühes kirjas kirjutas, mulle. Isa oli maksnud isa soovi suitse puhastaja ärimeest. Aga tänu minu tööle minu suurele niisugusele mõjutusele tema elus elus poiss ütles, et ei, mina ei soovi saada selle firma juhiks Soome viiuldajaks ja nüüd ongi üks tulemus on näha pedagoogitöö tulemus. Et poiss viis oma idee läbi ja isamist maks reviiulist 300000. Dollarit. Kollakemgi nüüd Orgee saade šahhi esituses. Tseesar Franki viiulisonaadi esimest osa allega moderata klaveril Poola päritoluga pianist Adam köhruuinek. Seitsme aasta eest kirjutasid ajalehes Säde lastele oma reisist niimoodi Ecuadori. Ecuadoris võtsid mu õpilased ülemaailmsetel noortekonkurssidel kõigis vanuseklassides esikohti. Kolm õpilast said koguni kohaliku heliplaadifirma Fernaud Kusmaani kuldplaadi. Equador lane on vaba käitumise hea kõneoskusega kulmu õpilasele Francisco miteerile. Ta oli siis 15 aastane. Anti üle preemia pallutitel sõna võtta. Laval seisis kleenuke viiuliga poiss Jupiteride valgusvõitlus prilliklaasidel. Ta näis kohmetu too. Kahvatusin minagi ja mõtlen soo. Nüüd on ta omadega läbi. Aga Francisco pidas alles kõne. Südamliku ja aruka. Mul polnud aimugi, et klassis on sellise peaaegu poiss. Koolis oli ta vaiksem, teised rääkis vähe. Aga nüüd kõneles ta 500 selle publikule, mille hulgas olid ka valitsuse esindajad, rääkis raadiole ja televisioonile. Ma lihtsalt jahmusin sellest, kuidas ta oskas sõnu valida, põhjendada kunsti osatähtsust oma elus ja seda, miks ta tahab just viiulit pida. Nagu selgus, polnud ta üldse selliseks esinemiseks ette valmistanud. Huvitav poiss, mis on sest need saanud? Kahjuks, kontaktid puuduvate oleme vahetanud Uusasse kartkaart, aga ma arvan, et ta jätkas oma õpinguid Guyakilis ühes ülikoolis. See oli tore linn, seal oli seitse ülikooli ja ma loodan, et tal on kõik, kuna see pere oli väga armastusväärne pere. Francisco, isa ja ema olid meie head tuttavad, ema õpetas isegi minu abikaasa säderendile hispaania keelt. Nii et mis tähendab pedagoogitöö välisriigis? See tähendab seda, et meie suhtleme? Peretasandil algus muidugi meedia väga jälgitakse, mis inimesed me oleme. Kuid aasta pärast on sul, kui sa oled normaalse suhtumisega normaalne normaalne inimene, siis on sul kõik maade uksed lahti. Isegi puhkusereisil tuli pärast niiviisi, et autosid oli saba mul ukse taga, et kõik kutsusid, kes saaks aga enne mind oma suvilatesse ujuma puhkuse veetmise kohtades Vaikse ookeani rannikul. Südamed saavad olla lahti igalpool, kui su enda süda lahti on? No me oleme ikkagi üritanud seda ja me oleme üritanud ka käituda niiviisi, et. Et need kontaktid jääksid ka kogu eluks No selle Ecuadori lõigu lõpetuseks tahaks veel kord kuulata seda su õpilastoredat viiuldajat ja nüüd ta siis esitaks meile Enriko SPIN. Pärast Ecuadori olid sa mõnda aega kodus ja siis läks jälle reisimiseks lahti. Seekord siis Mehhikosse. Kuidas siis Mehhikos läks ja mis seal siis teha tuli? No kuna minu tööd ja tegemised olid Moskvas Kultuuriministeeriumi välisosakonnas mingite kaustade vahel, siis jäin ma siis sellele niisugusele väliskomaneeldikute ringile. Mulle vahepeal pakuti isegi Portugali ühte väga toredat tööd, aga kuna Portugali koolise loobus, siis tuli ootamatu jälle ettepanek nädala jooksul sõita Mehhikosse ühe Mehhiko tähtsama sümfooniaorkestri üheks kontsertmeistriks. Meid saadeti neljakesi grusiinlane. Üks ukrainlane, üks moskva viiuldaja ja mina eesti viiuldaja. Nii, saabusime kohale ja kohe tuli kahe nädala pärast, nendel oli tol ajal üks talvevaheaeg, nii et saime ette valmistada ennast harjutasime. Arvasime, et meil tuleb ette mängida kohaliku kunstinõukogule, kuid ei tulnud midagi. Meid võeti otsemaid müüdi nagu garantii kaupa. Tähendab, me pidime vastama kõikidele nõuetele, mis esitatakse kontsertmeistrile. Ja nii see töö hakkas, algas ja tuli välja, et see hooaeg oli tohutult pingeline ja huvitav. Isegi ma ütleksin, isegi, kui võrrelda selleaegsete Eesti filharmoonia kontserdikavadega, ma isegi kahtlen arvama, et nad olid nõudlikumad ja põnevamad. Väga palju oli meil kavades vene muusikat. Oli kõikide tähtsamate sümfonistide loomingut, Sibeliuse Tšaikovskit, Prokofjevi, Brahmsi, Mahleri sümfooniat, siis muidugi olid kavas meil kõigi maailma kuulsad sümfooniaorkestrite pärlid ühe hooaja jooksul näiteks indiviidil matis maalikunstnik Ravelli, Stravinski sajansansi, Richard Straussi lühipalad, heast alusid Salome tantsud süüt ooperist Roosikavaler ja põimkangelase elu. Samuti esitasime populaarsed kavas kavasid ja ka palju jõuluja kiriklikku muusikat, kirikutes. Nüüd ma küsin vahele muusikaväliselt igas riigis võib leida ju ka eesti pagulasi. Kas Mehhikos neid kooli? No see oli üks huvitav kokkusattumus, muidugi räägitakse, igas linnas on üks eestlane ja meie aldirühma kontsertmeister, üks poolatar ütles, et tema teab ühte meest, kes olevat Eestist nagu ja siis tema juhtiski meid kokku. Tuli välja, et see oli eestipära päritoluga Rootsi kunstnik Beer Anderson. Ta oli sündinud eesti pagulaste pojana Rootsis ja siis kuskil 10 aastat tagasi tulnud Mehhikosse või 15 aastat tagasi tulnud mehikuse mingisuguse riikliku lepinguga ülikooli õppejõuks. Aga kuna ta kohtusse meiklannad, siis tema elusaatus tulevikus saigi seotud me just selle linnaga, seitsmesajatuhandese linnaga kus asusin siis mina. Ja eriti huvitav oli see, et tema siis palus ka mind tema ühe näituse avamisele mängima viiulit, talle siis mängisin ka eesti heliloojate palasid. Mäletanov kapilisti tants, Artur Lemba surematut pala ähvarduse poeemi. Ja ja üldse meil tekkis tore kontakt minu arust ka Säde organiseeris temale mingisuguse kontaktiga eesti kunstnikutega, tol ajal oli see raske. Kas ta mingil määral eesti keelt valdas ja suhtel suhelda sai eesti kultuuripinnal. Ta rääkis, täid täiesti vabalt eesti keelt. Ja muidugi naine oli natukene minu arust isegi armukade, et järsku läks nii lahti ja Meiega kontakteerus nii palju. Mulle tundus isegi, et vot mehhiklased ongi tavaline rahvas, et Nad on natukene erinevad, minu arust mitte natukene, vaid tunduvalt erinevad Lõuna-Ameerika, Ecuadori, näiteks minu kolleegidest õpilastest tunduvalt mehhiklane on ene, enam kinnine ja võib-olla väheke isegi salakaval. Sellepärast see tuleb sellest kindlasti, nad elavad väga suure rikanaabu naabri naabruses ja nad tahavad ka elada sama hästi kui töö tegemisega, tekib neil raskusi üldse. Lõuna-Ameerikas on sõnamoniana väga tähtis sõna, see tähendab, et homme, et kõik asjad saab homme homme viibida mitte nädal, vaid mõnikord ka aasta või pool aastat. Kui nõukogude tollane saatkond tüüris sinule kui seal töötava inimesele maja kas ta tookord ka mingil määral vastuteeneid soovis, mõtlen? Otsis ise kontakti seal või, või, või korraldas mingisuguseid kohtumisi seal sinu juures. Ei, seda ma võin ütelda, et pool minu palgast läks laudas automaatselt, miks me saime alati pool palgast pool pagas läks nagu riigile sellest teisest poolest ta ostiski maksiski, üürid, maja, üürid, teine pool ja, ja see oli sellepärast, et mitte anda kõike raha muusikute kätte väga palju. Muusikute hulgas oli taolisi lõunavabariikide esindajad, kes siis kuidagi sahkerdasid selle raha niiviisi, et nad ei üürinud korralikku korterit, elasid kuskil väga väga-väga kehvades tingimustes ja panid selle vahelt raha nagu oma tasku. Ma sain aru, et siiski õigetel eesmärkidel võttis saatkond selle oma nimele, kusjuures peakonsul, meie väga hea tuttav suhtus meisse väga hästi, käis isiklikult neid majasid ja ruumi üle vaatamas, mis meile siis üüriti tähendab väärikusele ikkagi ikkagi põhiosa oli väärikusel samovariga Ecuadoris, nii et ma elasin, ma ei ole oma elus, elan heades tingimustes, kui tol ajal. No aga sul oli ikka väga toredaid kontakte seal kohalike muusikutega ja ilmselt ka heliloominguga. Ma meenutan väga toredat esinemist koos Mehhiko kuulsa pianisti, helilooja ja meie halapa Ülikooli üheprorektori Raul Ladroonide kevaraga. Mul tekkis temaga eriline soe, niisugune südamlik koostöö ja sõprus. Palju viibisin tema kodus. Ta meenutas väga meie kadunud klaveriprofessorit, meie legendi, Bruno Luki oma käitumiselt oma mängu maneerilt ja oma olekuga isegi välimuselt. Ja mul oli õnnelik juhus mängida tema introduktsiooni alleel rott esiettekandes oma soolokontserdil. Ja tema palvel ma kirjutasin talle sinna kadentsi ja mul paistis talle nii meeldis, et ta ütles, et et Lemmot, ma annan selle nüüd järgmises trükis välja, sinuga tantsima. Ma püüdsin siis temale, kuna ta viiuldaja ei olnud, pritsin talle siis nii palju, kui mina seda valdade riiulit talle sinna lükata sisse siis niukseid, väiksemaid ja viiuli virtuaalsemaid. Kuulge, kas see asi sul on lindiski olemas? Ei kahjuks seda mul lindid ei ole. Aga võib-olla siis sellest perioodist kui sa midagi mängiksid, noh, Ladina-Ameerikas teatavasti ei Peep Ta väga oluliseks rahvuslike vee seal on, kõik on üks Ladina-Ameerika ja vilja loobus, kuulub ju kogu Ladina Ameerikale. Nüüd siis Ülle loobuse, Must Luik Nii Mehhikole järgnesid siis uued mõtted, liikumised ja teod. See mehhiko sõit jäi sellepärast planeeritult lühemaks, et kuna ärevad sündmused siin Eesti ja ja nõukogude liidu aladel. Mina tegin otsuse, et nii kaugele ma ei tahtnud enam viibida, et mina praktiliselt lõpetasin, selle, on ta ise sõbrad, kõik jäid sinna, nemad olid ka peredega väiksemate lastega. Minu lapsed on suured. Üks tütar on Saksamaal, Karoliina kasvatab seal last ka Tallinna konservatooriumi haridusega teine tütar on Sibeliuse akadeemias, Kristiina praegu seedib ennast Chambalu ala peal. Nii et mul oleks ääretult raske olnud nii kaugel olla nüüd ka mitte riiklik kontraktiline, vaid individuaalkontaktiga. See tähendab seda, et oleks pidanud oma väiksest palgast maksma kõik sõidukulud, mis on teatavasti tuhanded dollarid ja ma ei oleks teeninud nii palju. Ja teiseks. Teiseks, ma ju ei ole enam nii noor, et alustada seal mingit uut eluringi. Ja minu otsus oli see, et mul oli Soomest voolu linna lähedalt limingalt oli kontakt juba taskus, nii et ma olin, veetsin siis pool aastat limingal oru lähedal, mängisin ka meie suurepärase dirigendi Peeter Lilje orkestris, üks kord kaasa. Aga üldiselt tundus mulle seal voolu kant, tundus mulle väga raske kant. Nii psühholoogilisest klimaatiliselt kui ka üldse tundus, et see on ikka niivõrd põhjas ja see on niivõrd ära lõigatud kultuurist ja niukses aktiivsest elust. Et ma, ma ei kujutanud ette juba tol ajal, kuidas Peeter võis olla tööl nii kauges ja nii üksikus paigas. Mina eriti kes olitunud lõõmava päikese Alt Ecuadorist Mehhikost ja praktiliselt polaarjoone taha. Tead haavu, ma tulin 30 plussi 30-sse miinusesse, nii et sa võid, kujutan ette ja mul ei olnud elamist. Mind pani see kohaliku kooli direktor muus, sorry, ungarlane. Ja mul ei ole niuksed, head tunded selle direktori vastu. Ta pani mind ühte, ühte üürikorterisse. Mullu, kas mul oli üks lamp? Ei olnud laes? Mulle oli. Ma ise keerasin lampi omale ja mul oli üks, üks üks välivoodi ja ma tulin siis kuuetoolist kahekordsest majast, mehikus, härrasMe eramust tulin ma siis niisuguse olulise tõesti, see lõi mul jalad alt ära ja eks ta oli natuke imelik Aasiast Mehhikot loetakse arengumaaks ja Soomet arenenud Euroopa riigid. Nii et see, mis toimub ka selles meie põhjanaabrite niinimetatud arenguriigis ja see, mis toimub muusika alal ka seal põhjarajoonides siis see alati särani, nii nagu vaatame siin Soome televisiooni uudiseid. Jaa, kahtlemata, kontrastid on igas riigis igal pool. Milline siis on sinu silmade läbi Soome muusikaelu, sest nüüd sana põhjas ei ole, nüüd sa oled helki külje all vandas. Ja. No mulle tundub, et ma nimetan need plusspooled mis on Soome teinud ja mis on, millest on väga kaugele jõudnud, on suveperioodi, muusikaürituste organiseerimine ja kõige on tõesti terve Soome täis kõikvõimalikud suvelaagrid, kõikvõimalikud muusikafestivalid ja suurte nimedega ülemaailmselt kokku sõitnud nimetati ja see tähendab raha, eks ole, järelikult Soome riigil on raha maksta nendele maailmakuulsatele, solistele ja õpetajatele ja see on asja plusspool. Aga kuna nüüd Nääs Pealinna muusikakoolielu siis muidugi vahed on ka tohutud soomesisesed, mind ümbritsevad väga sümpaatsed ja väga kõrgelt professionaalset haridust saanud inimesed on ta muusikakoolis. Ja ja tänu sellele mul see olek ei olegi seal nii raske, ma käin pool nädalat, ma olen Soomes pool nädalat, mul on Eestis väga tore kontakt, tekkis mul kohalike kohalike rektoritega, seal olid Depudoominen äsada seisus pensionile tšellist ja hoolaveetikanen. Kes on siis nüüd uus rektor, kes organist, helilooja ja üldse kunstiinimene ta muuseas ka maalikunstnik, tema siis see algus, kuuldud teos, maskid oligi loodud tema näituse ühele maalile. Nimelt toimus näitus ja muusika üritus ühes tema näid saamisel. Tema ise võttis siis lõundidelt need kate varjud iga lõuendile ori, siis loodud konkreetne muusikateos. Nii et mina tulin siis oma kammermuusikasaali väga tore kammermuusikasaar jaoks kõva rahvast täis saali ja ma tulin ka, mask oli mul ees. Meil oli kokku lepitud heliloojaga väike teatraliseeritud Nov show ja kummardasin sele mingi Lõuna-Ameerika või mingisuguse aafrika maskiga. Asetasin selle maski siis sinna, tema maski kõrvale ja ja tema kirjutas mulle selle teose, kusjuures mina tegin temale kahes kahes lõigus ma ütlesin, et nüüd ma improviseerin sinu teemale ja siis vastavalt selle hämaras valguses sele sel salapärasele maskide, ma siis püüdsin anda mingisuguseid muusikalisi kujundeid ja meeleolu. Vabandust, ma ei ole maskide nooti näinud, kuivõrd on tema teema ja kuivõrd on seal sinu improvisatsiooni, no ütleme, üks neljandik, tema kolm neljandikku minu jättikanen on ju ka veel teinud. Teie Trio pole nii mõndagi. No see trio on ka auraldada minu niisugune idee kura Ma vaatasin, et mida siis Soomest ja ma olen seal mänginud ka soolokontserti, kui sa oma koolis mul on väga hea pianist, oli hautola. Isegi kahtlen arvama, et isegi Soomes on ka niiviisi, et ega seal ei pääse ju löögile. Kohe ühtäkki peale Sibeliuse akadeemia lõpetamisest, sa pead ikkagi loom omale. Missuguse. Ja ma just jälgin seda vaheliselt kõrvalt, kui raske minu sõbral Ollil seda luua. Aga aga ta on ikkagi püüdnud ja me tuleme ka näiteks Eesti mängima maikuu lõpus kavatsemegi mängida Franki sonaat, Tiia Sibeliuse lühipalu ja nii, et minul on säilinud ka kontaktid Eesti filharmoonia Ja kahtlemata, sest et tänapäeva Helsingi ei ole ju enam üldse kaugelint. Ja üldse, kui vaadata kõrvalt, siis on väga tore ja väga huvitav on Eesti kontserdikontserdi afiš. Et see annab silmad ette nii mõnegi. Ma ma arvan, konsti elule, sa mõtled seda kontserdi afisi sisu või Aphisenda kujundust ja ma mõtlen ikkagi sisu. Nii palju eri eripalgelisi ja eri eri eri riikide esindajaid, ma kohtan seal kontserdi abisi. Ja see, ma leian, et seal ei peegelda küll meie see tegelik muusikute elu. See elu, mis meie muusikutele on tekitanud raskusi ja mis on väga paljud pannud Eestist nagu välja rändama ja uut elamist otsima, ma mõtlesin just materiaalset külge. Täiesti õige. See on omaette probleemiks, kuid Aludanes ajutine. Et eestimaa kosub, kasvab kõik laululinnud ja mängumehed saabuvad koju. Ja hakatakse tegema ühte suurt ilusat teist muusikat. Mul on kõige suurem kahju sellest, et kuna ma ise olin Eesti sümfooniaorkestris tollane raadio orkester, oli ta siis see esimene viiulirühma pool on kõik lennanud Soome. Ja kui see saabuks muidugi tagasi, see on utoopiline see idee sest mina loen siis võib-olla edukalt, tegutses Forrester, kui tal on vähemalt kolm pulti väga tugevaid mängijaid. Isegi lootust taastuda eestima kants, täikad, kuuekümnendad seitsmekümnendad aastad. Kui Eesti raadio sümfoonia keskselt juhatas Neeme Järvi kui tegutses Tallinna Kammerorkester Neeme Järvi juhatusel ja kui siinmail kirjutati palju toredat muusikat, kasvõi näiteks Helmut Rosenvaldi kontsetum, kaks klaasi oma fantaasia, kus soleeriska