Valve Kirsipuu, teie muljed, mõtted sellest naistemaailmast siin poliitharidusmajas reedel ja laupäeval. No muljed, mõtted natukene segased, ma kõigepealt pean ütlema, et ma naiste kongressile sattusin tõenäoliselt ka mingisugustel segastel asjaoludel sest ma ei ole kunagi osa võtnud naiste nõukogudetööst. Ja mul esimene niisugune ebameeldiv intsident oli kohe registreerimisel. Nimelt ma olin saanud kutsekülalisena ja kui ma läksin ennast registreerima, siis küsiti minu käest, et keda ma esindan ja mul ei jäänud mitte midagi muud öelda, kui et iseennast. Selle peale oli registraator väga hämmastunud, ütles, et kuulge, niisugust asja meil ei ole. Ostsin, aga ma ei oska teile midagi rohkem öelda, noh siis me leppisime kokku, et ma töötan Lenina rajoonis, see oli tema jaoks piisav. Nii et ma tahan sellega öelda, et ma ei ole varem tegelenud naiste nõukogudega, ma tulin siia eelarvamustega. Ma ei oodanud siit midagi erilist. Aga ma ei kahetse, et ma täna teist päeva siin istun ja istun isegi nii pikalt, et kodus kerged pahandused, kus inimene nii kaua on. Naljaga pooleks salve, eile ütlesime, et ka teie olete see naine, kes ei armasta, kui nii palju naisi koos on, ka mina kuulun nende naiste hulka. Aga millal nüüd siit sellest kõigest siiski esile tõsta. Ja tõepoolest, ma kinnitaksin veel seda, et me sellest eile hommikul rääkisime ja ütlema, et mind ehmatab nii suur hulk naisi kunagi varem näinud, nii palju naisi korraga koos ja kui ma mõtlen, et naisi tuleks juhtida ja need naistega tuleks midagi teha siis on see tõesti hirmu tekitav, sest naised on äärmiselt vastuolulised. Nüüd, mis siiski silma ja kõrva on jäänud, no ma pean ütlema, et meie, praegune, kõigi naiste, kõigi emade, kõige suurem mure küsimus armeeteenistus on väga üksikud naised, kes sellest ei räägi, igalühel on oma vaatenurk. Kuni selleni välja, et tänan, näiteks esines üks naine, kes ütles, et ta on Tallinna garnisonis ja ütles, et tema arvates on väga suur samm juba see edasi, et me üldse räägime sõjaväes. Midagi viltu on ja sellest on peaaegu, et piisab järgem, tahtkem praegu midagi rohkemat, pigem mingem koju ja kasvatage oma lapsi paremini. Ma arvan, et del ja kujutate ette, et see naine plaksutati maha lihtsalt puldist, aga ma tahaksin sellega korrata, et nägemusi on väga mitmesuguseid ja see on niisugune punane joon, ma ütleksin, punane joon, kõigis naiste ettekanne ja teine, mis minu jaoks on suhteliselt sümpaatne, on see, et meil ei ole praegu mitte ainult naiste nõukogud, vaid on tõesti tekkinud terve rida teisi naiste liikumisi. Kas me nimetame seda liiduks initsiatiiv grupiks korporatsioonidega või mingisugusteks Seltsideks? Ja see on väga positiivne, sellepärast et ma panen tähele, et nad kuidagi tasakaalustavad seda naistemassi jõudu. Sest ärgem unustagem, et Nõukogude Liidu üks suurimaid saavutusi massipsühhoos inimese üle on tugevasti mõjutanud ka naisi, nende arusaamu elust ja nende tegemisi. Mulle jättis väga suurepärase mulje eile päris alguses näidatud videofilm. Kahjuks ma istusin niimoodi viltu, ma isegi ei näinud, mis ta pealkiri seal oli, vist laine eile või täna või midagi niisugust. Ja see on näiteks võeti intervjuusid paljudelt inimestelt, see oli liigutav film. Kusjuures oli niisuguseid naisi, kes naise rolli nägid ainult tootmises, ainult tööl ja mitte midagi muud ei olnudki. Vot seda ma pean ka massipsühhoosi inimese üle, me oleme kogu aeg rääkinud, tootmine töötab, oleme paremini, siis elame paremini. Inimese jaoks on jäänudki esmaseks tootmine, tööl käimine ja mitte midagi muud selle kõrval nagu ei olegi. Ja mulle tundub, et naistenõukogud on ka suuresti siiski läinud seda teed senimaani. Kuigi praegune programm püüab asja pisut leevendada. Nii et minul on sümpaatne jah, niisugune paljusus naiste liikumisel ja see, et ju siis igaüks leiab oma koha ja püüab natukene midagi teistmoodi teha, kuigi ma pean teile ausalt ütlema. Naiste tegevus minusse on ääretult masendava mulje jätnud tänaval. Teate, kui ma lähen ja näen, et mõni noor ema, noored peaksid olema ju hellad ja armastavad ja arusaajad lööb või peksab oma last siis mul on niisugune tunne, et, et see maailma valu tuleb minu sisse, sest ma tean, et see laps ei taipa ju seda, mida see ema tahab. See laps ei taipa, et meil on vaja kiiremini. See laps ei taipa, et temal ei ole aega praegu tuvi varblast või kassi vaadata. Aga ema peaks ju nii palju aru saama, et ta mõistaks seda last ja kuidas seda last löök siis see löömine jääb selle lapse sisse. Ja kuskil tuleb see ringiga tagasi. Ja kui seda niisugust olukorda ei oleks, ei tarvitseks täna meil rääkida, et kulge, lapsed ju kodust tulevad oma harjumustega sõjaväkke, see teki sõjaväes ja ma olen nõus, tõesti ei teki sõjaväes. Aga kust tuleb see arusaam, see tuleb õige sageli koos emaga koos emapiimaga. Ja vot sellest üldiselt on praegu vähe räägitud. Raadiokuulaja nimetab, tõid haru kaks naiseks, niisiis arukas naine, Valve Kirsipuu. Millist naist Eestimaa praeguses kõige enam vajab? Vist arukat. Ja see muidugi on õige, eriti praeguses poliitilises situatsioonis, aga te ette, kuidas mul oleks kahju, kui paljud naised oleksid arukad, tähendab, ma arvan, naine peab olema mõistev. Naine peab tuginema oma intuitsioonile. Millal hakkab tekkima oht, millal sa pead oma käitumist muutma. Aga kui sa kogu aeg oled liialt arukas, ma arvan, et siis kaotaksid naised ise esmajoones ja kaotaksid väga paljud, kes on tema ümbruses. Ma pean praegu silmas arukust mõistuslikkuse mõttes, ma pooldan naiste juures emotsioone. Lugupeetud Mikk Mikiver, Ma näen teid teist taeva siin naiste kongressil. Te olete kutsutud külaline siin. Jah, olen väga liigutatud sellest, et, et mõnda palutatsi Kuidas teile see naiste maailm siin tundub? Kuidas naised väljendavad oma mõtteid siin poliitharidusmajas? Nii ja teistmoodi on selliseid mõtteavaldusi, mis on üldiselt nagu tuttavad ja kus ei olegi vahet, kas on, on see naine ja ema või või mees ja isa või poliit kui asutuse juht või nii edasi ja nii edasi, noh kõik see, mis praegu nagu üldiselt toimub, eks ole, kajastub ka siin ja siis on, on niisugused erakordselt naiselikke, selliseid mõtteavaldusi, noh, tänases päevas oli selliseks nii Klara Hallik, keda ma küll kahjuks ei kuulnud algusest peale. Kui Ellen Niit, kui istud siin, siis, siis tead, et ma olen oodanud kogu aeg, et naiste kongressil räägitaks, aga ka päris selge on see, et ainult sellest ei peaks naiste kongressi sõnavõttude mõtteavaldused koosnema. Kui see on ära olnud ja kõik nüüd järgneksid ainult selles laadis, siis siis ei oleks ka ilmselt õige ei kajastaks seda, mida naised naised tunnevad ja mõtlevad. Natuke aega hiljem, May kolossova sõnavõtt ei olegi õieti mitte sõna võtta, nagu ta isegi ütles, ta ei ole ette valmistanud, ei ole tal vormistatud samm nagu millegi väljahingamine lihtsalt välja ohkamine, mis on ka väga-väga naiselik ja väga mõjuv. Minule vähemalt mulle tundub ka, et tsaarile Kas selline naisteühendus tundub teile vajalikuna? Ma ei tea ju mehena ei oska öelda, seda, seda peavad naised ise paremini teadma. Kui ma kõrvalt vaatan ja mõtlen selle peale, siis siis ma arvan küll, et et miks mitte, et ma ei tea, missugune ühendus ja mul on niisugune tunne, et siin on mingid sisemised, sellised väikesed võitlused ja mingid vastuolud ja ja nii edasi, noh, need tuleks üle dada, aga ta peaks olema siis kõige kõige üle kõige üle igasuguse separatismi tähendab tõesti Eestimaa naiste organisatsioon ja sellel võiks olla alternatiivseid niisuguseid allorganisatsioone, kes tahab veel, aga, aga üks võiks olla olla ja, ja ühendada naist kui naist, naist kui kui, kui ema ilma, ilma, siis selliste poliitiliste ambitsioonidega ta veel sinna sinna juurde. Et selline võiks ju ikkagi olla küll Exavitan, eesti naiste liit, eesti naiste selts või, või, või jumal teab mis, aga aga ma usun, et ega mehelgi ei ole lihtne, mehel on ka vaja. Milleks mehed oma koosolekuid peavad ja seltsieliite ja liikumisi loovad. Nad tunduvad olevat tugevamad ja aga ei kannata üksi, eks ole, ja, ja tahad nagu kooskäimisest seda energiat saada, millega jälle minna või vähemalt seda tunnet, et teisedki mõtlevad nii, nii nagu nagu mina ja naine kuju oletada, et ta mõnes mõttes mehest on hapram vähemasti tundlik, kumb siis tundlikus, see toob alati kaasas tahtlemist rohkem ja, ja miks ei võiks olla niisugune kogum, kust kust saada energiat, kust saada, seda teab, et, et ma ei ole üksi, et teisedki emad, teisedki naised mõtlevad nii. Kõik siin maailmas on teatavasti seotud ja Endel Lipp. Ma eile rõhutas, et kui me murrame ametkondliku, see, siis oleme me juba väga palju ära teinud ja saame üheskoos kõik meie elu paremaks muuta. Kuidas te arvate, Mikk Mikiver, meie naine, eestinaine, milles ta saaks siis kõige rohkem kaasa aidata, kas selles amet kandlikkuse murdmise Zeta? No ma ei tea, teeks rohkem kisa ja kära ja ja oleks emotsionaalne või, või oleks tema põhiline roll vaimsuse kandjana või mida te praegu kõige tähtsamaks peate, millest ta saaks siis kaasa aidata meie elu paremaks muutmisel kõige enam? Siin on paljudest asjadest kõneldud erinevalt nähtud neid asju. Noh, üldiselt ikkagi peaks olema naise roll muidugi selles, mida Ellen neidki rõhutas, sama tema tema enda ema nii-ütelda roll tema suhtes, eks ole, see hingehariduse andmine oma oma lastele. See ongi kõige suurem sugune kultuuriline pookiminemis ühele noorele Võsule osaks võib saada üldse ja mis ta inimliku inimliku aluse loob, aga hetkesituatsioonis, kus asjad on nii, nagu nad on siin meie riigis ja meie ühiskonnas ma arvan küll, et ei peaks piirduma sellega, vaadake, kui labidatega tapetakse, 16-st selgub pilli, siis on 14, on naised ja lapsed. Siis on kurjusega ja vägivallaga asjad läinud nii kaugele, et ainult oma lapsele suust suhu suust kõrvahingamine või südameallaandmine, headuse andmine, hingehariduse andmine. Selleks ajaks, kui tema ükskord hakkab asju juhtima ja otsustama, selleks ajaks võivad olla kõik teised maha tapetud. Siis ei anna nii kaua oodata ja siis peaksid, naised küll, aga naistele ei sobi, minu meelest ei lärmata ei noh nii valjuhäälselt testida ega midagi sellist teha. Aga vaikset survet sellise liikumise kaudu peaksid nad. Ja võiksid nad küll avaldada ametkondadele. Nüüd on siin minu juures noored naised. Angela saks, Ülle Sillasoo ja Piret parvits. Ülle ja Angela on sõna võtnud ka siin kongressil. Ma tea, Piret ei ole, kas on veel plaanis või ei, emaile, kõneles kojas natukene tutvustasime ja üliõpilasorganisatsioone ja kõik olete Tartu riiklikust ülikoolist, mida õpite Angela ajalugu. Ajalugu, bioloogiat ja oled teise kursuse tudengid, ahhei viienda Asso, siis olen mina segamini ajanud midagi olulist. Millised on teie mõtted-muljed siit kongressilt? Ausalt öeldes, muljed on väga segased. Tundub, et see kongress on pisut enneaegne ja ta loodab luua eesti naiste ühendust mis oleks kõikide organisatsioonide koordineerimaks organiks. Kuid ei ole siiski arvestatud seda, et praegu ei ole neid erinevaid organisatsioone niivõrd palju ja Tartu üliõpilasorganisatsioonid on siiski omaette intiimorganisatsioonid, kes ei ole kunagi liitunud ja ilmselt ka vähemalt lähitulevikus ei kavatse liituda selle naisteühendusega. Mispärast. Ma juba olema intiimorganisatsioonid ja püüame kõigepealt leida iseennast, teha tööd iseenda kallal, eesmärgiks on see, et meiks kasvaksid haritud naised ja haritud emad oma lastele. Me ei taha, et keegi hakkaks kuskilt ülevalt poolt need meile siis ette määrama, et millega me peaksime tegelema, nagu siin see naiste ühendus siis oleks, kesse koordineeriv keskus on, kes tahab olla juriidiline isik oma pitsat, pangaarve, et me peaksime veel kusagil hakkama siis liikmemaksu maksma, milleks, milleks meile neid liigne maksa veel juurde vaja? Me tegeleme just oma seltsiga ja kui on vaja mingiks öiseks liikumiseks, siis loomulikult me ühineme kõigi naistega, nagu see sõjaväeprobleem praegu. Ülle, selles on korporatsioonist kindla, kui ma lugesin üliõpilasseltsidest korporatsioonides, sest lausa kahju hakkas, et ei ole enam selles eas, et saaks olla kõrgkooli tudeng ja elada seda elu kaasa. Mida sa ülle korporatsiooni esindajana nüüd siis ütled selle naiste mõttemaailma kohta, mida sa siin kuulnud oled ise ka sõna sekka öelnud? Siin on märgata selliseid vastu oksisi ühelt poolt see esinevate liidu Tallinna initsiatiivgrupp, kes põhimõtteliselt ajab väga asjalikku asja siiski ja, ja siis teiselt poolt tundub, et see naistenõukogude nagu süsteem või kuidas seda nimetada. Et kes tahab jällegi oma mõtteid peale suruda. Ja Eesti naiste ühendus nagu olekski minu meelest nendepoolne järjekordne press ja noh, aga milleks sellepärast, et kas ei ole, tehti liiga vara ja kui ei ole veel korralikult üldse põhikirgi kõik läbi lugenud inimesed ei tea sellest mitte midagi. Mina näiteks lugesin seda põhikirja täna hommikul ja mind tehti, panin väga hämmastama, et kes on andnud näiteks selle korporatsioonide nimelgi nagu soovi selle liidu või ühenduse loomiseks. Ja see on tõesti väga, väga ärritav ja ma tahaks öelda seda, et need vaesed naised, kes siia kokku tulnud on, nad ei saagi aru, mis siin toimub, igale naisenise jõuagi, mis siin toimub. Et see, et, et kes mida luua tahab, et räägitakse, siin demagoogitsetakse, kallid naised, me peame ühinema. Et me jõudu koguma ja nii edasi. Kõigile meeldib kõik plaksutavad. Loomulikult, eks peame ühinema, aga noh, ma ei saa sellest aru, mis vormis see ühinemine peab toimuma ja meil on kõigil oma organisatsiooni taga ei saa otsustada mingit Omarsatsioonide, Eesti on ainuisikuliselt midagi. Seda enam, et programm, mis meile anti kätte enne kongressi, millega oli kohapeal võimalik tutvuda nendel inimestel, kes tulite delegaatide siia, nendel olid võib-olla olemas volitused otsustada midagi selle programmi piires. Kohapeal on töötatud välkselt välja kaks erinevat programmi, millest viimane valmis vist eile õhtul. Põhikiri tähendab naiste ühenduseks. Me ei saa siin otsustada, me ei ole ju selles osas läbi rääkinud, me oleme läbi rääkinud algse programmi suhtes. Ma saan aru, et teie, noored, naised, tartust tahaksite natukene murda seda põlvkonda, kes siin püüab ilma teha? Jah, et ta tahaks, et kõik see tuleks altpoolt, tuleks siiralt tahtmisest midagi ära teha. Mitte et nüüd need naised, kes on karjääriga kuskile tippu jõudnud, kes ei taha loobuda oma positsiooni, kes tahab kuskile tõusta, nendele mingeid kohti luua, nagu siin oli ettepanek, et luua palgalised kohad need eesti naiste ühenduseks, miks neil on palgalist kohta vaja? Seal võiks olla kõik naised mingi võrdõiguslikul alusel, kes tulevad kokku vajadusel Me oleme palgalised kohad ja, ja nii edasi. Tahtsin öelda veel seda seoses nende sõnavõttudega. Eile ma võtsin sõna repliigi korras, kuna selts oli otsustanud mitte sõna võtta. Ta ka vaheajal käisin, küsisin, kas repliigi korras on võimalik paariminutilise sõnavõtuks ja mulle see tehti võimalikuks. Olen sellest väga üllatunud, kuuldes pärast, et inimesed, kes on ette valmistanud sõnavõtt, on avaldanud soovi sõna võtta näiteks Laine Peep lasta Pino ei saanud eile sõna, ma ei tea, kas nendele täna antakse sõna see hämmastav natukene. Ja hämmastas ka see, kuulsin, Otto esindajatel ei antud võimalust plenaaristungil anda üle allkirjad seltsimees rüütlile. Nad pidid seda tegema pressikonverentsi käigus. See oli ainus võimalus saata teade, et tartlased soovivad anda üle allkirjad. Naistenõukogult on omas vanas jõus, mulle tundub jah, ja kindlasti on ka neid naiste nõukogusid, kes on midagi ära teinud, kus on tõelised aktivistide toredad naised eesotsas, et seda noh, ei saa üldistada, et nad ei ole midagi ära teinud. Ja kui siin, Me oleme kongressiks tulnud, et validos naistenõukogu jah, mitte mitte uue sildi all nüüd hakata ühendust looma, on miks siis mitte see naiste nõukogudeühendus luua, sest praegu tegutsevad need naistenõukogud, las nemad siis ühinevad oma naistenõukogusse ja kui on saabunud see aeg, et on selge tekkinud, igatsed maanaiste selts, IDEA kõikvõimalikud naisseltsid, et kui nad on leidnud aja Nemad hakkavad ühinema, siis miks mitte luua see ühendes ja naiste nõukogud, las siis tegutsevad praegu edasi niimoodi. Mulle tundub, et teil on väga suured eelised selles mõttes, et üliõpilasseltsid ja korporatsioonid on sugune, väga sisukas ettevõtmine ja ma ei tea, kas ma eksin, kui ma ütlen, et nad väärtustavad haridust ja haritud naist ja ja see on juba väga palju, kui me saame tagasi oma väärikuse ja oleme harjunud Studia vaimsed, siis me oskame mõelda ja ja no ma ei tea isegi võib-olla pidulikult öeldes, et elada elades, kuidas te arvate, neiud ja kõik väga õige, just meie konkreetseks, sest eesmärgiks kasvatada oma liikmeid vaimselt ja, ja, ja südameheaduse poole rohkem siseneda neis kodutunnet. Ja see eestimeelsust rahvusmeelsust. Meie Eesti naisüliõpilasseltsi loosungiks on rahvuslikus individuaalses demokraatia. Et noh, see näitab ka, et kõigi seltsi püüdlused on üldiselt sellised ja veel meie seltsi põhikirjas on nõue, et iga seltsi liige peab tegema oma valitud eriala. Tere maateadustööga kes on ikka tulnud ülikooli mingid haridust saama, et ta saaks vaid ka mitmekülgset haridust saada, just, et mitte ainult oma kitsal erialal, vaid Delfist saada ka midagi rohkem juurde kasvatada, oma liikmetest samuti ka eneseväärikust. Ja kui on põhimõtteliselt vaja midagi öelda põhimõtete nimel, siis tuleb seda julgeda, peab välja ütlema, et just seda julgust ja väärikust eelkõige ma olen teiega nõus, et väärikusest algab nii palju, eks ole, tahtsin ka öelda, et näiteks diskussiooni oskus ja kõikse vaidlemise oskas, mida meil üldse ei ole vaidlus, skulptuur ja mida meil ei ole. Et ka on mõte, et, et seda peab ka selts arendama igasuguste kõnekoosolekute diskussiooniõhtutega. Et see kultuur meil puudub praegu siin, kui naised võtsid sõna eile, ma mäletan, siis väga paljud lõpetasid niisuguste suurvaimude sõnadega, mulle tuleb meelde keegi esineja ütles nii, et Göte sõnul, et tuleb nõu küsida üllalt naiselt millel on ilmselt väga suur suur sisu ja eks ole. Üllalt naiselt jah, aga üllate mõtete taga peab ka olema mõistust ja arukust, ma leian mitte ainult emotsioonidele välja käima. Kuivõrd te olete tudengid Tartus, siis kuidas käib Teie võitlus noormeeste eest, kui kaugel see on ja? Ja mida te sellest arvate? On Tartus Eesti sõltumatu noortefoorum, kus arutatakse sõjaväekoosluse küsimusteks eesotsas on meil siiski mees, üliõpilased, kes on võtnud selle võitluse ohjad enda kätte. See on väga õige, sest see puudutab neid rohkem, me toetame neid kõiges. Selles ka naiste sõjaväekooslus on praegu meil humanitaaridele, et ka see ära kaotada. Naiste sõjaväekohustuse kaotamine sai Qatar naisühenduse programmi pandud ja siin plenaaristungil ütlesin välja ka küll isikliku mõtte, et kehtestada sõjaväes teenivatele noormeestele palgaline puhkus ja iga-aastane mitte, nii et nende puhkus peaks sõltuma ülemust Armo ennist vastavalt sellele, kas näolakk meeldib või ei meeldi, sest need inimesed, kes teevad tööd nemad saavad aastas puhkus, las olla ka sõjaväes teenivatele noormeestele iga aasta üks kuu puhkust. Ja te usute naiste jõusse, naiste jõudu peab uskuma kirjanik leelo tungal, ma näen sind ka juba teist päeva siin naiste kongressil. Oled sa külaline, oled sa Telega? Mina olen Kirjanike Liidu delegaat ja üle tüki aja on mul niisugust ühiskondlik-poliitilist tegemist nagu olnud julgust vastu võtta. Võib-olla ma ei ole kõige õigem inimene küsitlemiseks, sellepärast et ma tunnen ennast ikka rohkem nagu see kass, kes kõnnib omapead, nii elu kui mõtted töölaadilt, sellepärast et naisseltsis, nagu kirjatööd teha eriti ei saaks, ei saa niisugust ühendust nõuda. Või naisühingus. Aga oma suguõdesid vaadates ilmselt on sellist asja vaja, kui me praegu siin oleme arutlenud omavahel, kus me siin oleme, ilusas poliitharidusmajas, eks ole, siin marmorseinu katsume kompame. Ja mina, kes ma olin nukuteatris kirjandusala juhataja, mäletan väga neid probleeme, mis kogu aeg oli nukuteatriruumidega. Ja ma tean ka seda, et terve Nõukogude aja jooksul ei ole Tallinnasse ühtegi teatrihoonet ehitatud, remonditud on kohaldatud, on aga ehitatud, et ühtegi. Ja õnneks me oleme nüüd juba nii ausad, et me ei räägi sellest loosungist, et kõik parim läheb lastele ja privilegeeritud klass ja nii edasi. Paneme kõrvuti nüüd praegu kui teatri ja selle maja siin ei anna võrrelda. Ma arvan, et kui nukuteater saaks juurde niisuguse ruumi, nagu on poliitharidusmaja tualettruum nii suur, siis oleks nendel ka suur ruumikitsikus lahendatud. Ja noh, Eestis on ikka alati olnud, ma arvan, tegelikult terves maailmas niimoodi, et just nimelt emad ja vanaemad on alati olnud need, kes parimad suutäied ja parimad asjakesed annavad alati hoiavad lastele. Ja muidugi oleks tänamatus nüüd öelda, et see ei ole kõik väga tore või. Väga hästi on minu meelest organiseerimiskomitee D töötanud, väga kenad märkmikud ja igale naisele sall kingitud ja, ja noh, neid on nagu meeles peetud kaugemalt, naised on ilusasti olümpiasse majutama tuntud mitte mingisugusesse väikesesse ühiselamusse, nagu tihti on olnud. Meie eest on hästi hoolt kantud aga küll tahaks, et näiteks ka lapsed saaksid endale niisuguse palee, elu läheb edasi, kõik siin elus on seotud. Ütle Leenomissidel meie elus praegu väga häirib nii-öelda siis naise, nagu üldse niimoodi lahutada saab mehi ja naisi, sellepärast et millesse sa usud, et mida saaksid siis naised teha konkreetselt, et, et meiega koos saaksime meie elu paremaks muuta. Ind häirib just see, et meie enda sisemus ei ole kõige puhtam. Meie enda eetikas ei ole enam päris õige eetika. Ja mulle paistab, et meie emad ja vanaemade põlvkonnad on olnud neetilise reaalseid, valge poolest tugevamad, nad on vastu pidanud sõjad ja vangilaagrid ja küüditamised ja nad on ikka enamalt jaolt jäänud ausaks ja nad ei ole niivõrd küünilised, nagu võib-olla meie oleme. See mind häirib kõige rohkem, et me ise ei ole üksteise vastu kuigi hoolivad ja kuigi sallivad sellepärast et kõik, mis väljastpoolt tuleb, see tuleb väljastpoolt ja küll me võime öelda, et see on meile võõras, aga aga kui kurjus on meile omane, kui niisugune hoolimatus ja tigedus on meile omane, see on kõige hirmsam ning kitsamalt tähendab, millest ma oleksin tahtnud. Ja kui ma oleksin sõna saanud, see oli maalapse olukord, sellepärast et ei ole nõnda, et maanaine nüüd õnnelik saab, suurt palka, kui ka nii oleks, tähendab, oletame ja kui ta laps on nii viletsas seisundis, nagu ta praegu on enam Ma just väikeste sääremaades külades ei ole seal maanaine ka õnnelik, sugugi mitte. Ükskõik kui suurde palku oleks. Maalaste haridus on see, mis mulle muret valmistab. Ma lootsin vastuseid saada siit haridus, endise ministeerium, nüüdse komitee esindajalt, kes rääkis niivõrd ümmargust juttu, et meie kõik ümber rendi, kes olid endised pedagoogid, praegused pedagoogid ja lapsevanemad. Nemad me olime kõik pettunud ja ma sain aru, et see, mida me oleme kurtnud, et mõelnud, et sool on tuimaks saanud, et maaharidus ei ole enam teab, mis tasemel see ei ole, ainult et sool on tulvaks saanud, paistab, et soolakaevandus on tuimaks saanud ja mulle meenus sellega sed Ralf Parve lasteluuletused. Oraval on tore, ema ronimist ei keela, tema tema keelata ei saa. Tema ronib ise ka. Sest et kõikidele küsimustele vastas hariduskomitee esindaja ja et nüüd on kooli volikogud, kes seda lahendavad siis, kui on materiaalsed küsimused, lahendavad seda täitevkomiteed, idee või kohalikud nõukogud. Mina saatsin küsimuse, et kas maalaste kartulivõtmine kaks kuud lõpetatakse ka ükskord ära. Selle peale vastati, et noh, seda võib ju kooli volikogu otsustada, hariduskomitee ei ole üldse käsku andnud, aga ometi tegelikult see on nii, siis on mingi imelik jaanalinnupoliitika, mis tegelikult teeb väga kurvaks või õieti hinge täis. Tegelikult maa lapson väga armetus olukorras, tema õpetajateks juhtub. Kes tahab sinna? Sellepärast, et muide hariduskomiteega haridusosakonnad või need koondised ei vastuta selle eest, nagu nad ütlevad, sest et need on enda teha. Kes tuleb maale elama, noored spetsialistid. Kui nende naistel mingit muud eriala ei ole, ükskõik, kes nad ka oleks, siis nad lähevad kooli. Et näiteks kui muud tööd teha ei oska, siis on õpetajad. See on umbes tasemel, et ise oskan lugeda küll, ma oskan teistele ka lugemist õpetada ja see võtab mind väga-väga kurvaks. Et see ka kõrgemal tasemel sellesse täiesti ükskõikselt suhtuda võetakse peatselt oma käed oleksid puhtaks pestud, selleks nüüd ka kurtmiseks. Häda ongi selles, et tegelikult oleme me kõik väga rõõmsad, et me oleme kokku saanud ja rõõmsad selle üle, et meil on sarnaseid mõtteid ja muud. Aga mis seal teha, naiste asi on ikka, see mured tuleb hinge pealt ära rääkida. Ma külalisele Mikk Mikiveri esitasin ka sellise küsimuse, mis jäi mulle kõrvu Endel Lippmaa sõnavõtust, kes ütles, et kui me suudame murda ametkondliku suhtumise ja üldse, et meid on vähem bürokraatia, siis oleme me juba väga paljuvõitu. Ja ma tahaksin ka sinu käest küsida, et kuidas arvad, kas naistel on eeldusi rohkem bürokraadist muud? No kui me räägime sellest hariduse allakäigust üldse, siis ma ei taha sugugi öelda, et see oleks naiste süü. Aga naised lihtsalt võivad olla odavama töö peal ja mis seal teha, kui ikka ükski pereisa ei toida ära selle teaduri palgaga. Me peaksime olema võib-olla rohkem väärikad meie naised, ma toon kas või niisuguse lihtsa näite, et seesama suur hulk naisi lausa jookseb nii, nagu oleks tordivõistlus kohvibaari, mida oli väga minu meelest inetu, vaadata ta eile sellepärast et äkki jääb jälle millestki ilma. Ei, jäävaheaeg on ka piisav, et see väärikus, mis meil väga paljudel minu meelest kadumas on, et me seda suudaksime taastada. See ainus ilus mõte, aga see on ka kõik niisugune, et me ei saa ühtegi üksik, kuid süüdistada sellepärast, et elu on niisuguseks teinud, aga elu on meid selles õpetanud. Mida julmem sa oled, mida kurjem Sa oled? Rohkemast pead sa loobuma? Ma tahaksin sellega lohutada, et meil naistel on igaühel omas saarekese, et need on needsamad kodud väikesed või suured lastega või ilma. Ma arvan, et sealt algab see väärikus ja sealt algab see inimesena tundmine tähendab, kui sa kodus vähemalt saad tunda, et sa oled päris inimene ja mittekodanik sabas ja number see ja see kuskil siis oleme ikka ennast kuidagimoodi säilitanud. Kuidas sa tunned, kas Eesti naine on praegu aldis kõike pakutavat vastu võtma? Hoian küll, tegelikult on eesti naine ju tõesti haritud naine ja arukas naine. Oleks tal võimalik ainult elada haritud naise elu, nagu me kõik oleme ühtemoodi hädas ühtemoodi, seisame sabades ja see on täiesti ükskõik, kui palju ma olen haridust saanud. Aga mis mind muidugi häirib, on see, et et me oleme hirmus niisugused ühesuunalised, see on vist elu on niimoodi teinud, et kui näiteks noorem pere toetuseks läheb siis vanainimesed kas jalust ära või kraavi või kuidas tahes või kui näiteks ütleme, vallasemade toetuseks läheb, siis no needsamad, ütleme, üksikemad, kes on lahutatud naised, mille poolest nemad halvemad on, nad jäävad. Privileegid ei puuduta absoluutselt neid, samamoodi naised, kellel ei ole lapsi, meest, köidame need siis justkui üle parda mõtlemata sellele, et sellel ei pruugi alati olla põhjuseks mingisugune eriline tigedust lastemeessoo vastu. Tihti väga ise võtavad ja õnnetud inimesed ja neid pilada või mängust välja. Ta on väga vale, teisest küljest nad oleksid võib-olla just ideaalselt niisugused juhtijad, sellepärast et tõesti jääb palju rohkem võimalusi aega üle ja, ja võib-olla mingi kompenseeriv tegevus ka pere kõrvalt, sellepärast et tegelikult on meil siin kõikidel ikka uhkelt märgitakse kolmelapseline või neljalapseline, ükskõik mis taha või viie. Aga see on oma pere kõrvalt näpistatud aed, mis me siin istume ja seepärast annaks taevas, et ta vähemalt toitu annab, siis mõtte toituma, mõtlen.