Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Andres Maimiku töövari. Tere, Andres. Tere. Praegu Nõmme kultuurikeskuse kohvikus ja söövad kohvi oma tiimiga ja ütle, mis sa teed siin. Meil on homme vaja esitada Eesti filmi Instituudi arendus, voorume, uus filmiprojekt. Ja siis me teeme need viimaseid veel. Proovi filmimise pakett oleks täiuslik, et midagi jääks juhuslikuks. Kruvi filmimine on oma kesksete osatäitjate KTM mõningaid improid, mis improvisatsioon on siis, mis on karakteripõhised, ehk me ei anna neilegi ette konkreetsed stseeni, alguse, keskpaiga lõpuga, konkreetsete repliikide ka, aga me laseme mängida sellist olukorda mitu korda läbi, et vaadata, kuhu see siis välja viib. Kuidas karakter oma loogika järgi reageerib, jagu? Me filmisime üles. Neli korda vist oli neli korda tegelastega, iga kord kukkus stseen erinevalt välja, et kuidas parasjagu nagu nende suhtedünaamika oli ja kui palju gaasi ante, kui palju pidurit anti tänu sellele kaasa igakordsest stseen lõppes natuke erinevalt ning hiljem me saame omakorda siis maha toda sõda, mis näitlejad meile oma karakteritega nagu ette mänginud. Et me läheme seekord sedapidi, et me vaatame ühtaegu, kuidas see meetod töötab. Karakteripõhise improvisatsiooni meetod ja teiste aega vaatame, kuidas siis näitlejad selle rolliga sobivad. Tihti see tunne, et režissöörid on lihtsalt laisad, kui nad sellist meetodit kasutavad. Ju me siis oleme laisad ja tabatkenud puhkehetkel, et plaanisime mitu tundi teha, aga juba läbi. Meil on samas ikkagi kirjutatud valmis. Suurepärane stsenaarium. Rohkem kui 100 lehekülge filmi on need olemas. 400 minutiga mängusid, kus Rain Tolk, siis ma tahtsingi öelda, et Rain Tolk on siis koos stsenarist, režissöör midagi selliste. Kunagi Andrese ette, kus näitlejad tahavad improviseerida või mitte. Alguses nad kuidagi oli, on näitlejad ikka, kui nad tulevad kohale, natuke kohmetud ja natuke reserveeritud, aga mida kauem nad mängivad, nii üldse mängiv inimene, pomo luudens mängiv inimene hakkab lõpuks ikkagi nautima seda mängu näitlejatel siis loomingulised tšakrad käivituvad. Et viimased improd olid juba päris mahlakatul tunnistada. Ma arvan, improviseerivad väga hea meelega, kui neil on olulisel hulgal informatsiooni enda tegelaskujude kohta ja selle kohta, mis võiks nagu juhtuda, enamvähem mingisugused joonised ette antud siis tuleb improvisatsioon, noh väga ägedalt läheb käima, aga midagi hullemat, kui lihtsatata, palun hakka improviseerima. Ma arvan, osatäitja on raske ette kujutada, et kuidagi räägi sellest filmist, mis film see siis on. Mida te esitate homme? Tegemist on suhtedraamaga Slaz noorsoodraamaga mis räägib siis suhetes koolis õpilaste sõprade vahel õpilaste õpetaja vahel. Teatavast sellisest eneseotsingust, armusuhted, suhetest, sõbrasuhetest, suhetest vanematega, nagu erinevad asjad on, ma ei taha kindlasti ära rääkida selle filmi nagu põhiliilijada. Kuule, see on küll teatritegemine, see ei ole mingisugune filmiinimeste supi söömine, proovi ise süüa suppinguse kuumus ja siis hakkasid kohe mõtlema, et kuidas peale jääb, hakkasid luristama, niimoodi oleks kuulda, on, sellepärast sa tegid lollaka tutvustuse, nüüd hakkab alles, või üks supi söömiseks ma tundsin, et ma pean kuidagi impro, ma seda olukorda vaata ilmselt sedasama tunnevad ka need näitlejad, keda sa sunnid mängima peavad ikkagi olema küll loomulikult ikka mängivad ekse. Valivad siis sellise eriala. Elu õieldada Klementi suubiline heitleb Maimiku sugu. Seda küll ei saa eetrisse lasta niimoodi, mis miks ei saa, režissöör ülbitseb näitlejate kallal ta tagaselja taga selle. Tagaselja osaleb r i d. Nende näitlejad, nagu nad ära lähevad, nina lapanud meid taga, rääkimata eetrisse. Ma ei saa üldse aru, mida nad seal tegid, mis imelik olukord oli mingi Nõmme kultuurimajas? Tüübid seletavad seal. Andres proovib meelde tuletada Smuuli fraasi. Smuuli oli mu isa, tuletas meelde, vaata ta film minu nagu onu seal Roman Baskini tegelaskuju mängis Raindolgi isa ütles hetkel, kui Reinhold tahtis teda arsti juurde viia, et tema ja arsti juurde ei tule, et kõik Eesti arstid on lollid. Siis mu isa, kes oli üheks prototüübiks sellele tegelaskujule Asta spetsiaalsete, hiljem põrandasse, et öeldes nagu väga kõrge eruditsiooniga, et tegelikult see fraas kõik arsti et Eesti arstid on lollid, kuulub Juhan Smuuli polkovniku lesele. Et tema oli sellest nagu faas ei ole kunagi tarvitanud. Ja tõepoolest vist oli õige, mis on minu isa ütles, et kes kõik arstid on sitapead mingi oma raudne loogika, mida ma üritan meelde tuletada. A perearstid ei taha talle kirjutada välja ja neid igasuguseid mõnurohte tahavad hoopis tegeleda tema haigussümptomitega, sel ajal, kui taluma rahustage una tablette siis ta peab neid lunima, sealt samuti, arstid ei tee teda korda. Vaata lisa, ma saan aru, siin rääkisime seal, isa analüüsib su filme ka ja annab nõu, et kuidas peab sedasama nagu tegelaskuju nõustes gaasise Mõisa nõustab alati ja annab mulla otsast nagu vanemliku tagasisidet. Tal karm, kuid õiglane oma kriitikas. On üht-teist filme, mis on talle isegi meeldinud. Näpuotsatäis. Mõne filmi kohta ütleb üsna kalgilt näiteks üks minu teos, mida ma ise suurt ei oskagi häbeneda. Isa ütles selle peale. Kaks tegid nüüd, kolmanda käkija on selle üle uhked, koovad. Võsa kuulab vikerraadiot kindlasti tal on ka selle intervjuu kohta palju ütlemist. Andrese isa numbreid, siis saab talle helistada ja küsida arvamust. Ma lõpetasin oma isale kirjutava delfi kommentaare. Miks sa seda tegid? Ta tahtis kirjutada delfi kommentaare, ta ei osanud neid kuidagi postitada. Ja siis ma kirjutasin, et kõik poliitikud on omakasupüüdlikud kaabakad. Ja siis näitasin talle, et näed, et siia nupule vajutatud postitaksin, noh. Aga lisas, et miks sa nüüd niimoodi kirjutasid, kuigi omamoodi õige kah. Nojah, siis tuleb ikkagi täiustada 11, eks ju, et on olnud selle filmide kohta tagasisidet ja siis vaata teda postitama. Viimasel ajal ei ole enam nii selline konstruktiivne, meil see ühistegevus olnud, isad ja pojad. Aeg ja distants on oma tööd teinud. Ja minust oleks hea mõte, et las isa kirjeldab oma poega nii nagu milline ta tegelikult on. Jüri Maimik, kas te võite iseloomustada, milline on teie poeg ja kuidas te suhtute tema filmidesse? Et te tunnete, et liiga on tehtud teile selles filmis minu näoga onu. Andres Maimik ja Rain Tolk Eivo küborg peavad salaplaani ja läks jutt nagu näitlejate peale jälle. Kahmingul käis jah, üks noormehe, kes uuris minu käest pärast ära Statüüdjat, kas muna Maimik on veel elus või taandus? No ma mõtlesin, et ma ei ole kuulnud, et Andrese lisa surnud oleks, ütlesin, et ilmselt on, on siis elus vintsilmus filmi. Tuudis nad kutsuvad ka mind, vala maimikud. Minu eks eksnaist ilmselt peetakse nooreks mannikuks. Pileti otsinsikaga, kus valamaimikon Teatav auväärsus käib selle sõnaga juures, kus kutsutakse. Auväärsus käib selle juurde, et kui sa oled juba vanas, tähendab, et sa oled juba natuke nagu klassika ühe jalaga. Kellele see ei meeldi kunagi, oli ju vene äärsus släng, et mõned kasutavad siiamaani sots vana kooli mehed, et kõige suurem tunnustus, kui sa kedagi kutsud vanaks, et kui sonar vana ei tule või mida vana arvab asjast. Pea silmas ikkagi, kuidas bändi teinud isaga koos laps oli minu isaga bändi teinud. Sellesama isa mahlaselt naine mitte isasel, annan palju, päris palju nii-öelda, kui võõras isas olnud. Läbionu Imanti peaaegu sihukese nagu kasuvennaga soojaks minna, rämedalt kiusanud ilusas nooruses isasid, mul on minu teada üks tema niin tema nägu olnd. Et, et seda nagu ilmselgelt ma ei saa kedagi teist oma isaks isegi hüpoteetiliselt pidada. Lapsepõlves kõige jubedam lause, mis mulle öeldi, kui täpselt oma isa suust kukkunud. Sa ei ole pandi teinud kunagi, ma ei oska pilli mängida, mu isal oli kogu aeg nii kiire meriorkestrite vahel, et ta ta jõudnud mulle õpetada pillimängu selgeks. Kas seal igapäevaselt on isa nii nagu teemaks täna kuidagi siin kohvikus juhuslikult läks nagu väga isakeskseks seisan teemaks jätkuda mulle nagu Ta obsessiiv helistaja helistab koguaeg ja valedel aegadel viskuda mind käte esmaste eelistab kogu mu ümbruskonna läbi, kes kõik helistad, mulle kurdavad, võtku midagi oma isagi ette, helistaks kogu aeg. No ma ei saa mitte midagi teha, et teie probleem ka, et mina ei saa seda lahedat. Vigastasin, kuulsam inimene ja tähtsam prominent kui sina selle raadiosaates vanahunnik nagu ületab kõik ja me oleme vaid kääbused hiiglaste õlgadel. Mis on kõige avameelsem varjusaade, mis olete teinud. Mulle tundub küll sama meelsematest oimu võiks rääkida värvikaid lugusid oma emast. Mul emal kutsus ükskord välja mind ja ütles, et ta teeb mulle väljasuguse erakordne hetk minu ema mulle välja mulle minu vennale. Ja siis me istusime kuskil ema ostis kõige odavamat õlut meile mõlemale vennaga. Ma küsisin, et mis toimub, et kas sa oled armunud või satuvad abielluma? No mitte päris, aga midagi sinnakanti. Siis selgust tema jutust, et ta oli leidnud üles jooni Jaan, kes oli temal siis samal ajal, kui minu isa oli või veelgi varem jäänupis soojusmehhaanikat list või mingisugust soojusega seotud asja Tallinna Polütehnilises Instituudis. See oli mu emale öelnud noorpõlves, et tule mulle kodugaktuseks, sa ei pea mitte midagi tegema, lihtsalt elama ja särama. Aga mu ema ikkagi mingil põhjusel langetas otsuse minu isa kasuks, võib-olla tundus rohkem selline dünaamilisem ja artistlikum tegelane pillimees ikkagi. Ja siis minu isaga läks see asi nagu ta läks ja siis möödus 54 aastat ja siis tekkis tohutu Tuck Rõndlamuur koos selle Jaaniga. Ja siis ta kutsus meid välja siis minu ema, selleks et saada minult minu vennalt tõotus, et kui minu emaga midagi juhtub, siis me tõstaks jaanivälja sellest tema korterist. Sest nimelt Jaalne jättis maha oma maja ilusa maja nõmmel. Kolisime emaga kokku Õismäe kolmetoalises korteris. Elavad seal ja siis ema valis Jaanil välja uue skoda ja puha ja õitsemise hetk, mõlemad. Jaanovits 75, ema on 74. Täiega õitsvad. Mulle tundub, et sa ei peagi väga kaugelt nagu inspiratsiooni otsima filmideks. Huvitav oli sel ajal vaadekas kommenteerinud. Ülekanne mingeid laulupeo rongkäigus ei aeta ja vanad ammusontsentaalid liiguvad. Rongkäigu eesmärkidel on rõõmsad näod. Kas sa tuled minu autoga? Ja siin on vaja, kus töötab nõmmeraadio kurikuulus juht Margus Lepo, keda eesti rahvas teab kiirena. Me tegime temast kunagi filmi. Filmi nimi oli radikaal küll me ei meeldinud sellele Margus Lepale, ta kogu aeg jooksis meie eest ära, kiusasid teda tegelikult, kuna me olime rahastuse saanud, ma tahtsin portreefilmi teha. Meie kavatsused on siirad, hea heasoovliku alguses. Aga Margus Lepa ei andnud endast enam näole ja Me oleme sburgis, et kuidas ma selle filmi valmistaja rahastele rahast andnud ja Lepo esialgse nõusoleku andnud. Aga ma ei tea, mis sa siis guugeldasin vahepeal vä? Ta hakkas massi paranoilised suhtuma ja lausa selliselt nagu üleolevalt ja pahatahtlikud. Ja siis me pidime poole pealt žanrit muutma. Me tegime sellest reportaaži. Rain Tolk sajab talle kogu aeg ootamatult peale Lepale ja siis lepaga toime tulema. Lepad natuke flirdib sellise natsismiliiniga juba enne seda, kui natsism Eestimaal populaarseks sai. Ühesõnaga, selline äärmuslik parempoolne maailmavaade, mis näeb eesti riiki igalt poolt ohustatuna. Et praeguse ajaloos on suht mainstream, aga sel ajal, kui filmi tegime, siis Margus Lepa oli üks sellisest, nagu tal oli seal mingi haakrist kuskil või Hitleri pilt lausa stuudios loodias. Kuid ma mäletan ka seda ka sellised noh, ütleme tegelased, kellel natsismi ka mingi oma teema ehk siis ta avalikult ei tunnistanud ta Narosele maailmavaate poolehoidja küljes, aga mul võivad ju igasuguseid asju, need on suveniirid mulle need kingitud, ma panen nad välja. Et mul on ka kuskil kuusnurgaga juudi juudi juudi lippe. Aga miks sa seda tead, kõik asjad ei mahu mulle siia riiulisse. Ühesõnaga, nad võtavad haletseda, teatavad mängu. Kas sa kuidagi jagad nagu ära oodatud, sellest saab dokfilmi ja, ja, või on kõik nagu kuidagi üks film sinu jaoks? Üks film ei ole, et dokfilm on ikka tants, ilma et sa pead olema reaalsest elust võetud baktereid noh, ükskõik, mis žanriga läheneda, teha nendest reportaaži või portreelugu või jälgivad toki või provokatiivset sekkuvad Tokyo on ta ikkagi nagu Töölavastus käib nagu reaalelumaterjalidega. Päris elutõega pahuksis ei saa minna mängufilmi puhul, nagu on teistmoodi ikkagi need asjad nagu segavad ka neid asju, kui me lülitame nagu mängufilm võimalikult palju elulist materjali korjata, noh ikkagi nagu tõestisündinud lugusid ja prototüüpe ja päris päris nagu inimesi, kes ei ole, näitlejad, mängivad iseennast ja on sellist asja olnud. Jah jaa, dokfilmis ma ka tihtipeale nagu kuidagi lavastuslike vahenditega olen üritanud, kus sündmus kuidagi ei juhtu, siis tuleb see kuidagi lavastuslik vahenditega ellu kutsuda. Noh, näiteks võtsime minimissiürituste organisaatoreid linna Janssoni ja kes otsis telekanalit, kus oma seda show'd näidata. Ta oli vist kõik kanalid läbi käinud, Jeltslased telekanalid ei taha tema toodet. Kaskaad ikka kõik läbi, ETV, ETV nagunii võta. Me kutsusime sündmuse esile niimoodi, et võtsime Tiina Janssoni, leppisime kokku Ilmar Raagiga, et Ta võtab Tiina Jantson vastu ja Stina Janson läks oma minimissivärki siis Ilmar Raagi, kes tol ajal ETV peadirektor läks talle seda pakkuma. Filmisite ja me filmisime, seal oli esile kutsutud see sündmus, et võib-olla poleks kunagi juhtunud, aga ta juhtus täpselt sellisena, kui need kaks inimest oleks kokku saanud. Olekski juhtunud, sa oled nagu hobimees enda filmiga viid inimesi kokku, inimesi kokku. Ja praegu me teeme filmi koos Eva Kübaraga, teeme tantra toki tantristidest vabaarmastusest. Aga see tuleb, on siiamaani suhteliselt puhas, sest et tegelased ja sündmused, mis seal on toimunud, meil on mõned päris uskumatud päris karaktereid, tüüp, päris uskumatuid lugusid, mis nendega juhtunud on ikkagi päriselt ikkagi nagu toimunud kaamera ees. On juhtunud, et hästi on läinud, et oleme õigel ajal õiges kohas olnud ja leidnud piisavalt sellised edevad, eks Impitsialistlikud tüübid, kes on nõus oma elu siis kaamera ees elama. Andres Maimik, sul mulle tundub, et sul selles suhtes doki puhul provokatiivne, mulle tundub ka, et see on õige sõna, aga sul on ka nagu hea ajastus või see peab olema väga hästi ajastatud, et on kuidagi sotsiaalset nagu vastu kõlab. Et mulle tundub, et see tantra asi kõlab ka väga hästi vastu nagu näiteks margus lepase nats see asi või, või siis Esto-TV kõlas vastu tantra praegu kuidagi eriliselt nagu minev kaup ja vabaarmastuse dok, kuidas ideoloogia, mis vabaarmastust on tuntud, ma ei tea, ilmselt inimkonna sünnist saati, aga praegu on sellest kirjutatud, nimetatud polühamooriaks ja kirjutatud palju selliseid väga metoodilisi eneseabi õpikuid. Mil viisil seda viljeleda? Partnerid on rahul, kuidas ennast nagu seal teostada, millised on reeglid endale lubad, mida vastaspool lubad, kuidas need olukorrad lahendatakse. Šallallaa ja sellest on tehtud lausa mingi selline nagu liikumine kaasa arvatud ilusaid ka lahutamis skulptuur on praegu väga või siis ütleme, selline partneri vahetamise otsimise kultuur on praegu kuidagi eriliselt nagu trendikas. Et see on su enda teema, ka mina ei ole tantristega ka mingisugune vaba armastuse ideoloogia kuulutaja. Et ma olen selles suhtes nagu konservatiivne, Ma olen afääri usk vääri usku selles mõttes, et kui juba petad, peta nii, nagu seda on alati tehtud salaja ja siis seisavad. Ja siis isa nagu vastakuti tagajärgedega. Tundub, et igasugune, selline nagu metoodiline mitme suhtepidamine tundub nagu mingisugune ühele poolele ikkagi selline allaheitmine või alistumine. Ma kahtlustan, et sa ei ole mingisugune taevavärav kuhugile igavese õnne seisundisse neuroosid peamiselt koosid on ikka olemas, millest Bergman oma filmede Fažbindel lihtsalt Nadal kuhugile vaiba alla pühitud ja tehakse mingit nägu. Aga see on mu isiklik seisukoht, et tõenäoliselt on ka väga õnnelik nagu vabaarmastuse viljeleja. No näed, vaata kust me nüüd Margus lepast jõudsime, vaba armastuseni, oota, kuidas jutt võib liikuda antenni alla. Mitte minu antenn, auto. Andres Maimik paneb autoantenni püsti, lükkab auto võtmega. Nüüd me hakkame sõitma Andres Maimiku järgmisesse võt paika. Et see Tallinna elu eripära on, et Tartul on igast ja jamasid minu jaoks. Muidugi on tore linn, aga props on ka üks hea asi on see, et nagu inimlikke piirjoontes linn Tallinnasse suure osa oma päevast veetma autos lihtsalt rooli keerates, kirudes kaasliiklejaid eriti mul praegus, kus ma oma lapse panin esimesse klassi vanalinna kooli. Ja siis tal on igast trennid ja, ja ringid ja muusikakool ja kunstikool ja ja kõik on eri kohtades muudkui tegelasele logistikaga. Teil on hommikul kell kuus ülesse pool seitse, keda oma tütre ülesse, kui ta parasjagu minu juures on kelle juures me jagame Katriniga lapse emaga siis, et vahepeal on tema juures minu juures. Ja siis, kui minu juures on siis muus päeva kella kaheksaks jõuame siis masinaga tööle ja siis kiiresti kribinal-krabinal, ennem kui kolleegid joovad tööle, teen nagu süvenemist nõudvad asjad ära. Teen nagu päris tööd ära sest siis filmifirma suuresti suhtlemiskontor suhteliselt kaootiline keskkond, et seal võib-olla kõige nagu siuksed nagu vaimset tööd või kuma mingit loengut ette valmistan või kirjutada ja seda on nagu natuke keeruline seal teha. Ja sageli juhtub, et siis pooleks päevaks lähen, tegelen jälle logistikaga, istu selle auto roolis ja viin ja toon ja viin ja toon ja viin ja toonia. Lõpuks jõuan koju, siis natukene mänguaega natuke klaverimängu tütrel ja siis ma loen ja siis kõmdi kell 10 ise ka ripakil, juba keldrit, hetkel jään magama. Ja võib-olla veel mingi filmikese pool filmiks vaadata, sest enamasti mööndusega vaadates kohe magama, kui kunagi Cadil out siin ka karjusime, näitlejanna käis kannis, siis ta vist sõitis mingi preemia filmi eest kui tehase tüdruk. Ja siis ta küsis ajakirjanik pressikonverentsil punasel vaibal et mis siis edasi, kuhu edasitasse rooga kaupu, kauto kodid. Öeldud filmitegija nagu elukutse, võiksid millegi erakordsete natuke glamuursemad kui tavalised inimesed. Tegelikult pidev rooga, Kaupo kauto, kodin. Elu. Aga kui sul nüüd olema, aga hakkasin lihtsalt kuhugi poole sõitma, ma arvan, et sa sõidad valele poole. Millegipärast ma küll ei ole tallinlane, aga seal ringi keerata. Logistika peab teadma, et kus need liiklussõlmed on ja ma olen räme liikleja ka. Loodetavasti Katrini kuule seda, et ma panen nagu vales kohas keeranud ringi ja jõhkrad, pargin mingisugustesse kohtadesse. Kogu aeg mõtlen, et täna ma istun bussi ja sõidan ühistranspordiga ja täna ma hakkan nagu selliseks vastutustundlikuks liiklejaks ja see on umbes sama, et nagu tänama, hakkan dieeti pidama. Et kolm päeva pead vastu ja siis nendel läheb ikka. Vanad harjumused löövad välja igal esmaspäeval, põhimõtteliselt saab uut elu alustada. Nii, nüüd tänasest ma muutun enesest paremaks. Aga vähemalt see mõte on ju tore juba. Isegi see, et kui sa üritad aeg-ajalt, siis on juba, see on märkimisväärne saavutus. Mis seal Kiili mitmes keskkool siis oli? Sihukeses lohutus sees kogu aeg, eriti siis, kui auto olulised tunned hiljaks jäänud. Elus kahetsete tunnet, kui kõigega peab hästi kiire olema, et sul on selline tunne, et muidu jääb hiljaks. Vahekohus ja sageli on tegelikult sest see tunne ka, et, et sul on elus, aga ei ole väga palju aega ja Alo. Eva ära räägi kahte asja korraga, ma helistasin sulle. Hullud. Tantsime, eks. Eva. Kurat. Aga ütle mulle aadress särama, seisan keset, veetsin praegast. Eva. Mis aadress oli nüüd? Kiili, 10, jah, okei. Okei. Saime teada, kuhu me sõitma peame. 10. Mul on vana, sihukese monovalentne, võiks öelda. Mis see tähendab, et suudad ühte asja teha. Sellist asja, et on ju siuksed multitaskijat, tüübid, kes oskavad nagu hästi palju igasugust värki ajada korraga. Kuidagi tuleb ainult üks asi hästi välja. Korraga. Ma võin ühe teise lülitada ja ühekorraga teha. Autoga plärisema kahtlaselt ostsin auto. Toyotaga ükse vene eit sõitis mulle ette vabakssugune hinnangute laviin, üks laul sõitis mulle ette ja Sist toyota läks katki, nii et ei saanud ära parandada, sest ostsin uue auto. Matši autosuke Hurbulane Subaru džiip, igatpidi tirtsu beib, läriseb ilusaid natukene pügada. Auto tundja sama kaugel kui kilokaarkuust. Kas see filmi tegemine või või kujutlusrežissöörist, kui sellisest on aja jooksul muutunud ka, sa oled ikkagi juba, ma ei tea, 20 aastat filmi teinud või isegi rohkem. Ja kas selle aja jooksul on see kujutluspilt mingid põhjused muutunud? Mixofilmide Mul on tekkinud see mida vähem on maailmas teada, seda enesekindlam oled. Mul on tunne. Samas jällegi ise kindlam oled, seda rohkem sa võid lolli järjekindlusega mingit jama teha ja rõõmsasti uskuma jäädud. Täitsa kraav. Aga nüüd, teades, kui palju filme maailmas tehakse, palju häid filme tehakse, mis, mida keegi lõppkokkuvõttes ei näegi. Voolus on seal lihtsalt mingisugune oja jõgi, terve mingisugune ookeanitäis voolab terve huumuse täis neid filme, mis iga aasta valm tekitab seda tunded vahetevahel, et kas mul on vaja veel seda visuaalset müra juurde tõotad, kellele see nagu peale läheb ja korda läheb ja. Formaat. Aga samas ma tunnen, et mu nagu käsitööoskused on nagu maailmanägemine ja kõik see, et mul oleks nagu, millest Õnnepalu rääkis, et mul oleks rohkem võib-olla rääkida siis ma nagu kuidagi oskab paremini nagu nüansse tabada. Sama tunned, aga kellele, miks ja millal sa nagu juurde annab? Maailmale. Aga samas ma ei ole endale mingit korralikku teist ametit õppinud, et millega nagu reaalselt leiba teeninud, see režissöör kuigi põhiasi, mida ma üldse oskan mingit pidi kuule külastajaid kurvalt, need kõik, mis, mis teha, laksaks enivei, köitholla. Nonii oleme jõudnud tallinud 23.-st 32 32. keskkool ja kuidas sul on kooliga, et ma ei tea kuidagi imelik tunne endale küll tuli praegu sisse, tuleb kooli minema? Ei, mul ei ole, ma elan. Mul laps käib kooli ja siis ma ise õpetan vanalinna hariduskolleegiumi, sa ükskord nädalas seal dokumentalistika tundi. Ehk ma olen nüüd nii uskumatu, kui sa ei ole, elu on teinud sellise pöörded pedagoog. Koolis gümnaasiumis. Doro alanud aasta läbilõikav kriiskav koolikell, võib-olla seal on märkused, kuulge, tunnid on läbi, nüüd on kõik hästi. See üles ajas. Me oleme natuke udud praegu. Koolikeskkond oimetu. Nii ja nüüd on Andres Maimik näitlejale ülesannet. Saada on nagu ikkagi veel teismeealine ja elanud koos põhiosa oma ajast ema juures ja isandal nagu üldse teises linnas. Põhimõtteliselt aga juhtus nii, et et ema abiellus kui välismaale ja läks ise ka sinna ära ja saadeti siis isa juurde. Aga kuna isa ja poja suhted ei ole kunagi väga nagu lähedased olnud, alles hakkavad teineteist põhja, aga teine tundma õppida. Jaa, isandal päris kõva spordireporter ja paneb ka mööda maailma ringi ja next endine sportlane laskesuusataja Eesti koondisesse ja noh, siukse spordimehe siukse nagu Otituudiga, et ikka pead kõvasti pingutama trenni tegema. Ja nüüd on ta spordireporteriks, aasta on juba selline eakas tüüp, et enam ei ise aktiivne sportlane ei ole ja aga endiselt nagu möllab ringi mööda maailma, käib igalt poolt reportaaže tegemas ja ja ta on kõva naistemees, tal on erinevaid suhteid olnud ja värki. Ja seetõttu poledalaul poja jaoks piisavalt kunagi aega olnud ja, ja nende suhted on sellised, nagu nad on ja isa peab poega ka natuke selliseks teistsuguseks võib-olla mitte piisavalt mehelikuks tema jaoks. Et ta ei ole täpselt aru saanud, millega üldse Uku tegeleb ja Ukule omakorda väike selline eelhäälestus isa suhtest. Esiteks ta ei ole kunagi nagu kõva spordimees olnud või noh, teda ei ole see spurdi asi eriti huvitanud. Ja teiseks isad mõjutada kogu oma nende sahmimiste ja sellist nagu sirgjoonelise mehelikkusega natukene siukse nagu primitiivse Tema tema, nagu ma juba mainisin, on alla Sinul ei pääse aga järgmine nädal. Kirjutan kuidagi. Võtted on läbi ja nüüd Andres mõjub tuulelaua peale. Alati peab ise ära koristama. Lõpuks. Ei ole siuke Hollywoodi värk, kes ütlevad. Orjade jookske. Noh, kuidas tööpäev möödus? Mul tuli päris produktiivne ja see, kui sa näed, et nagu midagi hakkab toimuma, on ju, eks, ega siis kaamera ees või proovis või kus iganes tõmbab endal ka nagu pere käima. Üldiselt on ju niimoodi, et ega lavastaja nagu enese tunne sõltub tihtipeale ju sellest, kuidas kuidas teised talle selle nagu noh, ütleme tema töö tulemuse serveerivad, et et vahel ma tunnen võtteplatsile, igalühel on oma töömehed, panevad seal valgusteid üle soolad, veod, kaupleid, osad panevad raudteed paika. Operaator vaatakse, näitlejad harjutavad teksti teadlasi. Lavastaja, lavastaja käib ringi, sega kõikide tööl ja ajab mingid lollid, mingid veeretad võlask kuulama, noogutama siis tegema ikka nii, nagu nad on varasemalt kokku leppinud. Tore nagu nägevusenda tõest. Ja selle Vetemaa kirjutatud Püha Susanna mida lavastas, kes rahastus? Ago-Endrik Kerge lavastas ja see telelavastus jumala tore oled näinud, kus sõidab näitetrupi nagu kolhoosi ja lõpuks satub, stsenarist satub võtteplatsile ja siis tehakse stsenaristika sketše stsenarist lihtsalt hüüab seal ringi ja siis takerdub kogu aeg juhtmetes, mingid mehed veavad koogid juhtmest üle astuma. Ütleme, seal stsenarist, aga ta sageli ka lavastaja nagu roll kogu selles masinavärgis võiks ju olla kõige tähtsam, aga sageli ta kuidagi nagu selline kõige ebamäärasem. Et häid operaatorid panevad ühelt võtteplatsilt teisele ja valgustaja Nagu kuuendite filmis Barton Fink, öeldakse, et viskaks õhku ja mõnel ikka pilte saad. Viska kõvasti. Täna olin ma Andres Maimiku töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.