Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna oleme Ahto rauda ja töövari. Tere, Ahto. Tere hommikust. Ma tean, et hüütakse ka härra laastuks. Ja mingites ringkondades, kes minu juures on käinud laastu löömas või või tööliste sellised geograafid ja, ja ma arvan, et kohalikud seda väga ei tea. Me oleme praegu sinu maja ees Värskas ja mõnusalt vaikne on, aga ütle, et kas selle naastu, selle härra laastu nimega võiks juba nagu aru saada, et mis tööd sa teed, mis, mis sinu töö on? Oi-oi, mõned aastad tagasi jah, oli selline, et et põhisissetulek ja põhitöö oli laastukatuste paigaldamine ja siis lisaks sellele tuli hoonete renoveerimine ja nüüd ongi selline renoveerimine, väike ehitus võtaks nagu minu töisest ajast vast poole ja tegelikult olen Seto Instituudi tegevjuht Teet vaja ainult jahe, ehituse poolega ei tegeleta, osad arvavad jälle, et ma olen puhtalt ainult seto asjaajaja, et tuleb üllatusena, et ma ka ehitusega tegelenud. Kas sulle endale sobib see selline nagu kahe vaikses? Ütleme nii, et kas ta sobib või ei sobi. Nii, ta on läinud, et et kui liiga sellise füüsilise töö peale jääda, siis vaimne pool jääks nagu tagaplaanil, et siis siis ei ole kohustust lugeda võib-olla ennast rohkem arendada ja mis seal salata, selle teaduse või seto poolega sellega ei ela ära. Ahto raudteeajal on käsil kahe sauna ehitus ja kõigepealt lähmegi sinna esimese sauna juurde kus paneme tööriistad maha. Saun võeti, võtsime sauna lahti, siis valati vundament alla vahepeal ja siis sisened sa eelmine nädal tegime uued palgid, mis olid mädanenud, vahetasime ära, nüüd läheb uuesti kokku, aga see, et uuesti kokku saada vana ja uus. Siin läheb veel üks päevake kaevake busserdamist. Et siin on näha, et üks, kaks, kolm, viis, viis uut palki viis uut palki on alla alla läinud. Sellised mädad kohad, et eks ikka tuleb alumine ring saunal päris tihti vahetada. Sa oled kindlasti ka seda usku, et ongi olemas nagu, nagu rahvuslik ehitus olemas. Üllemet seto arhitektuuris on ikkagi teatud kindlad jooned nii hoonete, planeeringus kui ehitus ehitusviisides, mida mujal Eestis ei ole ainult noh, kasvõi see, et on lahus rehed ei ole rehielamud setomaal, üksikud on aga et see etapi pealt edasi ehitus, seto seto ehitus ei tunne, et ongi ainult ruudu või ristküliku kujuline hoone ja kui on vaja sinna midagi otsa ehitada, ehitatakse postidega konstruktsioon, et selles suhtes nagu kui vaatad ütleme miks üks põhjus on see, et kui midagi ära läheb, siis sa ei pea võtma vaheseintega pikahooned lahti, hoid võtadki ühe osa lahti ja veel viiekümnendatel oli ka selline teema, et, et kaasavaraks anti või kui noored ära läksid, lihtne on võtta seda väikest ruudukujulist toodsa otsa ära, isegi kui hoone on mitmeosaline, et selles suhtes nagu praktiline suht suht praktiline. Nii ehitada lihtsam ja, ja väga kindlalt proportsioonid, et et ega hobusega metsast ju ei saanud väga pikka palki vedada ja ehitada ka raske, nii et üle kuue meetri kuus 30 hooneid küljemõõduga seto, see ei ole. See lahe, kuidas tahta, et hoone ära läks? Ta võid nagu ära mädaneda, aga võibki nagu ära jalutada, kuhugile. See on nagu inimese kohta kaitsesite suremine läks ära, et et samamoodi nagu nagu hääbub või läheb, et, et ega ega, ega see, mis on nagu lähedane inimestele, et ega siis surm ja ikka pehmendatakse, et mine minemine ja teispool seal samamoodi hoolega. Aga see saun nüüd siis, mis on tema, tema tuleb, tema tulebki saunaks nüüd uuesti, et lihtsalt paneme, paneme konstruktsiooni püsti ja uuesti ja, ja uus samal vahel, et nüüd on siin ei ole veel sammalt vahel selle, et mitu korda 10 korda edasi-tagasi neid palka tõstma, aga siis nad sammal vahele. Nii me sõidame praegu Ahto Raudojaga tema kodust, kuhu me sõidame? Sõidame Meelvasse, võtame palgid peale. Mis palgid need on? Me renoveerimiseks, et läheb ühe sauna. Sauna alumiste ringil ringi, palkide vahetuseks ja siis võtame ühest palkama. Firmast valib palgid välja, viib kohale. Auto sõidab politsei, sind näeksite, võetakse kohe maha. Helistama ühe käega rooli, teisega telefoni. Justiitsvahepeal tervitus, oled tee peal või olete juba teel. Nii, vat see 28 jäi see talgute teema, et aga IRA käästma kuulsin Petseris, et sa oled midagi muud organiseerinud, et kumb siis on, et kas tulevad talgud või, või, või ei tule. A a just, just just just Eestist. Aga siis põhimõtteliselt, kui reedel reedel seda asja teha, siis siis sina saat saatkonna välja, onju. Aga uuri, palju neid on ja ma küsin rebu käest, kes sealt saab tulla ja, ja üles, et algklassi mega läbi, et et vasteks mõni tule kuule, aga surmapäeva jooksul ületis peaks ka reklaami tegema, mis kõlas praegu, tegid mis, mis organiseerid. Põhimõtteliselt oleme siin kevaditi teinud teisel pool piiri, teeme ära talguid saalis ja surnuaeda ja seal ühte rada ja muuseumid korda ja nüüd see üle maailmakoristuspäeval teisel pool piiri, sa mõtled, mis piiri, ütleme, kui aus olla siis kontrolljoon või praegust praegust Eesti-Vene piiri Venepoolsel setomaale. Et siin Triinuga konsuliga Pihkvas, et nemad on konsulaat, on meil ka käinud või koostöös nendega oleme teinud. Ja, ja siis paar paar objekti nagu endale vestluse alla võtnud ja siis nüüd 15, kui oli ülemaailmne koristuspäev, siis ei olnud võimalik, kõik olid kus laiali, et teeksime ühe päeva veel sügist, koristus seal, lähme teeme talgupäev, arvatavasti. Sa ütlesid Ahto Raudoja seda, et mingisugune erinevus siin nagu maal või linnas elamisel on nagu just töö tegemise mõttes. Ütleme selles suhtes, et linnas on palju lihtsam, läheb Lähed oma igapäevast kontoritööd tegema, siis maal ei hakata tegelema kõige muuga Muuga ja ütleme, et ega maainimene ei saaks ka aru, mis asi see humanitaarainult tegeleb, et see nagu ikkagi päris päris puhtalt töö ei ole, et et ütled, et geno, kirjelda raamatuid, näitusi, aga aga siis ikkagi edasi küsida, aga mis tööd sa teed? Et selles suhtes? Ma leian, leian ka, et peab tegelema, aga natukene sellise materiaalse maa poolega, et nahk toores hoida. Ma kujutan ette ka, et kui ainult ehitada, et võib-olla see pole ka nagu päris sinu rida vä? No igapäevaselt ja ainult sellega võib-olla ei suudaks tegeleda, siis on ainult selline mõte, et kuidas saaks rohkem rohkem ja suuremaid objekte, aga see ei ole minu, minu mõte ja sellega kaasneb päris palju miinuseid minu jaoks või selle selle ehitamise võlu ära võtab, on hull papra majandus, et sa pead igasuguseid akt, akti otsa, pakkumised ja nii edasi ja nii edasi tegema sellised väiksed objektid nagu praegu on siin erinevad, aidad, saunad, toredad küla inimesed tuttavad või pooldutavad. Et see on nagu ei teki rutiini. Et kui lähebki natuke pikemale objekt, aga ta ei ole selline aasta või mitme kuu projekt, et et see on selline vaheldusrikkus ja sa saad oma teisi asju, ma saan oma instituudi või oma koduelu asja ka elada, aga kui sa võtad kuskil suure objekti Tallinna all siis siis kõik see, kõik see võlu võlu kaob ära, jaga suur ei ole alati alati hea ja ja, ja ütleme, et ka väga suur vahe on ikkagi. Kellele sa ehitad, käsi Lõuna-Eestis või Põhja-Eestis, et viimased aastad ma enam Põhja-Eestis ei, ei tahagi väga teha, esiteks ei jõua ja teiseks on noh, ikka inimesed hoopis teised väga tihti. Nüüd juhib Ahto jalaga kirjutab ühe käega, teise käes on telefon, jalaga juhib. Oota, ütle uuesti, palju üks. Seal peaks olema selline auto, millega sa saaksid käed lahti sõita. Mingisugune isesõitev auto, siis sa saaksid võtta enda instituudi, tõid samal ajal teha. Autojuht ei oleks vaja hoopis et tegelikult ise oledki selline nagu ajupotentsiaal, et kuhu sõita, mis teha, et tema sõidab, aitab koormat laadides ja väga tihti on sellised suured materjalid, mida ise ei üksi, ei jõua. Kuule, aga mul tekkis mõte, et vaata, kui sa ütlesid, et sa ei tahagi nagu suuri objekte väga teha. Sa ütlesidki, et setomaal on see traditsioon, et üle kuue või kuus meetrit ja 30 sentimeetrit palgist ei ehitatagi. Et sul võiski olla siis selline, et üle kuu kolme meetri pikkust maja ei ehita. Jah, ütleme, et ega ma ei ehitage väga suuremaid, kui aus olla. Keegi eelistatud? Jah. Ahto Raudoja valib palki, mille järgi palkivalid olime diameetri järgi, et kuna on asenduspalk, seda peab vaatama, et oleks üks ots. Ja teine on samad, mis on asendatav palgile. No tähendab See seda. Et peangi, peangi asendus valge on see, et uue puhul on ükskõik, mida me peame need. Vanameister. Nii kukkuvad potid ohtu ruudu jo kõrvu. Ilge kolinaga aga lõhnab kõik see väga hästi. Mul on selline tunne, et me oleme. Raudoja nüüd nende palkidega, mis seal käru peal on jõudnud kuhugi nagu maailma lõppu siin levi enam ei ole. Levi levi on siis, kui ta tahab, aga pigem ei ole, et maailma lõpp ta ei ole, aga mõnes mõttes Eesti lõpp. Eesti lõpp on külla või asustus, lõpp. Mis koht see on siis tema juurde? Mulle tundub, et me sõidame tunde tunde kõigil päris nii see ei ole, aga see tee on nagu lõputu. Ees on. Kui vanasti liigeldi rohkem suvel vete mööda ja talvel olid taliteede hobustega liikuda, siis tänapäeval ütleme, erinevad kohad on soov soo peal, ütleme kas siin Emajõe suursoos või, või siis kasvõi seal Värska tagused sooda või no ütleme, igal pool on tehtud ikkagi sinna, kus on kuivem maa ja tavaliselt on need mööda Soosaar ja et selles suhtes ongi, et ei saa otseseid töid teha selliste muldkeha võisine kruusa matta lihtsalt Sahuvaid või teed tehakse sealt, kus saab ja siis sellepärast tundubki, et me sõidame väga pikalt, et kuna peeti, järgivad neid neid soosaari või soosaarte peale tehtud. See inimene, kes seal elaga saunas käib, see peab tahtma ikka väga üksindust. Jah ega muidu siin ei elaks. Kas arutad nagu sisse ka selle, et kas ma sõidan siit nii palju ja ja mis sa bensiinikulu on ja kärbseseent näevad väga tore et kohe hinnapakkumisse arutad selle sisse. Ütleme nii, et ega alati ma ei oskagi seda hinda öelda omanikule ja hind varieerub ka sellest, et kas objekte meeldib mulle kätte, on tuttav, kas mul on selle kohaga ka muid emotsionaalseid sidemeid, et selles suhtes ma ei oskagi, ei oskagi sulle sulle öelda, mida ma panin siis, kuidas ma panen pigem? No eks neil kuidagi ta kujuneb jah, aga Neeme rahule ja me kõik. Ja, ja kõik, see on selline loominguline lähenemine ka väga tihti. Oleme jõudnud kohana. Me sõidame Ahto raudojaga Tartusse käru ära viima, sest käru on sul nagu rendikäru. Aga ütled, kui, et me elame praegu siit mööda sõitnud päris mitmetest vanadest puitmajadest, et kas, kas sind tabab ka mingisugune nukrus või helgimas, kui sa neid mingisuguseid lagunenud maju näed, et sa tahaks neid, aga ta jälle palke välja vahetama või, või on pigem õudus? Pigem on kurbus, et see poliitika või elud on läinud niimoodi, et need kodude majade mahajäetud, et nagu me sõitsime seal Emajõe suursoos lähedal olevatest küladest läbi, et siis igal pool Soosaare tee peale on olnud suured talud, palju lapsi, et see, see maapoliitika tegelikult on ikkagi praktiliselt välja surnud, et omaaegne elu maal oli või sellistes kohtades üles haritud põllud põllud metsade vahel. Soo, saate teema on mulle hästi selline, mis hinge hinge läheb, et et kui sa oled näinud nende aastakümnete jooksul neid lagunevaid maju, kuidas järjest-järjest-järjest lagunevad, endised põllud kasvavad kinni ja seda uuesti taastada, ei enam mitte keegi ei tee. Selles suhtes Värska ei ole ju mingisugune noh, asustamata kant, onju, aga ikkagi maakoht sinu nagu otseselt sa elad maal, teed tööd seal kus sa teed, et et see on mingisugune väga kindel seisukoht või oled sa mõelnud ka tahtega. Tallinnas palju parem elada, Tallinnas käid, võid käia, korra midagi teha, aga no ütleme, päev on maksimum, et seal ei ole ju midagi teha, et põhimõtteliselt piiratus, piiratus, piiratus, et siis piiratud. Kõik see ruum, ruumi piiratus, ütleme alates auto parkimisest kuni lähedaste naabrite, nii et sa oled kogu aeg nagu mingi mingis kapslis samas kuskile pääseda on keeruline, et ta ei ole nagu niisugust vabadust, praegu läheb metsajärve äärde, kolm minutit on kõik sul olemas see ruum, et mis, mis, mis sulle maal antud, see on ikkagi palju, palju suurem. Ja ütleme nagu ka inimesed või et et enamus siin ütleme võiks öelda nagu päris inimesed sind ümbritsevaid inimesi, sest see on kõik kuidagi seotud. Ja see mõnes mõnes mõttes on see turvaline. Ma jah ei oskagi, ei oskagi ette kujutada, Tartus sai elada, aga sa oled tuttavad ümberringi ikkagi suht väike, sa sõidad, isendid oled linna ääres, aga ega seal seal ka nagu mingi midagi kinni ei hoidnud. Ja nüüd, kui käru on antud tartus kraama ehituslaenutusse tagasi kohtuvad Ahto Raudoja ja üks kollektsionäär Tartus ühes parklas. Ja need kaks meest silmade põledes vaatavad, uurivad vanu postkaarte. Ahto ütle, mis sinu erahuvi siis on, kõik setomaa, Petseri, seto rahva rahvariide settad põhja-lõunalaager, ütleme endine Petseri maakond endile, Petseri maakond ja kõik sinna juurde kuuluv. Need on need vaata, mis ma tookord rääkisin. Vaata, need on need. Vaata ja, ja kirjelda, mis seal on. See on, see on Hugo Treffneri mälestussamba avamiseks välja antud tänu postkaart, esimest korda näen neid saanud. Ja mis on vanameister Hugo Treffneri pühendus sõbralikuks mälestuseks, suur Treffneri Vanemuise aias, viies mai 1910 kell üks kahendik 12 kuni üks kahendikaks poole 12-st poole kaheni Hugo Treffner. Nii täpne mees, liidervjuugo Treffner, Scott kirjutas kaardil alla niimoodi, et see pühendus, on tal seal raha võit alati mulle tuua. Vaat et selline sellised asjad. Nii, aga vaata, see, need on vabad. Kell saab kohe kolm ja me oleme Ahto Raudojaga jõudnud tagasi Värskas. Ja nüüd oleme Ahto jõudnud sinu kabinetti mitte vaid Seto Instituudi kabinetti. No aga see ongi sinu kobin, ütleme niimoodi, jah. Kuule, ütle, kas seal on väga suur vahe sinu töö iseloomule. Et kui sa ehitust pead tegema niimoodi, et sa ise oled nagu töövõtja ja ja logistikki asjade kohalevedaja, siis kas instituudi juhi töö on teistsugune? Ta peaks olema või võiks olla teistsugune, aga tegelikult täpselt täpselt sama sama skeem, et tegelikult seto instituudil ei ole riigieelarvelist või, või mis iganes eelarveliste eelarvet, mis on kindlaks määratud, et ise tuleb, tuleb projektipõhiselt osale palka taodelda, siis asjad ellu viia ja pärast sellest teha niimoodi, et kõik rõõmu tunneksid ja kasu saaksid. Et vahet ei ole, suurt vahet, vahet ei ole, et ideaalis võiks olla juht või finantsjuht ja mingi, kes saaks teha teadust või süveneda, ei, peaks materiaalsete asjadega päevast päeva tegelema, et siis siis meil on, meil on see jah, et kas sa oled hunt, kriimsilm või leiad inimese, kellele suudad palka maksta, et tema saaks igapäevaselt teadust teha. Aga ma saan aru, et igal instituudil on ju ka oma mingisugune põhikiri, mis selle nagu põhieesmärk on seal instituudile, mis, mis asja sina ajad? Ütleme, et uurimine, teadvustamine, kultuuri säilimine, põhikirjaline tegevus on üks, aga tegelikult ikkagi väga palju asju. Paneb paika. Meie raha inim inimressurss, kuule ütle kas sul on nagu need kaks tööd, ehitust instituudi juhatamine segamini ka, et näiteks kui me sõitsime sinuga ja sa olid justkui pool päeva anda ehitustööga rakkes siis ajasid ka näiteks talgud. Tegemist kuskil Petseris Petseri taga, jah, ütleme selles suhtes küll, et ega ega sa istud laua taga teatud logistilisi asju saad sa teha ka et ikkagi paralleelselt jookseb ka instituudi tegevus või ennem hommikul, et ma ei hakka instituudi asjadega tegelema näiteks kell üheksa vaid hommikul ära ja väga tihti on, olen, istun siin õhtuti siis, kui majas on vaikne, siis tuled seitsmest, oled näiteks kella 10-ni, teed siin siin asju, et ütleme, paralleelne tegevus, aga mitte üksteiselt segav, aga jah, et see talgute teema oli küll, et, et koostöös Pihkva konsulaadiga plaanime sellel reedel teha Salessesse üks kiriku ja surnuaiaga küla teisel pool piiri või kontrolljoont talgud, et seal põhiosa surnuaiast oleme mitme aasta talgutega korda teinud. Aga üle tee on seal selline vana Saldikute või kääbas kalmistute piirkond, kuhu visatakse prahti ja, ja siis plaanime seda seda korrastada, et selliste vanemate kultuuripärandit säilitada. Otsid, tahate, et see kontakt setude kõik oleks nagu see üle piiri ka? See on oluline ja seda ei saa ju lahutada, et pool on siinpool seal, et see on ikka üks tervik, olgugi et praegu ta on jah, väga palju venekeelne. Et selles suhtes aga kõik, see kõik, see varasem on ju ikkagi see seto asuala ja seda tuleb nii sidet hoida kui, kui uurida. Et selles suhtes läbi selliste konkreetsete tegevuste saab ka teisi tegevusi edasi arendada, et et kui sa lähed ja nõuad ainult et midagi panustamata, siis, siis siis seda, seda ei saa sealt külarahvaga kontakti loomine läbi selliste tegevuste, et, et ka see on selline kaudsem eesmärk ja võimalus. Kuna seal huvitav sa ütlesid, et see piiri kohta ütlesid kontrolljoon, mis ongi nagu õige, aga kas tegelikult hakkan nüüd aimama, et sa mõtledki, et setomaa on tervikaga seda riigipiiri nagu, nagu tunnistatud või kas sinu jaoks see piir on üldse oluline? No tegelikult ta ei ole oluline, aga ta on segav. Et ikkagi see vene poole peal on piiritsoon, kus tegelikult mingi viis või 10 või 30 kilomeetrit ei tohiks liikuda, aga no ikka ikka käid ja noh, et et kui kõige enne Belgiat siis jääbki pooles elamata, et et tegelikult minu jaoks tõesti ei ole vahet, kas on Eesti poole või vene poole, seda mina käsitlen seda ikka tervikuna, kui neid raamatuid asju välja anname ikkagi. Me setomaa on üks, ütleme setomaa ei lõppe ära seal, kus praegu on okastraat, et tegelikult sidemed, külade inimesed, kõik, kõik ikkagi on ju üks tervice, et selles suhtes ei saa sa öelda, et setomaal ainult siinpool setomaa setomaa ja see praegune poliitiline situatsioon on selline. Keset maad jookseb okastraat. Võib-olla 20 aasta pärast ei jookse seda, kui me selle veel propageerimine ja süvendame, et meie ja vene oma siis siis sellega kaugele ei jõua. Kunagi ütle, kes on siin ahju kütab, ahi on soe, aga sina ilmselt täna polegi, ei ole, ei ole. Et siin on muuseumis majandusmees, kes haldab, et mina või ütleme, instituut elab siin valla ja muuseumi arvustasin tarekeses. Ja sellega kaasneb üks väga suur eelis. Tore on ikka tavaliselt Lämmi. Et see on, see on väga suur, mõnus. Et sa lähed üsna nagu lihtsalt üle eesti keelest setu keelele, et on sul nagu mingit vahet või, või, või on seal mingid teemad, millest sa mõtled näiteks setu keeles või vastupidi või või pigem käsi inimesi pidi, et kes ei oska setu keelt, nendega räägid eesti keeles. Täpselt nii ongi, inimeste inimesi pidi käib see, see piirete mõnedega ei tulegi pähe eesti keelt rääkida, mõnega jälle seto keelt ja mõnega tegelikult ma tean, räägibki segakeelt, ma ei tea, miks, aga see, see on täiesti selline, võiks öelda uurimisteema, kellega, mis mis keeles. Ja miks, et see on mingi selline Enda jaokski vahel mõistatus. Sa tead seda alateadlikult ja pärast pärast mõtled kellega, mis keeles aga teatud inimesed, kes samamoodi emailid, et teatud seltskond, kellega ainult suhtled, kirjutad emailid, või kirjad seto keeles ja teisele ei tule pähegi jälle. Sest ma tean, et näiteks Kauksi Ülle räägib kogu aeg võru keeles või mis keeles tema räägib ikka. Tema räägib alati, nagu niimoodi väga see on tal justkui nagu mingi seisukoht. Tema räägib, võiks ka, aga kõiki on noh, ütleme nii, et ikkagi ajaliselt ikka eesti keelt rohkem. Ootan, et sellel arvutil osalt lohvi tähedal üle mingit kleepekas peal või mis seal on ära kulunud, ära kulunud, issand jumal, seal nii palju trükid, tähed ära kulunud augud sisse. Jah, mõnel on täiesti maha kulunud vana arutiselon. OH. Neli aastat. Kas siis ei ole üldse vana arvuti või viis aastat kuule, võib-olla on asi selles, et nende töömehe kätega nagu raiud seda klaviatuuri Jah. Ja ei ole sellist kontorikontoriinimese käsi ei ole. Augud sees, tähendab ma ei ole kusagil seda näinud, et inimesed oleks ütlevatuurises augud lähtudes ei ole päris augud seal lihtsalt kulunud. No ikka näeb läbi peaaegu. Ma kasutan lihtsalt mõnda tähte rohkem, mis tahtis, ja sa kasutad? I k l sellised sellised, mis populaarsed tähele, populaarsed näiteks WC-d g h. Neid neid nagu üldse ei ole pea egojale r ja põhk on ka vähe, kasutas seal. Kindlasti võiks nüüd need tahad kuskile sisse lüüa, teha võiks analüüsid, mis, mis inimene sa oled. Just statistika, see las jääb teiste teistele, et ma ei hakka oma pead sellega küll vaeva. Ma saan aru, et lähme kuhugile näitusele. Nii me lähme siis ülahoovi, kus on üks soit või mis? Seal on tare salongimuuseum, muuseum ongi põhimõtteliselt põhi, põhiekspositsioon, mõnusam, seto talumuuseum. Et üks näitus, tegin 100 aastat fotodel setomaa fotodel, see oli päris põnev projekt, et et Eesti vabariik 100 raames sai tehtud, et seni, kuni see mõte, mõte hidanes ja küpses, oli hästi palju erinevaid ideid, aga siis sai tehtud nii et iga viie aasta kohta aastast 1918 või noh, 1919 Muideks 101 aastat 100 aasta jooksul iga viie aasta tagant üks pilt, mis iseloomustaks seda perioodi, samas ei kordaks, ainult et Petseri oli keskel või värske aed siis eri piirkonnad. Kuidas, mis oli olulist suured muutused toimusid. Et sellised selline fotonäitusele. Eks sa ise näed sinuga laastukatused, see on sinul löödud, need on jah, minu, minu firma töö siin, et selles suhtes on mõistlik ja lähedal ja ega ei olegi siinkandis rohkem tegijaid, aga põrand on senisest ümarast palgist. Miks see niimoodi on, et see ongi palkidest poolpalkidest, et niukesed kõlguste jaa, jaa, aitad põrandad olidki väga tihti ja laed samamoodi kas poolpalkidest või, või siis lihtsalt läbi tahutud palkidest ütleme nii, peenpalgist, Roodmetest. Aga mis see põhjus on? No laua tegemine ju on tegelikult suht hiline, et ikkagi see setomaalase saagi uudis 100 aastat tagasi, aga siis see saagimine oli väga energiamahukas, et kas siis masinate või või käsitsi, et selliste palki alati põrandaks hakata. Nüüd saagima oli palju lihtsam, lihtsam ja käepärasem variant. A väga-väga lihtne ja praktilisus ja konservatiivsus ja laiskus ei laiskust praktilisuse ja konservatiivsuse. Põhimõtteliselt siit hakkabki vabadussõjast peale vabaduse järel moodustada Eesti vabariigi Petseri maakond, kuhu kuulus ka arvukalt vene külasid kalevlaste maleva vabadussõja ajal sinna kiriku juures, et vabadussõjast hakkab pihta ja lõpeb aastaga 2018 setomaa valla vallaga, kui, mis on väga ajalooline sündmuse, setomaa vald. Aga kas te olete nüüd uhked selle Setumaa valla ülaikka ja ütleme, muud varianti ei ole, ütleme, et see, mis on siinpool, on ühtses omavalitsuses on ainuõige lahendus, et selles suhtes, et küll ta teine pool ei ole aga ka siinpool ikkagi kõik ühes maakonnaüleselt season seal muud varianti nagu väga ei olegi. Ma saan aru, et noh, näiteks mingi Põlva inimesed ei ole väga rõõmsad. Sa mõtled Põlva maakonda, need inimesed, kes tahtsid, et setomaa vald oleks Põlva maakonnas või? Jah? Ei tea, ei oska öelda, eks see harjumise teema, et ikkagi Põlva ja Võru, mis vahet seal on, põhimõtteliselt ollakse natukene aega veel harjumuste ori, et on harjutud käima Põlvas, mitte võrusa. Palju sa seal maavalitsuses ikka käidud, suuremaid oste teeb siitkandist ikkagi käinud Võrus või Tartus tegevusena, see on niisugune, pigem emotsionaalne teema, et nüüd teise maakonda. Põlva oli põhimõtteliselt kihelkonna keskus Väike-küla ja siis natukene kassas või rohkem kassas teda nõukogude ajal, et selline Põlva rajoon, niuke harjutud Põlva rajooniga, no on möödas, et tegelikult ta ei ole olnud kohalike tõmbekeskus kunagi ajalooliselt nii väga siitkandist. Kõik Põlvakat. Aga ma saan aru, et siis on kokku ongi mitu pilti 21 21 pilti ja nii silla, setu naised. Pärast vabadussõda algas Setumaal eestistamise periood. Kuule aga räägi sellest perioodist, et, et siin on need setu naised ikka nagu setu naised, aga mis eestistamine tähendas? No ütleme, see pilt näitab seda, et Eestis toimus esimene Petserimaa laulupidu, setod ju laulsid Kirmastele lava peal esinemine tuli kahekümnendatel esimest korda, et kui need tartu suured laulupeod olid Tsaari-Venemaa riigi halt ei käinud ükski setu laulupeole, selliste traditsiooni või sellist võimalust ei olnud, et siis sellised Eesti või ütleme, saksa kultuurile omased asjad, laulupeod. Seltsi tegevused jõudsid ka setomaale ja noh, ütleme niisugune kultuuri toomine ette pandi setod lava peal lava peale püüne peale laulma ja ja, ja, ja no ütleme, et selle kohta üks nali, et ajakirjandusest, et toodi ka spordivarustust setomaa küladesse, setod panna sporti tegema, siis nemad ei saanud sellest aru, et miks on mingi ümmarguse kera peale nii palju hääd, suva nahka raisatud summa. Nahken, kellele vastlanahk head aega raisata, mingi oleks parim paari paslaid teinud palli taga ajama. Tegelikult ongi arusaamatu. Nojah, aga tehku parem tööd, kui ei ole energiat, tulgu ma annan tulgu sinu firmasse kuhu iganes. Tulgu appi. Irboska paraad ja Eesti aeg, Eesti vabariigi esimene vabariigi aeg. Siin need skaudid ja gaidid, liikumine oli väga-väga populaarne. Et ütleme, see näitas jah, esimesena panin, saatsin vene pool setomaale radaja muuseumisse, aga kui läksin näitust avama, siis siis ütleme nii, et pooled pildid olid tsensuuri läbinud, et see oli üks neist, no see oli üks nendest sellepärast et näed ilus vene tsura vene rahvariidesärgiga on eesti Kaididega paraadil, siis noh, see nagu Nende ideoloogiaga ei sobi või vaata, milline pilt 30. aastal Petseri, see on tegelikult neljast pildist kokku aretatud või viiest. Et üksikute Neumanni fotod on photoshop'is kokku pandud, Tammastanud ongi olnud järjest, aga noh, see oli vaja natuke töödelda, et et kõik need uus ehitasid kolmekümnendatel pangamaja gümnaasium kaitseliidu maja, et tegelikult see ongi üks üks Panorama klooster, et kuidas Petseri 20 aastaga jõuti üles ehitada ja see oli hämmastav, et, et ka see ilus Eesti aeg ei sobinud. Seega ei sobinud see pilt, mille üle ma olin niivõrd uhked karkovi pükstest välja, et selline nii uhke ja ilus asi tehtud. Et vaadake aga täitsa ja järgmiselt pildilt, muidugi ma saan aru, aga see on teine maailmasõda, Setumaa teine maailmasõda. Allkiri on selline, puududes setomaad valusalt, sõja käigus põlesid maha paljud talud ja külad saksa sõdurid, Irboska koolimaja ees. See, no see ei lähe ja arusaadav, tee mis tahad. Et ajalugu, kuidas teist maailmasõda jälle meie ideoloogil Kias panna punaausammas seda ilmestama, noh, mis on, kuidas, kuidas sa jah, iseloomustage teist maailmasõda setomaal. Et Vene pool saksa sõdurit, no kõik on nagu olemas, justkui. Ma tahan lihtsalt jagunen. Tervitusmuuseum on. Jah, palun kena. Muidugi. Nonii nüüd tuli seal üks kõne sisse, kas see oli ehituskõne või oli see instituudi kõne? See oli Eesti vabaõhumuuseumi ehitusega seotud ja siis oleks võib-olla väga hea öelda, et vabandust, et ma praegu olen hoopis instituudis ja sellega tegeleda. Elu on elu, elu peab elama, et sa vabandad, siis olen sulle mitu korda üteldud, et teed seda, mis saab ja mida pead kuule vaatama. Fotode teema jäi pooleli, ühesõnaga kõne tuli sisse, et et see on sinu mingi väga suur kirg, millest ma, mina küll osast täna teada sain. Jah, eks ta on ning selline süvenemine aasta aastaid juba kestnud, et tegelikult ka see vajadus, vajadus selle järele, et teeme siin rahva seto rahvariided, Est raamatut, et teatud, et fotod on erakätes, teatud asjad on muuseumides, muuseum, omasid publitseeritakse päris palju, samamoodi sõitsime ju täna mööda põhjalaagrist või põhimõtteliselt sellega Talumuuseum põhjalaagri territooriumil Eesti vabariiki omaaegse kaitseväe selline üks suuremaid komplekse, et ka siin tuleb Reigi kindral Reegi suvila renoveerimine, kuhu tuleb ekspositsioon, et tegelikult ta ei ole ainult huvid, on ka töötöö, hobivajadus kõik kõik kokku ja ja, ja ütleme, et kui sa näiteks ka kuskil kirjandusmuuseumist ei ole mõtet kopeerida kõiki lindistusi siia, aga ütleme need Arvikaalsed fotod, mis ringlevad erakätes või, või on kellelgi albumid, et mõistlik on võimalusel neid koondada siia, sest siin leiavad kasutuse täiesti raamatutes, kirjanduses, näitusel, et see jumalainstituudi või selle oma tegevusega lähtun seda, mida saab, tuleb siia tagasi tuua, mitte ilma mööda laiali ajada rohkem. Mina siin on üks huvitav pilt Nõukogude ajast, aasta 73 hakati Värskas villima mineraalvett, Värska Originaal ja Värska sovhoosi mineraalWC-pudelid jooksevad reas. Ka see on jälle ja ajalugu, et seitsmekümnendatel tänu setomaa ei olnud veel nii tuntud oma oma leelo või selle oma hästi säilinud kultuuri poolest, siis siis Värska sanatoorium ja Värska Originaal mineraalvesi on kõigile eestlastele teada, et tänapäeval kas see aeg seda just seda setomaaga või selle piirkonnaga nii väga osati seostada, aga väljend potisetu jah, jah, et see on ikkagi aastakümneid siit piirkonnast käinud rändkaupmehed, kes pote müüsid, aga aga see Värska ka nüüd seostub setomaaga, et, et ütleme, et ka see on juba omaaegne reklaam või, või tunnustus, et see, see tänapäeva edulugu on kindlasti ka kultuur koos ettevõtlusega käsikäes on kindlasti väga hea. Kunagi ise jood Värska vett ja mina ei olnud väga hea meelega värske, kui mineraalvett ostan, siis ma ostan ainult. Ka mineraalet, kas sa siin ise Värskas olles saaksite kuskil nagu kanistriga tuua seda? Värska, ütleme, kui osta, siis siit tsehhis saab osta, aga aga nagu, nagu ikka sõpradele ka, ütleme et mineraalvete ostab poest, aga Värska vett, kui sa jätad mineraalveesõna ära, siis Raskasime, joome käinud Värska vett. Täna olin ma Ahto Raudoja töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku miimika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni. Ja veel üks teadaanne, et kui kellelgi on vanu fotosid Setumaast, siis tasub võtta ühendust Ahto raudojaga meiliaadressil rauda, Ahto ät Gmail punkt com.