Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olema Kalle Mälbergile Töövari. Tere, Kalle. Tere. Tere. Me oleme Räpinas, on väga udune hommik. Ütle, miks sa mind Räpinasse kutsusid, et kas sa tahad sularaha välja võtta? Ja sularaha ma välja ei võta, ma tõin su siia, et näidata oma pöörlevat päikesemaja, mille me panime siia Räpina keskväljakule püsti, mõni aeg tagasi. No mis see pöörleva päikese mõju on? See on niisugune asi, et kunagi aastal 1990 Austraaliasse üks Hassan arhitektide grupp tahtis Sydney ooperimaja kõrvale ehitada pöörlevat päikesemaja, mis oleks päikesepatareide ja mis siis oleks sel hetkel, kui päike kõige kuumem on, oleks olnud niisuguse otsaga, et ta jahutaks nagu maja ja samal ajal siis pöörleks ja öösel ja seisma nii et saab Vedja solgid ja kõik ära vedada. Ja siis selline maja oleks 1540 meetrit kõrge ja mitte keegi ei lubanud seda siis muidugi ehitada, sest ooperimaja püha asi. Ja see idee jäi seisma, aga ma kuidagi kohtusin nende arhitektidega tookord ja siis ma kirjutasin Rahva hääles sellises ajalehes Britli ja sellest sai palju nalja, sest et metalliärikad kuskil aastal 90 lendasid Vene lennukid kohale, tahtis seda paradigmat ära osta, sest ma nimetasin, see on paradigma. Nad ei saanud aru, mis see täpselt on, aga aga siis tulid kohale, võtsid hulga viina, põlesid seal Austraalia päikesesära ja läksid tagasi. Aga sina tegid Räpinas seda siis ära ja muidugi Räpinasse ära. Ja siin on nüüd ühe kohaliku kui puidufirma sellised kõrvalproduktid, paks vineer, millest tehti rootsi minema. Kaablitrumlid ja sellest kaablitrummide lõikamisest jäid niukseid sfäärilised kujundid alles kagu pool kuud igasuguseid jah. Ja siis ma vaatasin seda prügimäge seal ja siis ma mõtlesin, et ma võtan need tükid, pane need kokku ja teensesse pättusi, maja, mis tegelikult seisab paigal. Et tal on 24, detailid on kuus meetrit kõrge, aga kui sa sõidad Tartust Setumaale või, või ümber selle väljaku keerad, siis siis see asi ju liigub, eks ole. Ta on optiliselt, et niisugune kineetiline objekt justkui Noh, see nagu vaese mehe väikese maja, et siin mingeid patareisid ei ole, aga kui tahad liikumist näha, siis liigud ise. Jah, ise liigud, aga asi seisab paigal ja vallavanem siis leidis, et see on väga kihvt, et paneme ta nii kauaks, kuni advendiajal kuusk asemele tuleb, et paneme siia kuuse asemele niimoodi. Ja siis Lõuna-Eesti igasugused meediaväljaanded kirjutasid sellest hoogsaid lugusid ja niisugune see lugu on. Nii et ma sain oma pöörleva päikesemaja. Tehtud aga sellel mingisugune mõttega on või peale selle, et ta on nagu selline päikesemaja, mis on päikesemaja mõtte Väikese maja mõte on tegelikult see, et me sombusel ta ei ole ju Moja, ka ta ei ole maja. Ta on tegelikult kineetiline objekt, niisugune ütleme Laapin armastaks seda võib-olla lifitski, kes olid kunagine vene konstruktivistid ja sellised kes tegid hullumeelseid projekte Moskvas kahekümnendatel aastatel. Ja minu mõte on ta praegu siis selline. Ta peaks justkui näitama seda, et Lämmijärv on siinsamas all ja Euroopa põlispiiril. Me asume, sest et millegipärast hakatakse kogu aeg jutustama Peipsist Peipsist. Aga meie elame tegelikult kogu see. Räpina vald piirneb Lämmijärvega vene keeles DioPlayoosera, mis on sisuliselt Euroopa üks suuremaid jõgesid, kus voolab neli kuupkilomeetreid magevett aastas. Ja see tuleb ikka Veliikaja juures, sealt Venemaalt, kus on praeguseks hetkeks siis põllumajandusjustkui hääbunud ja Veliikaja siis soodest ja igalt poolt umbes 10 korda rohkem vett tuleb, kui Emajõe vesikonna üldse. Ja siin on praegu siis vaidlus käib selle Est-Fori ja puiduvärgi ümber. Kired on lõkkele löönud ja seisukoht on siis praegu. Minu seisukoht on selline, et et loomulikult riigi heliplaneeringut meile siia vaja ei ole, et meil on vaja Räksi ehk räpina siis exit nagu Brexit, aga nüüd ollakse Räxit ja see Pino ostuks välja kuskilt ja Räpina astuks välja riigi eriplaneeringusse teeb oma üldplaneeringu hetk tagasi ma käisin vallamajas ja rääkisin siis vallameestega tegelastega, kes ütlevad, et Räpina vald teeb oma üldplaneeringut nii. Vallavolikogu esimees, kes armastab kõike, mis Tallinnast tuleb. Tema muidugi tahaks tehast hirmsasti, sest et tema on alati saanud, et Tallinnast kõikvõimalikke head ja paremat kui tema partei oli võimul aastat 16 ja rohkem. Ja tema armastab ka seda, et siin oleks Peipsi eksis Peipsi rand viis kilomeetrit, mis on täielik nonsenss, on siin Räpinas üks silt ja tema räägib Peipsist Peipsist, kuigi tegelikult Lämmijärv on absoluutselt teine asi. Ütle Kalle, miks sa seal volikogus käid, et kas seal on vaja käia või lihtsalt oma huvist käid, et sa, sa nagu palgal ei ole, et sa lihtsalt nagu annad nõu. No. Know nõu oleks tore on, kui keegi kuulaks. Üldiselt nad kuulavad mind ära ja siis nad tahaksid kõik koju minna, sest et noh, see, mis mina räägin, on väljaspool igasugust niisugust ametkondlik Kuu Haulutsevat asja, mis on vaikne ja tore ja tasane. Räpina on ikkagi vagur, vagur, kohakene üldjoontes ega tema millegi vastu praegu teeme millegi midagi üles ei tõuse. Ja selles mõttes noh. Ma olen seal natuke natuke võõrkeha, kuigi ma pole otseselt volikogu liige, ma olin seal mingi kultuurikomisjoni liige, mis on väiksem koht. Kõlaga kalla sa oled olnud ka keskkonnaminister Villu Reiljani nõunik ja tema sind kuulanud, ütle, kas tänu sinule ta läkski nii halvasti, nagu ta läks. Tal oli niimoodi talle halba nõu, ei, vastupidi, tähendab siis, kui ma enam nõunik ei olnud, siis hakkas ta halvasti minema. Ja tal läks halvasti siis, kui ta hakkas parteisse võtma, igasuguseid kõrvalisi sulesid ja ühesõnaga part Leilaks liiga suureks ja kaotasid oma näo ja hakkasid võim armastama ja kõike seda. Aga Villu Reiljani kohta ma pean ütlema seda, et Villu Reiljan tegi metsaseaduse ja Villu Reiljan organiseeris ka selle, et elektrijaamad jäid Eestile. Ja Villu Reiljan tegi ka rüütlist presidendi ja seda talle ei andestatud, nii et see oli see asja tuum. Ja meile mõlemile tuldi kallale üks ja sama prokurör. Mina võiksin muidugi selle lahingu, aga Villu kahjuks mitte. Me hakkame Kalle Mälberg iga lahkuma. Räpinast ongi see Räpiksamisedasid räpp, exit. Nii, lähme siit Räpinast välja, kus me lähme. Lähme naha külla, lähme kõrveotsa tallu, kus ma elan. Aga enne me sõidame natuke mööda siit kihelkonna koolimajast Räpina koolimajast ja noh, vaatame seda värki siin, et et see oleks võib-olla kaeda. Ma olen töövari, ütle, kelle töö parim olen, kui sa oled ajakirjanik, sa oled õppinud psühholoogiat, sa oled teinud erinevaid filme loodusfilme elanud Austraalias ja kas ka piiblis siis töötanud vä? BBC-Ida-Euroopa monitooringu seal natuke aega. Üks üks ametikohta nagu huvitav, mis tegelikult ütleb seda, et sa oled olnud ka spioon ja mind huvitab, kas bioonil on vari või mitte. Praegune udune ilm ei ole näha, aga võib-olla päeva lõpuks selgub. See spioonijutt muidugi vaimukas metafoor, tähendab ma ei ole kunagi kuskil töötanud ei ohvitseridega ametnikuna küll, aga ma olen jah sattunud erinevate luureorganisatsioonide niisugusi huviorbiiti ja ja mingitel põhjustel. Nad on tahtnud minu käest teada ühte ja teist issanda minuga vestelnud ja mina lahke inimesena olen ka alati vestelnud alates KGB-st jätkates Rootsi sõjaväeluurega. Jätkates Inglismaal, siis selle monitooringuga, mis oli BBC juures, aga mis tegelikult oli ikkagi arvata võib siis see info kogumise koht ja Austraalias isegi julgeolekutööstus kahe isiku kohaselt tuli siis ükskord aasta vist oli 91 ja 91 aasta lõpus tulid minu juurde, helistasid mulle viisakalt ja ütlesid, et meil on räägitud, et teie olete KGB agent. Mina ütlesin, et mina ei ole KGB agent, mina Austraalia kodanikuks saanud just äsja ja aga me võime sel teemal vestelda, kuid huvit tunnete ja siis nemad ütlesid niisuguse huvitava lause. Christopheri teile olid noored noored daamid ja siis need noored seal restoranis, ütlesid aga, et Nõukogude Liit on äsja lakanud olemast, aga meil on siin Sydneys kuus ametnikku, kes monitoorivad Nõukogude Liidu spioonitegevust. Kas te saaksite meid aidata? Ma mõtlesin natuke hetkeks kiiresti ja mul tuli meelde, et, et Pravda korrespondent oli seal also šeff kinni ja tema naine Ludmilla, kellega ma mängisin tennist seal ja noh, et vene keeles lihtsalt lora ajada. Nemad just nende viisa katkeb ja nad müüvad oma asju ära, et ja ma küsisin nende käest, kas te tahate KGB agentideks olla? Muidugi tahame, palju makstakse, mina siis helistasin uuesti nendele Christopheri tele ja ütlesin, et vot, et siin on kaks agenti, kes on nõus agendiks olema. Nii, nende nimed on need ja need, need, need aga nad tahavad, üks tahab 80 dollarit saada vestlusest, teine, 120 ja rohkem siis minuga nagu vesteldud sel teemal. Et selline oli koostöö austraalia luurega. Et sa tahad teada, Rootsi sõjaväeluure ikka ikka ja lõbu oli selles, et ma olin õhtulehe korrespondent ja Eesti Televisioonis noortestuudio ja kodulinna saatejuht Mart Laari, Mart Kalm, Madis Jürgen ja teised Toomas Sildam olid mul seal siis selles saates, Tiina Mägi tegi seda, see oli väga suurepärane selline asi, mina olin saatejuht, samal ajal olin siis õhtulehes korrespondent, kirjutasin olümpiaehitustest, nii et see oli noh, niisugune nõukogude ajakirjanduse parteid kui nõukogude ajakirjanikud tippaasta kuskil 79 algas 80 ja kõik vihkasid Nõukogude Liitu. Aga siis ühel hetkel sõitsin ma bussis 18. bussis ja minuga hakkas rääkima siis mu hea tuttav Madis Järv, kes oli partei keskkomitees välissidemete osakonnast tähtis sektori juhataja. Et kuule, Kalle, et sa kirjutad siin ja kirjutad seal ja räägid seda ja toda, et kas sa ei tahaks tulla ajalehte, kodumaad, seal on vanamehed juba väga vanaks jäänud ja nad enam tentsite nad enam ei saa aru, milleks. Noh, välisEestis ja üldse maailmas räägitakse, ajavad aga pidevalt oma eestiaegsed lora ja et võib-olla oleks tuleksid seal publitsistikaosakonna juhatajaks, sinna ma küsin, kas välismaale saab, saab küll. No väga hea, mina siis nõus ja läksin siis õhtulehest üle ajalehte, kodumaa oli selline. Veksa KGB ja, ja muude selliste organisatsioonide nii-öelda nimetatakse seda Polugage pesnäkkantora. Pool KGB siis selline ajakirjandusväljaanne, niisugune, kes kirjutas siis neid, mida, mida Nõukogude välispropaganda oli vaja. Nüüd Me sõidame üleskonnu mäele. Koht, kus paistab Venemaa kätte. Kus paar aastat tagasi, kui oli siin kevadtorm, siis Ameerika raketikandjad, straikerit seisid siin üleval mitmekesi ja raketid olid suunatud, tõsi küll, mitte Venemaa poole, vaid niisama mängisid seda sõda. Ma läksin ühele juurde ja ütlesin, et keeran natuke. Nab raputas pead, aga vestlusse ei astunud. Tõstide Trockette keedataks. Ei, ma ei tahtnud, et rakette keeratakse. Ma tahtsin teada, kuidas nende käsuliin tööd. Ja see käsuliin töötas laitmatult. Nad isegi ei võtnud minu juurest kaevust vett oma vesi kaasas kogu aeg. Kuum jutukreeme. Selle juurde, et, et sa läksid ajalehte koduma. Ja läksin Aerjaste koduma, mina hakkasin kirjutama lugusid metsast, põllust, mullast, maastikust, ehitamisest sellistest asjadest, millel ei olnud mitte mingisugust poliitilist maiku ja kuna mina parteis ei olnud, siis nad leidsid, et just nimelt part peitu ajakirjanik on väga vajalik neile parteilasi ja komsomoli, et nad ei tahtnud. Ja nüüd major KGB major, kuid kurvits astus toimetas sisse ja ütles mulle siis niimoodi, et me anname sulle siin igasuguseid raamatuid lugeda. Väliseesti ja eriti muidugi vene emigrantide kõige kurjemad, vaid asju. Et tule sisse Teaduste Akadeemia raamatukogu erifondi, mis asus siis tollal siis selle partei keskkomitee tänase välisministeeriumi ta Lenini teisel pool, Leni oli seal keskel. Ja seal istus siis Andrus Roolaht. See mees oli siis riikliku propagandateenistuse töötaja 30.-te aastate lõpus ja temaga koos töötas ka siis Ilmar Raudma üks selline mees, kes Austraalias oli, nüüd temast tuleb juttu. Tema on muide ka praeguse presidendi siis nii-öelda vanaisa, minul anti siis esimene ülesanne nii. Ja siis esimene ülesanne seisnes selles, et aastal sind ikkagi värvati KGB-s. Ei, ei, ei, ei, oot, oot tähendab mind värvati KGB-sse mitte selles mõttes, et ma oleksin ohvitserina või allkirjastan paberid Ma olin toimetuse töötaja. Toimetus oli ise kagebešniku ja pool kagebešniku ja ja siis nüüd ühel hetkel peatoimetaja tutvustas mulle ohvitseri nimega Koit Kurvits. Ja Koit Kurvits ütles, et kuule, nüüd tuleb meil siin me organiseerime väliseesti noorteseminari. Asi oli selles, et mitte kusagil, mitte kunagi ei saanud ju nõukogude liidus keegi enam tulla ega olla, sest et pidevalt oli boikott seoses afganistani sõjaga. Aga leidus siis hulk toredaid väliseesti noori, kes olid nõus tulema. Nende hulgas on mitmed tuntud nimed, tänaseks ka Cornelius Asser, Platoni näiteks seal üks ja Liivi jõe kännan ja ja ka Tiia Raudma. Nemad tulid siis kohale ja mina olin siis see eksklusiivne ajakirjanik, kes võis nende kohta kirjutada. Ja kirjutasin ma siis selliseid reportaaže, mille pealkirjaks oli, on ühendavamat, kui lahed lahutavad kaldad, kohe ma reetsin koduma nimelt siis seal ajalehe või päriskodumaa nõukogude kodumaa, mis seisnes selles, et ma siis teatasin pärast seda. Nüüd ma mind kutsutakse Austraaliasse ja ma tahan sinna nüüd minna ja maalasena dokumendid ikka ära teha ja nii-öelda ja siis selle peale öeldi, et nüüd pead siit kodumast ära minema ja üldse vait olema ja mingite Tarmo Urbidega sõbrustada enam ei ole vaja, siis Tarmo Urb lähebki hullumajja. Aga sul pole siin hullumajja vaja minna, sina mine nüüd kuskile vaikselt kaua ära siin siis Kloogaranda šašlõkibaari pidama ja hiljem läksin siis arva veresse lahemaale, ehitasin mõisat ja elasin väga hästi, sest raha oli laialt. 82 86, neli aastat see sisepagulusaeg selline vahva aeg ja kuidas ma sain siia sokipaari pidada, see skeem on väga lihtne, sa pead olema võimalikult alamas astmes. Ja minu ametnik töökoht oli alguses saslõkki baaris ka seoses ühendettevõte Pärnu abitööline abitööline. Ma ei olnud mitte keegi. Aga mul oli seal 40 inimest vahepeal ja mitu saslõkki paari ja Kloogarannas ja. Ühesõnaga. Ja siis lõpetasin ma oma suurepärase nõukogude inimese karjääri Rakvere KEKis betoneerijana viienda kategooria alal. Hetkele kui koolides kuuleb Hetkedes hetkedes. Auuttu haihtunud mõni Herta, sure, kirjutab ogeeni kulinaid. Kord vihmana. Enamik tähtsaim meie jaoks laseb neil tihti oodata tule korral nagu põuakuul, värske. Kui kogub Tanus muldjõudu neist riistadest diakohustust meeles kesta saadab sind ka hetkel lihtsalt viimaseks. Närv tuli uus viil. Ja ometi saavad kord sajandil kus lõpetuse, kus algust, kas. Just seekord lihtsalt ära tühiseks ja teha. See teise suuna võib anda sulle hetkele. Kui kuulidest nii, kuule Riiningumist, osa neist hetkedes neist hetkedest, hetkedest. Buffee viis kuni väiksel pildil. Kord ilma ala koos, aga ka Poola. Suur silmapilk, taim väljas. See laseb neil teistegi oodata. See tuleb korrast nagu põuakuul, värske sõõm. Kui kogub jõudu neist piiskades peakohustus selles, kes ta siis, kes saadab sind ka hetkel missat viimaseks ühtegunid ära tühiseks teha. Teise suuna võib anda surra hetkele. Kui kuulidest nii kuuled. Huvist näos, neist hetkedest, neist hetkedest, hetkedest. Kalle Mälberg, me oleme nüüd jõudnud sinu kodutallu ja sa ütlesid, et sinu tänane päevatöö on saare peale maja ehitamine, aga võib-olla sellest sa räägid hiljem edasi, aga, aga et võib-olla sa jätkad seda juttu sellest, et kuidas siis kuidas see siis lõpuks ikkagi Austraaliasse said, mind väga huvitab see, mulle tundub, et kõik kõiki huvid Jah, 86. aasta maikuus aprilli lõpus vist toimus Moskvas kinofestival ja kuna Gorbatšovi perestroika oli niivõrd populaarne, siis igalt poolt maailmast tuldi kohale sealhulgas ka Austraalia välisminister Pill, heiden ja siis välisministeerium oli koostanud nende isikute nimekirja, keda siis Austraalia välisminister nagu nõuab nõukogude just välja 49 juuti, sealhulgas ka siis Kalle Mälberg, noh, võib-olla ka juut, kuigi tegelikult ei ole, vahet pole. Ja selle tõestuseks pärast sain siis austraalia saatkonnast need dokumendid Moskva saatkonnast, KuMul hakati seda viisat tegema hiljem. Aga siis tuli NSV Liidu KGB esimesest peavalitsusest. Polkovnik Pavlovi läks Eesti NSV KGB ülemale, mille lakooniline lõbustid hinnanda Gladuvaid välja lasta ja meile ette kanda. Kõik. Ja siis muidugi sõitsime minema Helsingisse, sealt Stockholmi ja Stockholmist, siis võeti minuga ühendust, võttis ühendust minuga. Major Allan Sooman, kes oli siis eestiaegse kapo viimase ülema Johannes Soomani poeg hukkus Estonia laeval ja siis tema viis mind siis mitmetesse kohtadesse, kus siis hakati minuga vestlema. Aga vestlused toimusid siis stiilis, et sa olid arvaveres Viitnal sellel kuupäeval ja Viitna kõrtsi tulid mingid naised, vene naised. Vist olid jah, et mis kuupäev see täpselt oli, aga see oli 13. juuni näiteks. Aha, palju neid naisi oli? Minut tegid seal, mõtlesin, jõid ennast täis, lõid litsi nimi siis oli. Ja sellel päeval sõitis Haljala raketibaasist kogu meespersonal Uraalide taha uusi rakette tooma. Vaat niimoodi, mis päeval tuli Tallinnasse turismirong Kasahstanist, kus mina tean, ma ei pannud tähele midagi. Selgus, et turismirongiga harjutada Nõukogude liidus siis vägede toomist Kasahstanis, aga turismirong oli lihtsalt pandi rahvas sisse, nad said lõbusalt Tallinnas ringi keeleks tagasi, aga tegelikult harjutati logistilist operatsiooni. Ja siis muidugi harjutati veel Rootsis sellist asja, et küsib minu käest. Major Soomet, kas sa tead, Eestis, kus sillad on ehitatud piki jõge, mõtlesin hulluks läinud sillad piki jõge ehitataks, aga kaks kohta on, kus sillad pikki jõge Jägala jõel ja loobu jõel suunaga kuhu sohu, aga suunaga merre. Misjaoks selle jaoks, et 10000 tanki viia Loksale, kus nad lihteri tehases kus toodeti selliseid meres ujuvaid konteinerit, tegelikult mille sisse läks tank ja kõik Eesti merelaevanduse laevad seal kuskil Georg Ots pandi siis trosside külge ja Rootsi randa. Ja siis ta näitas mulle Rootsi lennuväljasid Rootsi maanteed, et ma aru saaksin sellest, et noh, et kuidas Rootsis on siis mõeldud sellele, et kui Nõukogude liit ründab Norra naftaväljadele muidugi eesmärgiga ta siis ei pääseks lennukeid, ei pääseks maanduma maanteedele ja sildadele, vaid need olid tehtud niimoodi risti. See oli tohutu koolitus, tegelikult. Mina tegin seda, mis ma, mis ma teadsin ja oskasin, ega ma midagi siis erilist niimodi Aga sellega põhimõtteliselt sind värvati siis Rootsi luuresse. Ei, no nii, jällegi raske öelda, tähendab, Eestis arvatakse, et kui kuskil värvatakse, siis see tähendab seda, et sa õpid mingit luurata roomamist, langevarjuhüpped, Emorset midagi taolist ei ole. Tegemist on avaliku teabega ja inimestega vestlemine ongi avaliku teabekorjamine. Noh, ütleme sama, kui mitte luua suurem näide ja kirjandusest siis Toomas-Hendrik Ilves töötas kogu aeg avaliku teabe korjana raadios Vaba Euroopa, eks ole, nii tema ülesanne Öelda talletanud, CIA värvatud ei ole täpne ega õige on kindlasti sama skeem ka siin ja seal ja näiteks Indrek Hirv töötas Raadio Vaba Euroopas pass mitu aastat, hulk aastaid sai sealt head raha temale Amsterdamis kirjutas neid lugusid, mida Toomas Hendrik Ilves palus tal kirjutada. Ehk siis andis talle, andis psühhinski mingisuguse artikli, tõlkis eesti keelt ei räägi eesti rahvale ja nüüd kui öelda, et Indrek Hirv värvati Ameerika luuresse, on absoluutselt ebadel sama öelda minu kohta, mind värvati kas KGB-s i või sõjaväeluuresse või siis BBC Ida-Euroopa monitooringus on täiesti ebatäpne. Ehk siis BBC-Ida-Euroopa monitooring, kuhu ma sattusin pärast Rootsit otse Stockholmist, läksin Londonisse, kas nad omavahel kooskõlas siit tõenäoliselt jah. Seal oli siis selline Läti päritoluga puhast eesti keelt rääkiv Heini Martens, kes siis samuti mind vedas mööda South Kensingtoni peened restorane, et me sinna Redingisse jõudsime vist üks või kaks korda kusse monitooringukeskus tegelikult asus. Ja tema sooviks siis, et ma kirjutaksin artikleid nendest samadest turismirongidest sellest, kuidas Pärnu rajoonis Felix reporter mäletas, selline legendaarne, kes räägib, kuidas superfosfaat vaadatakse, mis kuupäeval külvatakse, kust superfosfaat pärit on. Aga superfosfaat on teatav strateegiline tooraine. Ja selliseid detaile tähendab põllumajandusdetaile. Siis tere hommikust, põllumehed hoiuks, populaarne saade, mida ma siis kuulasin seal Londonis ja restaureerisid, mis edasi, mis see tegelikult tähendab? Kui rahva võidu kolhoosis läksid künnimeistrid selle kuupäevalt kündma, siis millega nad kõndisid? Misjaoks nad kündsid, mida nad sinna maha panid ja mis neist kõigest sai? Tead, aga kalle, ma küsin kohe vahele, kes selle raha andis? Kes mulle raha andis, ekskulud kaeti seal, kes seesama major Sooman ja, ja siis Martens ja nemad andsid ikka nii palju raha, et ma sain sealt edasi sõita siis rahulikult, Austraaliasse niimoodi. Ma saan enda kohta öelda, et mina olen toimetanud avalikes allikates. Kas on seda keegi kasutanud kuskil kabinettides mingisuguse luure ettekande koostamisel, palju õnne. Kui nemad said teada seda, et Paldiski tuumalaeva allveelaevade baasist käis Kloogarannas minu juures šašlõkki söömas ohvitserid koos naistega 28. juulil ja see on neile tähtis teadaanne Rootsi sõjaväe luurel, siis mul on hea meel selle üle. Ja kui nad said teada, et Haljala raketibaasist mehed läksid siis Uraalide üha õppustele uusi rakette tooma, naised tulid sel ajal Viitna kõrtsi litsi lööma siis see informatsioon Rootsi sõjaväeluurele suurima heameelega selles stiilis ma natukene Belletriseerin kogu seda asja, kuid asja sisu oligi selline, et siis Rootsi sõjaväeluuremajor Allan Sooman oli selline meeldiv inimene, kes kasutas mind ära oma tööülesannete täitmiseks. Enne kui me lähme Halla mölbergi järve peale, kus on majasaare peal Aga praegu me istume siin minu kodus laua taga ja kui sa tahad lauda kirjeldada ise või mina kirjelda, kirjeldas sinu me ikkagi staažikam, ajakirjanik kui minu. Kui nüüd rääkida, kas ma olen ajakirjanik, kunstnik või kirjanik, siis ma pole ei üks ega teine. Kolmas Juske üks kord pärast seda, kui me olime järjekordse installatsiooni pannud Vabaduse väljakule ja teinud seal teleprojekte ütles mulle siis seal Wiiralti kohvikus, et Kalle, sa ei ole kunstnik. Muidugi. Aga see ajakirjanik oled, Ma ütlesin, ei ole, ma ei ole ajakirjanike liidu liige ka. Et ma olen autorite ühingu liige ja see on kõik. Selles mõttes on see auto loogiline küsimus, et et kes ma olen, mitte keegi. Ehk siis nagu protski. Ja mul oli ründide kohata 69. aastal Tartus, kui ta tuli asumiselt. Siis tal oli vene sõdurisinel seljas varblane ja Viller läksid temaga Toomemäel jooma ja ma mõtlesin, mis kuradi juudipoiss on vene sõdurisinel seljas. Aga ta oli asumiselt tulnud ja siis küsiti maid. Keegi küsis seal kõrvale. Decto ja protski, hilisem Nobeli laureaat ütlesid. Et jaa, Savrissenstonnicto täiel määral ei keegi. Aga kas sa tunned ka sisemiselt nagu protski võis tunda, et sa siin praeguses Eestis ei ole keegi. Ei, mitte seda, ma olen ikkagi kodanik ja ma olen Eesti patrioot ja aga uhke on selles mõttes olla, et sa ei kuulu mitte kuhugi, kõige parem on kuuluda mitte kuhugi, sest siis sa oled vaba, sest ma maalin seda pilti näiteks. Pane selle installatsiooni sinna üles, aga homme ma kirjutan luule arvustuse näiteks Postimehes ja nii see käib ja kujundada seda maastikku siin ja teen seda metsa. Eesti riigis saab olla poliitikuid ainult seitse pluss miinus kaks. On olemas selline seadus nagu Milleri seadus, mis on võetud operatiivmälu juhtimise lennujuhtimisest, tegelikult lendur juhib lennukit ja tema ees on tohutult palju igast silti välke, kõik, kõik kohad on täis igasuguseid ja lendur ei saa nendega tegeleda, sest et ta peab lennukit juhtima. Ja kuidas ta juhib, ta valib tema operatiivmälu, Vorib välja seitse pluss miinus kaks, ei vähem ega rohkem objekti ja nende järgi üks nendest on tagumik. Üks nendest on näiteks neerupealsed, kus jurees tekib kusehäda eesti keeles. Siis on tal ka magu ehk siis kas tal on kõht tühi või täis. Nii need on need asjad, pluss Talon siis kõrgusemõõtja, see mis näitab, et kas lennuk on viltu või kuidas bensiin või kuidas kütus on. Ja rohkem ei ole tal ühesõnaga tagumikuga siseorganitega ka, ütleme seksuaalse rahuloluga võib olla psühholoogiliselt rääkides. Ja selliselt juhib lendur lennukit. Samamoodi toimub ka partei ja samamoodi toimub ka vürtse, juhtimine, see on noh, niisugune metafoorne kujund ehk teiste sõnadega kui sa ei ole Edgar Savisaar kui Sören, Mart ja Martin Helme. Kui sa ei ole ka Jüri Ratas või Lennart Meri, Arnold Rüütel siis ülejäänud on lihtsalt Tadžikud ehk siis näiturid ehk siis kõrguse ja bensiini ja tuule suuna ja vot selliste näiturid, need on äärmisel juhul need. Ja, ja mina saan olla parimal juhul ainult tuule, kiirusemõõtja või siis sellele on ju ilus kujund vähemalt. Nojah, ja, ja nüüd sa ei rahuldu sellega. Ei, ma rahuldan väga hästi sellega tegelengi kujunditega, nagu sa märkad. See, mida me vaatasime, see tööle, päikesema kujund. Ta peab olema arusaadav, kujundama ta peab olema fantaasiaid tekitav kunstiteos. Ja see, mida me täna sinuga saate, teeme, on tegelikult ju kujundite paraad. See, kuidas sa räägid oma nendes kommentaarides, kus sa tood täiesti niisugusi, sujuvaid, ma ei suuda seda järele teha, see on täiesti isikupärane. Justkui lähed nagu tagasihoidlikult tasakesi hakkad vedama, vedama, vedama, siis jõuad kuskile ei tea kuhu. Tõmbad selle asja üles ja Sa teed oma väikesest kommentaarist ilusa kujundi. Kui te tegite Peeter Helmega seda 90, mis asja seal loodud ja nii sa väänasid iga raamatu juurde mingisuguse asja. Ja sellel nagu justkui kui oleks raamatupidaja sind kuulanud, siis ta ütleb, et vadi tuleb eetrist kõrvaldada sest Ta ja Jürist oleks kindlasti sind vangiprokurör, eks ole, kriminaalasja algatanud ja jurist ja kohtunik oleks sind vangi mõistnud, sest nemad lähtuvad ainult niimoodi sirgjoonelist asjast. Aga sina tõid ujundi ja nüüd rahvas kuulab seda kujundit ja on väga õnnelik selle üle. Mina olen küll väga õnnelik, ma alati keerasin raadio kõvemaks ja kuulasin, jätsin kõik teised pooleli, kuulasin, mida te räägite. Kuulad ma segan vahele? Siin siiski, see on väga tore. Sind on vangi mõistetud, eks ju, ja ei lange. Ma olen õigeks mõistetud. Nojah, sa oled õigeks mõistetud, aga kolmaaastasega. Saaga ei ole, jäi mind, taheti vangi panna, mind mõisteti õigeks. Tähendab, ma käisin seitse aastat kohut? Ei ole nii, tähendab. Aga ütle siis juba ära ka see põhjus, miks. No tähendab, küsimus oli selles, et nemad arvasid, et mina olen Reiljani isa. Ehk siis mina olen selle kogu selle poliitika teinud, seda arvas isegi selline terane tüüp nagu Jaak Allik viljendaks midagi riigi kukkuse rääkima, kuskil pulti allikalt. Kuule seal Mälberg jutt, mida sa räägid. Ühesõnaga mind hinnati üle, tohutult, hinnati liiga üle, nii kõva mees ma ka ei olnud tõepoolest Reiljanit nõustusin, seletasin, et kuidas peab käituma, tõmba kõht sisse ja vaata siiralt kaamerasse ja ütle kolm lihtsat lauset, näiteks et kõik on hästi tore, ütleb paremaks, mitte ära hakka blä-blä-blä-blä pähe panema ja Tuco ja niimoodi madalale ja, ja siit võtta rahakott välja, et kõht punnis, ei oleks ja sellised asjad. Aga mitte seda, et ma oleksin poliitikat teinud. Ja nad tulid mulle kallale kõige jõhkram omal moel, sellepärast et kraani arvas, et mina olen. Kui tema tuli partei tähendab Kranichi partei tuli siis võimul 99 siis mina tegin selle puu Parlamendi, eks ole, mis oli 101 kaigast või balti püsti Tammsaare sulle meeldinud need puid ja koik pole kuhugi püsti ja no see oli ilmselt ka kõige kuulsam asi, sellepärast et 101 parlamendiliiget olid nii pikad, kui nad olid hääli saanud ja see oli Tammsaare pargis üleval. Siis Edgar tuli kohale oma ülikutega ümbritsetuna ja siis mina tegin jälle muidugi saadet, minu jaoks on lihtsalt telesaade ainult kogujund ja ja Edgar siis tuli kohale ja ma ütlen, et Edgar Me olime kursakaaslased koos, lõpetasime ülikooli, samal hetkel saime diplomi Edgariga. Ja Mart Helmega. Ühel aastal saime korraga diplomi Taelu teaduskonnast. Ja ma siis võtan nagu toru või mikrofoni. Ja kaameramees keerab peale, ma ütlen, et ka sul on kõige pikem. Peab pausi, nagu ta oskab pausi pidada, ütleb, et jaa, Kalle, mina elan ka metsa keskel, hundisilmal. Jah, mul on ka metsaga tähtis. Ühesõnaga see, et sul on kõige pikem siis tema kaigas oli pikem, 14 meetrit pikk nii palju hääli saanud 14000 millegagi. Ja, ja see oli kujund ja see oli selline, kujundati igaüks, sai aru, mis riigikogu liige on mitu häält üldse saanud, näiteks seal mingisugune Koonderakond oli kuskil seal nurgas, niimoodi tal oli vähe hääli. Ja Koonderakond muide vajuski laiali, nagu ta eluski vajus laiali, nii et ükskord, kui ta Räpinasse püsti oli, siis nad kukkusid ise kokku. Keemia. Aga ma mõtlesin tegelikult see, et, et seal on veel üks kohtuasi olnud ja eksju, ja siis ma mõtlesingi, et äkki äkki sa sealgi oled mõelnud, et see on kujund, aga teised mõtlevad ikkagi nüüd konkreetselt nagu rahanumbrid. Tähendab, kui kraanid tuli ametisse, siis ta hakkas, see on nagu Aasmäe kadunud Hardo Aasmäe sõber ütles, et side kooli kursant Saigeerult, viimase ülesanne. Ruun keeru on Venemaa siis sõjaväeluure, noh, ega sidekoolist ei saagi midagi muud tulla kui GRU ainult, aga las ta olla. Ta võib nüüd hakata kohtuasja ajama, las laseb, aga ta on juba ühe korra kaotanud. Ja siis kraani hakkas siis nagu välja tõrjuma Eesti loodust, keskkonnauudiseid ja kõiki siis ministeeriumist ja me olime nagu riigieelarveni asutusi ka Eesti loodus ja ja saime siis keskkonnaigasuguseid, toetusi kõik fondidest ja ühesõnaga me elasime päris hästi, see oli Reiljani ekraani hakkas meid välja ajama ja siis Abbott teos oli selline, et 2001. aastal jaanuarikuus, kui valitsus läks laeva suhu ööbima kraanat, mis tähendaksid loova suhu, lihtsalt oli vot seda küsin nendega hundiulgu, läksid kuulama. Nii, igavene külm talv oli, vähe lund oli. Igatahes, minister Pärnoja olid suusad kaaslasega, minister Padar oli võtnud kaasa teatagi, mille ju metsakohin, eks ole, ja ja kraaniga oli siis niimoodi, hommikul tulid sealt ilusasti kuskilt august välja, me tulime siis kaameramehega vastu, sõitsin vastu, et filmida, kuidas on ikkagi huvitav lugu. Akra nagu oli ennem juba vihane ja, ja siis ta seisis seal ja kõikus keset kaamera pandi seisma. Kaido kaameramees oli niuke hea poiss. Kraanishis käratas niimoodi, et Laar jooksis nende kuuskede taha peitu Pärnu ja pani minema ja Padar üldse tund lill. Lause oli järgmine, mida ma palusin ta riigi teatajas kui valitsuse ametlikku seisukohta. Sydney taksojuht võid oma Eesti loodusega minna. Ma ei tea, kas paned siia sisse või pane. Aga nii see oli. Ja seda kuulis nii valitsus, peaministri, kõik meiega. Ja meeldis. Kaameramees ehmatas ära, jooksis ka minema, mina läksin minema. Ja paar päeva hiljem me kohtusime, siis ta võttis riskipudeli välja seal ministri kabinetis, et kuhu me siis jäimegi. Vot siin näemegi. Ja siis muidugi läks natuke aega mööda tuli keskkriminaalpolitsei ametnikud tulid siis läbi otsima kriminaalasi. Ühesõnaga Eesti loodus on kaaperdatud, varastatud ja nii edasi. Ja siis ta ütles, et ma panin su peldikupaberivarguse eest vangi Craigi sõnad ja siis juhtus see asi, et tõepoolest me olime siis kolm aastat kõigi meediahõisete saatel, sest ajakirjandusele meeldis väga, Mälberg ongi, läheb ja üldse Eesti loodus ja nii edasi. Küll seal siis oli neid hõiskajaid ja igasuguseid süüdistati mingi ärastamises ärastamises. Noh, ütleme kuritarvitamisest tol ajal niisugune väljend olid. Ja siis jõuab kätte 2003. aasta detsembri viimane päev. Aga kohtunik Leo Kunman, morn kohtunik jõuab kätte nüüd siis kohtuotsuse väljakuulutamine, detsembri lõpp, viimane tööpäev, kakstuhatkolm, neelame sinna, advokaadid, siin advokaadid, seal kohtualused, peatoimetaja, tarkus, kõik me kohtu all siis tuleb kohtu esimees Helve särgava kusid saadalt välja kohvikust. Nathan, mul paralleelklassis oli ja ütleb, et kui tere, Kalle, sa oled siin mind sinu jaoks just praegu torkas vangla valmis saanud. Siis tuleb välja kohtunik Kunman sussides ja kampsunis koridori morni näoga, vaatab ringil, kus konvoi on. Mõtlesin nailon kures. Tulge sisse. Sisse, aga see kitsuke koridoride Kügelemisel nurk ees, külg ees, ütleb minu nimi ütleb siis selle zipline'i nimed. Härrased, te olete õigeks mõistetud, head vana aasta lõppu, teile surub mehe kätt. Küllalt peale seda ma vist ise hakkaks ka kuskil siin Räpina taga kaevama järve ja tegema oma saart. Nojah, vaata, siin on küsimus, et milline on sinu maailma nägemine sinu enesekuvand ja sinu suhe sellesse riiki, kus sa elad. Ja närvikava muidugi kõigepealt, sest teine mees neelas tablette, jäigi tablettide sõltlaseks, mina ei teinud midagi. Mina. Me viskasime kord noh, niimoodi kerget nalja. Sa pead olema. Ehk siis sellist sellises situatsioonis, kui siin hakatakse vangi panema. Sa pead sa aru saama, et, et vanglaolek on seesama olek. Aga ainult, et et trellid on, mitte seal kaugel. Mitte trellid ei ole need, mida sa internetist vaatad, vaid need on päriselt siin ees. Niimoodi. Oleme Kalle Mälberg ka tema enda kaevatud järve ääres ja lähme kohe kanuusse. Lähme saare peale, et mis sul tänane tööülesanne on? Ma pean ette valmistuma selle pelgumaja kinnikatmist, sest et tema lagi on nüüd valmis, aga katusematerjali laiali ja ta tuleb kinni katta, paigale panna, natuke seal õiendada. Et talv tuleb ja jää tuleb peale, nii et ega siia varsti pääsena. Pelgumaja, nagu sa ütled, et mis maja see siis on? Ma ei tea, milles nagu pakku lahad pelgu nagu ennast peitma. Ei, mina ei lähe otseselt kellegi eest peitma, ma kujutan ette, et ta on nagu sisemise pelguhoidmise või leidmise koht, näiteks sellepärast, et saar, mis on ümbritsetud veega peaks olema piiratud mõtlemise koht ja selline mõtlus, nagu arvas Uku Masing kunagi armastusest rääkida, saab toimuda ainult väga suletud sellises etnilisest lokaalis, ütleme niimoodi. Mitte lokaalis selles mõttes, kus joomakoht on maid, kus mitte midagi ei ole. Ehk kaugelt paistab, selles mõttes on, saar on selline hea koht ja ega sellel asjal on natuke hullumeelne maik juures, sellepärast et kes hakkab ikka saare peale vedama kive, telliseid, otsima neid üles vanasti Räpina paberivabriku varemetest ja, ja seitsme meetri pikkuseid palke lohistama siis vintsidega üle vee. Et see peab olema parasjagu hull, ta on ikkagi eneseleidmise koht, pelgukoht siis oma nii-öelda sisekosmoses. Ja nüüd me lähmegi kanuuga sinna saarele näitasin ette. Ma lähen istun ette lükanud. Niimoodi sõuab taanlane nagu indiaanlane, sõuab kanuuga. Kalle Mälberg kuulavad. Vaadanud. Ja rääkida ei tohi ja kui räägid, siis kee peab keset suud seisma, muidu kanuud. Täna panin ma kalle nälbergi töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.