MINA OLEN Liisa saaremäel. Ja loen teile loo piparkoogipidu. Selle kirjutanud Kristiina kass. Karola sünnipäev on ainult paar nädalat enne jõule. Kohutavalt kiirel ajal, arvab enne. Aga muidugi saab Karola siiski iga kord korraliku peo. Seekord oli Karola sünnipäevapidu natuke teistmoodi kui tavaliselt. Emme ootas beebit ja Karola Väikevend pidi sündima mõne nädala pärast aastavahetuse paiku. Karola meelest oli vahva mõelda, et venna sündi tähistatakse igal pool ilutulestikuga. Enne oli sel aastal veelgi kiirem kui muidu. Pidi ta ju piparkoogid ja datlikoogi varakult valmis küpsetama, kingid ära pakkima ja kaardid kirjutama. Beebi võib ka varem sündida, seletas enne. Siis ei jõua ma enam mitte ninagi nuusata, küpsetamisest rääkimata. Õnneks oli emme jõudnud Carolale siiski sünnipäeva tordi küpsetada. See oli ilmatu ilus pilvekujuline vahukooretort millele Karola ise oli kuldseid kuulikesi peale puistanud. Isa aga oli ostnud poest valget kartongi, õhukest siidipaberit ja traati. Karola tahtis inglipidu ja isa lubas teda ja külalisi inglitiibade meisterdamise aidata. Ma teen emme sulle ka tiivad, lubas Karola ja vennale teised väikesed tiivad. Sa võid need siis endale kõhu külge kleepida. Emme meelest oli see kangesti hea mõte. Siis tulid külalised. Viis tüdrukut Karola klassist. Kõigile oli seljas suur valge t-särk, nagu kokku lepitud. Enne pakkus lastele jäätisekokteili ja pilvetorti. Ning kui kõigil olid kõhud täis, juhatas issi lapsed Karola tuppa, kus paberit, käärid ja traat. Juba tiivameistreid ootasid. Anti ütles, emme järsku issile, Jähkis. Emmel oli imelik nägu peas. Minge teie ees, ma tulen kohe järele. Hüüdi sissi lastele. Anti, ütles emme uuesti ja hoidis kahe käega kõhtu kinni. Kas midagi on lahti? Imesta sissi? Go-go-go mulle tundub, et väikevend tahab ka sünnipäeva pidada. Ei lähe läbi, ütle siis. Meil on praegu tüdrukute pidu, tema kord tuleb kolme nädala pärast. Ei. Mulle tundub, et ta tuleb siiski juba täna. Karjatas emme. Issi vahtis emmele ehmunud näoga otsa. Kes oli kuulnud kõike pealt, hüüdis nüüd külalistele õhinal. Tulge ruttu vaatama, emmel sünnib kohe tita. Sedamaid trügis tüdrukute parv sädistades emme ümber. Kas siis iga päev päris ehtsa beebi sündi pealt näeb? Minge istuge sinna diivanile ja lõpetage ometi see kiljumine, ütles isa närviliselt. Ma helistan vanaemale. 10 minuti pärast oli vanaema kohal ja issi sõidutas emme haiglasse. Kes need jõulukingid ära pakib? Mina ei tohi vist ise oma kinke pakkida, muretses Karola. Hitist jõulukaardid, kirjutab. Hedis piparkoogid küpsetab. Kes emme nina nuuskab? Emme ütles, et tema ise ei jõua nüüd enam minagi nuusata. Kas enne pidi seda kõike üksipäini tegema? Imestas vanaema. Ei, mina ja issi pidime k ik aitama. Meenus Carolale. Vanaema mõtles natuke. Issi võib kindlasti kingid ära pakkida ja jõulukaardid kirjutada, ütles ta. Siis ta läks kööki ja tegi sügavkülmiku ukse lahti. Siin on piparkoogitainast, hüüatas ta. Mulle tuli üks mõte. Vanaema tõstis kolm taignapaki lauale sulama ja kamandas siis tüdrukud Karola tuppa. Teeme teile õige kokamütsid, pani vanaema ette. Ei, me pidime hoopis inglitiivad meisterdama, ütles Karola. Kas sa oled näinud mõnda kokamütsiga inglit? Ei ole, tunnistas vanaema. Aga me peame nüüd vist natuke teistmoodi tegema. Ma arvan, et tiibadega lehvitamise asemel tasub nüüd hoopis emmet küpsetamisel aidata. Vanaema näitas, kuidas papist siidipaberist saab kerge vaevaga ehtsa kokamütsi teha. Varsti oli igal lapsel müts peas ja keegi igatsenud enam inglitiibu taga. Pealegi sobisid valged särgid suurepäraselt ka koka riieteks. Piparkoogitainas rulliti suurele söögilauale laiali. Tüdrukud valisid igaüks endale vormi ja piparkookide tegemine läks täie auruga lahti. Vanaema lükkas ühe plaadi teise järel kuuma ahju ja tõmbas varsti küpsed piparkoogid välja. Terve laud ja mitu vaagnat ja kõikide kõhud olid peagi piparkooke täis. Iga külaline sai veel kotikese kojugi kaasa. Lõppude lõpuks polnud kellelgi kahju, et Kingli peost hoopis piparkoogipidu sai. Kui isad ja emad oma lastele järele tulid, kiitsid nad üksteise võidu head lõhna ja ilusaid kokamütse. Õhtul helistas issi haiglast, Karulale ja vanaemale. Väike vennas tervitab oma suurt õde, ütles issi Carolale ja naeris. Vanaema, mul on nüüd väikevennas ja meil on täpselt samal päeval sünnipäev, rõõmustas Karola ja kujuta ette. Ta oskab juba tervitada.