Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Jõgeval ja ma olen Keiti Vilmsi töövari pere Keiti. Nojah, et on varajane aeg, lumi, krudisen väga mõnusalt ja me oleme siin Jõgeva Tallinnast rongi pealt, Keiti tuli mulle vastu ja siin Betti Alveri muuseumraudtee ääres. Ma ei kujuta ette, kuidas Betti Alver magada sai või tööd teha sai, et huvitav, kas rongi nagu põrin, on ta loomingus ka kuidagi tundma. Ta tegi oma loomingu siiski enamjaolt Tartus Dust, alustades sellepärast et tõenäoliselt küll, et kaheksa Betti Alveri muuseum on praegu kinni 10-st avatud, aga, aga vaata, siin on hästi ilus. Laternaposti küljes on see luuletus Lähen müüjaks 65.-st aastast, et neid peaks olema kuus tükki kokku meile. Eile Tartu postimehest lugesin, et AK hiljem läheme siis otsimine ülesse ja vaatame, mis, mis siia valitud. Must vari käib akna taga ja üleme köögi lae. Bee trummel keeb suminaga. Me pann aga kooki praetuul rabistas tudeleraagusid puiesteelt. Mu kere on ammugi hele ja vihm räägib ladina keelt. Mu ema ei vaata ringi, ei kolistada kapjust. Ta lõikab minule kingi lõhutud säärikuist. Mu isa loeb ajalehest uudiseid Aafrikast, Rodžaildist, rikkast mehest ja inglite kuningast. Neljas 60 via näljaste vihm räägib ladina keelt, see on ka minul läbi käinud, endal Kalam puurides, teine, kui ma teadsin, et see on Betti Alveri tuulepoisid, vist peaks luuletuse nimi olema, kus on kassa sees. Oota, mul olid hästi, ei ole meeleski, aga midagi ladina keelega igatahes. Ladina keel, ladina keel, tead, ega ma oma kala pole, kõik ei saa ju, ei mäleta ka, et aga midagi selle ladina keelega igatahes oli jah, et vihma 100. ja. Kõneleb ladina keelt või midagi, seda ühesõnaga hästi sarnast ja siis, kui ma hiljem avastasin, et seal Betti Alveri läbi käinud, siis mul oli tohutu äratundmisrõõm. Sind on tituleeritud erinevate nimedega nagu nagu digiajastu Koidula ja, ja twitteri, kuninganna ja, ja uue ajastu. Aga halveriga ei ole seotud, et midagi sellist, kuna sa Jõgevalt pärit oled. Vaata tegelikult väga paljud ei tea, et ma olen Jõgevalt pärit, sest et ma ise pean ennast Elvakaks. Ma olen küll Jõgeval sündinud, aga olen Elvas kasvanud, tegelikult olen Elvast koolis käinud oma kooliteed, alustasin siis Elvast, aga keeleteed alustasin tegelikult Jõgevalt, et ma tulin siia seitsmendasse klassi tagasi. Aga ma ei ole kuskil öelnud, et ma olen Jõgevalt. Need inimesed teavad, et Keiti Vilms, Jõgevalt, Just jaa, Betti Alveri ka sellepärast ilmselt tõesti ei ole seost, minul isiklik seos, Betti Alveri ka on see, et minu tütrel, kes sai ka just 18 on Betti Alveri, kui ühel päeval sünnipäev. Nii et 23. novembril me siis ma tähistasin siis kahe olulise inimese sünnipäeva, Betti Alveri oma tütre. Aga noh, see Jõgeva on siiski aga ta on mu sünnipaiku ja see, kuhu me praegu suundume, on ka minu isa kodu, mu vanaema. Maakodu, et seal ma olen? Jah, jah, terve nädala tegelikult olen ma siin Jõgevamaal. Nii luual, kus on minu elukaaslase isakodu siis et see on jah, huvitav kokkusattumus, et me mõlemad oleme siiski nagu Jõgevamaalt pärit nüüd siis juurte juurde tagasi tulnud kuidagi. Aga jah, kui Tallinnas kohustusi ei ole, nüüd on ka see hea, et mul on lapsed, nüüd juba suured tütar on kaheksa testija, poeg elab nüüd läks sellest aastast läks isa juurde Belgiasse elama ja et mul ei ole enam ka lastekohustused, et see on väga suur, selline töö justkui on ära ära kukkunud, et, et mul on rohkem aega tegeleda kas või nendesamade kalapuudega. Aga sa ütlesid, et sa selle Alveri teksti avastasid, nagu hiljem enda jaoks. Kõigepealt sa kirjutasid enda, kuidas see võimalik on, ka sellel ajal, kui sa siin Jõgeval elasid, ei lugenud. Absoluutselt mitte, ma avastasin luule enda jaoks. Las ma ütlen sulle 2000 kolmteistalas ja ma lugesin küll. Mul on jäänud nagu sind jälgides su postitusi ja sõnavõtte lugedes selline tunne, et sa oled nagu taassündinud, mingisugune sõnaraamat suus. Kusjuures see ongi nii, et miks see võib-olla kõik tundub nii ehe, sest ma täpselt saavad ise avastanud neid asju, mis ma teen eelkõige seda just noortele, aga ka iseendale, et see ongi selline õppimishetk moment endale. Et ma jälle avastan seda luulet ja neid sõnu ja kõik, et need on kõik minu jaoks ka samamoodi uued, et et sellepärast ma ikka jagan sotsiaalmeedia vahendusel, et et see on kõik selline ise läbitunnetatud, aga, aga jah, ma avastasin suhteliselt hilja ja mis võib-olla ongi hea. Sest nüüd ma oskan seda kindlasti rohkem hinnata kui võib-olla 10 aastat tagasi. Et huvitav küll, ma isegi mõtlen, kui ma käisin siin koolis. Ma ei mäleta küll, et ma oleksin Betti Alver sellel ajal midagi teadmis. Jah, ei, ma ei mäleta küll, et ma olen siin-seal ja Elva ka, onju see asi noh, Elvas, kus ma käisin algkoolis ja keskkoolis siis Simmolinovski, teine minu üks suurimaid lemmikuid ott oli, noh siis on ju ka, ta oli sellel ajal ka juba selline tegutseja seal, et temast ei teadnud midagi, kui alles viis aastat tagasi mad avastasin. Ja jah, et huvitav, et see on kuidagi niimoodi läinud. Et sina oled, peamiselt tegutseb Twitteris, Instagramis Facebookis et mulle tundub, et seal on ka mingisugune juba tekstiloometasandil või sellel pinnal on mingisugune väga oluline erinevus, et enamus kirjanikke liigub just nagu vastupidi, kudagi proovivad kohandada uue nagu sotsiaalmeediaga kuidagi seal ennast sisse seada ja kuidagi sealt midagi teha. Aga seal on pigem nagu vastupidi, et sa seal teedki ja mulle tundub, et tänu sellele ka see tekstivorm või, või see, milline see tekst välja näeb Kalambuurikas või et, et need on hoopis teistsugused. Ja no võibki öelda, et Twitter on minu sünnikodu, et ma olen nüüd jah, laienenud Facebooki Instagrami, eriti sellepärast, et noored Facebookis üldse ei käi. Nad kasutavad Facebooki vaid vestluseks. Ja Twitter on väga väike nišivärk, et Twitteris ka ju väga paljudele, et Instagram on eriti jah, noortele. Meelispaik, et jaa jah, tõesti, kui ma mul on veel see oma meetod, et kui ma Twitterisse postitan, siis ma teen sellest kuvatõmmise. Siis ma postitan selle omakorda Instagrami, et siis saabki nagu väikeseks raamatuks, et keegi ütles kord, et kõik minu seinal saab raamatuks, et seda on väga huvitav lugeda ja ja kuidagi see aeg vist soosib lühivormi ka. Et. Mulle tundub küll jah, et see just seal mingit tähelepanuvõime, et sa keskenduda ainult mingisugusele kahele lausele ega seal instagramis nii palju kui, kui Twitteris, nii palju, kui ma aru saan, ongi ainult kas mingi 200 sõna, palju. Kui ma alustasin, siis oli 140, nüüd on 280 et samuti 140 tähemärki oli isegi mõnusam, sest et ta loovusele mõjus paremini, et sa üritad väga väikeste käemärkidega siis öelda võimalikult palju. Nojah, Watson jälle teistpidi, hea asi, et sa proovid nagu kontsentreeruda. Just aga seesama tähelepanu asi ja seal lühivormide asi, et ilmselt sellepärast ongi ka minust välja koorunud, et et ega mul on omal ka tähelepanuga väga kehvasti. Viimasel ajal mul on ka väga raske keskenduda ja näiteks algusest peale raamatut läbi lugeda, ma ei ole seda väga ammu teinud, et ma alustan. Ja siis mul tekib mingi muu segav doktor mingi häire kuskilt ja siis ma juba tegelen jälle millegi muuga, et see on ilmselt tänu. Mis tänu, aga see on kindlasti sotsiaalmeediaasi. See on seda tähelepanuhäiret tekitanud. Jah, just see, et sellepärast ma võib-olla oskan ka mõista neid, neid samu noori, no ma imelik neid noortaks nimetada, no ega ma ise küll nii vana ei ole. Ma saan 36? Jah, et aga siiski ma nimetan oma noorteks omane titternevateks instagrami näiteks, sest et enamjaolt jälgijaid on mul siiski ka 15 kuni 18 või. Ja see keeleannus siis, mida ma üritan neile anda. Et see ongi ka väljakujunenud välja tulnud ju. Ja sellest tähelepanuhäirest jääd ja ma saan aru, kui ta, kuhu see maailm liigub, et noored ei jaksa süveneda ja ja neil ei olegi huvi süveneda ja kõik käib ainult piltide kaudu ja väga kurb Aga ilmselt ketti, see ei ole ainult ainus asi, see tähelepanu häire, millega sa oled nende noortega seotud. Kindlasti mitte see, see ei ole jah. Aga mis asi see on või et noh, selles suhtes sa oled ju, mina loen sind ja Kajar Pruul loed sind ja nii edasi, et loevad nagu erinevad inimesed, aga, aga samas sa oled saanud ka nende nii-öelda nagu sisestad nende noorte kontaktid. Olen tõesti, aga äkki see ongi see, et ma olen ainus, kes ju sellist asja teeb, kes pelgalt eesti keele temaatikat postitab, sest mul on ikka väga vähe isiklikku, samas kõik need Kalamburid on ka siiski minu isiklik tunnetus, et see sest nendest Kalamburjest saab alati ka välja lugeda, mis mu päevast toimuvad. Et ma kunagi ei postita midagi niisama, vaid kõik on ikkagi läbitunnetatud ja ja see, kuna see kontakt ongi tänu sellele, et nendes selfie vahel ja mis muidu postitatakse või siis Facebookis näiteks hästi palju poliitikat ja igasuguste jauramist. Et äkki see eesti keeranud värske sõõm allikavett sinna vahele või? Ma arvan, et see on nii, aga ma ei kindlalt ei oska väita, aga kuna koolides käin esinemas siis ja mida on juhtunud nüüd juba päris sageli eriti kahe viimase aasta jooksul pärast seda keeleteo auhinna võitmist, see oli 2016. märtsil vist? Jah, et pärast seda eriti emakeeleõpetajad kutsuvad mind esinema. Ja ma siis näitangi seda keele mängulisust, et eesti keelele igav õpiku tekst vaid on teistegi realisti mänguline, hästi rikkalik. Ja noh, Sa seisugi jälgi ära olen ka näinud, et näinud neid minu neid sõnapärleid ja ajakirja apsakaid, mida ma jagan. Et see on selline asi, millega võidab kohe poolehoiu seal koolides ka, et kui ma näitan neile Sa oled ka inimene või et sa leiad ka nagu inimlikke asju. Ja, ja et ja just, et see ei ole noh, kui seal on, seal oli seal sõnnik kohupiimaga sõnniku asemel ja ja seitse meetodid, kuidas mitte minna jõululaudas paksuks on, oli lehe pealkiri, et kui ma neile selliseid asju näit, see on siis ja see on ju kõik jällegi eesti keel, et noh, kui muudad ühe tähe ära, sõnas, et kuidas lause saab hoopis teistsuguse tähenduse, et see väga huvitav, neid 100 meid alati naerma ja ja, ja pärast ollakse väga muhedad, et, et tõesti, et eesti keel ei ole ju vaid EKI õpetused ja ja vanemad inimesed tähtsate nägudega, tegelikult eesti keel on midagi kuulises. Nii nüüd me oleme jõudnud ketti Vilsiga, tema isa. Kuidas seda nagu öelda, et me oleme sinu vanematekodus, kus sa täna teed tööd Jõgevamaal või Jõgeval, tegelikult. Kõnnu, vana Jõgeva küla, see on. Kuigi ta on hästi linna lähedal, on ju? Raudteejaamast tuli siia kilomeeter jalutuskäiku, aga vana jõgeva küla on see. Ja see on jah, minu isa kodu ja me isegi. See on nagu hästi kummaline, tegelikult mõlema nagu viikingilaevas, et väljast näed sa välja nagu viikingilaeva tegelikult seest ka. Ta meenutab natuke isegi seda Ruhnu kirikut, mis on ka laeva moodi. Ma ei olegi seal käinud, aga me ise kutsume seda laevaks, et lähme laeva, aga jah, seal kuna mu isa on tsiklimees ja siis see sai ehitatud klubihooneks aga see on jäänud nüüd nii-öelda peresündmuste ja noh, suvel me oleme siin kogu aeg, et natuke pubi moodi selline oma pubi, et ta on ikka päris suur ja see on kõik täispuidust ja maakividest ja kõik need kivid ja puit, Need on kõik ise toodud ja isetehtud, et seal on hästi palju hinge on siia sisse pandud, no mina oma hinge siia sisse pannud, aga isa isa on kõik siin ja oma kätega teinud. Noh, muidugi kaminate ladunud ja selliseid asju, aga aga jah, me siin istume kamina ees ja mõtlen, et mul on siin vikerraadio on arvutis lahti, et ma hommikul kuulasin Vikerhommikut, et kuigi ma muidu ei ärka nii vara tavaliselt, aga aga mida aeg edasi, seda, seda varem. Ma olen hakanud ärkama, et, et see on huvitav ja siis jah, et ma kuulasin hommikul seda sõnasäutsu enda oma, et kas ma ütlen, mis oli ka, see oli huvitav sõna oli tänamul tähendab isegi oli seal lausa kaks sõna. Ma lugesin, tead, seal võib-olla tänu sinule, et ma nüüd näen mingeid asju heidet, vaatasin arvutis lahti, et siin on ERR-i portaal, jookseb, soovitame reporteritund või vaatasin, et Indrek Tarand ja kuidas teda sealt alla lükataksegi mikrofoni endale haaranud. Lugesin reeturi. No vot, vot see ongi see, et see mingil hetkel käib tajunihe ja siis ta ei oskagi enam muudmoodi vaadata. Ja see nagu Mikita, kes sellest loodusest kõiki asju mina teen, minul tuleb see sõnadest, et mul on, ongi tajunihe ilmselt, et see millalgi käis mul ära. Pika depressiooni ja kõike seda siinset elu, mida ma olen elanud kunagi jazz pärast seda käis ajus mingi mingi mingi krõks ära ja. Aga mis on, kas seal on mingisugune eraldi ruum, milles see nagu nihe tekitab või mis on siis? Ma ei oska seda öelda, see on. Ma vaatan Kajar Pruul kui minu seda kala esimest Kalamburi kogu või noh, mitte esimest, vaid seda labori kogu, arvustas siis me olnud tutvunud veel ja siis ta seal kirjutas ka et tavaliselt on, et inimesel peab midagi juhtuma, kas mingi haigus, alkoholism või narkomaania või, või vaimuhaigus või et midagi peab seal olema, et inimesel hakkab see kas keeletaju kuidagi teistmoodi tööle. Ja siis nüüd, kui me hiljem oleme tutvunud ja siis kaer kirjutas mulle, et ma oleks ma seda teadnud, ma nii vabandan ette, et oleks ma seda teadnud, et, et sul on kõik need asjad olnud, et sa oled nüüd läbi põdenud, et tänu sellele ongi seal see, et siis ma ei oleks seda kunagi kirjeldanud, aga ma ütlesin, et see on ju noh, kõik on õige, et midagi ei pea varjama, et see igaühe tee loomingu nii on ju noh, see on ju väga huvitav, et kuidas keegi jõuab kuhugi, et, et minul oli ikkagi pärast depressiooni ilmselt jah. Aga kas see oli siis mingisugune, ma ei tea, ma lähen ka kohest isiklikuks, et, et aga kas see on siis ka kuidagi tervendab või, või oli see mingisugune nagu nagu arstirohi sulla või kuidagi said tänu sellele kuidagi toimetada? Ja ma tulin kuidagi, hakkasin vaikselt välja tulema, nii et ma ühelt raamatulaadalt leidsin Paul Saagpaku sõnaraamatu selle paksu sõnastikum ja Wiedemanni sõnastiku. Ja siis olid mul need sõnad juba hakanud mingil määral huvi pakkuma. Ja kuna mind huvitavad just need arhailised sõnad, Need uudissõnad nagu nuh välja näha ja mis need on, need need mind absoluutselt ei huvita. Mind see keeles just Sarhailisus paelub, nagu ka luules. Ja siis ma hakkasin paaniliselt neid sõnu otsima, mida siis näiteks Twitteris jagada või? Jah, võib öelda küll, et see fookus nagu läks mujale. Arhailised sõnad sa ei mõtle mitte mingeid unarsõnu. Ei, ei no kasvõi miilama miilama on ju nii ehk põlema hõõguma, õudes küdema. No ma ei tea, kui arhailised nad muidugi jah, nüüd on, aga eks nii lab täpselt, võibki öelda jah, näed, puud neelavad miili siis üheks praegu ma teen seda asja siiski juhuslikult need sõnad hästi juhuslikult satuvad mu teele, et kui ma käin esmaspäeval iganädalane Sõnasäuts salvestamas, ega ma siis kunagi ei tea täpselt, mida ma nüüd teen. Et tihti need sõnad tulevad mulle alles kas pühapäeva õhtul või esmaspäeva hommikul. Et kuule, ma kolm saadet korraga salvestan siis. Aga nad on alati tulnud, ma alati mõtlen, et ei, nüüd ma kirjutan, Ingrid Rüütel, kõik ma enam ei tee seda, mul ei ole neid sõnu enam kuskilt võtta, teine aasta juba läheb ja, ja nädalas kolm saadet ja kõik need sõnad peavad ju olema siiski sellised, mida otseselt igapäevakõnes ei kasuta. Ja nüüd olidki, tänane sõna olid mütsaki Lutsak. Ehk siis mütsak on nutsak ja nutsak on väike, kokku Kalarvatud vitsata. Kihvt on eesti keel, et et. Tegelikult, ega sa ikkagi tead asjad, mis mütsakali. Jah-sõna mütsak on mitu erinevat tähendust, lähen mütsak, võib täheldada nii mütsatamis, mütsatus, tumma või kobarat ja nii edasi. Aga kõige kihvtim leid oli logistika. Mis siis ju noh, mida me tänapäeval teame ju kui kaubavedu ja kui logistika just, aga 1980. aasta ja ka varasemates sõnaraamatutes on see hoopis eluvõõras, viljata targutamine. Ja et see on, see on jah selline asi, mis, mis on hästi huvitav ja mis teeb ka minu selle enda jaoks selle avastamisest huvitavaks. Aga ma sõitsin selle vahele, sa hakkasid rääkima, et sa otsisid peale nagu pikad depressiooni, need vanad sõnaraamatut ja mismoodi sa hoitesse siis või, või sa tegid. See ma ütlen, see fookus läks ilmselt mujale ja tekkis ka äkki mingisugune eesmärk. No kui ma neid sõnu seal twitteris jagama hakkasin, siis sellele järgnes kohe selline väga positiivne vastukaja. Et inimesed hakatud huvi tundma, et huvitav, kes ilmine õnnet, miks ta neid eestikeelseid sõnu jagab ja, ja, ja sealt sain ma ilmselt hoogu juurde, et mõtlesin, et oh, et see läheb kellelegi korda, et et ja noh, nüüd tänaseks ma olen seda teinud viis aastat ja ja noh, nüüd võib ikkagi öelda, et see et sõnad on mind toonud välja siiski jah, kõige hullemast. Et nad ikkagi jah, tulid mulle nagu abimeheks kuidagi. Ja aga jah, ta ikkagi teraapia vorm nüüd kui ma mõtlen, kui needsamad Kalamuurid sama moodi, et mul oli mingisugune äng, mida oli vaja endast välja saada kui seda tegelikult seda, et Keiti Vilms kogu vaadata, et ta ei ole küll kronoloogilises järjekorras, aga kui ta oleks, siis seal on hästi palju hingevalu, et ma panin siin hästi palju hingevalu sisse. Et seal on ta läbi segi, et sealt ei tule võib-olla nii palju välja. Aga näiteks twitteris jah, kui, kui vaadata, siis nendest Kalambuuridest joonistub mingit laadi hinge päeviksis. Aga nüüd, kuna ma olen oma eluga teises kohas, siis nüüd on see hingevalu sealt tagant ära kadunud ja on jäänud lihtsalt sõnamäng või sõnailu, et huvitav on ka see, et inimesed leiavad hästi palju huumorit nendes sõnamängu seal minu, mina seda kunagi huumori pärast ei tee, et mina, mina teen seda eelkõige sõna ilu pärast või sõnamängu ilu pärast, aga põhimõttelistel pakub see palju huumorit ja siis Kuigi ma ütlen jah, vot mina olen sinu, seda et Keiti Vilms raamatut lugenud ja ja noh, minul nagu see mingisugune valu või see asi seal taga ei kangast, pigem ikkagi on huvitavad leiud, aga nad ei ole ainult kindlasti mitte sellised. Noh, et teeme lahedat nalja ja ongi kõik. Ei, ei, ei. No võtame siis mul on see raamat siin käepärast, noh, taimetoitlased on peas, sojad. Munandid ja kirjalikud depressandid näha on ju merel sind sandipäev? Okei, noh, nüüd, kui sa jahendasele sellest taustast räägid, siis laske sissedepressandid. Täiskuuga ei räägita, on ju Lendav Hollandlane, nendega on ka see, et nüüd on see, et eesti keele Gümnaasiumi õpikutes on sees minu peatükk ja mu tütar õppis nüüd selle järgi, ta käib üheteistkümnendas klassis ja seal oli peatükk, et nad pidid tõlgendama siis minu kalambuure. Ja seal oli seesama lendav hollandlane ja ta küsis, mis see tähendab. Aga et nendega ongi see, et kui sa kirjandusega või, või mingisuguse kirjandusliku taustaga otseselt tuttav, ei ole mul endal hollandlane, et noh, me ju noh, me mõlemad teame, mis on, aga, aga võib-olla siis seitsmeteistaastased ei tea. Ja samasse hõllandus on ju siis sõna, et igatsus seda nad ka ei tea, et see lendav hollandlane võib nende jaoks täiesti arusaamatuks jääda. No mulle tundub ka, et üks asi, mis nende kalon puuride juures olulist rolli mängib, on see, et sa pead teadma konteksti, et kui sa seda ei tea, siis sa oled nagu väljas sellest. Täiesti et noh, kasvõi ka päevapoliitilised asjad, mida ma teinekord instagramis jagan võivad jääda neile, kes ei loe, päevauudiseid täiesti arusaamatuks, aga noh, jäägu siis, et et, et noh, mina seda ikkagi tegemata jätta. Pulmakorraldaja näiteks on ju, nahk on ju, et jällegi aga no noored näiteks jälle, noh, nad ei tea isegi, mis on sõna ulm. Et noh, see on luuletus ees õnnetus taga, kes loob, see armastus, on see unes või ilmsi? Keiti Vilms hakkab tööle, koostab kalambuure kogumikku ja ka Contra luulekogu paneb kokku. Ja siis ma vaatasin vaikselt kõrval ja ühel hetkel tundusid need Kalambuurid väga päevakajalised. Päevakajalisus on hästi oluline, kas ta nüüd oluline, aga ta siiski mina ei tee, näiteks pikki sõnavõtte mingitel poliitilistel teemadel ma lajatad ühe Kalamburiga, ütlen sellega ära, et, et ma ei viitsi jaurata ja eriti on hästi tüütu see, kui sa millestki, mida te arvate, siis hakatakse sul neid kommentaare siin alla laduma, sellistesse üldse ei kannata, et ma ei taha sellist isiklikku suhet puudelt eriti võõraste inimestega ja kahjuks nendega, noh ma ei saa öelda kahjuks, sest nad on siiski minu lugejaskond, aga Facebookis on hästi-hästi, tihti on see, et kui ma sinna selle kalambuure ära teen, ma tegelikult ei tahaks eriti palju, et sinna alla. Ei, ei, ma ei taha, kui see ei ole just mõni sama andekas Kalamburistet vahel tuleb sealt väga häid asju välja, ka siin hakkavad kirjutama inimesed alla totrusi ja, ja ma vahel isegi kustutan, sest ma ei taha seda asja vaadata, et seal all mingisugune kas või nilbe kommentaar või no see ei saa otseselt sellele keeleteemale pihta, et, et nad ei saa aru, et see on keeleilu. Tihti, ma saan ka siunata, et kuigi noh, minu eesmärk ei ole selle keelega mitte kunagi kedagi halvustada kellelegi keeleoskuse või oskamatuse üle naerda. Et minul on pelk keele ilu. Et näed, siin olin, Balti jaamas on ju must syster, mis on väga kihvt, noh, kas ei ole? Siin on kask, mustsõstraid ja see on baltijaamal tehtud pilt, keegi on mulle selle saata, mulle hästi palju saadetakse sellist asja. Ja mustsõstra asemel on syster ja see saab Joosse w must syster kaks 50. Ja keegi kirjutas mulle siia alla, mille peale ma väga pahandasin, tegelikult ta kirjutas, ise oskate vene keeles veatult kirjutada, väär. Et ei, see ei ole üldse teema, minu teema ei ole mitte kellelegi keele oskust arvustada või, või, või selle üle naerda, et et mina ikkagi tahan näidata just seda, et, et see saab hoopis uue tähenduse, saavad sõnad. Et see mind tihti pahandab ja ja et kui ei saada aru, et noh, et ära siis tule siia lehele aganad ometi tulevad ja aga see on paratamatu ilmselt, et et see ongi see tegelikult, mis on võib-olla selle virtuaal Kirjanduse miinus, et kui sa kirjutad ju paberile, sa kirjutad oma raamatut, enne ei saa keegi sulle midagi öelda, kui sa oled selle raamatuga välja tulnud, et noh, mõtle, kui sa kirjutad raamatut ja sul iga rea vahele keegi kommenteerib midagi, et kuule, et see ei ole ikka see või et. Sellega mõtled, kuidas sa nii et see on selle võib-olla miinus, aga aga, aga noh, samas ma jälle teistmoodi ei oskaks ka, et ma ei, ma ei kujuta ette, et ma kirjutan nüüd iga päev märkmikusse. Aga sul on vaja Keiti Vilms, siis seda ta ka otsest nagu kas tagasisidet või või isegi nagu et kiiresti postitada, et mis see on. See ongi see mingisugune tung, et sul on midagi öelda, aga ma ütlen seda siis Kalambuur sel moel. Ja see sähvatus tihti on ka see, et kui ma selle kohe ära ja ikka ja kui see sähvatas seda kohe ära kirjuta, siis. Ta otseselt ei lähe mul meelest, aga ega ma ei saa enne rahu ikkagi, kui see on. Kui olukord seda just soosib, et see tulebki, see käib hästi kiiresti, et see telefon on mul arvuti telefon, mul kogu aeg. See on minu käepikendused. Et ma mõtlen, mina olen üks neist inimestest, kes ei saa oma laste peale kuidagi pahandada, et miks te näiteks palju telefonis olete, sest ma ei, ise ei oska ka teistmoodi. See ilmselt see jah, ikka Eise sähvatus käib ära, eemalda kohe peale endast ikkagi välja saama, et hiljem enam võib-olla on see moment mööda läinud ja kui see moment on minu enda jaoks ka mööda läinud, siis see ei ole justkui ehe enam, et see peab ikkagi olema orgaaniline. Vaat mul on see asi ka, et minult hästi palju tellitakse kalambuure. Nüüd ma tegin kaks kalendrit, mille eest makstakse päris hästi võib öelda, et ma tegelikult küsisin ka juba päris võtan, ma ei viitsi alla mingi mingi summa teha. Et hästi palju. Ja just, et ja kuna ma olen vabakutseline nüüd siis jumaluke, näete, miks siis mitte panna oma omase looming tööle, et. Ja tellitakse, aga ka tellimustöid on mul hästi keeruline teostada. Sest et mõtlen, et minu jaoks need peavad hästi orgaanilised olema ja, ja õnneks mul on varu olnud, et ühe kalendri jaoks. Ma ei pidanud ise muud tegema, Nad valisid isegi kõik välja. Ja ma lihtsalt andsin oma nõusoleku ja esitasin neile arve. Et see on nagu hästi-hästi, lihtne ja õpilasfirmad praegu hästi, paljud kirjutavad mulle. No nendel ma luban ilma tasuta muidugi kasutada, et, et kui nad panevad sellele, et Keiti Vilms juurde. Aga jah, see läbitunnetatud orgaanilisust peab olema minu jaoks hästi. Seal see peab olema. Selge see, et nad on kuidagi hetkel tekkinud, nad on kõlksuvad selles ajas kuidagi vastu. Aga et mõtled sa mingisuguse kaugema igaviku peale ka, et, et kuidas nad näiteks mingisuguse 20 või 100 aasta pärast näiteks võivad kõlada, mõtled see igaviku peale, Keiti Vilms. Ei mõtle tegelikult ma olen küllaltki selline, ma ei tea, väga klišeelikult kõlab, aga selline päev korraga ja vaatame puusalt, et mis saab kui nii-öelda et no kuna see Twitter jääb ju alles, ma arvan, et ta on 20 või ma ei tea, 30 aasta pärast veel alles. Aga seal on need kuupäevaliselt ja kõik näha, et jah, et kui tal raamatus kirjas, siis loomulikult see noh, see ei ütle sulle midagi, katoliiklus, ummik, et siis sa siis see kontekst võib olla ükskõik mis, et et sellepärast ongi see vahetuse sotsiaalmeediasse postitamine, et siis kõik teavad täpselt, mis sellel päeval toimub ja sedasama tagasiside ongi sellesama päevane. Et jah, et kui nad hiljem on raamatus, siis siis jah, seal tekib see kuidagi. See tähendus muutub, aga aga no mis saab igavikus numa? Eeldan, et nagu Ilmar Laabanist räägitakse tänapäeval veel, kes siis kaalne tegelikult mingis mõttes mu suur eeskuju ja neid tema, tema neid Palin droome ma ikka ka aeg-ajalt jagan ja neid neist räägin ka koolis õpilastele ja ja et need kalambuure siis ilmselt ka äkki kunagi meenutatakse hea sõnaga, või ma näen, et praegu juba mõjutust tegelikult isegi neljanda klassi töövihik oli, seal peal oli et paneme seina uue broileri ja töömees pani siis oligi broilerikints ja mida ta pani siis seinale boileri asemele? Te võite mõelda, et mis see Kalamburun, aga samas ikkagi arendab ju mõistust ja, ja see keelemäng ikkagi arendab mõistust, matemaatikaga. Temaatika nagu ma olen öelnud, et ma, ma isegi koolis matemaatika väga ei pidanud, aga, aga need keel ja sõnad on kogu aeg olnud ja, ja noh, ma olen ka öelnud, et ma jagan mõttemaatikat, mitte matemaatikat, tehted sõnadega, siis. Nüüd näitab Keiti Vilms mulle Instagrami Vaata, ma tegin selle instagrami lahti, et mul on siin oma arvamus, Kristo Krumm ja ja et mul on oma süsteem siin nende sõnadega, mida ma jagan. Ma olen mõelnud välja, see on ainulaadne süsteem, see valge taust ja siis tekst siin. Aga et tekst peab alati olema mul ühekõrgusel ühesuurune ja selle süsteemi väljatöötamiseks, mul läks ikka aega, aeg-ajalt kõlab pentsikult, eks, aga, aga noh, nii see on. Ühesõnaga paigutust. Visuaal-kompulsiivne häire siis äkki midagi taolist, et see paigutus on jah oluline ja raamatus, samamoodi siis, et noh, kui ma ütlesin, et ma pean hakkama kas kuidagi teemade kaupa või, või et see, et see Kalamburi kogu ka, et tal oleks justkui, et noh, need kaloreid ei tule sealt järjest, et kuidagi juhuslikult, vaid ikkagi peab olema mingisugune no mingisugune süsteem, seal peab olema, et tekiks mingi mõistuspärane seos või et seda ma pean hakkama nüüd nokitsema, et see on suur töö, et õnneks on aega praegu kuni trükini veel paar kuud Näevad paljud inimesed, ma kujutan ette, et mõtlevadki, et no mis on see raamatu koostamine, et sa mõtled nagu, ainult nagu teksti peale. Aga sa peadki võtame nagu selle üleüldse mingisuguse mustri peale või kuidas nad üksteisega ja sa mõtet nagu just nimelt mitte ainult teksti peale, vaid sa mõtet ka nagu selle visuaali peale. See on nagu huvitav. Mina näiteks selle peale Just et kuigi mu raamatul tuleb ka kujundaja Tuuli Aule, kes kujundas minu eelmise raamatu, aga siiski ma selle küljenduse ja, ja selle jah, selle kujunduse eelkujunduse peale siiski mõtlen ise, et mulle peavad olema, no ma nimetan omastav kompulsiivne häire, nii et mul peavad seal olema teatud muuldi, et ma isegi ei oska seda seletada, et mis see teatud moodi on, aga see peab kuidagi minu enda jaoks olema nii et pärast ei häiriks või sellepärast ma ei suuda kirjutada pikemaid tekste, pikki tekste, et kui nad jäävad kuskile sellepärast, et näiteks ka noh, kasvõi Facebookis, kui ma teeksin ütleme, ma ei tea, kasvõi viie või kümnelauselise postituse, siis ma iga natukese aja tagant läheksin ja muudaksin seal mingi sõna ära või mingi järjekorra või, ja et see on minu jaoks hästi raske. Jaa, et see on jah, et võib-olla see on ka kompulsiivne häire, et ma hakkan üle mõtlema ja kuna ma tean sõnu nii palju, mul on mul tekkinud virvarr sõnade virvarr peas. Et sellepärast see lühivorm on täpselt minu vorm, et mul on hästi keeruline ennast kirjas väljendada pikemalt. Kõnes ei ole aga kirjas küll ja see on, see on huvitav, aga samas mul ei olegi vaja pikemaid kirju kirjutada. No loomulikult, kui ma kellegagi vestlen vestluses Facebooki vestlus, siis ma oskan lauset moodustada, aga kui ma pean kirjutama mingisuguse sellise kirja, mis jääb kuskile, siis see on hästi keeruline, minu jaoks. Et see on võib-olla jah, see üks selle häireosasid ja asjad häired ongi. Üks häire ajab teist taga. No ja nagu sa näed, siis ma ei jaga siin ju ainult kalambuure, et siin on ka looduspilte ja ja luulet ja kirjandust palju. Näiteks Vaino Vahing päevaraamatut, ma hiljuti lugesin augu, ma enne ütlesin, et ma ei ole ühtegi raamatut ammu otsast peale läbi lugenud, siis Vaino lahingupäevaraamatut, ma lugesin läbi. Sest kaks seda kogu kolme päevaga ja siis ma olin pärast nädal aega olin hingeliselt haige, sellepärast et need on väga depressiivsed, need ja vot mulle. Lihtne otsa ei ole jah. Aga vaata, need on ka nagu sellised sissekanded, atakki ja need on ka nagu vahingu Kalambuurid. Pigem ei ole siin seda sõnamängu, ei ole, aga, aga jah, et mulle hästi meeldib lugeda sellist päevikulaadset. No ma ei tea, kas ta biograafia siis või et et nüüd ma hetkel loen Elo Tuglase Tartu päevikuid ja Õnnepalu, mulle kohutavalt meeldib, et, et sellist lugeda sellist isiklikku teksti, et ja kaskavat päevikuid ma lugesin pärast, mida mul oli ka hing haige, et need on sellised. Aga seda hea lugeda ka sellepärast, et sa näed, et kui ma kui ma, et ma näen, et kui ma ise olen olnud sügavates hinge kuristikes, siis on seda ka teised. Et see on noh, see käibki asja juurde, et et ma ei tea, minu jaoks kuidagi, sügavust ei tule ka siis, kui sa oled ju kogu aeg hästi õnnelik, et see sügavus tulebki juba teksti sisse jaga luulesse. Kui sul on ikkagi hingevalu või sa oled ikkagi läbi elanud traumasid. Et kui sa oled kogu aeg hästi õnnelik, siis kirjutadki ainult lilledest ja päikesepaistest, keda see peaks puudutama, et inimesed tahavad ikka sellist raskust lugeda, mina vähemalt tahan, mulle meeldib ja vahel ongi see, et ma leian selle mingisuguse reamis ning siis kõnetab, et õhtul ei teinud väljas, istusin ema juures, lõikusime pekki, on hea, kui rasv on pisut külmunud. Elo Tuglas, Aavik, ma tegin siia juurde kalambuure ja oma rasvaga. Mulle meeldib olla koos. Me kõnnime Keiti vintsiga rongijaama poole, sina sõidan Tartusse. Keti tööpäev on nüüd enam-vähem läbi, et vaata, ongi see, et, et kui kui sa kirjutad kalambuure, mis on väga lühike Vormsi, seal töötavad On tõesti jää, aga terve päev on justkui tööpäev, et see ekselt Kalambur võib mul seal bussis ka turgatada ja ja ja noh, eks seda kogu ma pean ikkagi nüüd hakkama toimetama veel, et see on ikkagi ka veel suhteliselt suur töö. Nojah, vaata seal ikkagi tegelikult, ega seal varjust nagu TÖÖ varjast mingit kasu ei ole, et see pigem nagu eksitav, see on umbes nagu see Facebooki kommentaar, mille kohta sa ütlesid, et parem ärge postitage. Jah, et, et ma saan aru, kui masin maad kaevaks siin, et, et võib-olla siis sa võtaksid ka, peaksid labida kätte võtma, et väga tahaks et sellise sellisel nii-öelda tööle varjuks olla on tegelikult ju jah suht tõeliselt kerge. Kuule, aga ühe, ma ei tea, kas see ilmselt ei ole Kalambur, aga võib-olla on ka, aga seda on vist palju tehtud, et et Jõgeval ei ole jõge või Jõgeval pole jõgegi. Seda isegi üks päev mulle keegi tähendab, eile vist tegi, et jah, kirikut ka ei ole, aga aga see Jõgeva nimi kiriku Jõgeva on ainus linn siis Eestis, kus selle kirikut nüüd hakatakse ehitama. Selle üle oli juba poleemika, et hallo, sa kujuline kirik, et kavand on olemas ja see väga palju pahameelt on tekitanud, et et kirik kiriku moodi lähedal sellele kaasaegsem. Aga jah, et see kuju ei meeldinud inimestele. Aga jõge Ottaga Pedja jõgi on ju? Tegelikult on meil isegi siin maal, vaata ka mad minna, siis voolab seal tegev Edison maadelt läbi hätta, aga, aga kalafoor kui selline ta justkui on jah, et jõge jõgeva. Aga kus see Jõgeva nimetas, et see tuleb Oota, aga me võime selle kohe selgeks teha. Ja, ja mul ei ole, siinkohal ongi see, et ma hästi kiiresti alati kõik asjad uurin järele. Hea sõber, Google kahe ju aitab või Vikipeedia. Et vaatame Jõgeva või ka etümoloogia sõnaraamat tihti. Nii. Vaatame kahe näiteks Jõgeva nimi. No see ilmselt sind jääks võib-olla isegi häirima, kui nagu ei saa kohe teada. Aa näe ja jääb küll, mul on hästi kiiresti vaja kõik järele vaadata ja selgeks saada jah, et kui mul mingi küsimus ikkagi tegema, aga Jõgeva nime etümoloogia kohta mitu võimalikku seletust, nii hakkame kohe auri tunnen, pidas seda vee tuletiseks sõnast jõgi. Andrus Saareste lühenenud vormiks nimest, jõgede vahejõgedevahe oli vähemalt 16. sajandi lõpust pole nimi muutunud. Wiedemanni sõnaraamatust leidub sõna- jõgem omastav Jõgeva, mis tähendab kiire voolulisust. No näed, paraneb Wiedemanni see seletus on ikkagi kõige õigem siis, et sõna kiire voolulisust, jah. Millesse kiire voolulisus siis, kas eakate seda raudteed kunagi, seda ma, aga ma eeldan, et see siiski tuleb tegema ei või. Voolulisusest mõned saingi ka targemaks jälle ja mulle see endale kohutavalt meeldib, et minu puhul hästi palju pöördutakse selliste küsimustega, et ma olen justkui inimeste selline. Ja just täpselt ja kui ma ei tea, siis ma kohe uurin ka ise järele ja saan seeläbi siis ka jälle targemaks, et seal jah, hästi. No ühesõnaga võib nimetada tööks siiski, et see on ka töö iseendaga ju. Kogu aeg kestev, et. Tihti on inimesed kujutavad ette, et see töö on midagi sellist, mida peab nagu ära tegema või midagi tegema, et midagi saada või et oleks mingi tulemus. No kui ma näiteks oma vanaema vaatan, kes on terve elu olnud kõva töötegija, ärgatakse kell kuus ja kosutas kurk ta jah, kurgikasvataja ja kunagi ta töötas sõjakomissariaadis, et talle usaldati lausa riigisaladusi ja asju, aga aga jah, siis ta kurte kasvatas siiski ligi 40 aastat. Käidi Klenskas, mis seal siis Peterburg nüüd jah. Ja noh, Tallinna keskturul ja aga, aga jah, näiteks tema suhe tööga nad kui mina istun seal tema juures arvutis ja teen ka justkui tööd, sest noh, tema sellest aru ei saa, et töö peab olema siiski midagi käegakatsutavat ja tulemus peab ikkagi olema näha, et riisud lehti või teed heina või künnad põldu. Et see suhe tööga on maainimeste jaoks hoopis teistsugune kui see, et ma istun nüüd arvutis ja koostan mingisugust asja, mida sa tegelikult ju ei näegi mille, mille, millele ühe käegakatsutavat tulemust. Et võib-olla, kui ma seal vana meres päeva läbi lesin voodis ja olen seal arvutis, seda ei oska nagu laiskuseks pidada. Ma muidugi on, on ka väga laisk, et ma tegelikult enamus asja teeksin voodist ja ma ka teen, et ma olen päevad läbi voodis olen seal arvuti ja, ja siis nii ma olen, et et noh, ta võib ka laiskusest pidada, aga samas ma teen ka ju midagi reaalset, et ma ei maga ainult. Suhe tööga on ikkagi nagu muutunud. Kas unes näed neid kalambuure? Kas sa sul on nagu ütleme, sõnakesksed, need õunad? Võib küll öelda ja siis ma olen kunagi hommikul ei mäleta, ma tean inimesi, kellel on ju märkmik voodi kõrval, et kui nad ärkavad öösel üle, sellel on mingi mõte, panevad selle kirja, sest hommikuks on läinud, et ja ma näen ikka tihti, näen küll mingisuguseid Kalamuursed seoseid, et neil on seal see aju, siis töötabki mul sellistel selliste võngete ka, et et ikkagi käib peast läbi, aga, aga jah, ega ma neid ei mäleta küll, et ma ahel hommikul ärkan, siis ma ütlen, Aarlev teadma, et öösel oli ringi so, aga mis, vot ei tule meelde jätta. Et kui paljudel on märkimikutes, noh, minul ongi tegelikult telefon, kuhu ma kõik ka kirja paned. Samas, millest on hästi kahju. Sest et mulle väga meeldiks kunagi aastate pärast lugeda enda märkimikuid või siis päevikuid, isegi kui ma siis kritseldan midagi Tõmal maha, seal mõelnud erinevate kala murdi peale, et ei, nii ei sobi, nii ei sobi. Sellest on tegelikult väga kahju, et mul ei ole seda. Päeviku mõte ei ole üldse halb, aga mul ei ole seda järjepidevust. Ma olen lugenud Oskar Lutsu päevikuid, et noh, temal, et paljud tahavad küll nagu sissekandeta, sellepärast et ta oli purjus või pohmellis, aga, aga noh, ega päevik seegi Ja, või nagu Underi üks minu lemmiklõik ja tema päevikust on järjest on sama sama, sama, sama, sama raske vihkama. See on hästi kihvt, et sellest on nüüd saanud, ma olen seal on väga palju ka Facebookis jaganud ja et noh, kui ta seda kirjutas, siis olidki kõik päevad olid tal lähedased. Et ei olnud midagi kirjutama, aga seesama sama sama, see on nagu hästi kihvt, et mõnes mõttes kahju jah, et ma olen justkui vaid virtuaalkirjanduse peal väljas, et ma neid asju ei, ei pane paberile, et jah, nad tegelikult sealt virtuaalpäevikust nii-öelda ikkagi ju see mõttekäik tegelikult kaob ära. Jah. Ma teadsin tegelikult mõtlema selle peale. Ma muudan oma stiili. Täna olin ma Keiti Vilmsi töövari saata, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni.