Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Tartus kirjandusmuuseumis Kristi Mets. Töövari pere Kristi. Tere mõned raamatud välja näidata, millega inimene tegeleb peaaegu terve elu. Ongi üks elukestev teema. No see on niimoodi juhtunud, praegu tõesti? 98 alustasime Faehlmanni teoste väljaandmisega kaua sinna siis nüüd saab 20 aastat? Jah, vist küll ju. Raamatute palgelehel oleme kasutanud neid Felmanni portreesid, mis on säilinud kuna see teine köide pidi jääma viimaseks, jällegi siis siin sa ise kõige kuulsam teel manni portree avaldatud koos tema elu motoga kurtsistas leebem tohlanki kunst, mis tähendab, et elu on lühike, aga kunst pikk, mida siis hiljem on tõlgitud, elu on lühike, kuid aated jäävad. See tekst sai pandud siis 1928. aastal Faehlmanni hauamonumendi-le, mida tema arstidest austajad korraldasid vorstidest ostud. Jah. Ja siis veel mõned olid arstidest austajad. Nonii võib öelda, võib-olla ma võib-olla see kõlab kuidagi halvasti, aga tuli välja, et 20. sajandi alguseks oli Faehlmanni pärand mõnevõrra unustusse vajunud. Tunti küll tema muistendeid, neid avaldati kooliõpikutes ja lapsed lugesid, aga see, mis siin maa peal oli temast järele jäänud, see oli kadumas. Hauaplats, Faehlmanni perekonna hauaplats oli mõeldud maha müüa ja siis sellised kuulsad vorstid nagu Sigrit, Talvik, Heiti Talviku isa, Heinrich kop, Tanel ja rahvaluuleteadlane Elmar Päss. Nemad siis korraldasid nii, et sai teha korda Faehlmanni kalmu. Ma kõigepealt tõesti, ma hakkasin rääkima kohe, nii nagu kõik peaksid teadma ja teaksid, kes veel man on. Nõukogude ajal nimetati teda rahvavalgust tühjaks, aga tegelikult kuulus ta nagu väga paljud tollased saksa päritolu õpetlased, ülikooli õppejõud, kirik kui õpetajad, kuulus ta võiks öelda küll, nii et ta kuulus samuti Estofiilide hulka ka, ehk siis nende inimeste hulka keda huvitas eesti rahvas, eesti rahvakul, tuur, eesti rahva ajalugu ja neist huvilistest, 1838. aastal moodustati õpetatud Eesti selts, õieti Seeman oli, eks neid. Neid mehi, kes tuli välja selle ideega, et õpetatud Eesti selts tuleks moodustada. See oli 1838. Sel ajal kogu Euroopas oli levinud niisugune. Ma ütleksin, et intelligentne meelelahutusvõiks olla selle nimi. Siis nagu seda Eesti eestlaste eestlasi kui mingit mingit eksootilist nähtust vä? Ma arvan, et nad suhtusid need estofiilid ja üldse kogu Euroopa õpetlased suhtlesid oma ajaloo huvisse siiski tõsiselt. Aga üle terve Euroopa moodustati teaduslikke uurimisseltse, see oli, ma ei taha öelda, et moes, aga, aga nii lihtsalt oli ilmselt inimühiskond vajas sellist tegevust ja see õpetatud Eesti selts oli samamoodi Eesti huvilised inimesed kogunesid kuu ja üks kord kuus rääkisid siis sellest, mida nad on teada saanud eestlaste maa, nende kultuuri ja keele kohta. See esialgu jääb mulje, kui praegu räägitakse õpetatud Eesti seltsist või noh, nagu me oleme harjunud koosolekutel istuma, tulebki inimesi, relistab ennast pingiridadesse ja siis keegi peab seal ees ettekanne. Aga Faehlmanni ajal oli see natuke teisiti kogunenud üksteise juurde koju, sigarit suitsetades Todi juues võib-olla joodiga teed, siis räägime toidi ja see oli. Kui ma nüüd oskaks täpselt öelda, olgu kerge alkoholiga jook. Ma arvan, ma olen mõelnud, et see tuleb välja selgitada, aga ei ole veel jõudnud. Ja siis arutati neid asju. Tõesti, mulle tundub, et see oli selline intelligentne meelelahutus nende jaoks. Et mis sa oled eestlastest teada saanud ja siis ma kujutan seda ette, kas sellest on mingit protokollid ka säilinud nendest koosolekutest? Ja ja Eesti ajaloo arhiivis Tartus on nad säilinud ja noh, seal muidugi ei ole kirjas, mida me sõime, mida me jõime, aga on kirjas sageli, kes kogunesid ja kuhu koguneti, kelle juurde ja kui me mõtleme, et koos käis 30 40 inimest, nagu esialgu esialgu vist oli 18 19 seltsi liiget, aga see seltsi liikmeskond kasvas kiiresti suureks. Siis tegelikult oli ju, niiet Ta need Eesti huvilised ei elanud, kõik Tartus ja kokku tulid need, kes said viis-kuus meest istusid ja arutasid. Aga tore on see, et nad hakkasid välja andma õpetatud Eesti seltsi toimetusi. Handlungen, tõrgeleeritan eestishenke seal soft, kus nad siis avaldasid oma ettekannete põhjal koostatud artiklid. Ja neis õpetatud Eesti seltsi toimetistes ilmusid ka siis veel manni kogutud, nagu ta väitis ja kirja pandud eesti muistendid. Koit ja Hämarik on meil kõigil tav siis keelte keetmine, Emajõe sünd ja nii edasi ja nii edasi. Ja on undusk on rääkinud, et film on, ja Kreutzwaldi missioonist kui niisugusest. Ja isegi sellest, et mul ei ole täpselt meeles, kuidas Jaan Unduski ütles, et nende projekt oli eestlust päästa või eesti rahvastavad Felmanni projekt luhtus. Tema jäi nagu liiga teaduslikuks, tema väitis, et need on kõik autentsed, tekstid, need muistendid, mis ta on kogunud ja Ta on, ta on nad kogunud selleks, et midagigi veel kadumisest päästa. Aga tõsi on see, et film on, oli väga andekas kirjutaja ja ta andis neile muistendid teletollases ajas väga ilusa vormi romantilise vormi. Nii et Ta hakati kahtlema, kas need ikka on autentsed, kas see tuim talupoeg tõesti on nii poeetiline, aga Felman väitis, et on ja et saksa keel suudab ainult vaevu edasi anda seda eestlase poeesiat. Et tema kogus Janet muistendeid tõestada, need olid ka nagu keelenäited veel manni jaoks tõestada, et eestlane on arenemisvõimeline, ta keel on kaunis ja nii edasi. Jätkame jutuajamist Kristi metsadega. Aga kas see on müüt, et, et Helmann tegeles selle nende muistendite kogumise ja üldse seal Eesti asja ajamisega sellepärast et enda kas oli raskemeelsust leevendada või midagi sellist, kas sa müüd? Ma lugesin Seilmanni Kreutzwaldi kirjavahetusest selle raskemeelsuse kohta ja mulle tundus, et Ta on, see asi on ümberpööratud, selle raskemeelsuse kirjutab Felmannile külge Kreutzwald. Pigem, aga kui lugeda Kreutzwaldi Faehlmanni kirjavahetusest tegelikult raskemeelne, tundub hoopis Kreutzwald olevat, keda siis veel man õhutab ikka tegutsema ja kirjutama. Muidugi Feldman või sajuti raskemeelne ka olla, sest ta ju. Ta oli väga koormatud arst, tal oli meeletult patsiente nii Tartus kui Tartu ümbruses ja ta tervisega ei olnud kõik kõige paremas korras. Ta haigestus tuberkuloosi millalgi 1800 kolmekümnendatel aastatel hotell ja siis ta sellest on ka veel manni eluloos Kreutzwald jutustanud ja ka dasta Rudolf Gustav Holman, kuidas ta siis ravis? Ta kasutas enda ravimisel väga ekstreemset võtet ta kõrvet tas tulise rauaga oma rinnale haavad ja ootaski, need paranevad. See tundub väga naljakas, aga see oli väga Eelmanni ajaks vist küll mitte enam nii väga levinud ravivõte. Aga prantsuse arst Sayden Hamm kirjeldab seda oma teostes, kuidas seda teostati ka, kuidas meditsiiniajaloos antiiksed, arstid juba on seda võtet kasutanud, arvati, et see peatab tuber Kulite arenemise seal kopsus. Tundub, et töötas, sest Ta tegi seda 30.-te aastate algul. Aga ega ta haigusest lõpuni paranenud, nii et lõpuks ta ikkagi suri 1850. aastal ikkagi tuberkuloosi. Aga noh, seda on seda näidet, kuidas ta iseennast ravis tolleks ajaks juba peaaegu unustusse vajunud ravivõttega. Seda tuuakse Felmanni kindlameelsuse näiteks tema biograafide poolt. Ma mõtlen siin Kreutzwaldi, Rudolf, Gustav Holmann. Mõtlesin praegu selle kõivu ja vahingu näidendi peale, mis on Felmannist. Et huvitav, see kõlaks küll täpselt kõrvatamine nagu, nagu vahingule nagu vesi veskile. Et aga, aga seal ei ole midagi sellest kõrvatamisest ju juttu. Seal on haavaarmid Faehlmanni rinnal, seal on selline stseen, kus noor noor aadlidaam Marie fon preening. Ma ei mäleta, kas näidendis tema nime on, aga kuidas ta avab doktorisärginööbid ja silitab neid haavaarme ja. Midagi läbi udu meenub jah, aga, et just see, et nagu ta ise kõrvetab ennast, et see, see vahing oleks võinud selle ikka sisse kirjutada, see tundub väga vahingulik. Isegi kõlbulik. Noh, ja võib-olla nad tahtsid ikkagi jääda sellisele kõrgemale vaimsemale tasemele tasandile ja anda need momendid niimoodi vihjamisi, et oleks põnevust. Feldmann tegutses 1830 ja nii edasi siin Tartus. Et mismoodi see eestlane sellel all välja nägi, mis need tähelepanekud siis eestlase kohta olid? Eestlane tol ajal olid talupoeg pärisorjusest oli ta vabastatud, aga me teame ajaloost, mida ristitalupojale tähendas. See tähendas seda, et mõisnik ei pidanud enam vastutama oma orja eest. Talupoeg pidi vaatama ise, kuidas ta peo toiduse leiab. Aga luterlik, luterlik maailmavaade ja ja see piiblit tuli iga rahva omas keeles õpetada. Sellega väärtustati eesti keelt juba varem, nii et eesti talupoeg pidi käima koolis õppima, lugema ja kirjutama, õppima, lugema, veidi hiljem ka kirjutama. Sest kui ta ei osanud ise jumala sõna lugeda, siis ta ei saanud isegi abielluda, kui ma õigesti mäletan. Aga kirjaoskus oli eelduseks. Täiskasvanuks saamise eelduseks on mul jäänud mulje. Aga mis tulemused olid õpetatud Eesti seltsi tegevusel? Õpetatud Eesti selts kogus kop, kui väga palju eestlasi puudutavat materjali seltsi liikmed ise kogusid, püüti välja anda eesti-saksa sõnaraamatut, et päästa või saksa eesti kumb see liidema nende Movaator kapist järele, kumba pidi see oli? Lähme kapi juurde. Ning ristimets tabab kapi, võtab. Nii mul on meelest läinudki, ta pidi ikka eesti, saksa ja Ferdinand Johann Wiedemanni nõnda et ja õpetatud Eesti selts püüdis siis ja kokku panna ja välja mõnda suurt eesti-saksa sõnaraamatut. Sellega tegeleti aastaid ja aastaid. Dietrich Heinrich Jürgenson. Üks seltsi aktiivsemaid tegelasi oli selle taga, aga selts ei jõudnud lõpule. Oma tööga aga siis Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamatut koostama hakkas, sai enda käsutusse kõik seltsi kogutud materjalid. Nii et see Wiedemanni sõnaraamat ammendamatud keeleallikas neile, kes tahavad teada, missugune oli eesti keel 19. sajandil ja nii, aga nüüd on, tuleb väike ajavahe. Delman suri 1850. Rahvusliku ärkamise, nii oli jäänud umbes kümmekond aastat, millal meil hakkas ilmuma Eesti Postimees. Kas oli 1859? Mul ei ole aastaarvud. Mul on ka väga halvasti aastaarvudega. No igal juhul, kui Jansen hakkas avaldama oma oma postimeest üsna varakult ta siis avaldas Postimehes Faehlmanni muistendite tõlked eesti keelde ja iga rahvas vajab müüte. Jaa jaa. Ta ärkamisaja tegelased pöörasid muidugi pilgud minevikku ja leidsid sealt mõned suurmehed, kes said siis rahvuskangelasteks nagu Faehlmann ja Kreutzwald. Need olid need esivõitlejad, kes siis püüdsid eesti rahvast kadumisest päästa. Need on niisugused keerulised protsessid, aga eestlastel olid omad kangelased minevikust. No võtke siis öelda, et ikkagi see eesti kultuur oli mingite meeste projekt. Selline eksootiline projekt. Ma ei saa seda niimoodi öelda, kui me tänases päevas mõtleme oma tegemistele töödele. No tegelikult on humanitaarteadlane töötab ikka ju eesti rahva hüvanguks ju tegelikult ju töötab, ma mõtlen ka nii, kellele seda pusimist siin vaja on? Võib-olla ikka eesti rahvale pikas perspektiivis, eta Helmanni teoste lugejaid tänases päevas võib-olla ei ole palju, aga aja jooksul ikka on neid, kellele seda võib vaja minna. Et ma ei saa oma tegevust selles mõttes nimetada projektiks, aga ma ei saa olla natuke loll. See kõlab ka nagu selline projekt, et mingid härrad saavad sigarit suitsetades kokku kord nädalas ja siis räägivad sellest eestlasest ajavad mingit eesti asja olemata ise eestlased. Et no mis tähendas, et me tagantjärele nendele tegevustele anname, ma ei tea, millal mul tekkis meelelahutuse tunne või mõte sellest, et see oli niisugune tolles ajas see võib-olla kõlab tõesti väga halvasti tõsimeelsete inimeste jaoks. Aga need, kes eest laste uurimisega tegelesid, ei olnud ainult sakslased. Faehlmann oli Eesti päritolu, Kreutzwald, oli Eesti päritolu Dietrich Heinrich Jürgenson ka. Ja tol ajal juba see oli siis 1800 kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel olid mõned eesti soost inimesed kes suutsid oma lastele anda kõrgemat haridust, kes suutsid neid saata gümnaasiumi, kes suutsid neid saata ülikooli. Teada on, et Need, meie esimesed eesti soost üliõpilased ei olnud jõukad, neil oli raskusi hariduse omandamisega ses mõttes, et majanduslikku tuge ei olnud. Aga nad tegid seda ja hiljem tulid oma töödega hästi toime. Õpiti sageli või rohkem, kui arstiks õpiti kirikuõpetajaks tol ajal. Noh, need esimesed eesti haritlased ja võib-olla neid huvitas, kas see küsimus, mis võib olla igal ajal inimest huvitab, kes ma siis olen. Mis on minu koht siin maa peal, mis mu elu mõte on. Aga seda ei saa ju nimetada projektiks. Kuigi tänases päevas me projektide toel pehme oma tööd. Kristi meeste, teil on arvuti lahti ja siin on veel mõni hauapilt ees ja et kuhu te selle veel mõni uurimisega praegu olete jõudnud? Praegu on käsil Faehlmanni teoste neljanda köite koostamine, kuhu siis on mõeldud panna veel manni kirjad, kirjavahetused, muud eluloolised dokumendid, neil on avaldatud Eelmanni kõige suurem kirjavahetust kirjavahetus Kreutzwaldi ka. Ja tõsi on, et selliseid suuri kirjavahetusi Eelmannil rohkem ei olegi. Aga ka nüüd, kui ma alustasin materjalide koondamist teoste neljanda köite jaoks siis ma püüdsin leida uusi dokumente arhiividest ka lisaks ja tõepoolest leidsingi neid Läti ajalooarhiivist Eesti ajalooarhiivist ja siis Helsingist Ülikooli raamatukogust. Nii et need üksikud säilinud kirjad, mis meil siin kultuuriloolises arhiivis olid, need said nii palju lisaet, võib öelda, et Faehlmanni korrespondentide hulk on kahekordistunud. Kellega ta kirjutas? Ta kirjutas teadlastega, no see kirjavahetus, kui me räägime kirjade kirjutamisest, siis me mõtleme enamasti, et need on sellised sõbrakirjad, eks ju, ühele tuttavale teisele tuttavale ühele sõbrale teisele. Aga Felmannil selliseid sõbra kirju lugu ei olegi seal ikkagi ainult Kreutzwaldi ka kirjavahetusest võib rääkida kui sellisest kirjavahetus, sest kahe sõbra vahel me ei tea, kui palju Faehlmanni pabereid hävita või kui palju ta hävitas neid ise. Igal juhul Felmanni abikaasa Henry ette andis pärast üsna varsti pärast Eelmanni surma, Faehlmanni paberid õpetatud Eesti seltsile üle ja seetõttu ka säilinud ja nad on praegu siin Eesti kultuuriloolises arhiivis. Aga need muud kirjad, kuna materjali on nii vähe, siis iga uus teateke või kirjake on kulla kaaluga. Ja eriti tore, see oli üks Faehlmanni välja antud arstitõend, mille ma leidsin Riiast Läti ajalooarhiivist. See oli arstitõend. Kirik ku õpetajale Rudolf Gustav Holmannile. Ei kurguhaigust raviti teisiti. See oli niisugune tore lugu, algul ma leidsin selle tõendi, kus siis deemon kinnitab, et Rudolf Gustav Holmanni kurguhaigusele ei ole kaugeleulatuvaid tagajärgi ja sellest parandatakse täielikult. Ja siis ma hakkasin uurima, eta, milleks selline tõend. Ja siis leidsin, et Holman kandideeris Rõuge kirikuõpetaja kohale. Aga seal need, kes teda valima pidid ja kuulamas käisid, leidsid, et tema hääl on suure kiriku jaoks liiga nõrk. Ja siis pidi Rudolf Gustav Holm on esitama arstitõendi ja sai siis selle veel mannilt. Ma ei tea, kas Feldman oli pidevalt Holmanni raviarst või siis oli see nüüd selleks puhuks kirjutatud tõend. Kaldun arvama, et ta võis ka pidevalt konsulteerida. Rudolf Gustav kolm on, oli samuti õpetatud Eesti seltsi liige ja Felmanni väga varajane sõber sõber gümnaasiumi ajast. Nii et üks õppis ülikoolis arstiks, Holmann pissis kirikuõpetajaks ja nad suhtlesid. Tundub, et läbi kogu elu see tõendi lugu seal taga. Selle tõendi ühe väikese paberilehe tagant avanes tõeliselt loogiline lugu mitte Faehlmanni jaoks, vaid nende tema sõprade-tuttavate õpetatud Eesti seltsi liikmete jaoks, kes olid selle protseduuriliselt seotud. Lugu algas siis sellest, et Rõuge kirikuõpetajat Karl Kotli, Brentali süüdistati abielurikkumises. Ja see tollal oli kriminaalkuritegu. Nii et Rõuges korraldajat teen erakorraline kiriku viisitatsioon. Sinna saadeti kohalik praost ja veel teisi kirikuõpetajaid siis kuulama, kuidas Reinthal kirikus jutlustab. Ja pärast toimus talupoegade küsitlemine kõigi nende erinevate Rõuge kihelkonna alla kuuluvate talupoegade esindajate küsitlemine. Ja need siis osad ei teadnud asjast midagi, aga oli tunnistajaid, kes väitsid, et ja pastor on abielu rikkunud. Sellest puhkes tohutu skandaal, sest Ta eks kirikuõpetaja ei tohi midagi niisugust korda saata, kes on pandud inimesi õpetama ja nende hinge eest hoolt kandma. Ja siis toimusid, toimus väga põhjalik uurimine. Lõpuks selgus, et Ta tegelikult ikkagi kirikuõpetaja. Ta oli laimatud, pahatahtlikud naisteenijad tegelikult liialdasid, kuna kirikuõpetaja oli tahtnud neid laiskuse pärast ametist vabastada. Mõtlesin, et äkki tantsis ebasündsalt, et meil siin Tartus on selliseid ebasündsaid tantsijaid ka. Ei, pastori teinud midagi niisugust, pastor oli abielus tori Stahl, fon Holsteini ide perekonnast pärit olümpiaade Elizabethiga, kellel oli tervis väga halb, siis olümpiaade Elizabethi. Kui teda kodus ei olnud, ta oli kusagil ennast ravimas siis pastor pidi majapidamise üle võtma maa ja siis valvama ka oma teenijaskonna üle neid äratama, kui nad, kui loomad tegid häält, et nad läheksid vaatama ja siis see on väga halb lugu praegu. Et kui me praegu räägime seksuaalsest ahistamisest nii kangesti, et see on umbes sarnane, ma mõtlesin, et kas ma tohin seda lugu avaldada või mitte, aga igal juhul need naisteenijat süüdistasid, et kirikuõpetaja oli neid ebasündsalt vaadanud ja ebasündsalt puudutanud, kuigi õpetaja väitis, et ta lihtsalt proovis teenijatüdrukut üles äratada ja raputas teda. Aga noh jah. No igal juhul rentali süüdi ei mõistetud, aga kuna ta sattus kriminaalse uurimise alla, siis tema nimi oli määritud ja, ja ta omal endisel kohal jätkata ei saanud. Ta vallandati ja tema asemele siis kutsuti Rudolf Gustav Holman, kellega juhtus siis jälle see lugu, et tema hääl mõnele ei sobinud, aga asi tundus olevat lihtsalt selles. Sobinud nendele poeetilistele talupoegadele. Ei, ei, talupoegadele sobis hääl küll, aga seal olid kiriku eestseisjad, kes olid enamasti mõisate omanikud ja mulle tundus, et seal kihelkonnas lahknesid need kiriku eestseisjad ja, ja tegelased, kes siis pidid pastori valimisel osalema kaheks Ühed tahtsid, et endine pastor jätkaks, aga teised tahtsid, et tuleks uus. Noh, ja siis tulid need vaidlused ja pikad tsessimised ja ja palvekirjade ja selgituskirjade saatmisel. Nii et jah, Rudolf Gustav Holman, kes sinna kutsuti, tuli välja, et tal tõesti oli kurk haige, mida siis veel man ravis. Ja lõpuks leiti, et ta ikkagi sobib oma kohale. Aga. Ja suuresti tänu sellele, et Feldman ütles, et mingeid kaugeleulatuvaid tagajärgi ei ole sellel kurgul. Küllap vist see kindlasti mõjus ka kaasa. Nojah, arstitõendi jõud oli ka tollal siis päästevõi määrav ahhaa, ma tahtsin hoopiski, et Karl Kotli Reintal kolis Rõuges Tartusse. Ta ei leidnud esialgu tööd kusagil, ta tahtis kiriku õpetajana jätkata, aga. Siis see, kes enda teenijat äratas, nõuded. Jah, just just, aga lõpuks ta leidis tööd, oli õpetatud Eesti seltsi liige ja tema teened Eesti kultuuriloos seisnevad selles, et tema oli see mees, kes tõlkis Kreutzwaldi Kalevipoega, mille Kreutzwald eesti keeles kirjutas tõlkis saksa keelde peaaegu tervikuna, enne kui nad Kreutzwaldi ka vastuollu läksid ja õpetatud Eesti selts avaldas siis Kalevipoja esmatrükist teadusliku väljaandena paralleeltekstidena eesti ja saksa keeles. Ma kujutan, tollases ühiskonnas oli see meeletu skandaal ka õpetatud Eesti seltsi jaoks, kes siis olid nende inimestega ju seotud sõprussuhete või akadeemiliste suhete. Et tore on nende asjade juures see, et me kui me koolis õpime seda, milline tähtsus oli ühel teisel mehel kultuuriloos, Faehlmann visandas selle kalevipoja, eepose, põhisündmustiku ja nii edasi ja nii edasi, siis selle taga jääb varju see, kuidas inimesed omas ajas tegelikult elasid, millega nad kokku puutusid. Millised raskused neil olid, et see on selle uurimistöö juures kõige huvitavam, et need mineviku inimesed noh, minu jaoks praegu siis 200 aasta tagused inimesed muutuvad elavaks ja, ja tundub, et see kõik oli alles äsja. Ei jõua ära imestada, kui hästi tsaariajal ikkagi protokolliti ja kuidas kõiki dokumente ikkagi säilitati. Selle koha pealt mõtlesin ka siia kirjandusmuuseumisse tulin, et et ilmselt et sellist korrespondent see tänapäeval ju ei ole või, või noh, siis, kui on, siis seda, kuidas seda salvestatakse, võib-olla salvestatakse, aga ilmselt ka väga palju on lihtsalt kadunud või et mida tulevikus kirjandusmuuseumi inimesed tegema hakkavad, kui nad tahavad näiteks tänase päeva kohta teada, et mida näiteks ma ei tea. Doris Kareva kirjutab Vassogrullile. Ja see on tõesti raske küsimus, sest ega meie ju siin kultuuriloolises arhiivis ei saa inimestelt nõuda, et nad oma arhiivid meele annaksid. Tõsi, teadlikud inimesed teevad seda ise ja vabatahtlikult, kui nad tahavad, et nende arhiiv säiliks ja meil on meeletud laekumised, tegelikult nii et kui kunagi tuleb aeg, siis võib ainult loota, et Doris Kareva või, või Hasso Krull annab oma arhiivi meile. Ma ei tea, kas nad kirjutavad veel käsitsi kirju, mis siiski säilivad tänapäeval ka tänapäeval paremini kui need e-kirjad. Ma tõepoolest paneksin kultuuritegelastele südamele, et ärge hävitage oma arhiive. Me ei tee neid siin kultuuriloolises arhiivis kohe kättesaadavaks, et nüüd kõik sööstavad siia tugeva, me saame siia materjali deponeerida. Me saame sulgeda neid õieti autorikaitse seadus, sunnibki meid sulgema kas 75-ks aastaks või ma võin jällegi arvudes eksida, aga et variante on mitmesuguseid, aga väga kahju on, kui see materjal kõik kaduma läheb, sest mitmesaja aasta pärast võib-olla inimesi huvitab ka see, kuidas elasid inimesed 21. sajandil ja millised on siis need allikad, mida nad uurida saavad. Tänased ajalehed, mis on sellised platsimaigulised üldsõnalised, need ei anna ju seda tõepärast pilti. Et ka kirja tõde ei ole ju alati tõde kirjutatakse konkreetsele adressaadile, kirjutatakse mingisuguse tunde ajel, aga kirjavahetus siiski tõesem kui see info, mis jõuab avalikkusesse ja ka käsikirjad. See on täiesti eriline tunne, hoida käes omaaegseid pabereid, seal on tunda nagu seda ajaloohingust või hinge. Kui näed klindi plekilist kiirustava käega kirjutatud või, või kalligraafiliselt maalitud, siis siis uurija jaoks peegeldab see ka seda situatsiooni, millesse ajalool dokument loodi. Ja minul on tuline kahju, et ma ei tea, kas veel Nile või tema abikaasa jättis temast nii vähe järele. Kristi Metsavast avab nüüd Felmanni faile ja siin on meeletult neid Nii näiteks on mul siin fotokoopiad ajalooarhiivist nad ahhaa, siin me näeme. See on nüüd Faehlmanni käega kirjutatud kirja hammustanud esimesel veebruaril 1844. No peab ütlema, et see käekiri on ikkagi päris nagu sinik, ritsaldav selline nagu närviline käekiri. Ja see on nüüd see kiirustava inimese käekiri, tegemist on mustandiga. Õpetatud Eesti selts tahtis välja anda kalendrit, nad andsidki välja kalendrit Eesti talupoegadele ja seal oli see kirik. Kuupühad olid seal kolendaarium, osaseid kirikupühad märgitud ja siis oli reformatsiooni kohta oli kasutatud eesti keeles õigeusu üles mine aga tsensor ei lasknud seda väljendit läbi, sest õigeusk oli siis siis vene usk. Ja, ja siis Eelmann on saatnud siis konsis poodiumile kirja sel teemal, et kuidas siis peaks seda, seda reformatsiooni eesti keeles tõlkima. Aagnud sattus tegelikult väga hea dokument lahti, Ta Riiast. Konsistooriumi fondist leidsin ma üles ka selle kirja tuhtandid. Et ma vaatasin siis tookord, kui ma sellega tegelesin, vaatasin, kuidas siis kalendrites on kasutatud siis kasutati seal usuõpetuse parandamine. Ja siis ma leidsin, et see sona reformatsioon tõlkimine ei ole pelgalt keele küsimus. Et kõigi aegade usuvaidluste keskne probleem on olnud küsimus õigest usust. 1800 neljakümnendatel aastatel tekkis tohutu usuvahetus liikumine Eesti- ja Liivimaal talupoegade hulgas levisid kuuldused, et kui nad lähevad vene usku, et siis neile antakse maad, räägiti. Ta käisid ringi sellised õigeusuõhutajad. Nii et olid suured talupojarahutused mässud. Pühajärve sõjast on räägitud, mis siis suruti sõjaväe abil maha, inimesi peksti, saadeti külmale maale. Neitsist, kes tahtsid õigeusku minna? Noh, nojah neid, aga noh, tekkis mässaga mässata, talupoeg ei tohtinud ja siis need muidugi karistati selle eest. Ja Kreutzwald, Faehlmann oma kirjades kirjutavad ka nad olid kõik väga murelikud, et mis siis eesti rahvast eesti talupojast üleüldse saab, kui nad nedel vene usku ka lähevad, etta eesti talurahvast. Ähvardab täielik kadumine, see oli niisugune, täpselt ei mäleta. Minu meelest oli see vene tsaarivalitsuse ja, ja võib-olla ka õigeusu kiriku poolt õhutatud niisugune usuliikumine, venestuslaine. Sellega seoses olid ka tsensuur propaganda. Jah, ja noh, me võime seda tänapäeval propagandaks nimetada. Et sellega seoses olid kõik need katsensoride, kõik olid hellaks tehtud, võib-olla oli tsensoritele saadetud vastavaid eeskirju, milliseid väljendeid tohib kasutada, millised ei tohi. Ma tahtsin selle selle tsensuuri kohta küsida, et kui Filmann kirjutab sellele, mis institutsiooni nimi seal oli, siis selle Luterliku konsistooriumi ja et sinna küsib, et kuidas siis seda reformatsiooni tõlkida eesti keelde kes see siis oli tsensuur ja mis tema nagu ülesanne oli, et mida ta tsenseeris ilmselt nagu seda, et kas seal riigi mingi ideoloogiale vastav või mitte. Jah, absoluutselt seda, mida tohib avalikult avaldada, mida mitte poliitilisi asju ei tohtinud käsitleda. Talupoegade küsimust ei tohtinud käsitleda mitte midagi niisugust, mis kuidagimoodi võis õhutada vastu hakule. Seda õpetatud Eesti seltsi Kaag kuidagi jälgiti sest et see oli ka võis olla nagu kahtlane tegevus või isegi riigivastane. Ma ei tea, kas seda igapäevast tegevust jälgiti. Selleks, et Sildsay alustada tegevust taotleti tegevusluba kõrgematelt võimuorganitelt ja see lubaga saadi. Tegemist oli teadusliku seltsiga, aga jälgidki kõiki seltsi väljaandeid. Kristjan metsade, mis siis sai sellest Eelmanni küsimusest selle reformatsiooni tõlkimise küsimusest, kas on ka olemas vastus talle. Ma võtan oma paberid lahti 1842 on olnud sobiv öelda selle kohta luteruse usa parandamine sõnal Damon peole tähenduse paremaks tegema, täiustama ka halb kõrvaltähendus taastama, paikkama see muidugi ei sobi. Usku usu puhul ja, ja siis veel man palub, et selts võiks kasutada siis reformatsiooni vastena luteruse õigeusu ülesvõtmine. Jah, ja siis ma jõudsingi selleni tähendab vastus kirju. Ei, ma ei leidnud, aga, aga ma vaatasin seda kalendrit ja seal oli see siis niimoodi. Imelikult luba saadi, kuidas luteruse õigeusu ülesvõtmine jah. Christian Metz otsib nüüd ühe huvitava faili üles. Dokumendid. Ja teosed neli. Nii Monkeewitzi juuksed olen ma pannud. See kõlab nagu mingi näidendi pealkiri. See on iseenesest jälle väga naljakas lugu. On olnud probleem arsti apteekri Monkeevitsiga 1820. aastal ja see tervitas mu tähelepanu. Sest ta Faehlmanni abikaasa Henry Eterroidemaister oli seotud ka apteeker mon keevitsiga. See oli väga kummaline lugu jälle 1820. aastal, tema oli siis juba lugupeetud arst ja apteeker, Tartus aga tuli välja, et tal on liiga pikad juuksed. Politsei kirjutab sellest. See on küll kummaline, et ühel pasteril on liiga nõrk hääl ja apteekrile on liiga pikad juuksed. Ja probleem oli lihtsalt selles, et tsaarivalitsus oli andnud välja korralduse, et üliõpilased peavad käima korralikult riides, mundris ja pöetud juustega ja linnakodanikud muidugi ka et nad ei tohi matkida neid Saksamaa üliõpilaskorporatsioone ja mida kõike veel. Ja need korraldused tulid olla ja siis pidi politsei jälgima, et linnakodanikud ja üliõpilased ja kõik näeksid korralikult välja ja nüüd Mõned umbes sama asi, mis nõukogude ajal ikkagi etet Lääne mõjusid ei tohi olla. Jah, just nimelt, et samasugune, samasugune olukord nagu nõukogude koolis, kus enne garderoobist väljumist kontrolliti, kas kukla juuksed ripuvad krae peal või või mitte. Seitsmekümnendatel aastatel, see oli väga õudne. Nojah, et markeeriksin, pikad juuksed ja siis loomulikult nõutide seletuskirja ja siis mongi selgitabki, miks tal pikad juuksed on, tuli välja, et tal on kõrvad haiged ja sellepärast tema kasvatanud pikemad juuksed, et need hoiavad tema kõrvad soojas. Ja, aga ta ei ole kunagi eksinud nende reeglite vastu, et oleks oma juuksed liiga pikaks kasvatanud, et nad nüüd noh, on nii pikad, et ei mahu selle seaduse piiridesse. Aga sellest seletuskirjast muidugi ei piisanud ja siis nõuti ka jällegi arstitõendit. Aga greeruadel Jahjuste kõrvad ikka tõepoolest on haiged, et need juuksed ikka peavad pikad olema. Ja seekord Feldmann oli veel üliõpilane, tema käest ei saanud tõendit küsida. Aga tõendi kirjutas doktor saamen, seesama tegelane, kes hiljem oli tsensor ja, ja tsenseeris seda talub poja kalendrit, millest me enne rääkisime. Ja doktor saamen tõepoolest kinnitab, et ongi kõrvad haiged ja Ta ravi ei ole ja et parem oleks ikka kõrvad soojas hoida. Ja siis tundub, et jäeti Monkeevits rahule. Jah, vot niisugune lugu, aga miks see lugu ka mulle tundus, eriti huvitav sellepärast et me teame ju seda protestimeelset Kristian Jaak Petersoni kes käis ringi talupoja vammuses ja kandis pikki juukseid Nagu protestimeelne oleks olnud, niimoodi, on meile räägitud nõukogude ajal ja hiljemgi. Ja mina mõtlesin, et huvitav, kas ta juuksed siiski nii pikad ei olnud, et politsei teda oleks kimbutama hakanud. Et noh, see oli selline väljakutsuv riietus siiski omal ajal vot selline väike lookene, aga need on sellised detailid, mis teevad endisaegse elu elavaks. Täna olin ma kirjandusteadlase Kristi metsade töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.