Jüri Parijõgi andu raadio. Jõulu teisel pühal Andu käis isaga koorastes Kädi pol võõrsil. Seal ta nägi ja kuulis esimest korda kraadiot. Tädi August oli ise selle teinud. August on suur poiss, käib juba linnas koolis, teab ja tunneb kõik need raadioasjad. Kuidas ta selle just tegi, seda taandule ei seletanud. Aga seda imeriista näitas küll. Kõige imelikum oli aga see, et kui nuppu keeras, siis vurises vähe ja hakkas laulma. August oli säraga uhkema raadiole. Iga kord, kui nuppu keeras, ütles aga nüüd tuleb Saksamaa laul. Teinekord jälle. Nüüd tuleb Soome muusika iga kord surises torus ja siis tuligi, lauldi muusika. Isal oli raadio meeldinud, väga oli ütelnud, et niisugune kast peaks meilgi olema. Keeraksid, aga nupp tuleks Saksamaa laul või soome muusika. Kui koju sõideti, ei olnud ainult ul enam muud mõttes kui raadio. Selle peaks temagi tegema. Mis see siis ära ei ole, kui oskas, tädi August selle teha oskab, temagi peab olema vaid niisugune läikiv kast kaaspääl sees kokku keritud traadid ja pool ringi taolised plekitükid, mida võib keerata ja kruvi nisugune jämeda pääga kruvi peab veel olema, millest keerata, kui Saksamaa laulu tahad. Pika traadiotsad peavad ulatuma aknast välja. Aga toruks võiks võtta grammofonitoruseen, elan koduski andu ei saanud sellest mõttest lahti. Kui voodisse heitis, kuulis kõrvus kogu ajas surinat ja Saksamaa laulu. Küll oleks tore, kui tena selle teeks. Paneks salaja tagakambrisse traadiotsad aknast välja, keeraks kruvi, astuks ette tuppa ja ütleks isale. Aga nüüd tuleb Saksamaa laul. Kõiki jääksid imestuses kuulatama, kuid säält kostaksid surin ja laul. Siis ütleks ta isale, selle kingin sulle sünnipäevaks. Sest nääripäeval on isa sünnipäev. Öö möödus rahutus poolunes. Pühadeäril oli andu varakult jalul ja vaatas ümber, kust saaks läikiva kasti pleki ja traati. Kõik see pidi sündima salaja. Kingitusest ei tohi enne teada. Rehetares akna all oli paras paik, kus võiks selle valmis teha või veel parem sauna kambris. Sinna ei tule keski tülitama. Ega olnudki kellelgi aega andutega ta toimetusi jälgida. Pühadeäril tapeti siga ja selle puhastamisega oli ametis terve pereisa, kõndis aiga ja kambri vahet valge põll ees ja suur buss käes. Ema ja Miina puhastasid seapäid jalgu. Lõuna paiku pandi rehetoas suur pada. Tulele taheti teha uus jõuluks vorstisest. Tädi pidi sõita meile külla. Seda teadis Andu ja oli juba ette uhke. Kui ta siis omatehtud raadionuppu keerab ja tädi Auguste ja ütleb. Aga nüüd tuleb Saksamaa laul. Kuid raske oli raadio jaoks leida materjali. Kõigepealt seesama läikiv kast, kust seda võtta. Virvel oli küll läikiv kast, kummuti pääl ristiisa kingitus, kuid kas tohib seda võtta? Aidu seisis kaua aega kummuti ees, näppis nina ja imes sõrme. Mis teha? Viimati jõudis otsusele, et võib külvata ja virve lepib ise sellega kindlasti, kui kuuleb Saksamaa laulu. Poolsalaja võttis kasti kummutilt puistis välja, seal sees olevat postkaardid, pani siis kasti hoolikalt hõlma alla ja viis sauna. Üks asi oli nüüd juba käes. Sinna kruvi jaoks auku puurida oli kerge asi, sest isa vinnal oli sealsamas sauna kambris seinal. Palju raskem oli grammofonitoru lahti võtta ja sauna viia. Küllap seal vist midagi murduski. Imelik raksaka käis, kuid toru küljest ära tuli. Palju raskem oli seda sauna toimetada, sest hõlma alla ta ei mahtunud. Andu varus paraja aja ja pääses viimati ka sellega nähtamatult sauna. Õmblusmasina küljest sai paraja jämeda peaga kruvi ja veel mõne peenema kruvitraati ja plekki oli kuuris isa kolukastis küllalt. Vähe aja pärast olid ka need sauna toimetatud. Nüüd veel plekikäärid, haamer ja tangid sauna ning tööga võikski alata. Vahepeal kivist andu väheseks tööst eemale ja juhtus väike pahanduski kui ta parajasti plekikäärid põues üle õue Sirkkas püüdiste teema ja saatis aidast lae vahelt sealt paremalt vorstirohtu tooma. Andu jooksis aita, haaras lae vahelt esimese kätte puutuva rohu tuustjeviisemale. Alles siis, kui sa juba tangude hulka oli segatud, selgus, et antuuli toonud koirohutuustid tuli panna uued tangud pata ja tööga uuesti alata. Ainult oleks saanud kindlasti sakkida, oleks emal olnud rohkem aega. Päev oli juba üle lõuna, kui andu jälle sai asuda. Raadiotegemisele. Külvas sauna kambris tõmbusid käed konksu, nina läks punaseks ja hakkas tilkuma. Aga videviku saabudes oli raadio valmis kokku keritud, traadid seespool ümmargused plekid pöördusid naelast, võllil jämeda päega, kruvi olid kasti küljes. Raadiot tuppa toimetada ei olnud enam kuigi raske. Kogu pere oli loomi talitama, see keskei pannud tähele, mis poiss jooksis sauna ja kambri vahet. Paraja koha raadio jaoks leidis andu tagakambris akna all suure lilled, aga siit ei märka teda kindlasti keski, enne kui õige aeg. Traadid juhtis õhuaknast välja kõik, nii nagu tädi Augustelgi. Kui loomade talitamisega valmis saadi, sõitiski tädi ühes tädipojaga õue. Vastu võtmas, oli ka indu. Õnnelikult eksis ta hobuse ja saani ümber, nüüd nad alles näevad ja kuulevad kim, mis temalgi all. Kohe pärast õhtusööki, kui minnakse tagakambri, poeb ta lille taha, keerab jämedat kruvi, ütleb aga nüüd tuleb Saksamaa laul. Kuidagi ei tahtnud aga see õhtusöögi aeg tulla kui aeglaselt juba isa hobust lahti rakendasid. Saani rehe alla viis nagu oleks aega küll ja küll, aga ometi on väljas juba ammugi pime. Ja tädil oli vaja just nüüd vastu õhtut emaga laudad läbi käia ja kõik loomad üle vaadata. Nagu homme selleks aega ei oleks. August ei näinud temast väljagi tegevat, oli uhke, et on juba suur ja käib linnas koolis. Aga oodaku oodaku ainult õhtut, eks siis näe. Viimati siis süüdati eeskambris laelamp. Külalised tulid tuppa. Tädi soojendas soemüüri ääres käsi ja kõndis siis oma uute saabastega kohmakalt üle toa. Augusti istus soemüüri ääres toolil, jalad ees, pikal, välistas õlgu ja näris küüsi. Maitsvast õhtusöögist ei läind, andul suutäitki alla. Ootas aga aega, mil poeb lille taha, keerab nuppu ja ütleb. Nüüd tuleb Saksamaa laul. Aga kellelgi ei ole kiiret. Tädi ulatab käe uue vorstitüki järele ja Augustile tuuakse vist juba kolmas tassitäis teed. Viimati siis isa süütab kupliga lambi avab tagakambri ukse ja kutsub külalisi sinna. Jällegi astub tädi kohmakalt üle läve, August hõõrub õlaga vastu piita. Lamp pannakse lauale, ema virve astuvad ka tahatuppa. Miina jääb lauda koristama. Nüüd on õige aeg põksuma südamega poe paindu lille taha. Keerab jämeda peaga kruvi, hõikab kõvasti. Aga nüüd tuleb Saksamaa laul. Kõik on elavas jutlemises, keski ei kuule teda. Veel kord, Andu keerab, kruvi hõikab kõvemini. Nüüd tuleb soome muusika. Teised jäävad vait. Isa, pöördu paindu pooli, ütleb, kuhu sa poed, mis tuleb soome muusika taha paindu ütelda ja pingutab kõrvu, niiet kõrvatrummid ähvardavad lõhkeda. Kuid tuttavat surinat ja muusikat ei tule. Ainult Ultarretab süda. Mis see siis on? Miks ei tule? Kõik on ju nii, nagu peab olema läikiv kast, jämeda peaga kruvitraadiotsad aknast väljas. Isa astub lähemale, ema kergitab lilleoksi. Mis sul siin on? Miks virve kast siin ja traadid akna küljes? Miks ei tule laulu andu või mõista midagi? Siis pingutab ütelda raadiot tegin raadio ja tahtsin sulle sünnipäevaks kinkida, aga laulu ei tule. Ronib lille tagant välja, vaatab suuril silmil isale otsa. Siis laskub kummuli voodisse ja pahvatab nutma.