35 aastat tagasi alustas reaktsiooniline ohvitserkond kindral Franco juhtimisel mässu vabariigi vastu. Ja kuigi inglise, prantsuse valitsus, ta silmakirjatsejad, mittevahelesegamispoliitika, Mussolini ekspeditsioonikorpus ja Hitleri laevad lennukeid otsustasid fašismi humanismi vahelise võitluse Hispaanias enda kasuks. Ameti andis kaks ja pool aastat kestnud võitlus maailmale palju kümnetest rahvustest, brigaadis koha peal, miitinguid, streigid, vabariigi kaitseks üle maailma. See oli kõigile aeg otsustamiseks selguse loomiseks oma vaadetes. Kelle poolt olla, kelle vastu mida teha? Kuidas elada. Federico Garcia Lorca Hemingway sarva Leho Ehrenburg, Pablo Neruda, Roman Karmen Erspuš Picasso. Nemad olid valinud. Rängad sündmused kauges Hispaanias avardasid noorsoomaailmanägemist, karastasid tõekspidamisi. Üheks mõjustatuks oli ka 18 aastane piitsiiger kelle kogu edasine elu ja tegevus on seotud võitlusega rahu ja vabaduse eest. Õppides Harvardi ülikoolis, kus ta kursusekaaslaseks oli John Fitzgerald Kennedy puutus ta kokku paljude progressiivsete kunstnike ja kirjanikega. 1940. aastal tutvusta voodi kahvliga, kellega koos rännati mitme osariigiteedel. Sõja puhkedes astusid mõlemad laevastiku. 1945. aastal moodustasid nad koos oli ees ja millal lämpeliga ansambli teadlaneks mille eksisteerimine oli aga õige lühiajaline. 49. aastal loodi BC, kelle eestvedamisel uus grupp nimega kangrud Uivers. Ansambel esines järjepanu 15 aastat hiljem küll juba ilma sigarette kuulsamataks lauludeks. Nende repertuaaris olid laul vasarast ja head ööd Irene IFA hääle Häme oli muuseas ka nende esimeseks plaadistatud lauluks. Selle laulu ühte varianti järgnevalt kuuletegi sisse laulduna Pieter poori ameeri poolt. Äsjakuuldud loo kõrval on piits hiigelkirjutanud veel teisigi laule, millel rahvusvaheline maine näiteks ühe mehe käed, rahulilled kõik segamini kalender. Inspireerituna Mihhail Šolohhovi vaiksest toonist kirjutas ta ühe maailma tuntumatest lauludest, kuhu küll kõik lilled jäid? Piitsiiger sündis 1919. aasta kolmandail mail New Yorgis muusikute perekonnas. Tema ema oli viiuliõpetaja isa Chalsiiger oli aga üks tuntumaid muusikateadlasi USA-s, hilisem California Ülikooli professor. Kost Johni Alan lamaksiga panin Charlesiga aluse Ameerika rahvamuusika taaselustamisel. Kirjutatakse üles sadu ja sadu viise kongresside raamatukogule. Syya seeniori sõnad on. Ta tuleb tagasi anda rahvale. See muusika on liiga hea, et lasta tal surra aastakümneid hiljem lisapiit. Traditsioonid võivad meid kammitsais hoida ja pidurdada, kuid mõned hätta neist. Me oleksime loomad. Peale vanemate On piitsiigeri muusikalisele arengule tõhusalt kaasa aidanud kokkupuuted mitmete kaasaja suurustega. Woody Capri laulud püsivad siig repertuaaris tänaseni. Tädimolley Jackson'i ehk peenos keeles hääle Jackson'i printsipiaalne käitumine oli aga eeskujuks, kuidas laulmist saab rakendada rahva teenimiseks. Adeletatarilt omandas oskuse mängida 12 keelsel kitarril. Sama hadeletajater, kes on eelnimetatud kuud tariini autoriks. Kelle loodud on ka järgnev lugu nimega mister dam huvis linn. Väidetakse, et ta kirjutas selle 13 aastaselt. Esitajaks piitsiier. Biit siidrid köitvataks, aladeks on veel maalikunstiajakirjandus. Kui tema kunstitaseme kohta meil andmed puuduvad siis ajakirjanikuna võiks ta julgelt leiba teenida. Tema otsesel eestvedamisel on käima pandud kaks tähtsaimat folkajakirja. Singa-out, mis asja alustas oma kolmandat aastakümmet. Jaan spetsialiseerunud artiklitele intervjuudele, lauludele, kirjadele, kuulutustele, neid proodsaid, mis avaldab ainult algupäraseid topikale, sotsiaalset laule tänapäevast. Kui esimene number, mis ilmus 62. aasta veebruaris oli käsitsi valmistatud ja paljundatud vanal nime ograafil taolisel, millel töötaski delt gastro sierra Mastra mägedes siis praeguseks on proodsaid tõusnud väga nõutavaks ajakirjaks. Tema veergude kaudu on üldsusele tuntuks saanud terve põlvkond laululoojaid. Tompekstan pillaks Pafi Safari hlakafri. Üks viiest laulust, mis ilmus proodsaid esimeses numbris, kandis nime Jon jossa õieti. Ja selle autoriks oli tollal veel kõigile tundmatu Dylan. Pöördudes tagasi Peetsiigeri juurde, tuleb öelda, et organisatsioonilise talendi kõrval on ta veel üpris viljaka sulega paarkümmend laulu proodsaidi tarvis rääkimata spetsiaalsest leheküljest singi audi igas numbris, kus ta esineb Jon õunaseemnenime all. BC sarnast tõepoolest rahvajutades pärineva Johni äpasseediga sest ta külv rahvalaulu põllul pole mitte vähem aukartust äratav. Tuleks veel lisada, et Peetsiiger on valmistanud rahvapillidest seeria filme ja välja andnud raamatu pantu lauludest. Tema toimetusel on ilmunud mitmed Ameerika rahvalaulude kogumikud, jaapanšopikud oma eruditsiooni lõi akadeemilistele teadmistele vaatamata on ta ka säilitanud mõnusa lihtsuse ja huumorimeele. Järgnevat lugu vanadžeuklarike biit oma sõnade järgi mänginud üle 20 aasta. Nähes nüüd, kuidas seda aga mängib, noorem vend Mike oli tal enda pärast häbi. Kuidas sa seda teed? Väga lihtsalt. Ja nii ei jäänudki muud üle, kui võtta kätte enese kirjutatud tantšopic ja viia seal antud nõuanded praktikasse. Mäletan ennast seismas klaveri ääres ja laulmas inglise meremeeste laule, kui olin vaevalt viie aastane. Ema kinkis mulle ukulele, kui olin üheksane. 15-lt, mängisin kooliorkestrist tenor pensiot. Hiljem olen õppinud veel mandoliini flööti. Erihuviks on mullaga trummid, Aasiast ja Aafrikast. Nii rääki spetsiigel kaks aastat tagasi moonistaare-le antud intervjuus. Nii nagu äsjane pala, on ka järgneva loo autoriks pitsiiger. Kuid seekord ainult poolenisti. Teksti on kirjutanud Malvina Reynolds ajalehe väljalõike põhjal, mis andis teada, et Andorra sõjaline eelarve on sel aastal neli dollarit 90 senti. Tuleb osta paukpadruneid uus-aasta ööks. Kui te loodate, et mina teie eest töö ära teen, siis teeksite? Pöördub ta pea igal kontserdil publiku poole. Ja täiesti mõne aja pärast laulab kogu saal kaasa. Et seda osata, peab olema suurmeister ja piitsiiger, seda kahtlemata on. Mõni inimene võiks piirduda teadmisega oma võimekusest. Kuid Siigrile näib sellest vähe olevat. Ta propageerib annab edasi laule, mis talle tunduvad olevat ausad võitluslikud õiged. Guantanamo eira näen uut päeva muisioloogiam ning mitmed teised on oma populaarsuse ja laia leviku eest tänu võlgu eeskätt piitsiigerile. Sagedane osavõtt folkfestivalidest massemiidingunstja protesti marssidest lubavad tal kursis olla kõigega, mis Ameerika heaoluühiskonnas käärimas. Tema eeskujul luuakse maski liikumises paljudele tuntud viisidele uusi päevakajalisi sõnu. Viimaste järgnevalt kuuletegi. Kui kaotad mu silmist pussi lõpus ja ei leia mind kusagilt, siis tule aga bussi etteotsa, eks ma olen seal. Nii kõlas probleem ja lahendus algselt variatsioonid kadumisele leidmisele. Kaasajal kõlavad aga pisut teisiti. Kui ei leia mind puuvillapõllult. Tule valimisjaoskonda, eks ma olen seal. Oli ju lõunaosariikides neegrile valima minek suur julgustükk. Kui ei leia mind vabadusvõitluses, tule siis surnuaiale, eks ma olen seal. Ühes Singaudi numbris mõtisklatsiooni hapelsiid juunior alias pitsiiger emigratsiooni üle. Kui emigreerumine on elu ja surma küsimus, kui sellest sõltub, kas vabadus või vangla siis on see üks lahendustest. Kui see on aga lihtsalt pahandustest ja ebamugavustest ümber hiilimine, on lugu teine. Välismaal kohtasin kaasmaalastest abielupaari, kes ütlesid, et maa, mis ei austama kodanike õigusi, ei vääri toetust. Õhtul magama minnes tuli mulle ka mõte et kui me ei jää ning püüa muuta oma kodumaad eilasemaks siis me ei väärigi kodumaad. Vurle see mugandunud linnakodanik ei ripu kogu hingega millegi küljes. Vaevalt tunneb ta võitlust elu ja surma peale. Küll aga seab ta end iga tuule järele puhugusse idast või läänest. Parem seab hõlmad vöö vahele ja ongi läinud. Peetsiiger jäi. Kuigi vahel oli vägagi raske. 50.-te aastate külm sõda kandis ta seitsmeteistkümnendaks aastaks musta nimekirja mis keelas esinemise raadio televisiooni ametlikke kontsertorganisatsioonide kaudu. Korduvalt kutsuti teda Ameerika-vastase tegevuse uurimise komisjoni ette. Hirmutate ähvardate. Lõpuks mõisteti talle aasta vanglakaristust, mis viimasel hetkel siiski ära muudeti. Kõigest hoolimata jäi aga pitsiiger reipaks lõbusaks. Optimistlikuks. Ma näen uut päeva. Ma näen uut maailma. Ma näen uut inimest. Ma näen.