Tänases folgi pooltunnis teeme lühimatka meie põhjanaabrite vastavasse kunsti harru. Et mitte jääda oletuste ja juhuslike kokkupuutumist ja pinnale, on meil abiks Soome raadio üks kompetentsimaid mehi sel alal Hendrik Otto Donner. Enne jutujärje üleandmist aga näide Soome poliitilise laulu minevikust. Kui kodanliku Soome algaastail oli revolutsiooniliste töölist laulude plaadistamine nii poliitiliselt kui ka majanduslikult võimatu siis ookeani taha rännanud tööotsijad said sellega lahedasti hakkama. Oli ju USA-s kahekümnendail aastail üle poole miljoni soomlase kelle hulgas töölisliikumise veteranide ja punapagulaste juhtimisel oli moodustanud võimas vasak poolne rinne. Tollal välja antud heliplaatidelt võime leida selliseid laule nagu vaeste marss, punavangilaul barrikaadidele, rääkimata marseljeesi ja internatsionaalist. Vaevalt aimasid Ameerika võimsamad plaadifirmad Viktoreklambia. Millist propagandat nad tegid? Kambraamigem ehk soome tegumoega slängis Kamerun, käen, tulge mõne aja pärast jälle oli sagedane vastuste otsijatele. Kuid kunagi saab olema aeg, kus osad vahetuvad ja siis ütleme meie endised töötud supisabas olevatele härradele. Kamraad. Kuuekümnendaiks aastaiks tugevnes demokraatlikud jõud Soomes niivõrd, et see peegeldus ka ametlike informatsiooni talituste igapäevases töös. Paljudes raadio ja televisioonisaadetes kasutas vasakpoolne intelligents oma vaadete väljendamisel ka lauluvormi alustades poliitiliste kommentaaridega ja lõpetades lorilugudega turuhindadest. Suure populaarsuse võitsid mitmed raadio kabareed, mille tarvis ühiskonnakriitiliselt meelestatud noorus hulgaliselt kaastööd tegi. Oldi rikkad ideede poolest, kuidas tuntud materjalide pea peale pööramisega ootamatuid assotsiatsioone esile kutsuda. Tihti kasutati sellist vormi, kus meloodia on küll ise kirjutatud, aga. Noored heliloojad, luuletajad hakkasid teadlikumalt loomatekste viise, millel oli kindel poliitiline suunitlus. Oli fašismivastane Labolai Soopera oma teravate lauludega heaks näiteks, kuidas sellist laulutraditsiooni kasutada. Laienes teemade ring kohapealses tööpuudusest, mägi vallani Kreekas, Vietnamis, Ladina-Ameerikas. Kuna Parempoolsetel Soomes pole sellist laulutraditsiooni, siis olid nad arvamusel, et selline muusika tuleb keelata, et säilitada poliitilises võitluses tasakaalu. See väide näib aga üpris veidrana. Eksisteerib taoline traditsioon olulise osana. Kui ka härra Avatige Sina piirat, kaiki joka Iluaal, seeerran, soben, kasvavat. Või ka härra Obatnike ees kui ka härra, kes Õiga härra. On saanud enesestmõistetavaks, et mõne huvitava materjaliga kokkupuutumisel olgu siis raadio, televisiooni või teatri tarvis, pöördutakse oma ideede ja soovidega luuletajate poole. Kontakt heliloojatega annab vastuse muusika rakendamise võimalustele. Selline vasakpoolse intelligentsi koostöö ongi andnud arvaki kabareelüürika, kabaree, enamikku televisiooni teatritöödest, näidendid oma saarel, vangid, eli Noora ja kangad 1000-ni ühtinud tarina mille muuseas kandis üle ka Eesti televisioon. Tähtteoseks aga jääb siiski Laboalais oopera. See Arturo ui kuninga sümbi, Soome variant. Tähendusrikas on need paljudest noortest, kes tollal Salo näidendiga üliõpilasteatris vaeva nägid on tänaseks saanud tuntud nimed kogu Soomele. Aria Sayon, ma, Kristiina halvale aulidki Oksanen. Nüüd aga kuulajate laulu paksus Bertast. See on pärit roosa Luksemburgi leiaga liikmetele pühendatud näidendist. Berliin korra haardes. Hussein Kuniga, Alla Ovi, Armeenia tõsti Orbán, rin, kuningas, õnnisteli armei ainelda. Oropaabid, skin Jaboeegin. Ja mis Hanno Rimisteli armei Ronastel ei tagunud, leiab. Enamik raadio ja televisioonisaadete jaoks tellitud lauludest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja ka näitemängude tarvis loodud laulud ununevad pärast näidendi kadumist repertuaarist. Ja kas ta on kulmude jõulud, soi pannkooke? Klatši teenimise laul näidendist 1000 ja üks ööd laulab Kristiina Hargla. Kas see laka täide? Oksase luuletuse, kes ütleks mulle on viisistanud meie vestluskaaslane Otto Donner, kes ühtlasi oli ka laulu esitaja. Kuna käiakse tihedalt läbi Soome parimate pop- ja džässmuusikutega mida tähistas kas või äsjakuuldu, seisan laulude väljendusskaala üpris lai. Üsna tavaline on ka, et luuletajad, heliloojad esitavad oma loomingut ise. Nii on Ottodonneri kõrval tublide lauljatena tuntud ka catchedenius ja aulike Oksanen. Ühe omapärane tuleb aga mainida, et kui mujal maailmas joondutakse enamasti üksikute suurekaliibrilist folktähtede järgi siis Soomes, kus ollakse tihedalt seotud teatriga, on lugu teine. Eks sellest annab tunnistust seegi, et momendil on soomes ligemale 10 vabad teatrirühma valmis iga hetk üles astuma algupärase programmiga. Tihedalt teatrižanriga seotud ka noorema generatsiooni laululoojad, kellest Otto Donner märkis tunnustavalt ära Jukka Järvala, Tom meedelmanni, Kim kuusi. Vasakpoolsete kunstnikerühmitusse kiila kuulub ka. Oleks uueks saatektoritektoni viieni. Epasekestani Aive. Tekstitootjaid on praegu agaramad penti Saaritsa aulike Oksaneni Mati Rossi. Palju on viisistatud ka Pentti Saari, Kose arva tordi, Aize Elvi Sinijärve luulet. Bertult projekti tõlkijana olid aga mõnes mõttes alusepanijad Priit polti laia pentisaaritse sest just projekti sõna määras ära selle laulutraditsiooni poliitilise ajakirjanduslikku sisu. Ja nii võimegi öelda, et kaasaja soome üheks tunnustatumaks kunstivormiks on tõusnud kirjaline muusiki. Kirjanduslik muusika. Selle ühe esindajana laulab nüüd aulike Oksanen oma ballaadi Ilmarist. Peitis valge udu. Õitsesid, Toomed, Ilmari armsage niidule läks, pudelit kurku, kummutas ja toorelt jõudu tarvitas. Ilmari kallimat petis. Ja manada jättis armas Ilmari lapsega maailma teedel, nüüd eksib. Ilmari Ilmari. Raske on taevas, raske on teepudelist pudelisse. Raske on busse tupes hoida. Rasked on vanglas oldud aastad. Elmari jaaniööl üksinda nüüd võrke lappab. Valge on udu. Õitsevad Toomed Elmari armsamat, meenutab must, on kuub ja mustan juuks. Must on veel, on Ilmari meel Nagu juba öeldud, on projektitekstidele loodud laulud selle niinimetatud kirjalise Musicki kondikavaks. Ja kuigi paljud neist ajapikku ununevad, jäävad parimad noorsoo keskele endiselt liikvele. Kes veel elab? CR kujutelgu? Ei iialgi. Kindel. Ei ole kindel. Nii nagu on meie. Siis, kui valitsejal on rääkinud hakkavad rääkima, valitsetavad kes julgeb ütelda iialgi sest tänased võidetud On homselt võitjad. Ja ei iialgi asemel on siis täna veel. Ottodonneri sõnade järgi olevat Kaisa kor. Mine omamoodi indikaatoriks sest iga õige kodanlane tundvad seda kuuldes vappekülm. Kuid ega Kristiina Halcolatki mugavam kuulatale. Jälle Bertalt Breht sedakorda õppimise ülistus. Igaühes, kes vähegi kuulama vaevub, peaks kerkima küsimus. Kuidas mina kasutan oma õigusi, võimalusi, kuidas ma arendan oma oskusi, et olemasolevat muuta, paremaks luua, et olla inimene. Kaskaad. Ahesta. Audi. Akuset. Siin olnud. Ta käibki Pinull täidi astuvai. Abid mees. Teil on Hea. Meelega. Ja see olekski tänaseks kõik. Kohtumiseni seekord kolme nädala pärast. 16. detsembril, mil saate teemaks on Bob Dylan ja tema laulud