Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Süda on keeruline organ, keerukusega kasvab vea risk. Südame puhul ei tahaks vigadele mõelda, kuna enamus võimalusi on eluohtlikud. Üheks selliseks on ootamatu südame seiskumine ehk südame äkksurm. Esmapilgul on sellega kõik öeldud. Mitte-eeldatud surm suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil võib tabada keda iganes isegi väga heas kehalises vormis tippsportlast, nagu juhtus näiteks eelmisel sügisel ühel oktoobri reedesel õhtul rahulikult kodus olles 23 aastase Belgia profiratturiga. Teisalt on süda just nii keeruline tagamaks töökindluse heal juhul umbes 100-ks aastaks. Seega parajalt huvitav, nii-öelda põnev tasakaalu seisund heast ja halvast. Loodetavasti ei riku seda ära liiga varajase ärkamise sund. Erinevate riikide kiirabi väljakutsete statistikas joonistub välja südame äkksurmajuhtumites muster, mille teravik paigutub varajasele hommikutundidele. Esmaspäevadel. Südame ootamatu seiskumine erineb infarkt teist, kuna selle eelduseks ei ole südame verevarustuse häire. Midagi juhtub südamelihas elektrisignaalile rikkus ja miljonite rakkude täpselt orkestri lülitud koostöö lõpeb. Infarkti iseloomustab kui kõiki organsüsteeme teenindaval pidevalt töötavat südant perega varustavatest mõni olulise suurusega veresoon ummistub, häirub täidetavale alale südamelihase töö ja umbes kolmandikule inimestest ongi see viimane tunne. Ka infarkti puhul häirub elektriliste signaalide levik. Tekkemehhanism tuleneb pigem esmalt sündinud verevarustuse häirest. Veresoonte ahenemine kujuneb välja aeglaselt ja suur osa südametervisele pühendatud ennetustest püüab tervislike eluharjumuste abilised aeglustada, kui vältida ja selle kaudu infarktiriski vähendada. Aga mida teha ootamatu südame seiskumise ennetamiseks? Muuhulgas on viimasel ajal ühe võimalusena asutud kaaluma suveajale üleminekuotstarbekust, sest seegi tühisena näiv elurütmimuutus kajastub pisikese ühe kahe Päevase Jonsatusena südamega seotud juhtumite statistikas. Tegemist oleks aga ühekordse meetmega, mille efekt ei ulatuks aasta ülejäänud päevadele. Järsku peaks kasutama tama rohkem nutitelefonitaolise hüpoteesi võimalikkusele osutasid USA-s läbiviidud uuringu autorid oregoni, äkiliste ja ootamatute surmade statistikat koondab uurimistöö käsitlase umbes ühe miljoni elanikuga ringkonnas ajavahemikus 2002 kuni 2014 kiirabi poolt registreeritud südame seiskumise juhtumeid. Andmete täpsuse nimel valiti kõikidest just kiirabi väljakutsejuhtumid sest nendest andmetest sai eraldada esimese kõneaja ja spetsialist eristas äkksurmade inforktist. Kokku vaadeldi enam kui paari tuhandet juhtumit. Neist umbes poolteist 1000 vastasid uuringu kriteeriumitele. Üllatuseks avastati, et varajastel hommikutundidel kesköö ja kella kuue vahel aset leidnud südame äkksurmad moodustasid kõikidest juhtumitest vaid 13,9 protsenti. Samuti tuvastatud suremusele esmaspäevade mõju. Küll aga pandi tähele, et kurbade juhtumite arv oli madalaim pühapäeviti. Enamus ehk 31,6 protsenti ootamatutest südame seiskumisest esinesid pärastlõunal hommikule õhtule paigutused enam-vähem võrdselt kummalgi puhul 27 protsenti juhtumitest. Kuhu on siis kadunud paljudesse õpikutes kirjutatud varajaste tundide ja esmaspäevale südameseiskumise. Uuringu autorid pakuvad võimaliku seletusena muutust inimeste üleval pidamises. Võtavad viimase kümne-kahekümne aasta jooksul aset leidnud tehnilise ühendumise efektile tänu millele märgatav osa täiskasvanutest on pidevalt hõivatud ja neil on alatasa kiire. Siin ilmnebki nutitelefoni näiliselt tervistav efekt, mille kaudu siis inimesed on alaliselt ühendusest ning suhtlus maailmaga tihti keset tööd. Poest on selline 24, seitse elu muutnud asjade seisu elamisele, mida varasemal ajal võis öine ärkamine esmaspäev üllatada. Hea ja halva tasakaalust rääkides satuvad nüüd südameseiskumise rohkem päevasel ajal, kui tööd on palju. Teisalt võimaldab pidev pühendumise kultuur ootamatult üle ohuolukordadele kiiresti reageerida ja nii mõnegi kurva sündmuse tagasi keerata. Öeldu jääb seni vaid oletuseks. Aga lõppude lõpuks võiksime anatud nutitelefoniga kaasneda ka midagi head. Kusjuures rõhk ei ole sõnal lõppude lõpuks.