Mõisakülas ma ei saanud, kui kaua olla? 80 teine main mõisus. 23. hommikul tuli Telegram Tallinnast Neeme Ruusi Telegram. Sõita kohe Tallinnasse oled määratud sotsiaalministri asetäitjaks, Telegrami tekst. Telegrami tekst oli, oli nii? Sõitke kohe Tallinnasse. Punkt. Olete määratud sotsiaalministri asetäitjaks? Ruus, muud midagi. Samal päeval sõitsin Tallinnasse. Õhtuks jõudsin Tallinnasse ja järgmine päev, 24. ma läksin sotsiaalministeeriumisse Sims uusi juurde. Hästi elav oli elu ja inimest oldi väga heas tujus pärast. Peab ütlema seda, et ega see Pätsi diktatuuri aeg või vaikiv olek, nagu ta nimetati, see rahvast rõhusika ja rahvas tundis ennast nagu surve all vabaks saanuna ja selle tõttu oli nii. Tavaliste inimeste meile oli väga-väga ülev meeleolu, pidulikuks meeleolu. Läksin siis 24. hommikul läksin Roosi juurde ja Ruus ütles. Lüüs nüüd on, meil on suur töö ees sina neid asju, tunnetused, sotsiaalkindlustust, nüüd tuleb teha kõik meil niisult progressiivsed, sotsiaalkindlustuse sotsiaalseadused, uued seadused, et välja töötada, on siin komisjon määratud ja vaat sa oled seal komisjoni esimees, hakati tuusijades välja tegema seadusi, tööseadusi, töö, andus, seadusi, seal oli igal igal alal nii tööstustöölist kui maatööliste kaubandustadest kohta, seal suur komisjon, seal oli üks 15 20 inimest. Mina ütlesin Ruusijaid, kuule Neeme et kas me ei tee mitte ilmaaegu tööd. Et kas neid seadusi vaja on? Aga praegu nad vaja teha, augud millegagi vaja täita, praegu me hakkasime neid igasugu seadust tegema, siis komisjon käis koos, sel ajal oli veel. Hommikupoole õhtupoole tegime hoolega neid seaduseelnõu siia komisjoni. Sel ajal olid kõrged tasud oli komisjoni liikmetele selle istung eest ma ei mäleta, kas kaks ja pool või kolm krooni oli istungi, kui kaks istungit päevas pidasid, kuusk oli päevas, aga kuusk oli, oli sel ajal hästi suur raha või võis paari kingi osta päris korralikke kinni kuuekroonist. Vaata nii, et me siis tegime terve trobikond igasugu kõige progressiivsemaid seaduseelnõud, mis võib teha. Ja seda me tegime peaaegu kuni kuni ülemnõukogu kokkutulekuni ja muidugi neist seadustest ja määrustest, mitte ühte ei kunagi kasutanud, aga eelnõudeks jäidki eelnõud, aga nähtavasti vaja oli, sellepärast et et rahvas ootas uuelt uuelt valitsuselt ootas midagi ja, ja oli vaja. Lehed andsid kogu aeg informatsiooni, ajalehe reporter käis komisjonis. Mis seadus see oli ja mis sealt tuleb edasi. Ajalehed olid sellest väga huvitatud ja kogu aeg andsid informatsiooni, mis aga tehakse, mis aga tehakse meiega, Muku tegime. Selle töö ja tegevuse käigus te kindlasti puutusid kokku Johannes varesega ja tema rahvavalitsuse liikmetega. Varesega, ma ütlen, varesega ei puutunud kokku nii palju, aga küll ma puutusin kokku Seprega päris tihti. Ta oli majandus, majandusministri asetäitja, sel ajal oli kokkupuutumise, oli mul veel Nigol Andresen, aga mõned korrad kohtusin Nigol Andresen ega kes oli välisminister. Aga teistega ma ei olnud tegemist, sest mul oli omal nii palju tegemist sotsiaalministeeriumi asjad. Siis need komisjonid, nii et ma olin nagu orav rattas, mul ei olnud ühtegi minutit vaba aega, niivõrd kibe oli töö ja päev oli võrd täidetud. Aga valitsus, istungid, valitsuse istungit, mina ei võtnud, osa ministri asetäitjad ei võtnud osa. Ja asetäitja võttis ainult sel ajal osa, kui ministrilt ei olnud kohal. Aga sel ajal oli väga palju tegemist, oli ka nüüd sotsiaalkindluse alal küllalt palju tegemist. Rahvas üles äratatud ja pulbitses rahvas otsis välja, pääsesid kodanliku aja umbsusest aga nagu alati niisuguse pööretega kaasa lööb ka põhjakiht mõningal määral ja see tekitas võib-olla rohkem pahandust meile kui nüüd kodanluse otsene kodanluse vastutöötamine, seepärast see põhjakiht sel ajal ta lõi rusikaga vinna. Albryotarre tegi igasuguseid rumalusi, tegi. Ta tegelikult ei olnud mingi proletaarlased, vaid lihtsalt põhjakihi esindaja lumpenproletariaadi ja need tegid väga palju pahandust. Kas või niisun näide siin, kui Nõukogude väed sisse tulid 1940. juulikuus tundi täiendav kontingent tuli sisse siis endised eesti kodanlikud väeosad need oma kasarmusse paigutati, mitte kõik, aga osa nendest suur osa paigutati ümber ajutistesse asukohtadesse, kooli maeti edasi. Ja vot siia Raua tänavale praegune googli tänav sinna koolimajja sonist 21. keskkool praegu siia paigutati kahjuks väeosas sidepataljon minu mäletamist paigutati? Jaa, Need olid rahulikult oma kasarmus tunnimees on muidugi väljas, aga leidus niisut, provokaatorid, kes ässitasid rahvast ka üles, et lähme, sõdurit, valged ja nii edasi ja võtan relvad ära ja nii edasi, lihtsalt provokaator Talibani ja siis üles ja läksid siis seda ründama, seda koolimaja asja siis taga, need sõdurid olid kõik koolimajas kedagi provotseerinud tunnimuseli väljast tunnimis täitsa muidu kohut ei lastud sisse tungida, avas tule ja haavas sealt paari paari inimest haavassis. Kergelt muidugi ta oleks võinud nad maha lasta, aga ta ei lasknud, ta lasi jalga ja puhta lasi, nii et et ainult haavatu saad. No see lahenes, asi lahenes ära, aga need ilmusid siis sotsiaalministeeriumisse üks kui kaks paljudelt haavata saanud, need haavad säuti kinni tõsistel, midagi ei olnud. Teistest pretensioonid, et nemad orkaanid revolutsioonis võitled ja ja nüüd on nad haavata saanud ja nõudsid valuraha. Ja siis, et riided on verega määritud ja uusi riideid ja kõik nii edasi ja nii edasi. Ja Neeme Ruus tuli neile vastu, maksti raha. Ma mäletan, üks mees hästi kalli ülikonna, uued särgid ja kõik kingad täie suus lasi omal välja maksta ja pärast seda siis ta saadeti Pärnu Pärnu sanatooriumis ka veel järelravil Pärnus natooriumele, vaat siis augustikuus. Neeme Ruus oli Moskvas sel ajal. Ta oli delegatsiooni koosseisus, kes taotles Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. Neeme Ruus oli siis Moskvas, mina olin asetäitja minu alla käis siis haiglates kui ka sotsiaalkindlustuskõik edasi ja vaata, helistas Pärnusse sanatooriumi juhataja. Vaat mis ma teen, see mees nime ma enam ei mäleta, ühtset joob, mängib kaarte, rikub rahu ja nii edasi, edasi, mis temaga teha. Patsiendid lisaks uksest välja, visake uksest välja neid lehti ja lisati tuulisest nalja. Seal tuli teine päev ministeeriumisse hirmsa skandaaliga, temaga on ülekohut tehtud, ta on haiglast välja aetud, sadam, kontrodon seal sanatooriumis. Öösel meie korraldusel valitsuse korraldus on täitsa välja visanud ja nüüd ärge enam siia tulge, pudu võib see asi teil halvemaks minna ja nii see asi sellega lõppes, aga ma ütlen niisuguseid põhjakihi esindajad rikkumist olnud väga palju. Rahva meeleolu. Valimised olid tollel juulis, juuli keskpaiku. Ja 14-l juulil kaks päeva valimised. Mina kandideerisin ka minu valimisringkond number, ma ei mäleta, aga oli. Pärnu-Jaagupi are ja tootsid sealkandis. Kandideerisite riigivolikogu teise koosseisu. Riigivolikogu istung toimus 21. juulil 1941. Jaamas siis kõige vanem riigivolikogu liige oli Janson. Riigivolikogu juhatajaks valiti feimer siis esimeseks abiks kvaliteedis ma Janson. Ja teiseks, abiks siis mitte abiks, vaid aseesimeheks. Teiseks aseesimeheks kirjanik Mihkel Jürna. Sekretäriks. Valiti Olga Lauristin ja sekretäri abiks Arkadi Uibo. Esimene aura küsimus oli. Küsimus riigikorrast selle ette Kantegi Lauristin ja ettekanne. Sisu seisnes selles, et on avanenud võimalus taastada Eestis Nõukogude kord ja riigivolikogu ülesanne on terav, aga kauaaegne unistus täide viia. Järgib küsimus, kuidas peamine otsustama oma riigivõimu küsimuse, kas jääme selle juurde, mis kaalutud ja leitud kerge olevat, mis juba läbi elatud ja mis on meile vaid hukatust toonud milles annab kelleltki usku, ei ole. Kas peame selle juurde jääma, mille rahvas on hukka mõistnud Andres üksmeelselt oma hääled töötava rahvaliidule, kelle poliitika, kelle eesmärkide suhtes kellelgi kõige vähemat kahtlust ei võinud tekkida. Eesti Töötava Rahvaliidu kandidaadid, olles proovitud töötava rahva huvide eest võitlejad ei saa poolele teele peatuma jääda, vaid nende eesmärk on töötavate hulkade vabastamine vabastamine lõpule viia, nagu seda on tehtud sotsialistlike vabariikide liidus. Kus on vastav nõukogude võim, mis on eeskujuks kogu maailma töötavatele hulkadele. Meie töötav rahvas on ajaloo lemmi sest kõik õnnelikud kokkusattumused on tahtnud, et meie võime oma kurnedendi turjalt maha raputada ja me tahame seda teha. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ja silmas pidades, et 21. juunipöörde tagajärjel toimunud riigivolikogu valimised 14-l 15-l juulil 1000 904. aastal andsid Eesti Töötava Rahvaliidu valimisplot platvormile rõhuva enamuse, kust selgesti väljendatud kõige laiemate hulkade tahe nii linnas kui maal oma riigi oma rahva saatust ise määrata ja kus töötavad hulgad töölised, talurahvas töötav intelligents pidulikult ja üks meetod kinnitas, esiteks, et kõrgem võim Eestis peab kuuluma rahvale ja ainult rahvale ja et on saabunud aeg luua tõeline rahvavalitsus, et Eesti rahva riigi õnnelikult ja vaba elu aluseks on tugev ja purustamatu sõprusliit tõesti ja suure nõukogude liidu vahel, kes nüüdsest peale peavad minema käsikäes. Elustatud ühisest tahtest võidelda Eesti ja Nõukogude Liidu rahvaste Paulia õitsengu eest. Teiseks, et laialdaselt töötava rahvahulgad oma suurtel meeleavaldustel on nõudnud Eestis tööliste ja talurahva Nõukogude loomist, mis väljeduka pöörumist. Pöördumises riigivolikogu poole. Sellepärast mina ettepaneku kuulutada Eesti vabariik sotsialistlikuks nõukogude vabariigid kus poliitilise võimualuse moodustavad tööliste ja talurahvanõukogud, kus kõik võim Eesti Sotsialistliku Nõukogude vabariigis kuulub vankumatult nii linnas kui maal tööliste ja talurahvanõukogudele. Milleks välja töötada, vastab deklaratsioon. Elagu Eesti Sotsialistliku Nõukogude vabariik. Lauristini ettepanek arutati läbi ja ja otsustati siis taastada Eestis just nimelt taastada Eestis Nõukogude kord. Selle järel. Samal päeval oli Neeme Roosi ettekanne Neeme Ruus tegi selle ettekanne. Aga läbirääkimised ja otsustamine jäid minu teada järgmise päeva peale. 22. päeval. Ma mäletada sellepärast, et kui läbi arutatud ja otsus vastu võeti Eesti astumisega Nõukogude Liitu siis kõik välissaadikud, välisriikide saadikud, kes viibisid riigivolikogu koosolekul. Need tõusid püsti. Nii kui see otsus on vastu võetud. Hääletusel tõusid kõik püsti demonstratiivselt ja läksid minema. Riigivolikogul välisdiplomaatidele eri eraldi loos oli saali poolt vaadates paremat kätt presiidiumi selja taga. Riigivolikogu saadikud kõik silmades. Mäletan seda nii, kui vastu võeti otsus Eesti astumise kohta nõukogude koos, kõik nagu üks mees, nagu komando peale tõusid. Püssi demonstratiivsed läksid minema. Sellepärast mul meeles, et see oli järgmine. Järgmine päev oli hääletamine. Siis seal teisel päeval oli veel väga asjalik ja, ja ettekanne oli Aleksander Jõeäär on maa kuulutamisest kogu rahva omandiks. Ajaloo hämarusse mattub aeg, kus eesti rahvas oli peremehed omal maal, kus kogu maa pul vabale rahvale. Nüüd sajandeid kestnud võitluste järele on Eesti töötav rahvas jälle saanud vabaks ja on jälle peremees omal maal. Sellele. Sellele vabale rahvale peab igavesti kuulma tema maad ja seda kindlustab vastuvõtmiseks esitatud põhilause maa kogu rahva vabanduseks. Selles asjas oli pikk ettekanne ja seda küsimust ei otsustatud ka deklaratsiooni vastu sel päeval. Vaid Gleb deklaratsioon võeti vastu alles järgmisel päeval, 20 kolmaldamal. 23. juulil võeti deklaratsioon vastu maa kuulutamisest rahva omandiks ja siis oli Samal päeval Oskar Sepreteganne pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimisest see Kanteet arutati läbi lühidalt ja ja otsustati pangad ja suurettevõtet natsionaliseeriti, no mis sellest koos selgust Wellsi meeltonian, see, et kõigil päevadel käisid mitmed töölisdelegatsioonid, käisid riigivolikogu saalis riigivolikogu tervitamas, ühtlasi oma soove avaldamas ka esimesel päeval nõukogude korra taastamise suhtes, teisel päeval oli siis see toetati Eesti astumist Nõukogude Liitu, ma kuulutamist rahvamaks, tööstust, natsialist, need sõid kogu aeg oli üks või kaks või isegi rohkem töölistelegatsiooni pidevalt käisid seal tervitamas ja oma suuniseid andmas. Riigivolikogu koosolekul. Siis 20 kolmandamal juulil tehti teatavaks. Et president Konstantin Päts on 21. Pärast seda, kui ta teada sai, et Eestis kehtest nõukogude kord otsustatud kehtestada nõukogude kord on andnud avalduse palve. Presidendi ametist tagasiastumise kohta 21. juuli õhtul hilisõhtul vist kell 10 või 11 hilja õhtul. Konstitutsiooni kohaselt. Endisaegse konstitutsiooni kohaselt sel juhul, kui presidendiga midagi juhtub või tagasi astub, sureb siis tema asendab teda peaministrit. Ja kuna päts olin tagasi astunud, siis riigivolikogu kinnitas peaministri varese ajutiseks presidendi kohustetäitjaks. Nii et vares oli siis sel ajal oli peaminister, aga kinnitati ühtlasi ka presidendi kohusetäitjaks. Siis sellel koosolekul valiti veel küllalt suur komisjon üks 20 25 inimest, komisjon valiti uue põhiseaduse projekti väljatöötamiseks. Ja siis valiti Chávez delegatsiooni, kes pidimine Moskvasse esitama Liidu ülemnõukogule. Eesti riigivolikogu palvet, vastuvõtt Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Seal muid asju sellel koosolekul sellega istungjärk, mis lõppes ka ja siis tulid kõige palavam päevad. Delegatsioon sõitis siit Eestist varsti pärast sõda, juuli lõpus sõitis delegatsioon ära Eesti vastu võtma Nõukogude Liidu koosseis otsustati kuuendal augustil. Delegatsioon sõitis varem ära, neid võeti seal Moskvas vastu ka külalisi sõitis Volga pääl laevaga näidati ühte teist teate vene külalislahkust, neid kostitati mitmed päevad. Nii et nad läksid ikka varem siit ära. Ja mina jäin seal palaval ajal jäin siis sotsiaalkindlustuse ministeeriumi üksinda. Minister Ruus sõitis ära, terviseala asetäitja hiiul sõitis ära. Ja ma jäin üksinda, aga sotsiaalministeerium oli sellel suur ministeeriumi, esiteks oli seal sotsiaalkindlustusinvaliidide kodud, haiglad, sanatooriumid ja siis oli veel puhkeparkide valitsus ja nende kõigiga palju tegemist. Eriti haiglatega oli palju tegemist. Sellepärast ma ennem juba rääkisin seda, et siin rahvas hakkas pulbitsema, kaua aega rahva Surval oldud, hakkas oma õigusi tundma õigust nõudma, aga sagedasti inimesed ei teadnud oma õigus õieti ja ei kujutanud seda Nõukoguliku eluga mitt õieti ette ja juhtus niisugust asja. Näiteks haiglates tehti ametiühing, tegi teinekord koosoleku keset tööpäeva ja tõmbas kõik selle keskmise arstid muidugi ei jätnud oma tööd hooletusse võid, arst oli ikka tegi oma tööd. Aga just nii keskmise astme alamastme personal tõmmati haigete juurest ära ja peetib tööpäeval koos Peeti, keset päeva jäid oma töökoht sinna sabasse ja peeti, mis juhus tuli ette, mitte mitte massiliselt, aga tuli just, et ma ei mäleta enam, mis haiglasi oli. Aga lühidalt leidis aset selles, selle ametiühing korraldas seal koosoleku. Arutati mitmesuguste olmeasju ja kõiki küsimusi. Ja lõpuks võeti, siis võttis keegi sõnad ja ütles vatt, et te tunnete seda Jaani Velsker või midagi keskastme tööta velsker, võib-olla tema, Jaan, neil ei olnud kade, nii, ma ei mäleta enam või Poltant Jüri või Peeter oli, aga ta oli mingisuguse keskastme töötaja, velsker, jamad, tinglikult imetadiavad vate kõik sojaani tunnete. Ta on töötanud juba üle 20 aasta, töötanud meil on töötanud selle professori käejäljes, selle professori käe all, selle professori käe all ja selle professor käe all. Ja tal on teadmisi, kogemusi kaugel rohkem kui mõnel noorel arstil. Ja sellepärast ma teen ettepanekut edutada, jaan arstiks, üldine aplaus. Üldine aplause ühel häälel kõik, aga seal koosolekul viibis ka kaks praktikanti üliõpilast. Kell oli vist kursusi juba läbi, tegid oma praktikat seal ja ja üks nendest võttis sõna ja algas samuti suurepaatusega, vat seltsimehed, et te kõik tunnete meie Miirad, Myra oli üks vana hobune, midagi viis, kuus satavad vana hobune, üks ruum. Ja sellega veeti siis surnukuurist, laipu veeti, et vaat te kõik tunnete Niirat. Ta on töötanud üle 15 aasta kohusetruult iga päevaga. Olgu külm või palav või vihmane või lumi mina ühtegi korda tööpäeva vahele jätnud. Ja sellepärast ma teen ettepaneku edutada admiral autoks. Sellest oli suur pahandus, oli muidugi seal asja, uuriti ja selgitati lõpuks välja ikad, et üliõpilased on lihtsalt nii nalja teinud ja kontod nad ei ole, aga see rikkus selle terve koosolekumeeleolu väga ära. Ja muidugi arstiks saanud ja ja üliõpilaste nali, vaat niisuguseid asju tulijate seltsimees. Millal tuli siis rahvakomissari nimetus? Pärast Eesti vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu võrdõigusliku liiduvabariigina kutsuti meil kokku riigivolikogu. Ja 25. augustil. Riigivolikogu võttis vastu uue, juba sotsialistliku vabariigi konstitutsiooni. Ettekande konstitutsiooni projekti kohta tegi seltsimees Johannes Lauristin, siis arutati läbi ja konstitutsioon võeti üksmeelselt vastu. Pärast konstitutsiooni vastuvõtmist kuulutas riigivolikogu end ajutiseks ülemnõukogus ja valis ülemnõukogu presiidiumi esimeheks Johannes Vares-Barbaruse ja ülemkogu presiidiumi sekretäriks Voldemar tellingu ja ja siis moodustati ka rahvakomissaride nõukogu. Ülemnõukogu presiidium tegi Johannes Lauristini ettepaneku moodustada rahvakomissaride nõukogu ja Johannes Lauristin esitas ülemnõukogule rahvakomissaride nõukogu koosseisu. Rahvakomissaride nõukogu esimeheks olles Lauristin tema esimeseks asetäitjaks Oskar Sepre, kes oli ka ühtlasi riikliku plaanikomitee esimeheks. Teiseks aseesimeheks Nigol Andresen, kes oli ühtlasi hariduse rahvakomissar. Üldse moodustati 13 Rahvakomissariaati pluss riiklik plaanikomitee. Ja teie olite mind määrati sotsiaalkindlustuse rahvakomissariks. Uues valitsus. Nende rahvakomissariaati paigutamisega oli esialgu justkui peamurdmist, kuna kodades aeg oli ministeeriumeid oli vähem kui nüüd uusi rahvakomissariaati. Näiteks majandusministeeriumi baasil tekkis Rahandusrahvakomissariaat, kaubandusrahvakomissariaat, kergetööstuse, rahvakomissariaat ja kohaliku Tööstuse rahvakomissariaat ja sotsiaalkindlustuse rahvakomissariaadi baasil tekkis kolm. Rahvakomissariaati tähendab sotsiaalkindlustuse, rahvakomissariaat, Tervisi, rahvakomissariaat ja Töörahvakomissariaat. No siiski, need said kõik ära paigutatud, selleks ajaks olid mõningad maad olid vabanenud saksa organisatsioonid olid siit lahkunud ja majad maha jätnud seoses sakslaste ümberasumisega ja nii nad paigutati. Härra ametiühingu nõukogu sai omale Tõnismäel Läti saatkonnahoone. Estonia puiestee 15 seal selles majas asub ka praegu sotsiaalministeerium. See maja oli paremal kuulut Puhkile, aga siis, kui mees sinna majja läksin, olid pukid sealt ära läinud. Ja kolisime sisse ja hakkasime poega tööd tegema. Suur osa töötajad, suurem, suurem jagu, ma ütlen töötajaid. Me saime endisest sotsiaalministeeriumist saime, need olid nii vilunud kohusetruud töötajad ja korralikud töötajad. Uusi tulid ka mõned juurde, aga need koosseisu komplekteerimisega ei olnud raskuse ja me saime päris korraliku. Võiks öelda päris korraliku aparaadi, saime. Esimene asi, mis me hakkasime vaatama, kõnni personaalpensionit, mis kodalase korra aeg oli määratud poliitikategelastele seminud, vaevas südame peale, aga. Ennem ei tahtnud seda küsimust üles tõsta, kui juba nõukogude kord on kehtestatud ja justkui oleks nagu alust olnud neid hakata, vaatab. See küsimus sai siis ülestõstetud vaadatud ja ma kaitse, rahvakomissar, nõukogu esimees, Lauri, seal etet. Nii palju on kodanluse poliitikategelastele on määratud personaalpensioni ja tegin ettepaneku, et ma peatan nende väljamaksmise. Et siis hiljem võidakse arutada kekas, anda kellelegi personaalpensioni ja kellele anda ja kellel personaalpensioni ei anta sel õigus saada tööpensioni, kui igal nõu kodanikul. Aga praeguses olukorras nagu ei oleks põhjustele personaalpensioni maksta ja panin, peatasin personaalpensionide väljamaksmise kuni personaalpensionite otsustamisele rahvakomissaride nõukogu poolt. Ja need personaalpensionärid üldiselt ei tõstnud protesti, välja arvatud Jaan Tõnisson, Jaan Tõnisson oli ainukene, kes tuli siis sotsiaalkindlustusministeerium minu jutule. Oli väga solvunud, et miks temal personaalpensioni maksmine on seisma pandud, et tal on Eesti rahva ees väga suured teened ja ta igati väärib seda personaalpensioni vana mees, tal ei olegi millegist elada ja nii edasi ja nii edasi ja nõudis, temal saaks seda personaalpension edasi maksnud. Personaalpensioni maksmine on seisma pandud, praegu seda ei maksta. Võite vormistada omale hariliku tööpensioni, kui soovite, ja samal ajal taotled rahvakomisjon nõukogule teil nüüd ka nõukogude korra personaalpension makstakse, no sellega siis ta rahunes, läks ära, aga hiljem ta muidugi mõttes nähtavasti järele ja jäise sai aru, ta personaalpensionäri taotust hiljem ei esitanud, Jaan Tõnisson aga minu jutul ta käis selles asjas, ta elas Tartus Tartust, sõitis Tallinnasse selleks oma personaalpensionär küsimust lahendada. No hiljem juba hiljem, siis me hakkasime ka personaalpensioni määrama. Mäletan ühed esimesed personaalpensionid, mis määrati, oli Anton Hansen Tammsaare lesele siis sai määratud personaalpension Oskar Lutsu-le siis Miina Härmale Halla haavale, Aleksandar lättele siis professor Ludvig Puusepale, tuntud kogu rahva poolt tuntud kultuuri- ja teadustegelastel ja siis sai ka määratud persuaal pensionil Jaan tompi emale jaltomp. Teatavasti 24. aastal lasti mahavälikohtu otsusel Jaan Tombeemale tai vana inimene juba raskes olukorras majanduslikult raskes olukord. Temal sai määratud personaalpension siis Jaan croixi vanematele ja peale selle no üle 20 kodanluse terrori ohvriks langenud seltsimeeste perekondadele, vanematele või abikaasale. Aga mul ei ole kõiki nimesid meeles, siis veel võiks öelda pensionite suhtes. Kaks rahvusvahelist lepingut tuli tühistada. Nimelt 23. detsembril 1918. aastal oli Eesti ajutise valitsuse esindajat Soomes sõlminud kokkuleppe niinimetatud Soome abistamise komiteega mille järel Soomest Eestisse klassist sõtta tulnud kodanluse poolel muidu klassi sõtta tulnutele maksti. Oli hitlerlaste pensioni maksmine. See oli üks leping ja teine leping oli sõlmitud Tallinnas 27. jaanuaril 1900 19. aastal. Eesti kodanluse ajutise valitsuse tolleaegse sõjaministri Konstantin Pätsi ja Rootsi majori Karl Mothandari vahel. Samasisuline tähendab Rootsist siia sõitnud palgasõduritele, kes klassisõjast osa võtsid kodanluse poolel neile kindlustati pensionit ja nende surmasaamise puhul perekondade ellujäämise puhul neile omal. Vaat neid pensioni kogu aeg maksti ja need pensionid ka siis. Rahvakomissaride nõukogu arutas ja võttis vastu niisuguse otsuse. Tunnistada. Nõukogude Sotsialistliku vabariigile mittesiduvaks ja tühjakslepingud, mis on sõlmitud seal need Soome sele abistamiskomiteega või selle Rootsi majoriga. Nii et need lepingud Me tühistasime kaera ja palusimets. Et liidu välisministeerium teeb vastavalt valitsused teatavaks. Kus asus 1940. aasta suvel Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Keskkomitee asus Tõnismäel see on Tõnismäe 16 vist praegu sama maja, kus praegu asub partei ajaloo instituut. Selle majaga oli veel üks huvitav seik selles mõttes, et et kui Eestimaa kommunistlik partei 1940. aasta juulikuu alguses neljandal juulil legaliseerus, siis ei olnud parteil amet ruume kusagilt saada. Aga seaduslikkusest peeti kõvasti kinni, maja oli vaja ja otsustati siis keskkomiteel maja osta. Leiti sobiv maja. Tõnis Mägi, 16 Joossete see maja ära. Mina minu teadmist mööda selle maja eest maksti 50 miljonit senti ism miljonit senti ja see maja kuulus tuntud relvaga Hubele Boris Lindele, hoide Boris Linde. Minu teada oli ka see mees, kes osales eesti kodanluse, sõjalaevade Lennuki ja Vambola mahamüümis Ahcetamise operatsioonis Peruu lastele. Nii et see maja osteti 50 miljoni sendi eest. Boris Lindalt ja keskkomitee kolis sinna sisse. Seadused geeni pida veel nii karv sel ajal, et kuigi oli teada, et see maja võib-olla paari kuu pärast taitsiooniseeritakse sel ajal natsionaliseerimist joonide Maioosseti. Et kuna juba oli selge, et üleminekul nõukogude korrale sotsiaalkindlustusseadus nähtavasti peaks tulema samas kui teistes liiduvabariikides, aga millal uue sotsiaalkindlustussüsteemi üleminek oleks, seda sel ajal keegi ei teadnud, aga ette valmistada vaja oli sel ajal väga paljud töötajat ei valda olnud vene keelt ja need eeskirjad olid vene keeles määrused, seadused, paljud ei valdan vene keelt ja mina ise valdas vene keelt ka väga-väga-väga. Nõrgalt oskasid nad aga nõrgalt. Siis tuli mul lihtsalt mõte, et me tõlgime kõik need määrused ära, Vene föderatsioonist kehtivat sotsiaalkindlustuse seadused ja määrused ja rakendamise juhtnöörid ja nii edasi, edasi. Tõlkisime ära ja kuna mul oli hea vahekord vanast, töötasin tööinspektsioonis ja oli head suhted Eesti haigekassade liiduga siis saime kokkuleppele. Määrused avaldati tõlkena, Eesti haigekassa liidu ajakirjas. Töö ja tervis? Mäletan, üks paks number oli ainult neid tõlkemäärasid, nii et me saime need. Juba septembrikuus tulid töö ja tervist välja, määrusult eesti keeles olemas. Ja Me saatsime laiali ka kõigile sotsiaalkindlustusosakondadele maakondadesse saatsime laiali tutvumiseks ja selle tõttu hiljem, kui kümneldaval novembril kehtestati riiklik sotsiaalkindlustusEestis nõukogulik sotsiaalkindlustus siis olid kõigil juba need määrused kõik olemas, haka võtta, kätte hakka tööle, ei olnud enam midagi tõlkimistajaga otsimist, selles mõttes läks hästi. No uut seadust ei olnud. Tulevasi seades tõlgiti esmakasudes aega, käisin suuremates invaliidide kodus, mis on, olukord on seal, kuidas hoolealused elavad? Mäletan, käisin Tartus. Tartus oli riiklikud pimedate asutused. Seal oli pimedate kool ja siis olid pimedate õppetöökojad, jääb ka päris töökojad, kui me läksin sinna, Tartu jõudsin, ma läksin Tartud poest läbi ja ostsin ühe kottide kompvekke hääd kompvekke, šokolaadikompvekid. Palusin leid, mis kõige suurem, kõige suurem kott, mis seal on, neid oli umbes vist kahekilone või kolme kilovatis kottidele andsin kompveki täis panna ja ja võtsin seal kompvekikotid kaasa, aga jätsin tema autosse ja siis käisid need töökohad läbi, siis koolijuhataja kutsus mind aulasse. Lapsed olid seal üles rivistatud. Ja õpetajad olid seal ja lapsed siis laulsid, väga ilusti, laulsid loomul, tulid kompvekid meelde ja ma läksin autost, tõi need kompvekid sinna ja andsin need kompvekid lastele. Aga pärast koba juba tartust ära sõitsid tee peal. Ja hiljem ja ka praegu veel millegipärast on justkui piinlik on, et ma sellel aastal kompvekke viisin, selle naise pärast hakkasid mõtled, et et õpetad või pott mõtles, et vaat kus rahvakomissar, aga nüüd otsib omaldist odavat populaarsust, toob lastele kompvekke kaminaheiteid kompvekke, mitte mingisugust populaarsuse pärast, aga no need olid nii lastekodu lapsed, pimedad lapsed ja, ja, ja no iga laps, kohvik, armastus, nii et ma selle kottide kompvekke ja see pole praegu meeles jäikuma, mõtlesin mul ikka nüüd, kui piinlik, et oli mul vaja neid kompvekke viia.