Lembit Lüüs 1941. aastal, teie olite vabariigi valitsuses sotsiaalkindlustuse rahvakomissar. Missuguseid ülesandeid tuli teil täita sõja ajal? Sõjaaeg nõukogude tagalas oli minu ülesandeks evakueeritute abistamine. Esiteks neile materiaalse abi osutamiseks rahaliste toetuste andmises. Samuti ka evakueeritute tööle suunamiseks töökohtade leidmiseks. Sai korraldatud mitmesuguseid kursusi, õpetati mitmesugused tööalas, inimestel jäi tööle Suhatud. Neil oli evakueeritud. Abistamiseks oli moodustatud küllalt laialdane võrk kõigis oblastites ja liiduvabariikides, kus asus suuremal hulgal Eestist evakueeritud inimesi. Seal olid määratud volinikud oblasti volinikud ja isegi kus mõnes rajoonis oli väga suurel hulgal eestlaseid. Seal oli ka rajooni kohta oli volinik määratud. Ma näiteks mäletan, Tšeljabinski oblast oli Uwelca rajoon ja Talmaator rajoon. Ja seal olid Kairo rajooni volinikud. See nende abistamine käis siis volinikute kaudu. Peab ütlema seda. Liiduvalitsus osutus meile küllalt suurt abis. Tandades rahalisi vahendeid anti vaid ka mitmel mitmel korral eraldati jalanõusid, saapaid, vilte sitsiriiet, voodilinariiet ja puhvaikas ja mitmesus, riide varustatud. Need said siis evakerdada, vahel välja jagada. Nii et evakerd abistama. Seal ma töötasin 1944. aasta veebruarikuuni. 43. aasta lõpul läksin ma viidi mind üle Moskvas ja 1944. aasta veebruaris. Mind määrati toiduainete, liha-piima- ja kalatööstuse rahvakomissariks. Esialgu määrati kohusetäitjaks paari kuu pärast määrati parava komissariks. Kuigi tööstust ennast ei olnud Töö ei olnud ja ennem sõda oli toidutööstuse rahvakomissar, ollu oli Sauer. Aga Sauer teatavasti jäi Eestisse. Nii et evakuatsiooniks olles rahvakomissari ei olnud, oli ainult rahvakomissari asetäitja August prink. Objektiivsuse huvides tuleks lisada, et Sauer jäi võrdlemisi segastel asjaoludel Eestisse. Tema jäi segastel asjaoludel ja räägitakse seda, nagu ma kuulnud olen, et järgmisel päeval pärast Tallinna okupeerimist oli ta ilmunud politseijaoskonda ja teatanud, et temal rahvakomissar Sauer temaga mitte midagi toimunud. Ma tean, kindlasti ta teenis Saksa sõjaväes. Olime Hauplani auastmes nähtavaste ta midagi sakslastel pideveepa, sellepärast samal ajal kui, kui päris väikesi inimesi, uusmaasaajad ja kommunistliku noor ja ilm armutu sakslased hävitasid partei liiget ja rahvakomissari. Et temale midagi tehtud, vaid vastupidi, võeti Saksa sõjaväkke teenima mingit teenet sakslastest pidid olema, mis need olid, seda ma ei tea. Ja nii siis teie asusite teise rahvakomissariaadi etteotsa Moskva. Määrata raha kogumiseks ja oli rahvakomissari asetäitja, Princoli prink oli hakatud moodustama väikest kooperatiivgruppi. Seal oli kaks või kolm inimest, oli sel ajal, veebruaris, mäletan, oli Oskar Tarikas, oli Andreas Üprus, oli Vistwitkin, olid need olid kõik mobiliseeritud ohvitseri operatiivgruppide moodustamiseks oli inimesi vaja ja kehtis nisu kord. Et meie rahvakomissaride nõukogul oli õigus sõjaväest välja võtta, laste mobiliseerida ohvitserireisid reakoosseisus ei saanud võtta need aga ohvitseri õigus rahvakomissari nõukogule oma käsutusse võtta spetsialiste, spetsialiste ja niisiis hakkasime neid kavasid tegema, kuidas Eestis seda toiduainetööstust jalule panna ja edasi arendada. Ja tasapidin armeest tuli, uusi inimesi tuli juurde, iga nädal ikka tuligi, juurde tuli ka kohalike Venemaal elanud eestlasi, üks naine tuli meile kalt, Elfriede Tamm tuli meile grupis, oli varemalt raamatupidaja olnud. Me määrasime tema siis rahvakomissariaadi pearaamatupidajaks ning kogunes umbes kümmekond inimest seal operatiivgrupi, nad elasid krobottkini tänaval. Seal oli üks ühiselamu ja niisuguseid operatiivgrupid olid ka kõigil teistel rahvakomissariaadi. Need oli suur suur kollektiiv, kogunes operatiivgruppidest. Sel ajal sai siis ühendus võetud ka liidu vastavate rahvakomissar raatidega. Meil oli rahvakomissariaat, haaras toiduainetetööstuse, liha-piima- ja kalatööstuse. Üks rahvakomissariaat oli Eestis, aga liidus oli sel ajal kolm eraldi rahvakomissariaat. Nii et ma nende kõigi kolme rahvakomissari tega võtsin ühendust. Ja neile muidugi see ei meeldinud, et mikspärast nii ühinemine peaks olema igale veel eraldi. Et mis Eestis on, et ei, ei tunnista liidu korda, toiduainetööstuse rahvakomissar Soto Vassilis foto, väga intelligentne inimene ja väga tore inimene ja tema ei teinud sellest asjast küsimus, suitsis oma asi, kuidas te paremini hakkama saate, tehke kuidas tahate. Nendega sai kontakti loodud ja siis sai neid ka palutud, et neil nüüd ikka lähemal ajal seisab ees Eestisse minek ja palusime, et nemad kui liidu tööstustes kusagil töötab eestlasi, spetsialiste, kui need on nõus Eestisse tööle tulema, siis me palusime, et nad annaksid meile teada, saaksime neid Eestisse spetsialiste tööle viia. Moskvas need vähesed olid, aga hiljem hakkasid seal Narva juures lahingud pihta ja oli arvata, et Eestis mine keeson. Kas juuni lõpul või juuli alul. Meie operatiivgrupid viidi kõik Leningradi, Leningradis tulid siis veel juurde, tulin Jacob kirss, tema oli omal ajal lõpetanud Treffneri Gümnaasiumi ja siis Venemaal hiljem lõpetanud polütehnilise instituudi. Ja ennem sõda oli ta töötanud õlletehase peainsenerina Leningradis Mesis täiendasime oma varustust, oli juba Moskvas olles liidu toidan Tööstuse ministri Zotov, hakkasime Leningradi minema, siis ta andis mulle Willis, sõiduauto. Ütles, et seda saab Leningradist kätte, ma ei mäleta enam, mis kusagil tehased või baasist Leningradi liha. Piimatööstuse minister andis veoauto ütleskatleinikaadist sate kätte. Aga kalatööstuse minister, ta ütles, et võtan, võtan Leningradist kala võrkusi, kui tahad, need profibaasist saime 14, kaks sõiduveomasinad saime veel juurde. Neil oli siis oli kolm veomasinat oli enne meist tulekut villis sõiduauto. See oli vist 13. augustil. Me saime Leningradis teadet võrul vabastatud. Ja siis me hakkasime kohe järgmisel päeval pidime sõitma Võrru. Ühest baasist saime kalavõrkusid nii polgu auto, terve auto, koorm, kala, võrkusi. Aga me ise sõitsime rongiga terve ešeloni, seal operatiivgrupid sees. Jaamades tuli siiski siin ja seal jaamades peatud, sa pead sõjavee ešelonis sõitsid mööda aga see natukene pikem peatus, ei mõnetunnine peatus, mäletan, oli luugas. Nuga oli hästi, härra purustatud, seal olid, varemeid oli, õigeid maju, ei olnudki näha, olid varemed, aga mis terve oli vene kirik oli seal. Jaama lähedal oli terve maja ümber kõik hävitatud ühe maja varemete juures peatusime seal üks naine kahe väikse lapsega. Ja selgus, et see naine oli eestlanna, rääkis eesti keelt, rääkis maja oli ära põlenud, mees oli sõjas, kus mees sellist meest ei teadnud, midagi. Elas tema siis maja all oli kartulikelder või niisugune väike kelder, maja oli pealt allapoole, ta vundament oli akordion, oli püsti. Vaatasin vene kirikut, vaatasime ka seal, see oli täiesti terve seal üks vanamees oli ja ta siis hakkas meile suure vaimustusega rääkima, sakslastel seal kirikukella ära viinud ja ütlesid, et et 20 20 meestelt neil aldist raske, kellelt 20 meestelt neil andis suure vaevaga nad jõudsid seal kella ära tirida. Aga sakslased ei olnud seal kellas, on kaasa Jesse gensoni kusagil maha jäänud hiljem toodise Kell tagasi kirikukell. Siis ta ütles hakat, vaat 20 sakslaste joonud ära vedada, aga sealt mõne mehega toodikel tagasi ja kellaks üles torni tagasi rääkis. Me nüüd kahtlaselt sellele, et kuidas kell sai see torn tagasi minna. Siis ta oli väga solvunud selle, tema luges seda nagu imet, Kell läks ise torni tagasi. Sealt luugast sõitsime edasi. Ja siis järgmine peatus oli Pihkvas muidugi peatus. Aga siis Pihkva ja Irboska vahel seal, kus vanast läks Eesti ja Venemaa piir, vana piiri peal peeti ešelon siis kinni. Rahvast tuli vagunitest välja seal piiri peal ja seal oli siis väike lühike miiting oli Eestis minekut ja ma mäletan seda neist asjad. Paar inimest mäletan, kes laskusid põlvili maha ja andsid maale suud. Sealt siis pärast miitingut istusin rongi tagasi, sõitsime võrgu. Võru oli Khani kohati põlenud, aga mitte väga hullusti, pidime sisekorterit otsima. Läksime ühte majja, seal oli mingi sakslaste väeosa ennem olnud, Toad olid need saksa saksakeelseid dokumente kirjavahetust täis ja seal olid õlgi oli sees seal toas magatud, need naha olid mingid sõdan osali olnud. Mina Võrut ei tundnud, aga hiljem selgus, et sattusime Kreutzwaldi majja. See oli õhtupool, kui me jõudsime Võrru õhtu eel. Järgmisel hommikul hakkasime ringi vaatama, Võrus ei olnud toiduainetööstuse ettevõtet. Oli ainult piiritusetehas, oli Sibiri täis, küll oli küllalt suur, piirdus tehas oli piiritustehase, meid sisse ei lastud, seal sõjaväe Valdlus, sõjaväeline valve, naljas, astusime ühendusele ülemustega. Need ütlesite praegu ei anna teie kätes piiritusevabrikud. Et neil on seal trofee piiritus sees. Vaat see on maha jäänud ja see on nende trofeed, piiritus on sees ja vakku piirituse oleme ära viinud sealt välja. Vaat siis võite saada, aga praegu praegu nihaago, piiritus sees on nii kaua meil seda teha ja nad seal meie trofeed. Ega need ei oled korpuse üksused, ei need olid üks vene väeosa, ei olnud Eesti korpuse mehi seal ei olnud üldse. No see oli veel linnatapamaja seal või oli see väiksem, tapamaja? Ja läks mõni päev mööda kolmandama balti rinde tagalaülema esindaja võttis meiega ühendust ja tegi niisuguse ettepaneku. Et kas meie ei oleks nõus. Neil oli loomi, mis sakslased olid talurahvalt kokku röövinud, loomi kiire taga naljalt ei suutnud loomi kaasenessegi, vaat need olid langenud, need loomad siis loomakarjad, meie väeosade käteosa. Muidugi nad tapsid neid süüdistada, aga neid loomi oli siiski rohkem ja väeosad liikus edasi. Neid oli tülikas kaasa lüüa. Ja värske liha seis säilib ka ja polkovnik tegi niisuguse ettepaneku. Et kas meie ei teeks sellest lihast nele vorsti. Võru tapamaja, Võru tapamajas, tapamajas enese siis saan teha ka seal üks vorstitööstus oli endine vorstidest, kus liha saida tappa, mast Aid tappa. Mina ütlesin nii, et võib-olla on õiged need loomad, on need, need on mitte Saksamaalt toodud loomad, vaid siit on eesti talupoegadel kokku röövitud loomade talumeestel need loomad tagasi anda. Tagasiandmist ei olnud juttu ja ütles, et ei, et seal nende trofeed, nemad ei saa anda seda kellelegi välja. Ja võib-olla ei oleks ka nendest loomadest alamelu looma saanud, sellest loomad olid pikka aega lühmata lehmad ja tont seda teab, kas nad oleks midagi nendest lehmadest saanud? No mina mõtlesin, et hea küll, et me katsume võimelisa vorsti teile teha. Aga niisugune tingimused, et vot meil on alati Meli piiritust. Meie piiritus on teie käes ja 10 tonni piiritust. Ma nõudsin. Piiritust oli meil vaja muidugi mitte joomiseks, aga piiritus oli sel ajal nii kullaga sillas, tema eest võis kõiki asju saada ja kõiksugutoimingut tema Arnold teostada oli teine valuuta, teine valuutasõjavalu sõja valuuta. No tagalaülem esindaja pidas seal kümnetodi paljuks ja pakkus viis tonni siis kauplemise mõni aeg ja leppisime kokku, et annab meile seitse tonni piiritust. Ja me olime nõus siis loomi tapma ja Wordsi tegema. Seda seitset tonni piiritust, ma ei võtnud mitte kõik omale oma rahvakomissariaadi täitsa ainult kaks tonni. Aga kaks tonni, ma ütlesin tervis, rahvakomissariaadi, seltsimees Hiiunile andsin. Sellepärast, et temale haiglad, apteegid ja vaevalt et seda piiritus tonni ja andsid siis arstirohuks kaks tonni piiritust, siis poolteist tonni. Mainisin rahva komistate nõukogule, seal juba viis ja pool tonni ja siis pool tonni. Mainisin kommunaalmajanduse rahvakomisjoni Ingarle koostanud, siis andsin pool tonni, andsin põllumajanduse rahvakomissari, Aabel selle ja saad veel mõnedel andisid veel nii 100 200 liitri kaupa, rahvakomissariaadi ka, et igaüks midagi sai. Oli sellest üritusest siis tõesti kasu? Hiljem, ja hiljem oli kasu seepärast pillitlust tarvitasime põhiliselt bensiini hankimiseks ühest bensiinivarustust sel ajal ei olnud kusagilt, kuigi autod olid sõita ei saanud. Bensiini puudusel, aga sõjaväelastel sai bensiini vahetada. Niisugune taks oli minu teada, mina ise ei ole kunagi vaheldad. Meil oli transport, osakonna juhataja oli seltsimees Rebas. Venemaa eestlane, väga niisugune arukas ja operatiivne mees oli. Mina ütlesin kõik selle piirituse rebasekorraldusse ja tema neid vahetus operatsiooni tegi. Kus ja kudamoodi sellest mina ei tea, aga kuulsin ma nii, et et kurss oli sel ajal nii üks pudel piiritust ja vaat bensiini. Ja nii siis rahvakomissariaadi Sõitsid nii sõitsime, mitte rahvakomissariaadi autod ei kasutanud seda kuigi palju, seda bensiini ära, aga hiljem, kui me jõudsime juba Tallinnasse Tallinnas Joakas leiva väljavedu ja see käis kõik, meil ei olnud ju mingit bensiin, ei olnud nii, et selle bensiiniga pidime elama. Nii me siis seal Võrus olime, jaa. 25. maal. Jah, 25. augustil saime teada, et Tartu on vabastatud. See oli muidugi oli vaja kohe Tartusse sõita. Aga mõtlesime ennem Võrust lahkume, teeme Võrus Väikse lahkuvuse peo. Miks see lahkumise peo nüüd ette võtsime, sellepärast et Leningradis tõime terve autokoorma, tõime kala võrgusi ja Võrus olles. Ma saatsin sellises Malderi Peipsi äärde, oli plaanitud, et mandar jääb kalatööstuse peale, jääb tööle, tahab Peipsi äärde, vaatab sealt need Peipsi-äärsed, kalapüük, tartellid vaatab läbi ja paneb nad juba kala püüdma. Jaotab neljana võrgud välja, aga ilma tasuta meie sai ise nende võrkudest midagi makstud ja ja kalamehed on muidugi väga tänulikud ja olite valanud kaks kasti suitsukala, no ma ei tea, kui palju seal seal kastis on, kas kuus-seitse kilogrammi teatrist madalat lamedat, kassid on kuus seitse kilogrammi poolt kassi suud. Tema jõudis just 25 ka hommikul Võrru tagasi ja me saime teada, et Tartu on vabastatud päeva ukse ja kalakassid on, olid tulnud ja kusaldasime kala, kas ta hakkab edasi tartu vedama ja siis otsustasime, et teeme lahkumise peo? No ja siis ma pean ütlema seda, et kuigi meil oli kaks tonni piiritust, mitte ühtegi grammi sellest piiritust joomiseks ei olnud tarvitanud vat lahkumise puhul, siis ma lubasin, et võtame sealt, siis ma ei mäleta, kas liitri osa või poolteist või paar, see oli esimene kord, kus me piiritust tarvitasin ja, ja ka viimane kord. Ja ma sain tänaval seal kaistade majas sain kokku pinnaga ja lautoriga ja kutsunud nemad ka, vot nii. Me pidasime lahkumispidu keskööni, mõlemad olid väga ülevas meeleolus, pinna eriti oli nii väga ülevas meeleolus. Ma saatsin nad maja uksest välja natukene edasi ja sealsamas majas üks, üks mõnikümmend meetrit edasi oli teerist ja teeristil oli reguleerijad sõjaväelane tütar smundas automaat rinna peal ja ja Lauter läks kohe selle regu seeria juurde ja tahtis seal reguleerita hakata. Kaisuta oli heas tujus ja mina ehmusin kohutavalt ära. Deka süvaväeledena, automaat käes, aga, aga see tüdruk oli ikka tore tüdruk, ei pahandanud Watney naljatada, sekka lükkas teda eemale ja mina Zaitset lauka lihtsalt tüdruku juurest ära. Järgmine hommiku kohe vara, hakkasime sõitma Tartusse. Varemed suitsesid, laustuld ei olnud näha, aga need vanad varemeid tukid? Ma mäletan, suitsus seal linnuseid mahajäetud inimesi ei olnud. Ja sakslane oli teisel pool Emajõgi. Mina Tartut. Hästi, tundsin sel ajal vana tartlane ja ma olin Tartus ülikoolis käinud ja hiljem Tartus 36. seitsmendal seal töötanud ja teadsin, kus need Tartu tööstused kaon saada. Jääksin ka ja arvasin Kula saksolon teine pool jõge, siis peame jõest võrdlemisi kaugemal hoidma ja läksime Tiigi tänaval, oli, nimetati tiigiveskiks, omanik oli varemalt jänese Veskulise tiikides, kui terve ja seal oli sissi jänese elumaja kõrval kohe kahekorruseline maja oli puumaja, mahtusime ära, kõik, see oli küllalt suur maja, naised jäid sinna maja korda, sätti metsanädalal saab. Aga me läksime kohe siis tööstusi vaatama. Endine A Le Coqi õlletehas. Õlletehas oli terve. Ja kuna kirss oli varemalt olnud Rostovi olla teese peenser ja ma võtsin siis kirsi kaasa. Ja sõitsime kipsiga õlletehasesse. Ja seal oli paar-kolm naist, oli juba ees ja üldse peab ütlema, et kõigis tööstus, kus me käisime Üksikud töölised seal kaks-kolm inimest ja oli ikkagi välja tulnud. Ma juba Kirsist rääkisin, et ta oli nii haritud mees oli ja väga puhtalt rääkis eesti keelt. Aga riides oli temani täitsa vene moodi, nii nagu mingi kolhoosi esimees tal oli, kinnast nurka oli seljas. Ja siis oli niisugune hästi peenikene, lahkvihm oli selle kindlasti Horka peale särikult, et jalas ja ta nägi välja tõepoolest, kui mingisugune vene kolhoosi esimees. Ja vaata üks laine ühmassalt vist kusagil teisele naisele ka. Et vot, kus vana vene karu need. Kes selle peale vastased, et külmas varasel naine arvas muidugi, et seal venelane eesti keelt ei oska, veel ette rutates peab ütlema seda, et kirss oli väga südamlik inimene ja tema nende töölistega väga kiiresti leidis ühise keele. Ma mäletan, septembri esimestel päevadel tekkis tartust küllalt kriitiline olukord, sakslane üritas väga suurte jõududega Tartut tagasi. Ta kriitiline olukord oli seal lood. Ja seda tundsid ka tartus, Olejat näevad kirss mulle hiljem, rääkis pärast, rääkis, siis naiste esindajal on tema juurde ja ütled katkersak omavahel arutasime et kui midagi peaks juhtuma, et sul oli vaja midagi kartla. Et küll me su ära väidab, et kui mitte mujale, siis homod rukonna õlletehases selgus, et õlletehases oli mitu 1000 liitrit Saksa õlut nimetati kriiks piir sõja, elu sõjaõlu ja see oli kraadide poolest nõrgem, lahjem õlu kui meie õlu. Nii et ta meie standarditele ja nõudmistele vastanud ja nähtavasti oleks müüa teda ei oleks tohtinud, oleks pidanud võib-olla kanalisatsiooni laskma. Me Kirsiga arutasime, et ei, et me teda kanalisatsiooni ei lase ja siis ilmus sinna üks sõjaväeautoga. Ohvitser tahtis õlut saada, kirsi karutseb, et mis, et sina palju raha käest palka saavad. Raha kusagil kulutada ei ole, et nii me selle õllesõjaväe ära ja kirss hakkas seda õlut müüma, sest müüs täishinnaga Nigulas õlle hind oli ja sõjaväelast sai teadet, sealt müüakse õlut ja väga palju sõjaväelast. Autis hakkas õlle järel sõitma. Me villimisliinid ei töötanud. Ja pudeli õlut ei saanud muidu kanda ja ka töölisi meil ei olnud. Aga õlu olil laagri keldris oli ja selle tõttu võib-olla terveks jäi ka pärast sõjaväeosad olid ennem seal õlletehase läbi käinud ja õlletehasetornis oli sõjavaatluspunkt oli veel üleval, aga õlu oli alllaagri keldris. Ja nad ei leidnud seda laagri keldrist ei osanud sealt kätte saada ja ei saanudki kätes õlut. Nii et me hakkasime õlut laagri keldrist välja andma tehase teiselt poolt küljest Emajõe poolt küljelt mäe külje peal nisutee läheb sinna, masinad sõitsid sinna ja seal seal oli teisel pool jõge saksa, teisel pool jõge. Ükskord tekkis ka nisuolukord, et sinna oli vist palju autosid, kümmekond masinat, sõjaväemasinat tekkis neil omavahel tülid järjekorra pärast, kes on esimese järjekord laeti segamini ja see tüli oli vist kaunis suur, seal teed saksale, märkas sakslane, tõmbas tule peale suurtükitule, aga muidugi vigastada keegi ei saanud, mürsud selle lähedal langesid, saba läksid laiali. Pärast seda vahejuhtumit kirss tegi niisuguse korralduse, et sinna. Me küll ei peale seda laagri keldri ette või sõita ainult ühekaupa üks autod, teised pidid olema seal taga puude all varjus ja üks autose õlle kätte sõitis häda, siis võis teine sõita, Need vannika kõva kord maksma ja see õlle müük seal käissis. No elu oli meil, ma ütleksin, nüüd elasime seal Tiigi tänaval, selles jänesemajas. Leiba meil ei olnud. Ja üldse meil mingid toiduained ei oldud kaasa toodud ja tartust ei saanud ka mingit toitu, ainult. Aga naised vaatasid veskid üle, leske kuludes leiti seal jahu. Naised tegid seal siis jahuputru tehti ja, ja pannkooki tehti siis väga rikkalik moosikelder oli jänesel, et moosisai söödud. Porgandit kasvasid kaalikad, kapsad, peedid, need neid said võtta, liha meil ei olnud, aga nendega me siis elasime ära. Tihasesse Vi nimetasime juba ka direktorite kirsi pani mulle teater kohe, nii, põhiliselt, aga teistes ettevõtetes. Nimetagem siis direktori kohusetäitja nendest töölistest, kes oli sinna kohale tulnud kaks või kolm tükki kohal käisid ja üks sai siis võetud talantult lihtsalt dokumente, tol määratud selleks direktori kohusetäitjaks, ankeet ega midagi ei vaatanud, peaasi vaatasin, et ta on kirjaoskaja inimene on. Keegi pidi ju jääma vastutajaks. Palusime kaad nad oma endisel töökaaslasel, kus annaksid teada, et nad tööle tulevad ja registreerige, et me hakkame varsti hakkame tööle. Aga üldse Tartu oli sel ajal väga vähe rahvast veel, Tartu oli peaaegu rahvast ühistänaval väga vähe rahvast liikus. Ma käisin ka mõned korrad, käisin Tartust võrusse pärast rahnu komisjon, nõukogu asus Võrus. Ja ükskord Võrru sõidu eel kirss mulle ütles, et kuule et mul on kogunud juba raha. Ma ei mäleta, kas oli 72 või 74000 rubla, igatahes üle 7000 rubla on raha kogunud õlle õlle nüüs, jah, ja ütles, et et vaata, et sa lähed Tartusse raha kusagil all ta ei saa ja maa oma käes hoida ei taha, et seal raha võib-olla võta kaasa viidema Võrru kõigi pangaosakond Võrus töötas. Ma ütlesin, et hea küll, hästi, et ma võtan raha kaasa ja siis raha oli Kersil kahes kartulikotis oli. Mina seal raha üle lugema ei hakanud ja, ja mina võtsin kotid, vastad, viskasin Willis taha tagaistmete põrandale. Viisin selle raha siis Võrru. Võrust läksin riigipanka ja ütlesin, et mul vaatasin 70 12 4000 rubla raha. Palun, kas te võtate vastu jalate, mul kviitungi kirstus, ma ei andnud mingit allkirja, kui raha kirss mu käest ei küsinud ka mingit allkirja, vaid lihtsalt andsid koti minu kätt. Ja pangas tehti kotid lahti ja, ja ehmatasid, et kuidas nii, et rahad on kõik segamini, et nemad nii vastu võtta ei saa. Sellel rublalist kolme rublast, viie rublase, 10 rublase kõikult segame kahes kotis ja nõuti minu käest, et raha tuleb sajakaupa pakki panna ja spandar ümber panna, et nemad nii vastu ei võta. Kaks kartulikoti, kust mul aega sorteerida rubla ja kolmekaupa sajalised pakilist lugeda. Ma ütlesin, et minul ei ole aega seda, et kui tahate, võtke, kui tahate, päevin raha tagasi ja, ja aga selgus, et neil ei olnud pangas, ei jätkunud rahamärke palga maksmise eest ja pidasid omavahel nõu ja võtsid siiski need kotid vastu. Jätsid need kotid sinna ja, ja õhtul, kui ma siis hakkasin õhtu eel hakkas ära sõitma võrust tartu tagasi, Läksin pangast läbi ja täpipealt klappis niipalju kui kirss ütles, et seal rahabid olema. Pank andis õiend ka toiduainetes, rahvakomissarid nii palju raha on vastu võtnud ja selle pangakviitungi kuva Tartu jõudsin, andsin Kirsile üle, et vaat siin on siin tundub, et raha on üle antud. Seitsmeteistkümnenda maa septembri hommikul. Mina olin juba üles tõusnud. Aga see oli kaunis, varral hakkas väga tugev suurtükimürin ja lennukite undamine. Siis me arvasime, et nüüd läheb siis pealetungiks. Saimegi teada, et Tallinn vabastatud ja siis oli kohe vaja talides sõita. Saime seal teatrist 22.-ni, õhta eel jõudsime järgmine hommikul vara, sõitsime välja selle Willisega ja siis viiekesti. Ülejäänud operatiivgrupp pidi siis veoautodega järel tulema järgmisel päeval just narrast, nii et tont seda teab, mis ees on, et võib-olla tuleb teil tagasi tulla nihukese hommikul välja sõitmas, Jõgeva kaudu sõitsime ja juba varsti pärast Tartut. Sakslaste laip oli palju kraavides tee ääres, aga eriti teest natuke eemal, kus rukkihakid olid. Nähtasse saksa kolonn, kui ta taganes ründelennukit, nähtavasti ründasid kolonnis. Ja siis sakslased püüdsid rukkihakkide vahel varju leida, mis mul tundus seda. Et tuli väga noori või polt kuus, 17 18 välimus järel. Täitsa ikka nii. Lapsevõitu noored mehed olid. Tallinnasse jõudsime nii keskpäeva paiku umbes jõudsime taias, sõitsime siis vanas rahvakomissaride asukohta. Raamatukogu tänavas seal, kus praegu on kaubandusministeeriumi hoovi peal oli siis kolm meest, üks vanem mees ja kaks rohkem nooremat meest, et ma ütlesin, et ma olen rahvakomissari mehed esitest, ent ka üks vaik. Ja siis selgus, et tema oli ennem seda nõukogude korra aeg oli olnud rahanduse rahvakomissari seltsimees keerdu autojuht olnud, aga okupats, ta elas sealsamas kõrvalmajas, kõrvalmajas, aga okupatsiooni kolida, majandust, direktori rendiautojuht ostnud ja neid ootas, et uus ülemus tuleb kohal. Väga tore mees oli. Ja siis ta näitas ka, et etalonautoga juba varutud ütelda, kas see siis oli kõrval pannud selle veidi auto OP, lahuta oli, see oli tal seal garaazist auto tip-top korras ja ütles, et võib kohe sõita. Üks vanem mees oli kojameesmägi, oli selle vanema mehe nimi, teine mees Valdla küsinud tööle tahate hakata, tahame, sai sammas siis käske ära tehtud, vaiksemaid määratud autojuhiks. Valtla oli see lukussepp kusagil ettevõttes, see sai määratud maja kommentandiks. Aga vanamägi sai määratud majahoidjaks. Samas sai see käskkiri käsitsi, ära keeruta, ajutiselt tänasest päevast tööle, valdas olevat maja kommendanud pead korda vahikud autod, mägi, diabovi, puhta. Järgmine hommiku võtsin siis juba uue auto uue autojuhi, hakkasin sellega siis sõitma, vaatasin paaritööstused ja keskpäevaks tulin tagasi fo komissariaati. Seal operatiivgrupp oli juba kohale jõudnud ülesanded, jaotasime ära omavahel. Ja siis hakkas töö pihta. Tali oli kõvasti kannatada saanud, aga toiduainete tööstusettevõtted võib öelda, et palju alles jäänud, vähe oli läinud. Kõige suurem kaotus, mis oli, oli sadama külmhoonesse, oli Tallinnas ainukene külmhooned. See külmus oli maha põlenud, see oli kõige suurem kaotus. No siis oli tainas veel ära põlenud. Ilmarise jahuveski makaronitööstus põhja puiesteel oli, see oli ära põlenud. Siis Sakala tänaval oli Prompani šokolaadikompvekke tehas endine, see oli maha põlenud ja Tartumatel kinowceri config. Šokolaadi oli põlenud ka varemed püsti, need hiljem me taastasime selle autobaasiks omal võrdlemisi kerge vaevaga üüritult terve tal seest on rumalad. Aga siis, kõige suurem leivatööstusest aias oli ennist Rotermanni tehase leivatööstusesse Rotermanni, terve töölisi oli ka sinna välja ilmunud. Mõned Tallinnas oli üldse ennem sõda oli umbes 40 leivatööstust, need olid põhilised väiksed. Mõnel pool töötas omanik ise, mõnel pool ühe, kahe kolme töölisega, lihtsalt väiksed tööstustelt, aga need on üle 40 Rotermanni suurem tööstus. Minu teada kolmandal päeval pärast taine vabastamist hakkasin leiba tegema ja siis oli keskkomitee jutt, et inimestel raha ei ole. Kuidas keskkomitee andis korralduse ilmal rahata leiba. Esimestel päevadel jagati leid Ja ei, ajalehed olid ilmad, asutaja, leib anti ilma tasuta, midagi muud toiduainet sel ajal leib, kant ilma. Taina kohta veel nii palju. Talje sai tervega, viinavabrik oli õnneks. Ma ei mäleta, kas nüüd Tartus või Võrus, kus kohal ma puutusin kokku eesti korpuse tagalaülema Luxiga Luxi massi, tundsin mina Luxi palusin, et ma arvasin nii, et kui Tallinn vabastakse. Et lähetavaste üks esimesi veo see kestahes läheb siiski Eesti korpuse mehed esimesel lastaks täis minna. Ja palusime nii, et et vaata, Tartu maanteel sisse tulev linna sissetuleku juures on kohe viinavabrik, et et võtke see viinavabrik oma. Seda härrad, mitte ära ei lõhuta järve rüüstata. Ja kui me Tallinnas ise sõitsime, siis me tegime, peaks uue viinavabriku juures seal Tartu mäel linavabrikus peatus ja ja seal oli valve väljas eesti korpuse vald oli väljas ja seal massis. Küsisin, valveülem oli kahjuks Leiten talist valves oli hulka, mitu meest olid valmis. Kutsusin tema, rääkisin temaga, ütlesin neile väga raske, et vene väeosad nõuavad sisselaskmist ja neil on tekkinud väga palju konflikte. Et neid süüdistatakse teedeestlasedoliina juhus, jood heina ja teistele ei anta ja ütlesid, et niisugune juhus üks juhus oli ette tulnud Gustangikul ähvardavalt sisse sõita. Aga siis, kui on kuidagi lahenenud, see asi, need tanke rünnanud. Ja mina siis soovitasin temale. Kuulge, rääkige oma ülemusega läbi, ma ütlesin, et rahvakomisjon ütles, et mina ei saa teid juhtnööride landa, kuidas valvata aga mina soovitan, et ärge hoidke valvet väljaspool vabriku ees, ärge hoidke oma valveposte siin, et olge värava taga ja hiljem ka siis oli nii, et valve oli eespool, väljast ei olnud valveta, aga valve all oli kogu aeg see villavabrik viinavabrik jäi terveks ja see oli muidugi õnn, seepärast talinasin Aia tänaval oli üks likööri tehas Emmlu Hemlu põles maha, sõjaväelased, sõdurid läksid emblussisse, algkeldris oli pime, elektrit ei olnud vist töötanud ja seal hakati vaatidestelt piiritust võtma, piirduseks maha ja tikku tõmmati tuld ja see piirdus, kelder läks põlema ja vist paar sõdurid olid sina vist sisse põlenud, kajasid Emmlu likööri tehas Aia tänaval põleski maha transpordiga ja oli vein, mida pidime leiba välja vedama, kütet vedama ja toorainet edasi. Nii et sel puhul korral oli see piiritus muidugi kulus väga ära, see aitas meid välja. Autist saime veel sõjaväe pesitsi, auto osasi, nii et töö läks kuidagi nii. Hakkas töö minema, inimesed tulid tööle ja oli väga kohustatud. Töötasid nüüd pärast seda, kui 1945. aasta kevadel Kuurama sopis purustati suurem saksa armee koondis. Tekkis nii arvamined, küllap sinna ka Audrus suuremal hulgal maha jäi. Ma saatsin siis rahvakomissariaadi transpordiosakonna juhataja, seltsimees rebase. See oli väga energiline mees. Silla Kuuramale luurele, kas on sealt võimalus auto saada? Muidugi andsime talle mitmesuguseid meeneid. Andsime talle kaasa ka, et tal saaks Parimat Korface sõjaväelastega luua. Ja paari päeva pärast ta mulle helistas. Jah, auto, see võimalus saada on võimalus saada terve trofeed, autodepark. Need autorid kogustub siis salduse linna juurde, vist tuhanded autod olid saksa armee autod lageda taeva jälginud, jah, lageda taeva all. Ja ütlesid. Meil on võimalus seda baasi omale saada, aga selle tingimusega, et kui me omale vajalikud autod oleme ära võtnud sealt, et siis me kohus tume ülejäänud andma kõik utiili Rebale sõlmis kokkuleppe mille järel see baas anti Eesti toidutööstuse ministeeriumile. Siis Me saatsime sinna brigaadi kohale, kes hakkas neid masinaid siis välja valima ja kohapeal tuli neid kani mitmest masinast üks koostada, mõnel oli väga hea mootor, aga veokast oli puruks lastud või katkine. Siis võeti ühe masina pealt mootor, teiselt poolt veokast ja nii sättinud autot sõidukorda seal kohe kohapeal. Ja muidugi võeti ka väga suurel hulgal võeti tagavara osasid masinad, mida meie valisime, olid põhiliselt diiselmasinad. Neetud, kõige ökonoomsemad ja siis me saime päris korralikud masinad, haalam arvu ei mäleta, aga üks 100 150 masinat võib-olla isegi rohkem me võtsime omale ja kui me oma jahu kätte seal olime siis teatasime teistel ka, kes soovis masinaid saada. Sõitku sinna saksa masinaid. Nüüd põllumajandusministeerium käis seal masinaid saamas. Kohaliku tööstuse ministeerium, siis oli seal sanitaarautusele palju, tervishoiuministeerium tõi sanitaarautod ära. Tuletõrje tõid tuletõrjemasinad sealt Eestisse ja minu teada vist raadiokomitee sai kommalübraadio masinat. Sarja esimene sõjajärgne reportaaži auto tuli samast. Aga mis kõige rohkem muidugi võtsime omale võtsin, ma ei tea, kas meie süsteem oli suur, sel ajal meie süsteemi käis toiduainete tööstusliha piimatööstus ja siis kalatööstus, nii et me andsime seal piimaühistutel ja kõik, kes tahtsid, võisid masinad võtta, saadi seitse korda. Peale selle, et me andsime ettevõttel masinate, me moodustasime ka ministeeriumile keskse autopargi tegime meil esialgu, see autopark paiknes vana turuplatsi lähedal. Masina tänaval, sõjaaeg oli sinna mingi saksa autotöökojad sisse viidud, nii-ütelda, et valmis, töökojad olid seal ja seal me siis need lahutusi veel korraldasime, remontisime üle. Ja kuna meil omal tööjõud oli vähe, siis me saime kokkuleppele Saksa vangilaagri juhtkonnaga. Võtsime Saksa vangid sinna tööle. Vangide eest valiti välja, kes olevat automehaanikud ja tundsin seda tööd nii, et seal töötas, millisel masinate remondi alal siis kolm 40 Saksa sõjavangi, kes olid oma alal spetsialistid. Aga siis vangid käis meil tööl ja meil olid nisu kordad, neil oli ikkagi mingi ohvitser, oli kaasas ka kest sisemine meie töö juurest, meie neid vange ei kasutanud, vaid me rääkisime ainult saksa ohvitseriga vangiga. Mis ülesanded, mis teha ja nii edasi rohkem ei rääkinud ja tema juba ise juhatas oma alluvaid, vange juhatas töö käis väga korralikult. Meil on võimalus mööda, andsime täiendavat toitu, ühte teist, mida oli võimalus anda mille üle neil väga hea meil oli see, et viisime tubakavabrikust, viisime tubakatolmukottides sealt nad said siis issiga väetisi keerata. Ja siis autopark teenindas meid siis ikka hulk aastaid teenindus ja meil oli, olime transpordiga nii väga hästi varustatud transpordiga. Jutustusest järeldub, et vabariigi rahvakomissari oli üsna suur otsustusõigus ja tegevusvabadust. Oli küll jah, kõik asjadega nõu ei olnud kellelegi pidada, sellepärast kõigile oli omal väga palju tööd ja, ja ei olnudki kellelegi Tõnu pidada ja aega arutanud, need täiesti iseseisvalt tuli töötada. Ja peab ütlema seda et juhtnöörid rahvakomissaride nõukogu esimehe asetäitjate kaitsed põhilised saime telefoni teel ise telefoni teel otsustati küsimused ja, ja siis rahvakomissariaadist oma ettevõtet direktoritega. Nendest ka põhiline suhtlemisvahend oli telefon, kirjavahetus oli väga väikesele.