Päevakaja võtab kokku olulisemad sündmused meil ja maailmas ja stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Facebooki libakontod on nii politsei kui ka kaitsepolitsei pilgu all, juhul kui kontodelt tuleb sisu, mis läheb vastuollu õigusnormidega. Kui peaks kerkima esile mingisuguseid kontosid, mis väidavad midagi Eestis toimuva kohta, mis lõhestab ühiskonda või me näeme seda, et see kuidagipidi võiks hakata julgeolekut ohustama. Euroopa kontrollikoja liige, endine peaminister Juhan Parts arvab, et Eestisse tuleks kindlasti ehitada ka teine auverelaadne elektrijaam. Sellise jaama rajamine võib maksta umbes 600 miljonit eurot. Ma ei räägi põlevkivist, me võime panna sinna biomass, miks see hobusel, ütleme, metsa mädaneb, võib kasutada mingil osaliselt põlevkivi uttegaasi, trügis on kaasaegne ja mis me tegime, selleks on vaja otsustajaid. Rootsi peaministrina jätkab Stefan Löfven, kes moodustas koos rohelistega vähemusvalitsuse ja taas jäid valitsusest välja. Rootsi Demokraadid. Stockholmis kohtusid samal ajal salaja ka USA ja Põhja-Korea esindajad. Möödunud aastal päädisid Rootsi vahendusel ette valmistatud kõnelused Ajaloolise Singapuri tippkohtumisega. Donald Trumpi ja Kim Jong Uni vahel. Riigikokku pürgivat erakondade valimisprogrammides on kultuuripoliitikas esimest korda näha maailma vaatelisi selgeid valikuid. Nii leiab kultuuriuurija Ott Karulini. See on päris hea samm edasi kuigi tibusam, et selliseid loogikat ja aru saama, mis on eesmärk, mis vahendeid neil veel segamini. Kahevõistleja Kristjan Ilves tegi Prantsusmaal peetaval MK-etapil oma selle hooaja parima tulemuse järjest 23.-ks ja ilmast nii palju, et täna oli mitmel pool lumehoogusid ja ka öösel sajab hooti lund, õhutemperatuur langeb kohati miinus 13-ga kraadini. Hommikul on pilvi ja sadu hõredamalt, kuid pärastlõunal pilvkate tiheneb ja õhtul jõuab loodest kohale tihedam sajuala. Õhutemperatuur on homme miinus kaks kuni miinus seitse, saartel ja läänerannikul miinus üks kuni pluss üks kraad. Ja nüüd siis kõigest järgemööda, nii kaitsepolitsei kui ka politsei veebikonstaabel hoiavad Facebookis silma peal võltskontodel, mis võivad tegeleda seadusevastase või julgeolekut ohustava sisu levitamisega. Kadri Põlendik jätkab sel teemal. Sel nädalal ilmus uudis sellest, kuidas Facebook sulges sadu kontosid ja gruppe, mis viisid välja vene propagandakanali sputniku töötajate. Nii ka Eestis kerkis päevavalgele sarnane juhtum, kus libakontode alt levitasid poliitilisi sõnumeid EKRE noorteühenduse sinine äratusliikmed. EKRE nimekirjas kandideeriv parteitu Leo Kunnas, kes on erakonna kaitseministrikandidaat, mõistis niinimetatud Facebookist rollimise ühemõtteliselt hukka. Anonüümne kommenteerimine on lihtsalt rumalus, et inimesel ei ole põhjustama identiteeti varjata. Kuigi varikontode kasutamine ei ole seadusega keelatud, on oluline jälgida, millist sisu nende Alt postitatakse ja kas see on seadusega vastuolus, ütles politsei veebikonstaabel Andero Sepp. Facebook ise võitleb tegelikult kõikide nende libakontode vastu. Kui me võtame Facebooki enda kasutajatingimused, siis need sätestavad küll seda, et inimene peab olema Facebookis enda näo enda nimega. Seal selline karistus ongi see, et Facebook võib igal ajahetkel kontod lihtsalt sulgeda. Konto sulgemisega kaob kogu sisu. Mida see konto varasemat tohman? Kaitsepolitseiamet on samuti Facebookis kohal, ütles ameti pressiesindaja Harris Puusepp. Et loomulikult me hoiame silma peal, kui peaks kerkima esile mingisuguseid kas siis kontosid, mis väidavad midagi Eestis toimuva kohta, mis kas siis lõhestab ühiskonda või me näeme seda, et see kuidagipidi võiks hakata julgeolekut ohustama. Vene riigile sobivate sõnumite levitamisega tegeleva Sputniku sulgemine Eestis ei oleks lahendus, leiavad nii puussepp kui ka meediaõppejõud Priit Hõbemägi. Selle vastu aitab hoopis meedia, riigi ja ametkondade koostöö. Kui ajakirjandus tahab, et ajakirjanduse sõnumid oleksid tõesed, jõuaksid kohale. Et meie riigis ei oleks sellised pinged, siis on see uus koostöö palju keerulisem ja aeganõudvam kui mingisugune libauudist ümberlükkamine. Ega ma päris täpselt siiamaani keegi ette ei kujutagi, kuidas seda koostööd tehakse. Veebikonstaabel Andero Sepp ütles, et varikontode ilmumise tõttu ei tasu muutuda paranoiliseks, küll aga soovitab ta kahtluste korral Facebook'i teavitada. Järjest enam piirialal elavaid lätlasi kirjutab enda sisse Eestisse, kuigi osa neist elab endiselt Lätis ja kasutab ka sealse omavalitsuse teenuseid. Lätti lahkuv valitsus pole nõus suurendama nende arvel Valka omavalitsuse tulusid ega paku probleemidega teisi lahendusi. Ragnar Kond räägib sel teemal. Piiriäärsete lätlaste soov Eesti elanikeks saada on Läti meedias aktuaalne juba pikka aega. Valga vallas elavate lätlaste arv on kasvanud juba 1400-ni, igal aastal lisandub piiri tagant sadakond uut elanikku. Valka omavalitsuse juht Vents armans Kauklis. Ja selleks on kolm põhjust, räägib Krauklis. Osa neist tõepoolest töötab Eestis ja neil on sel moel lihtsam dokumente vormistada. Kui nad kaotavad, saavad nad töötutoetust. Teine osa on neid, kes soovivad kasutada meditsiiniteenuseid Valga haiglas. Kahjuks on need arstiabiküsimused valitsuste tasemel veel siiamaani lahendamata ja kolmas osa huvitub lastetoetustest, mis on Eestis kõrgemad kui Lätis. Seda, kummal pool piiri keegi elab, on tegelikult väga keeruline kontrollida ja probleem on ju selles, et kui nad on sisse kirjutatud teise riiki ja sisuliselt elavad siiski Lätis jätkavad seal teenuste tarbimist, siis omavalitsus saab nende võrra vähem raha. Ja kui see inimeste hulk on päris suur, siis on suured ka need summad, mis saamata jäävad. Lätis on teemaga tegelenud peaminister mitu ministeeriumi Eesti ja Läti valitsuse ühisistungil Riias seda probleemi arutatud. Äsja saabunud Läti juhtide seisukoht on sisuliselt see, et vaadake ise, kuidas hakkama saate. Seadustesse erandeid ei tehta ja tulubaasi Eestis elavate lätlaste arvel suurendada ei saa. Mis sest, et näiteks miljoneid eestlaste alkoralli raha jäetakse just Valkas asuvasse poodidesse. Valga vallajuhid kinnitavad, et sissekirjutuse või toetuse saab siiski siis, kui selleks on õigus, kõneleb Valga vallavanem Margus Lepik. Me kontrollime kõigepealt sissekirjutamisel, kas inimesel on olemas reaalne elukoht meie omavalitsuses, Aab ta siis korterit või maja või kokkulepet rendipinnal. Et kontrollime seda nii sisse kirjutatud seal kui ka teeme aeg-ajalt pistelist kontrolli ja loomulikult kõikide toetuste väljamaksmisel on siis ilmselt riiklikud või kohaliku omavalitsuse toetus, et kontrollitakse ka, et kas ta ikkagi reaalselt omab elukohta meie omavalitsuses. On siis need 1400 inimest probleem, et kes justkui omavad sissekirjutust, aga tegelikult ei elasid. No meie jaoks nad ei ole probleem Valga vald saab Eestis töötavate lätlaste maksuraha vaid siis, kui neil on ka Eesti sisse kirjutas. Lätis elades ja Eestis töötades suunatakse see Eesti riigi üldisesse eelarvesse. Euroopa kontrollikoja liige, endine peaminister Juhan Parts arvab, et Eestisse tuleks kindlasti ehitada ka teine auverelaadne elektrijaam. Eesti Energia strateegilistes plaanides seda praegu pole. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul eeldaks selle teema taas päevakorda kerkimine poliitilist kokkulepet. Janek Salme. Euroopa kontrollikoja liige Juhan Parts rääkis vikerraadio saates uudis pluss saate peagi lõpetama vaata Narva jaamade kolm vana katelt ning järgmisel kümnendil ilmselt ka need, mis tehti tema peaministriks oleku ajal. Partsi hinnangul ei ole sajaprotsendiliselt taastuvenergiaga võimalik ei Eestis ega mujal Euroopas hakkama saada. Ta küsis, milline on paasa reserv, kui pole tuult ning pole ka salvestustehnoloogiat. Partsi sõnul pole teist võimalust, kui ehitada uus auverelaadne elektrijaam, millest saab kasutada erinevaid kütuseid. Ei, ma ei räägi põlevkivist, me võime panna seda biomass, millele töötasid vastu, ju ma tean, kes sellele vastu töötasid, miks see hobusel, ütleme metsa mädaneb? Okei, metsa ressursil on tekkinud, kahtlused tuleks lahti harutada, praegune valitsus peaks sellega tegelema, saavutada ühiskondlik rahus, mis see tõde siis on, neil võib kasutada mingil osaliselt põlevkivi utte gaasiana muut, tahket, kütust, trügi, mida iganes on ju seal tahke kütus on kaasaegne ja mis me tegime, selleks on vaja otsustajaid, kes suudab sellele suhteliselt labasel ärihuvile kõigepealt sirge seljaga vastu seista. Aga me peame vaatama ka, meil on ka oma väliskaubandushuvile. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul tuleb Narva jaamade vanade põlevkiviplokkide sulgemise tõttu kindlasti otsustada, kuidas edasi minna. Energiasõltumatuse seisukohast on tema sõnul küsimus, kui palju soovitakse seda hoida ja kui palju usaldatakse välisühendusi, mille kaudu elektrit siis ostetakse. Samuti on küsimus selles, milliseid tehnoloogiaid eelistada. Sutteri sõnul oli juba auvere jaama ehituslepingusse kirjutatud võimalus rajada teine energiaplokk, ent sellest loobuti praegu nii-öelda teise auvere jaama rajamist. Eesti Energia strateegilistes plaanides pole selle taas päevakorda kerkimine eeldaks Sutteri sõnul korraliku poliitilist kokkulepet. Aga isegi kui see nagu tuleks, siis ma arvan, et täna sellist globaalset reaalsust vaadates, et see kindlasti ei saaks põhineda nii-öelda põlevkivi otsepõletamise ajal, vaid ta tõesti peaks olema siis selline mitmete kütuste kasutamise võimekusega jaam ja siis peab olema ka kindlus, et need kütused on saadavad ja, ja, ja selleks on ka kokkulepped, et neid kütuseid Eestis kasutatakse, mõtlen siin ennekõike biomassi. Et kui sellist poliitilist kokkulepet ei ole, siis pole mõtet seda mõtet kellelegi edasi mõelda, sest sest lihtsalt tegemist oleks päris suure elektri tootmisüksusena ja ta tarbis ka päris palju kütust. Et kui sellist kokkulepet ja valmisolekut ei ole, siis pole mõtet edasi mõelda. Auvere elektrijaama rajamise kulu oli umbes 600 miljonit eurot kogu protsessi jaama rajamise otsustamisest, kuni selle ametliku vastuvõtmiseni vältas üheksa aastat. Indrek Lepik võtab kokku päevavälist sõnumid Mitu kuud valitsuseta olnud Rootsis jäävad võimule sotsiaaldemokraadid eesotsas praeguse peaministri kohusetäitja Stefan Leweeniga. Sotsiaaldemokraatide juht lõi käed rohelistega ning täna kiitis leppe heaks ka parlament. Uus valitsuskabinet peaks selguma esmaspäevaks. Sügisel toimunud valimiste järel oli Rootsi poliitika umbseisus, sest nii parem- kui vasakkoalitsioon kogusid 40 protsenti häältest, ent polnud nõus tegema koostööd ülejäänud 20 protsenti võitnud Rootsi demokraatidega, kes sealse poliitkultuuri järgi spektri parema äärmusesse asetuvad. Just Rootsi demokraatide valitsusest välja jäämine olile veini sõnul ka leppe eesmärk. Komisjon, sovhoos, nii riierin, imiton asensburdiig. Selle leppega saab Rootsi endale uue valitsuse, mille aluseks on koostöö Rootsi poliitika keskväljal. See tähendab, et Rootsi saab endale tugeva valitsuse, mis pole, sõltub Rootsi demokraatide erakonnast rõhuta sloveen Leween juhtiska, Rootsi eelmist vähemusvalitsust ning kogu kümnendi jooksul polegi ükski poliitiline jõud suutnud Rootsis enamusvalitsust moodustada. Suurbritannia peaminister Theresa May arutab veel täna telefonitsi Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga Brexiti olukorda. Pärast teisipäevast hääletust Briti Parlamendis, millega Brexiti leppe tagasi lükati, on meie Juncker vahetanud üksnes tekstisõnumeid. Euroopa liidrid on seni leppe läbirääkimiste taaskäivitamise välistanud, kui ta on andnud mõista, et võivad lahkumise edasi lükata juhul kui me ei suudab välja pakkuda olukorda lahendama plaani. Theresa May pidas täna telefonivestluse Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga. Nüüd ootavadki Euroopa valitsusjuhid, et me ei ütleks, mida ta tahab. Rootsi uudisteagentuuri TT teatel toimus Stockholmis salajane kõrgetasemeline kohtumine USA ja Põhja-Korea esindajate vahel. Agentuuri teatel kohtusid USA Põhja-Korea eriesindaja ja Põhja-Korea asevälisminister. Kohtumisel osales ka Rootsi välisminister. Rootsil on olnud diplomaatilised suhted Põhja-Koreaga alates 1973.-st aastast ja ta on üks väheseid lääneriike, kellel on Pyongyangi saatkond. Rootsi pakub USA-le seal ka konsulaarteenuseid. Möödunud aasta märtsis kohtusid Stockholmis Rootsi ja Põhja-Korea välisministrid, mis omakorda viis ajaloo esimese kohtumiseni USA ja Põhja-Korea riigipeade vahel. Juunis Singapuris. Ja tagasi koju, riigikokku pürgivat erakondade valimisprogrammides on kultuuripoliitikas näha senisest selgemaid maailmavaatelisi valikuid. Nii tõdeb kultuuriuurija Ott. Karulini. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Vahe tuleb välja võrdlusest eelmiste valimisprogrammidega, kus kaheksa aastat tagasi oli heal juhul tsiteeritud põhiseaduse preambulit neli aastat tagasi jaga kultuuripoliitika põhialuseid. Sel korral on esimest korda näha valikuid, mis erakondi üksteisest eristavad. Ott Karolin. See on päris hea samm edasi kuigi tibusam, et selliseid loogikat ja aru saama, mis on eesmärk, mis vahendeid neil veel segamini. Aga kui vaadata nagu üldiselt, siis tundub, et, et mingid asjad, milles on 10 aastat räägitud võiksid järgmise riigikogu koosseisu ajal ära tehtud saada. Sest need on mitme erakonna programmis sees näiteks sotsiaalsed garantiid, mis on siis puhas matemaatikaharjutused, ebaühtlase sissetulekuga inimesed, et neil arvestatakse sotsiaalmaksu laekumist nii et nad saavad ravikindlustuse. Teine, mis tundub, et läheb läbi, on nii-öelda see riigiarhitekti institutsioon. Ja, ja võib-olla kolmas on väga paljud räägivad vajadusest kaasata Ta erarahastust. Ilmselt on aru saadud, et, et Eesti riigieelarvest kultuurile minev summa ei saa kasvada ja see vastab ka tõele, see võiks tuua kaasa kauaoodatud muutusi maksusüsteemis. Et kultuurile saab tõepoolest annetada maksuvabalt. Karolin leiab, et kontseptuaalse plaanis on väga põhjalikult oma programmi läbi mõelnud uustulnuk Eesti poliitikas Eesti 200. Kogu programmi läbiv selline globaalse rahvusluse teema ja mis on väga haagitud digiteerimise teemaga tuleb tunnistada, et päris palju vahtu ja ma olen mõnevõrra skeptiline, et ainuüksi see, kui me kõik asjad üles võtame ja internetti panema, et see ainuüksi sellega suudame kogukonna ja diasporaa ehk siis eestlased, kes elavad väljaspool Eestit ühtseks rahvuseks liita. Aga vähemalt on näha, et see on läbimõeldud üllatus, oli võib-olla see, et isamaa on oma põhimõtet teha vundamendi ladunud loomevabadusele ja lubab seista tsensuuri vastu. Aga samas kui nagu ülejäänud programmi lugeda, et siis ikkagi on tunda karmi kätt, mis võib-olla päriselt ei haagi selle põhimõttega. Aga mis ei üllata muidugi on Reformierakonna üsna ahtakene osa kultuurile, mis lähtuvad loomemajanduse põhimõttest. Ja ma ütleksin küll, et loomemajanduse põhimõtet see on trend, mis on natuke iganenud, nii et opositsioonis olles nad ei ole endale uut lähenemist ja kaasaegsemad lähenemist kahjuks leidnud. Homme toimub Tallinnas Kanuti Gildi saalis ka Riigikokku soovivate erakondade esindajate aruteluring kultuuripoliitika teemal. Kultuuride pat nimega poliitika. Pidu algab kell kaks ja sellest teeb ülekande ka meie kultuuriportaal. Täna esietendub vaba lava Narva teatrikeskuses Juri Moravitski lavastus. Ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse. Lavastus põhineb Poola dramaturgi Pavel Dimirski näidendile. Valmib vene teatri ja vaba lava koostöös. Nüri Jüri Nikolajevi kaastöö. Ja vene lavastaja Juri Moravitski on maailmavaatelt vasakpoolne. Ta nimetab end anarhia kommunistiks, pooldab virtual projekti etendus stiili ning on veendunud, et teater teab kandma tugevat sotsiaalset temperamenti. Lavastaja on valmis isegi publikut solvama, sest teatrisse ei tulda mõnulema Tagnoloog mass või kultuuri-i Mašova informaatsi. Nii palju on massikultuuris ja meedias asju, mis mõjuvad unerohuna ja parandavad meeleolu. Kuid teater on see erandlik koht ja nähtus, mis võib endale lubada inimestel tuju rikkuda ja peab seda tegema, sest praegu on tähtsam inimesi äratada, kui uinutada. Pudits tšjom juu Shipping. Vasakpoolsuse Brehtija sotsiaalse temperamendi kooslusest sündinud näidendi tegevus toimub tehases, kus tööviljakuse suurendamise nimel lülitati välja ohutussüsteem, mille tagajärjel sai surmatööline. Loo peategelane on noor lesk, kes õiglust nõudes alustab võitlust süsteemi vastu, kus töölised on mestis kapitalistidega. Washington naedamonstrujutusegamplik piieszetada Musto sellel põhinebki näidendi konflikt, tööline ju teadis, et ohutussüsteem on välja lülitatud, kuid tahtis rohkem raha teenida ehk tänapäeval töölisklassi ja kapitalistide huvid ühtivad ja kõik on rahul, kuni hetkeni, mil sinu huve rikutakse. Näidendi pealkiri ära imesta, kui sinu maja süütama tullakse viitabki sellele, et inimene hakkab ebaõigluse vastu protestima alles siis, kui see teda isiklikult puudutab. Liustikel pole. Etenduse stiilist rääkides hoiatab Moravitski ette, et see on tinglik teater. Kui teistmoodi pole võimalik tänapäeval sõnumit edastada. Jas, kas ta kujugreemiagagi ta using, Suurna hub'i, kits, tša liikuvat filmi siin? Praegu on selline aeg, kus inimesi on väga raske illusiooniga veenda, ümberringi on liiga palju võltsi, kuid tinglik teater ei peta. Näitleja tuleb lavale näitlejana ütleb, et praegu ma kehastunud teie silme all tegelaseks ja hiljem väljunud rollist selles süsteemis ei püüta publikut. Ja seda näidendit saabki vaid nii mängida. Jessana nikerdused, Jon mustad kõvad. Lavastuse žanri määratlus on tehnodraama ja tegemist on teatri ja tehnokultuurisünteesiga. Sellest annab märku kogu etenduse rütmi. Rõhutav ja tehase heliseid matkib tehnomuusikat. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Ka jahimehed korraldasid täna koolilastele õuesõppepäeva, näidates, et jahimehe amet ei ole ainult loomade küttimine, vaid ka nende eest hoolitsemine ja seda nii enne kui ka pärast jahti metsas käis Rene Kundla. Toila Gümnaasiumi teise kuni kuuenda klassi õpilastel olid jahimehed ette valmistanud viis õppekohta, räägib ürituse eestvedaja Marko Vinni. Esimeses punktis räägitakse neile jahieetikast loodusest kõigest sellest laiemalt, teiselt poolt näitame, kuidas on loomad väärindatud kütitud loomade nahad, sarved, erinevad koljut, trofeed, kõik, mis loomas siis kui me väärindame looma, siis kuidas neid presenteerida. Ühesõnaga siis kolmandas punktis, siin on aasta loom. Kobras, räägime natukene koprascopro püügist ja saad käterdada, neljandast punktist saavad lasta, näevad jahirelvi täpsust, täpselt käte silma. Viiendas punktis näidati, kuidas ulukeid loendatakse ja neile süüa viiakse. Metsa vahel tuli vastu Toila gümnaasiumi loodusainete õpetaja on näo ja. Tänane päev on rohkem loodusõpetus või kõik koos. Pigem on see kõik koos, et siin on mõtteviis ja, ja loodus ja võib-olla muudab natukene laste arusaamist üldse jahindusest, metsandusest ja üldse loodusest. Toila kooli õppealajuhataja Merike Leppsalu sõnul ei saanud metsast targemaks mitte ainult õpilased, vaid ka õpetajad. Sain targemaks, koprast teadsin ma ennem vähem esimest korda nägin metsloomadele kivimist ikka targemaks. Iga päevaga. Jahimehed said lastega tegeledes aru, et ega see õpetaja töö lihtne pole. Laskepunktis oli juhendaja rollis lauri alanen. Seevastu aga väga huvitav tegeleda, aga, aga peab olema väga tähelepanelikult, et turvalisus oleks tagatud ja eks siin päeva jooksul nüüd juba hakkab nagu vehke väsimus vahelisi tulemus, et meil üks üks grupp on meil käia, siis, siis meil saab nii kutsuda. Lastele meeldiski kõige rohkem laskmine, kuid meeldejäävat oli muudki. Räägivad Aleksander Jeanette. Kes sulle meeldis? Mulle meeldis kõige rohkem püssiga lasta. Sest ma pole ennen. Püssi lasknud. Lasime jänes Kristeliga nagu metallist, siis nägime erinevaid looma nahke. Mulle need meeldisid. Hundi emale kõige lemmikum. Stalini pehme. Lõpetuseks jagati välja üle 100 portsjoni suppi. Hellokal sai kuumutada vahukomme. Toilast raadiouudistele Rene Kundla Ja sünoptik Kertu Sild räägib nüüd ilmast, palun. Eeloleval ööl ulatub Eestini Põhja-Venemaale taanduva madalrõhkkonna edelaserv. Ilm on pilves selgimistega ning mitmel pool sajab tilunud. Hommikul liigub üle Eesti lauge kõrgrõhuhari ning pilvi ja sadu on hõredamalt. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus neli kuni miinus 10, kohati miinus 13 saart, rannikul miinus kaks kraadi. Pärastlõunal läheneb põhja lahelt uus osatsüklon. Pilvkate tiheneb ning õhtul jõuab loodest tihedam sajuala. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhtu poole tugevneb edela- ja läänetuul viie kuni 10, rannikul puhanguti kuni 16 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saartel ja läänerannikul miinus üks kuni pluss üks kraadi. Ja spordiuudised tulevad ka Ragnar Kaasik. Kahevõistluse maailmakarikasarja etapil Prantsusmaal sai Kristjan Ilves mäel 18. koha, maandudes täpselt 108 meetri peale. Murdmaarajale sai Ilves minut ja 18 sekundit pärast liidrid Franz Joseph reierly. Tema tuli kokkuvõttes võitjaks. Viie kilomeetri distantsil langes ilves lõpuks 23.-ks, mis on tema selle hooaja parim tulemus. MK-sarja üldliider norralane Jarl Magnus Riiber sai tänu ebaõnnestunud hüppele seitsmenda koha. Laskesuusatamise MK-etapil Saksamaal Ruhpoldingus võitis meeste nelja korda 7,5 kilomeetri teatesõidu Norra koondis. Teise koha sai 13 koma viiesekundilise kaotusega Saksamaa. Kolmandana ületas finišijoone Prantsusmaa, kaotades võitjale 26,2 sekundit. Eesti meeskond, kes läks rajale järjestuses Rene Zahkna, Kalev Ermits, Roland Lessing ja Kauri Kõiv sai täna 18. koha. Homme ja ülehomme peetakse Otepääl murdmaasuusatamise maailmakarikasarja etapp. Haiguse tõttu jäävad võistlustelt kõrvale Andreas Veerpalu ja Algo Kärp. Eesti kurlingunaiskond on võistlustules Uus-Meremaal toimuval MM-valikturniiril ja avamängus tuli tunnistada Brasiilia 10, kuus paremust. Homme on kavas mängud Uus-Meremaa ja Ungariga. Kokku osaleb turniiril kaheksa naiskonda, kellest kaks paremat pääsevad MM-finaalturniirile. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgusid täna esimesed kaheksandikfinalistid. Teiste hulgas tagasid edasipääsu Rafael Nadal ja Roger Federer. Mõlemad alistasid oma tänase vastase kolmes setis. Naistest pääses edasi maailma teine reket Angelique Kerber. Venelanna Maria Šarapova võitis hea mänguga maailma kolmandat reketit, Taani tennisist Caroline Wozniacki kuus neli, neli. Kuus, kuus. Kolm. Esikümne mängijatest pääsesid edasi veel ameeriklanna Sloane Stephens ja tšehhitar Petra Kvitova. Korvpalli euroliigas kaotas Siim-Sander Vene koduklubi Gran Canaria eile hilisõhtul liiga liidrile Istanbuli Fenerbahce-le 64 82. Vene viibis platsil neli minutit ja punkte kirja ei saanud. Fenerbahce jätkab esikohal seitsmeteistkümne võidu ja kahe kaotusega. Gran Canaria on kuue võidu ja 13 kaotusega 14 10.-lt kohal. Tabeli kolmas, Moskva CSKA võitis Müncheni Bayerni 77 70, Olympiakos alistas 71 57, Himki ja Tel Avivi Maccabi 99 83. Barcelona. Aitäh spordiuudiste eest ja selline sai tänane Päevakaja. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.