Ruts Bauman või Mao, need üha enam üldse ja need olid need lindid, mis, mis sai tehtud ja üks KaPoznekkel on mul seal kapis. Tema läks, noh nagu loobus teatrielust, ei oleks sinna kuradi hullude maal elama ja ja siis, ja siis siis me filmisime seal, siis oli kummaline vend oli Ülo Ventsel. Seal legendaarne kuju oli kunagi raadios ja siis, kui nad kahekesi mõlemad Nad olid kõvad käraka vennate, siis suure see hõbehall boss oli Ventsel on eri eriautopaneeli autojuht ja siis oli niimoodi, et üks käis, mõlemad otsisid 11 taga ja risti olid bossi nurkadest üks tuli poissi nurga tagant välja ei näe. Aga teise nurga taganttulijale üheksale küsikas. Prantslased on näo ja nimega käest neli korda ümber bussi leidnud. See oli siis seal ei ole. Veel varasemast ajast, millal tuli hakkas sisse esimesed dokfilmid, tehti ju ka enne Jolleritele. Sellest. No esimesed olid atraalse lood. Mina ei tea, mina tulin 59, kaheksani siis ei olnud, kuidas neli tegemine käis, siis toovad kahju, tumm, eks ole. Kuidas neljal siis esimene nagunii heli tekkis. Aga ka Eli tekkis, see oli. See tuli hiljem, see oli hiljem. Film oli varem AK Eli, tule tunduvalt hiljem, mina tulin neli. 63 65 võis olla umbes, aga see, aga see hammastega. Se Leiger ehitas reporteri vana reporter kahe. See oli kaamera pealt trossiga jooksja, see oli sel ajal, kui Kekkonen käis siin visiidil Eestis, siis oli see kaamera kaamera trossiga siis oli jah, ma tean, et seal kui me olime Käärikul, siis Käärikul see telemehed olid selle kaameraga, see oli siis täiesti niisugune suur uudis meile, Tsee reporter jooksis sünkroonselt kaameraga. Seal siis kilomeestele niisugune suur üllatusse, laseri 16. Jajaa. Ja neid oli vist ainult kaks tükki, natuke rohkem ei tehtudki tükele Alsa perforeeritud matsi Räsnikuma perforeeritud, seda kuue koma 25-st linti asemel tavalise ema laugulisemalt augud sisse tehtud ja siis seal oli Comaratsid. Sellega. Noh, siin Ekspraks filmimas, aga kui kaua see üldse vastab ida sa, mis selle välja siis seik sai selle, selle tehnika, sünkroontehnika? Kas. See oli ikkagi välja, kolm aastat oli küll ja kolmale kindlalt. Ja siis tulid esimesed esimesed pilootmakid ja siis tuli esimene see KMD, mis meil siin on. See, mis kuskil mujal käima läinud oli kuskil 67 või siis kui Moskva nõudis meilt lõigedelt abi kasahhi, kes ostis, et juba ongi meil käinud. Kas oli see siis reporter oli piloodiga või porteri pisike, mis meil seal kaarde kinostuudio sai ka selle kaante seal ikka 16 pidime tühjaks. Viimase 16 kuulist märksa mõelnud too oli, aga põhimõtteliselt võid mõlemat võtta juba, kui, kui ta piloodi kooli Nojaa, aga laia filmi jaoks oli lihtsalt see võrgu sünkroon seal kõige lihtsam ja seda kasutati. Võeti seal niuke lollikindel, filmiti kohe laiali indile. Nagu lai lai makilint, läks siis seal läks 35 minema. Jah. Tuletavad seda meelde, kuidas keegi mäletab, mismoodi seda näitleja Joller ei kehti. On kellelgi mingeid mingeid mälestusi sellest sellest perioodist? Nõmamsikeks teadma sääst? Mina olin siis jooksupoiss igatpidi. Veeber oli siis tõeline seal, need on esimees ja sellest peab siis juba varem rääkima hakkama, sellepärast et, et seda ei ole üldse teha, sai, selleks oli vaja. Tähendab, kaamerad olid meil nagu olemas. Mis need olid, Moskvalisimega, Laigam. Aga meil ei olnud, meil ei olnud liikuvat võimalust, telli salvestada samal ajal. Ja noh, siis hakkas busside tegemine seal oli siis kuskil 59 kuskil 60. või millal saviseli testi tegema ja 61 oli juba valmis ja ja siis sai, siis sai niimoodi, et sai statsionaarne aparatuur. Ma mäletan, et see oli Latvia number 371 tehasenumbriga siis meil oli poisiks sai. Mina käisin sellele Riias järgi veel ja siis hakkas see ümber ehitamine, üheteistkümned kõik välja ja ja siis sai üks niisugune KM nagu niisugune niuke laima sassi sisse pandud. Seal siis ratastega Põltaly veel mingi mikseri Boltoni jooksis poisi põrandale, las tagasi. Ja siis noh, selle selle bussiga sai siis juba ka väljaspool Lindi peale midagi vot sünkroon. Aga siis mis toimub näitlejale, filmimise toimis suurem osa, kõik vana saadi majast teises stuudios pärast saadete lõppu. Lõbus oli televisioonistuudio põhistuudio pärast saadete lõppu käis seal filmirestoran koores ka filmid jäi olla ja noh, aga suurem osa käis kõik raadiomajast raadiomaja kohvikus, raadiumi fuajeedes. Kõik see suurem osa on kõik seal. Ja siis, aga siis noh, kohalike siin raadiomajas sai otse lindistatud stuudio sellesama laiemakida, liinid jooksid stuudiali kaugel teises majas. Liinid jooksid siis niimoodi sealt. Ja ja noh, niimoodi saigi seda siis niimoodi üheselt ei tehtud. Sisuliselt on ta kõike üheselt, et kõik, mis on noh, niimoodi tehtud intervjuu. Ruumipuudus on juba päris esimestest aastatest saatnud ja üksisused drastilisemaid asja näiteks ruumipuuduse tõttu kunagi sel ajal, kui see helibuss oli valmis ja siis ta oli noh, niisugune suur asi. Samal ajal õnnestus piibul tellida, see oli enne mind, mina tulin siia, siis oli see komplekt koha saanud optilise kirjutuse komplekt ju mida see oli teine komplektEestis ja kahjuks selle komplektiga läks nii sandisti, et see üldse ei töötanudki, see tuli hiljem kuskil 10 aasta pärast maha kanda, kuna meil ei tulnudki üldse ruumi, kus teda üles panna, ja teiseks muidugi optilise komplektiga oleks pidanud olema ka laboratoorium, töötlemine, töötlemist ei olnud. Me tassisime neid proove sinna Pöögelmanni tänavale Kinostuudio laborisse ja muidugi nende proovide järel see vajadus. No siis oli see, ET kuus oli, see erinevate ebaühtlus on niivõrd suur ja seda tuli küllalt tihti teha ja siis ühesõnaga praktiliselt tuli loobuda komplekti töötanudki. Kunagi ma siis pakkusin seda kinostuudio kinost ruudulise Klang filmima, tulaatorlam film oli jah, see oli palju parem ja kenasti tahtnud ka omale ühesõnaga niimoodi noh, nii vaikselt öeldes. Minu arust oli seal alguses oli ka samane. Kappess cape õue kabjov. Mingisuguse taset, kase tõu ja sellega oli niimoodi, et ei seisnud meil isegi hoidistada oma kabinetis. Vahesk ei läinudki üldse tööle. Läks siis püsime. Optilise asjaga oli vist ka niimoodi, et et, et see magnet neli kirjutas, et oli ju suhteliselt hilja ja neid optilisi riistu nagu toodeti, nagu nagu rohkem ka harilikult. Filmi heli enne sõda ja see salvestati. Ribale tavalisele filmilindile mina 50-l aastal kinostuudios hakkasin tegema, siis ma tegin ju kõika optilise optilisele lindile. Ja esimene makki makk, mis tuli, olid nepper, üks mitte sünkroonmakk, mille peale sai võetud, siis dublaaži sai ümber võetud, see oli siis esimene maki peale ümber. Maki pealevõtmine tähendab kino jaoks. Aga siis jah, otse sünkroon otse võtteplatsil salvestati kohe optilisele. Ja seal ei olnud mitte midagi näha, tähendab mingist montaazi võimalused tunnis. Nagu polnudki, ilmutati ära, sisenes nahale siis noh, siis siis. Aga noh, magnetofoni salvestama see tegi asja lihtsamaks. Akudele muskaattelevisioon neid mehi, saine, heli, helimehi, kus need tulid üldse sinna mingid väljaõppega Ennoveeritad, raadiomehed või kust need tulid? Veel veenem. Lee pere oli esimesi mehi, oli raadiost üle tulnud tari raadiomees. Tema oli raadios kunagi olnud, noh, niisugune niisugune niukene helitehnik või, või, või noh, toonmeister ka ikka Taali muusika tingistas, olgu ta siis pärast oli toonmeister ja lindistas muusikat ja muusika, ta oli ikka kõva ja väga hea, kui siis kui televisioon alguse sai, siis, siis oli televisioonil ei olnud oma kaadrit üldse olemas. Ja siis osa nendest rahvast tuli, tuli televisioonile. Tähendab noh, osa väga väike osa muidugi ja, ja, ja ülejäänud tekkis niimoodi, kõik mitte millestki tulid siia, keegi osanud seda asja. Esimese mehe räimi tants või? Päris päris esimesest ei ole, ma tulin siis valikulist paar-kolm aastat tööl olnud juba vaata koomale töödata kaks aastat veerand. Jah, ja meie olime mõlemad mehed, olime autojuhtideks peale saevad. Ja kuidas eriarmastus tekkis või mismoodi see no mina ei tea, kas nüüd armastuseks nimetada saab, aga. Aga noh, eks ole, eks raadiot kuulanud olime juba varem ja siis midagi ja midagi oli nagu tekkinud ja sellist võimalust ka oli ta siis hakkas. Siis hakkas siis kelle, kelle käe all ta siis ka esimesed tööd said tehtud. Siin alguses nagu ei olnudki mingit kätt sinna mingisugune isevoolu teed kesi asi, kes, kes, kes aktiivsem, oli see tegija. Ja Kaupo teab sellest juba paremini. Tulin, mina olin kaupa Jahnuga Soboli siis nüüd noorülem. Õppinud osakond, aga mina apali ainukene õppinud mees tähendab mees, kes noh, kes on lõpetanud siis Leningradi kinoinstituudi. Ja noh, eks see oli puhtjuhuslik sellepärast et selle instituudi omal ajal täpselt samal aastal, kui mina läksin lõppedes Su Leiger Põldma, mina läksin niimoodi, et mina käisin ennem Toivo juures kinostuudios Tomsoni Toivo juures. Tema oli sellesama eriala lõpetanud palju aastaid varem ja sealt nagu ma läksin kunagi jaanipäeva paiku veel käisin seal siis nad sealt valisid, keda saate nagu vabariikliku suunamisega siit kaks inimest läks. Üks oli siis hiirt endale, Maret, kes läks keemiat, õppinud mina oleksin. Õpime pidin tulema tagasi kinostuudiosse, aga leige, kes viis aastat varem lõpetas samal aastal, kui ma läksin, ütlesin ära üldse kinos pole enam vaata et meil televisioonist tekib niisugune asi, et seal niikuinii midagi ole takka kohe harjutama selle mõttega sinna tagasi ei lähegi. Toimule muidugi maksan seda öelda. Ja siis niimoodi, et kui mina tagasi tulin, siis oli selle aja peale juba see annaks nagu mõnel mehel ära läinud ampsu või ma ei tea, kas siis juba siis suurest näljaste muust asjast jõudnud Eesti kaablusse minna, sind enam ei olnud ja siis sai uuesti hakatud kokku korjama, ehilast kaab ehk nii-öelda. Proovime ikka, katsume ikka uuesti nagu hakkas lagunema, nii et ei jää midagi. Peps oli ainuke, kes siis oli jäänud Peduga kahe peale need üle päeva said üksteisega läbi, üle päeva ei olnud neil nagu head läbisaamist. Tuled, Vamps läks sinna niuke hea mees ja nii edasi ja siis sai uuesti jälle kokku korjatud ja siis tekkis sinna veel paar Ennu kõrval, üks aeg oli, kui ainult ennudoline standard n oli seal ja Stay dren paar abilist. Või väike, nagu teda siis kutsuti, mis ka praegu veel? Ta kasvas jah, ikka kummaliselt. Nojah, sel ajal siis siis tuli seal paviljon ehitamise aeg ja ja siis saime nii-öelda selle kokku, kirjutas seal üks aasta otsa, panime näiteks kui Geostuudia viimase uuema komplekti, nemad said kolm kuud kasutada tehase brigaadi, siis meil ei olnud televisiooni poole peal, ei olnud mingisugust vahendeid ja ressursse praktiliselt oli niimoodi, et siin tuli sõjaväest Siimuga, mina kahekesi lõpetasin ja alustasin, oli üks parm Endel, kes on praegu seal lehmendile helimees, tema oli siis elektrit. Tema tagus esimesed augud sinna paemüüridesse augu läbi, müüride tagumine söövad vahest 2,3 neli tundi aega, sätti kaabli auk niisama lihtsalt nende meestega siis sa ise pandud, meie jamasime umbes terve aasta kuse kohta kompleksi käima, läks selle noh siis muidugi Toivo muigas, ütlesite. Popsile asemel. Seal on ausalt öeldes, eks ta sinna siiamaani kajalt kunit Tallinnfilmiga võrrelda. Mõningaid asju võib-olla olema ees, aga on asju, millest me dist igaveseks topsi seal žanrakale ju kõiki aastat Tallinnfilmis täna Tallinnfilmis ma olin 18 aastat elanud juba telefilmi, tulin et võrdluses tehnilise baasi poolest, ühesõnaga nad ei ole enam-vähem, täiesti selge, et Christian tase, vahe see nagu lihtsalt kahe maja vahel oli. Et üks nagu professionaalsem ja teine oli niikuinii hakkamist tehtud, teine oli jah, täiesti entusiasmita ja ma mäletan seal, noh, kui see oksakomplekt üleval oli, siis noh, siis esimese dokfilmid siin juba said tehtud ja meie olime siis käisime neid linte laadimas. Olime siis need, need, need tagumised mehed seal ja siis ja siis paviljon oli kütmata ja siis me olime ikka talvel, olime kasukates seal ja siis helirežissöör oli puldis ka niimoodi, et noh, et kindlad olid käes kurat ja no mõtlesin seda mikserit, seal lõket seal iga niuke. Nii et esimene toodang tuli täiesti ainult hingega, mitte tingimustega tööks normaalsete tingimuste. Ja isegi ma ei mäleta, kas meie Artur sai kirjutatud seal kokku või, või taliteediku segame paviljonis sedasama puldiga. Meie Artur vist sai, oli vist veel seal kirjutatud selle meie Arteriaal, mina ebatulin vist siia üle, tere, tere filmi. Ja niisugused siis käisid kokku, kirjutas, et kõik ikka kirikus ja filmimine täpselt samuti. Mina olin esimene mees, kes hakkas sõdima sele paviljonis helikirjutuse vasta sest ei jõududele huvidega võidelda, kes seal katusel olid ja pööningul, sest ikka alati oli kogu aeg ainult võte, materjal läks ikka nässu sellepärast et just nii kui kaamera kaamera ütlesid, nii panin. Ja eriti kevadeti, noh siis oli niisugune asi, et kui tuvid ei karjunud, siis sõitis mõni lennuk üle. Kui palju on sellepärast ainult filmi praaki ja kui palju närve sellepärast rikutud. Ja siis ükskord lõpuks hakkasime kohe kõvasti vastu sõdima ja siis pärast seda õppefilmidega õppefilmidelt ennatlikult keeldusime, keeldusime lihtsalt seal pillimaast ja siis toodi üle siia, tegime siis siin paviljonis edasi õppefilmi ja sellest ajast peale jäigi see paviljon nagu paviljonist välja, kuna ta ei olnud ikka vastav sellele. Ta ei olnud ikka suudetud viia, eks nõudmised läksid juba edasi professionaalsuse tasemele. Aga tingimused jäid ikkagi sinna amatöör rismi juurde, kus oli alustatud, alguse jaoks oli see muidugi suur samm, et oli koht, kus sai filmida ja ja tumma filme sai seal väga ta siis seal, seal seal on väga palju muusikalisi filme võetud, seal fonogrammi järgi võetud. Võib-olla ta televisiooni muistsete filmide suurem osa on seal võetud vana osa, mis on ettemängimisega ja väga edukalt, aga eks hiljem ikka läksid jälle need nõudmised ka suuremaks juba valgustuse suhtes ja ja ruumi suhtes seal hakkas kitsaks jääma suuremaid lavastusi, suuremaid dekoratsioone, see kõik tingis ikka edasimineku. Aga üldse, mina vaatan selle 20 aasta jooksul see paviljon telefilmile üldse vormimiseks niukseks. Tähendab, kui ta midagi oleks, siis saaks temaga nagu arvestada, aga valulaps olnud on, on kogu aeg ainult probleeme temaga olnud, aga, aga nihukest nihukest lahendust ei ole ja vist ei ole ka ette näha. Praegu need tuuled, mis siin käivad, et meil hakkab nüüd paremaks minema. Kennet ütles ka niimoodi, et kõige halvem on siis, kui hakkab paremaks minema. Temale jäi see nägemata. Et kas me võime mingit kuidagi staa helitegemise ajastut, mingi perioodiseerinud on kellelgil pidepunkt tähendab mis nagu oli enne ja millest alates toimus mingisugune kvalitatiivne muudatus. Suure murrangu tõi üldse helitehnikasse Nabrade saabumine. No ja siis peab hakkama algusest peale. Kõigepealt oli veebel Dolina optiline saldo selline ja mida meie ei kasutanud kunagi. Meie olime siis juba tekkisime siis, kui, kui magnetsalvestus oli olemas. Noh, üheks niukseks hüppeks võiks ikka helibussi ilmimist nimetada. See oli esimene laiakino professionaalne lindistamine. Ja tähendab, väljaspool stuudiot sai sõltumatult liikuda sinna, kuhu vaja. Sõltus ainult kolmefaasilisest elektrivoolust. Nii teine oli siis see, et sai kitsast ja sünkroonheliga see see hammastega Maci seadeldisi. Mehhaaniline mehaaniline kaamera. Realises kitsa kitsa eli filmi all. Kus need läksid paralleelselt omaette laiali nagu omaette ja kitsas, arenes nagu omaette, nad ei läinud täpselt sünkroonis edasi, arenev. Kord laiatehnika jõudis nagu edasi, siis äkki viskas jälle kitsatehnika kaugemale, kui tulid juba sünkroonkaamerat kitsal serviisi kohe kitsejale. See on jah, kummaline, et laia filmitehnika oli nagu algusest peale olemas siis kitsa filmitehnikat ei olnud, tähendab helifilmitehnikat kokku. Siis aga nüüd nüüd on läinud jälle vastupidiseks olukord, et kitsatehnika on mobiilne, ideaalne. Aga laiatehnik hakkab kusagil nagu välja surema, noh võib-olla see peabki niimoodi olema, aga, aga noh, praegu veel märgid näitavad, et kitsasfilmi kvaliteedid, joojad kitsa eritehnika ja kõik tehnika arenes väga, järsku tuli see, kui me saime lagrad ja sünkroonkaamera, siis oli see ka täiesti Harjumaailmataseme aparatuuriga. No võib-olla see must habe tahab teada, andvat teatava tõuke sellele anda. Meil Nagrad on olemas sest must habe tahab teada, selle filmi sai Montreali näituse jaoks tehtud. Jaa. Montreali näitusele sattusin ma ise ka ja sattusin maga Kanada televisiooni, kus Nabra oli juba täiesti töös ja kus seal kõik 16 millimeetri töö käis koos Nabraga ja tõin tagasi esimese tagasi tulles sealt esimese brošüüri Nagrast. Mida ma siis seal pakkusin kangesti Tomsonile, et vot seal on niisugust tehnikat, et ostame, tellime siva ja erilist huvi, Tomson selle vastu tulla kaupa ka küsis, siis näita seda, ma tõin siis siia, selles seisis siin kaua aega, selle järgi savist tellisidki kohereid, habras ja said tellitud Nagradi esimene nograja tuligi seal esimene lagre tuligi telefilmi, mitte Tallinnfilmi, kus ma tol ajal veel töötasin, mis aastal see oli 67. aastal, oli, oli, ja 68-l aastal ma tulin teie filmi siis juba oli nagu siis kohe origi jumala lagra tulnud 60 869. Mägra kolm oli juba 68 ja need kohalikud tagasi tulin siis KaPodellise järgmine aasta vist saigi kohe labra, kolme saime küllap see vot ja siis järgmine kvalitatiivne hüpe oligi siis see varal busside esimene labrador. Sest sisuliselt naga asendab noh, heliautot sest auto oli ikka, noh, see oli terve. Terve sõudja oli, oli võttele minek, see oli niimoodi. Et heliauto jäi näiteks kuhugi tänavale. Aga mõte oli kuskil viiendal korral. Oletame, et seal oli vaja näiteks kolme mikrofoni tuli pulti üles noh, põld oli siis pärast ikkagi albussis see esimene variant. Ta oli niuke tassitav ja võimalusi, kus puistpõld. Aga siis siis ained, Kablad üles veetud, kõik mööda koridore sissevoolu, otsitud sisse, seda marki arvestatud siis oli noh, siis lõika terve šõu ja kusjuures võimalus oli järjest lindistada 10 minutit. Siis oli telefoniside, bussi ja võtteplatsi vahel, noh, see on ikka noh, niuke. Kohmakas siis oli, noh, ikka enne võtete algust teinud kaks tundi lassiga kaablid veetud, voolud, otsitud ja täiežuuk. Aga räägime, mis asi see on, et noh, paljud inimesed, nad teevad, kas nad saavad alati sõna kaamera taimed, mis, mis viis sõna Grazis lõppude lõpuks on, mida ta asendab? No tähendab, et, et selgeks teha, mis nograncis peab tegema ka selgeks, ennem, mis asi see KTM. Jah. No Kaupo Kaupo räägiksid niimoodi, et need inimesed, kes ei ole kunagi heliga kokku puutunud, et noh, need Saksamaalt, mis asi see lõpuks sõnagrafareeritud laias Liisaka peale, mis sünkroonsus. Nojah, ta on niisugune. Spetsiaalne magnetofon kuni kahe seda üldse see ettevõte mõtelda. Ega neid näiteks ütleme, raadio helisalvestus seda eriala ma ei tea, kas kuskil ongi kunagi elusat vitud seepärast, et see on suhteliselt niisugune väga kitsas lõik sellest. Raadiomeri salvestus on kõige parimates tingimustes mikrofoni kunagi näha ei ole temal kõige magusama koha. Kinoheli on olnud väga raske teha juba selle kinoheli esimestest päevadest peale, sellepärast et see kaadi Küsimus mikrofoni osas ja muude asjade osas on küllaltki komplitseeritud. Mikrofon on tihti seal, kuhu tohib panna, aga kust ta seda eriti suurt kasu ei olegi ja seda peiteja nende erikätesaamiste probleemidega on alati nime, teda seal aga nüüd raadiomees võtata linti lõikab siis seda linti siis kino Eli, kahjuks pidi pildi kukkumine, vastasel juhul ei olnud sellel helil erilist mõtet vajadust ja ja selleks, et ta kokku läheks, siis alguses peale, nüüd montaaži seisukohast on võetud seda heli samale laiale ja sama pikale lindile välja lõikamisel ei pruugiks kõiki asju pidevalt kuulata üle ja mõnda asja saab lihtsalt silmaga mõõta. Ütleme, seal kaadriarvuga välja lõigata siis helikinos on lõpuks jõudnud kõik sellele 35 millimeetri sedasama sugusele perforeeritud lindile, nagu see film ise välja näeb montaažlaudade peal, siis saab seda koos filmiga pildiga paralleelselt vaadatud, kuulatud ja ja Nagra oli siis nüüd esimene, meie majas kasutatav seade, ütleme, kvaliteetne seade, reporter, makid, mida meie sotsmaades toodetes need reporter viied ja praegused kuued Need muidugi 30 500 lüürilist kasutamist leidnud. Professionaalses seadmes Nagralised, esimene, kus sai sellesama töö ära teha, kuid kitsale, sellele tavalisele raadiolindile, nagu võib öelda, või sellele tavalisele magnetlindile, nagu inimene seda magnetlinti teab. Ja kõik need muud probleemid, mis siis sellel juures käisid näiteks 35 seal olid need korporatsiooni augud kus Vägoveeritud lint, hammas tromlitele, tänu siis ei libisenud selles makis, ta jooksis täiesti identselt sama kiirusega nagu filmilint mõnel teisel seadmel peal. Snagras oli juba kõik need mehhaanilised asjad elektriliste asendatud, seal olid vastavad erilised pilootsignaalid, mis hoidsid, hoiavad seda helisignaali linti sama kiiresti liikumas nagu mõni teine seade käib näiteks ütleme lõpuks. Me kirjutame tul küll agaralt ka ümber. Aga selleks, et ümber kirjutada näiteks saadu makkidel oli piisav, õigel ajal nad käima said siis juba see ümber kirjutas ühelt lindilt toimus teisel, aga meil on pidevalt olnud see probleem veel, et kui ta käima on saanud, et nad ikka koos ka sünkroonis jookseksid. Ja kogu aeg on see tehnoloogiline liin küllaltki keeruline, siin näiteks piloot signaali sagedused on vahest erinevad, lähtuvalt genokaamerast, kujutleme sele, kosmosel tuli erinev sagedus ja siin ümbervõtmisel pidi kogu aeg nuputama alguses kas, kas ikka nüüd niimoodi võtta või teistmoodi, sellepärast et selliseid kroonus läks lihtsalt kaduma. No see on nii tehniline probleem, et ma ei tea sellest laiale laiemale publikule eriti vist siiski seletada ei ole, sellepärast et juba selle eriala inimesi meil vabariigis on küllalt vähe ja põhimõte on selgelt ära, aga ta on jah, niisugune noh lihtsalt seade, kus võib-olla mingisugune paarkümmend, 30 protsenti raskusi läheb selle peale, et ta jookseks sünkroonis ja helimehe higist, võib-olla siis 90 protsenti jookseb sinna välja. Et siiski sellest kohast, kuhu ta oma oma võib-olla mikrofoni oma kolid üles saab panna, et ta sealt kohast. Ta saab need tihtipeale muidugi kui raadiomees võib-olla oma linti kuulase võib-olla filmima ja siis siis seal oli kvaliteedi vahe, sellepärast et need algtingimused olid väga erinevad. Vegi. Eks me laulupidude ajal mäletama raadio peastil näiteks kivi visata, aga enamus heli oli praak, mis me sealt saime, filmi jaoks ei kõlanud ja siis oli muidugi omapärased arvamused, tuhmub aga, et kuidas ta inimestele kõlblast meeldegi, et läbi ja nii edasi. Ja. Tehnoloogia on, on heliseisukohast nii keeruline, et siin läheb filmi tavaliselt. Tallinn on, jõuab kuskil kuues, seitsmes kaheksas ümber võtta lihtsalt sellepärast, et kunagi ei ole võimalik ka teist või kolmandat kui raadio pärast hiljem palun, meil andistamine läheb originaal võib-olla sinna fonoteeki või lihtsalt teinekord originaalist esimene ümbervõte originaal, originaal läheb sinna ütleme arhiivi seisma käib esimene ümbervõte saates siis filmis on see rida nii jube pikk, et ta kuskil jah, kuues, seitsmes või noh, olenevad filmi raskusest ümbervõte, kuid iga niisugune ümbervõte noh, 500 kvaliteedi alla viib paratamatult see tähendaks väga ideaalseid masinaid väga ideaalsest magnetlinti. Ja see magnetlint 35-ni muidugi paksul alusel. Selle liibumine peaga kontaktpeaga on suhteliselt väga-väga halb ja igasuguseid niisuguseid tehnilise praagi tekkimise võimalusi muidugi kinos kinoheli juures on väga palju. Ja niisuguseid hädas ja probleeme on väga palju, mis on, on jäänudki, jäävadki võõraks raadio inimesele pärast et tema, noh seadmed ja, ja tema tingimused on niivõrd teistsugused. No ja siis see naga muidugi, mis oli siis meil nüüd nii-öelda maalima maailmaklassi kuuluv seade, see võimaldas muidugi meil kohe teha täiesti professionaalsel tasemel neid originaalsalvestusi ja neid juba sai juba paar korda ümber kirjutatud niimoodi, et nonii, Eli meeste enda kõrvaga ka midagi ei muutunud. Muidugi, Eli mehe niisugune tuju läheb iga iga ümberkirjutamisega nukra maksta, kuuleb ikka, et läheb ikka kogu aeg viletsamaks, viletsamaks juba hirmuga ootatamis, nüüd saab sellest lõpuks siis sellest. Tavalises esimeses koopas, aga laga muidugi aitasid seda olukorda küllaltki palju. Muidugi, mis, mis Nagra veel kaasa tõi, tõi selle võimaluse kinos suure muudatuse, et temaga sai ka koos kolmasega kantava kaameraga sünkroonis heli lindistada ja sai minna sinna, kuhu ei saanud minna Eli bussiga vanatehnikaga sai minna mäe otsa sai minna merele sai minna paatia, sai minna metsa ja sai minna rabasse igale poole, mida väga on tarvis just kino loomisel. Sest et kino loomisel on, mida liikuvam on kaamera ja heli, seda huvitavamad lahendusi saab kinos teha. Ja tänu nüüd sellisele sünkroonselt kaasa liikuvale kantavale helisalvestusele, kvaliteetse hilisalles masinale sai siis seda, see vist kohe tegi suure murrangu ja suure sammu jälle edasi. Kinohelis. Näiteks niisugune siin oli juttu sellest, et noh, et raadio kinoheli võrdluse kohta Tähendab, kinoheli jääb igal juhul alati halvemaks raadio Elist ja seda juba sellel lihtsal põhjusel, et noh, et me võime siis ka kolme asjevad rõhutada, et siin stuudios tehtud heli, Raadio heli ja, ja kino noh, üldiselt ei ole. On võetud tavaks, et et mikrofon filmikaadris ei tohi olla. Nii kui nüüd operaator tahab üldplaani saada, siis sina, Helimest, mõtle välja, kuidas tahad, sina pead ka selle heli sama kvaliteetselt kätte saama nagu raadiomees, kellega kõik on arvestanud, raadiost tuleb reporteri mikrofoni siia ja see tuleb igal juhul stuudios, kus on selleks loodud tingimused, tähendab akustilised seinad ja kõik muu siis mikrofon võib ka kaugemal olla. Äärmisel juhul ütleb talle, et räägi, palun natuke kõvemini. Intonatsioon erine sellest, eriti kui on ja vestlejad ja saab ka selle nimedega. Aga dokumentaalkinos on niimoodi, et, et seal me ei saa kellegagi vestelda ennem et et noh, olge nüüd täitsamees ja, ja rääkinud. Ja sellepärast on alati see probleem, et noh, et et, et kuna see kinoheli läheb pärast ümbervõtete arvel nagunii halvemaks veel. Ja sa ka võtteplatsil alati ei saa teda nii ideaalselt kätte, kui sa teda tahaks, tähendab sellepärast et operaator lihtsalt noh ei saa mikrofoni kaadrisse võtta. Vaat siis pead sa siis enda olemasolevate võimaluste vahel neid leidma, selle kõige õigema võimalused seda, et seda siiski niimoodi kätte saada. Noh, ta on aru saada, et see ongi siis kõige suurem probleem võib-olla üldse üldse selle kino helitegemise juures. Mis puutub kontsert filmides, kus käib ettemängimisel, kuna seal ei ole mingi probleem, seal on, seal on helilindilt mängitakse siis näiteks sünkroonselt ette filmimine käib selle järgi ja seal tuleb kõik nagu nagu ideaalne. Halvemaks läheb ta muidugi kraadini, mis siis, kui ta jõuab ühele, ühele optilisele lindile, siis mis on magnen? Tunnist nagunii halvemad olid. Aga see on ainult see Te olete pikki aastaid siin majas nagu ei töötanud ja tegelikult ma arvan, et huvitav oleks, nagunii on ka palju filme tehtud. Huvitav oleks nagu kuulda neid neid mõtteid ja huvitavaid seike, mis siis mis nende pikkade aastate jooksul on nagunii helimeestel ette tulnud. Eks need ole veel niimoodi palju, ma arvan, nii, ka nii kommunistlike ja lugu siia. Taieste koloriitne kuju oli tal siin järjest järjest veebel, temaga on seotud mitmeid-mitmeid, niuksed, legendilaadseid, lugusi äkki, kui meile tulevad mõne, võiks nii? Nojah, eks neid legende vist olen neist kõigist antud, see oleneb jälle, kes räägib ja kuna praegu Aivar erinevaid ei ole, siis me räägime. Kui oleks siin, siis me räägiks, oleks ta nüüd, räägib ise ka, ma arvan. Mina. Te ei tea rääkida, sest ma Lepsiga koos teles ei töötanud. Mina tulin teda asendama, kui tema siin oli sunnitud lahkuma. Nojah, temale niisuguse kurva saatusega mees, et tema läks natuke rikki ja siis ta pidi nagu ära minema. Aga ta oli vist väga suur professionaal oma erialal, ta oli, ta oli noh, ta oli, ta oli väga hea kõrvaga poiss ja just eriti olid intonad intuitsiooni poiss selles mõttes, et et ega teda eriti nagu alt ei tõmmanud, kui kui midagi valesti oli. Aga siis, ja teine mees küljest ka noh, kes oli pepsi kõrvale, kellega nad, kes kunagi seda, seda teleri kino nagu helipoolt oli, oli Heino Pedusaar. Kes praegu on rahalises Doraat? Nemad omavahel muidugi läbi saanud, kuidagimoodi mõlemad siis ilmselt püüdlesid realiteedi poole, nii et, et see oligi tulla selleks põhjuseks, miks mõlemad nad olid hästi keerulised. Kuulge vennad ja siis seda nende omavahelist nagelemist oli muidugi küll ja küll millesse ka meie kõrval seisvat, pidime niimoodi hästi tihti sekkuma. Vahendusel kohtunikuks olema ja kannatame, kannatame. Ja, ja noh, need need niisugused seigad olid vahel niuksed niuksed mõnelauselise taga aga aga küllaltki teise plaanilise vee alltekstiga või Saadakse kaupa mäletada, võta seda, kui me olime sunnitud edusaarega minema, kaasav eksile. Hakkavad raha tagasi lõpujärku jõudma. Ja praegu olen Vedu oli websile võlgu, aga no ma ei tea, 80 kopikat oli noh, iseloomustab neid mehingasse nisugune fakt. Ükskord oli niisugune lugu verd siis enam ei töödanud ja ei töötanud Epageeritamas ja ja vedu seal tuleb minu juurde ja ütleb, et on sul tund aega ka viie lõpuks on. Kas kauppaga on majas, jaga Funganud issand, nii kaup pole ka, et on sul aega nagu meil oli, siis aega ei luba, niisiis meid autosse ja hakkasime teadmata suunas sõitma. Jõudsime pardi tänaval, kus Weber elas tema julenud majja sisse minna, palus, et meie Repsi väljakutseks Reps oli tema ütlemisel kaitsnud. Eks tuli välja ja vedu siis võtab taskust. No kuskil 48 kopikat oli ta võlgu näiteks inimesed meie juuresolekul annatlase 48 kopikat pätsile ja elades ei saa täpselt aru, milles asi on ja siis ta ütles, et noh, et ma olin 148 kopikat võlgu neid tunnistajate juuresolekul, ma maksan sulle selle ära ja. Meil oli väga piinlik seal olla, aga noh, vets astus kohe ratsukäigu eeldus, et anna andeks mitte 48 kopikat, vaid ma pean sulle siit kuuskopiga tagasi andma ja luges siis. Ka ja siis noh, sellega see jutt siis lõppes ja istusime autosse tagasi, emissioon. Niimoodi nad elasid, üldiselt, teadsin palju aastaid. 17 niisiis ka meie paljude korraga, Te olete siin, seda peab vaatama väga sulle endale ka küllalt palju näinud, ühtegi huvitavaid reise ja kohtumisi olnud, ühesõnaga sellest valdkonnast on seal midagi nii eredamalt meelde jäänud mõrvaga täiesti lained ühtlasi võib veel rääkida, kui tuli esimene või noh, see emi, buss valmis, ehitavad klambolasi ruumid, sisestati sisepsoni sellesse bussis armunud nagu kõige kaunimaks naiseks. Ta ta istus niimodi päevade viisi seal bussis ja lihtsalt istus seal juhi kõrval. Ja vaatan sealt välja ja ta tundis nonii, kohutavat rõõmu, kuidagimoodi teised, kõik, tema saad sa laudas siis. Ja siis, kui meiega komandeeringutes olime, siis siis noh, igal hetkel ta andis ikka katsun seda puudutas seda bussi ja täiesti noh, kohatutel ja ma ei tea, mis sellistel kohtadel see oli. Ilmselt oli see niuke hea armumide. See on mööbli natuke purjus peaga vist teistest poissi rooli taha, poiss seisis laadlema hoovis, seal praegu mastan ja alist hakanud seda bossiga siis nagu liikuma kohalt ära ja sõitis natukene vastuolus raadiomaja sein, selle bussiga. Poiss eriti suurt katki läinud, natuke sealt läks mõlki. Mina elasin lähedal kohe siin raadiomaja, siis ta tuli minu juurde ja ütles, et nii neid kampslasemin maata. Ja ta ei rääkinud üldse seda nalja pärast, see oli tal kohe tõsi. Nüüd pominud üles tappa, ära lase mind maha. Ma ise ei julge endaga seda teha, aga ma olen süüdi ja, ja nüüd on kõik läbi, elu on otsas ja ma lõhkusin bussi. Ma tulin siis vaatama, nii väga suurt viga ei olnud. Järgmisel hommikul asi kella külge, läheksin lõbussi väravast välja. Vastavate meeste juurdine tegid siis ja mitte 10 rublaga loodel ära. Orduga integreerida see mahajäämus aga sellest ei ole. Parempoolne uks hakkaski logisema, mädanes keest ära, lõpuks. Bussigale kaneel, vahel olin kuskil oli tagasi koju sõites kõik maksnud peale kuskile kindlasti pepsi käest küsinud ja lubab kedagi Jahadesse poistele üldiselt koormata, tähendab paraja ämbri raske, aga noh, Websoli jumal tähendab ma kusjuures Emajõe remontinud teda ega tema ei teadnud sellest poisist tegelikult mitte midagi. Või kui autost kui autost. Aga noh. Temale sümpaatseid inimesi ta siis korjas sinna bussi isegi ja panin sinna taha istuma ka sellel välja ei näinud selles pudistatud midagi ja siis panin aparatuuriga kolakate vahel istmega, ise istus seal see ees ei vestelnud nende inimestega ka. Ja siis noh siis ta kogu aeg vaatasin veidi üle selle. Noh. Ma ei teagi, mis tunne siis täpselt tal olid. Kui, kui aga Tartu linnale aastakümnel režissöör ja tema palju filmi letad, siis Artur oli alati olnud eeliskohas helistamata alati sõit selle bussiga ja antorite lubase Ta sõber ja ja siis selle altareid siga väga palju. Sest nad olidki suured sõbrad nagu, aga samal ajal nad kaklesid ka meeletult. Ja viimane kaklus oli siin sümboolika ukse vahel, mõlemad niuksed kõhuga poisid hakkasid korraga uksest välja minema ja ja ei mahtunud, jäi niimoodi kõhtupidi kinni, jooksevad siis EBS midagi, ütles altarile Artur ütles niimoodi, et mis kuradi, vaata, nina, tatine, täpselt nii. Sina niuksed surmavaenlase, ütleme siis 10 päeva. Vältisid 11, üks nägi, tehes fuajees siis läkillest teisest vaesleri. Tõsised poisid olid. Praegu enam niukseid vihavaenlasi ole praegune keerataksegi kuidagi. Peenemad kui keeratakse Muidugi, jah, tal oli selline omapärane uhkus oli ja mina mäletan seda kaklust mis nad paar korda müksasid üksteisele ja pärast eksis, tuli, ütlesin, nägid, kui hirmus mees ma olin, kuidas madal Ants. Kumbki eriti liigutada ei saanud. Et kõige kõige suurem tema põlve kõige kõige osavam pull, mida ta seal teinud on, see põlled. Tema vanas raadiomajas oli üks naiste WC. Tema võttis pakki kopeerpaberit, lõikas selle pooleks viis naiste sinna WCs. Pirni välja? Sel ajal oli noh, pehme paberiga raskusi nagu praegu 62 või üks. Sellest võib nüüd igaüks järeldada, mis sai, tähendab, no igatpidi läks pihta, ükskõik mispidise paberi kätte saab. Tal oli hirmus hea meel, kui see jutt oli seal ka praegune voogudeni Raua tänava saunas naiste saunanaiseks seal siis olid, kes siis neid külastajaid kõiki nägid, need siis ikka kandsid selle tulemuse tagasi. Raadio ennast. Aga mäletate vöök sõdurise Tartust tulema? Verbs Anton mõtte rinnal olid Anton mõtteid ida Urbelile, mina sain seal tehtud. Vilistas need balletilugusid seal ja Anton Muti ja rinnarinne vihastustele seal Anton Mutt ose ristil. Tema ei, tema ei, tal ei ole muusikalist kuulmist ja, ja aga tema kange vilistajasema musikaalne selle eest ära. Ja siis sõidab autos ja vilistamine. Artur istub ta kõrval ja noh, eks tal oli valus kuulata, võib-olla kui muusikaind antud. Kui sa vilistada ei oska, siis peeretada. Anton, noh, temale jõuab alati nii, sekund hiljem kõik asjad. Ja kohe. Aianiuksed põlle on palju ja siis no Repsali Repsali see, kes igasuguseid söögisu jutte kattis. Tema jäi kohe siis söömine Poolale või noh, ta avastas niuksed jutu olemasolu siiski veel ei olnud kellelgi mõttes sinnapoole minna, aga aga siis kohe tulid selle peale jana hakkasid sinnapoole liikuma. Võiks öelda, oli Tartu Tartus hotell Astoria oli kunagi seal, kus praegu on stamatoloogiline, oligi seal niukene hommikune hommikusöök ja kõrvallauas valgustab seda teadet Altrov lammaste suremuse suurelt vajama kotleti. Ta on pikaajalise jäänud kartuleid ja Oligi kõik. Palju rääkida tegelikult teistest ette, temal oli hea Intatsiooneline. Milles see seisneb? Intuitsioon on, intuitsioon, on see, kui sageli näeme ka kinooperaatoritel on vahel, mis on see kinooperaator, intuitsioon on nagu me võiks öelda, et noh, et see nunn tähendab kaamera õigel ajal käima panna. Elime, intuitsioon kusagil selles, et, Et noh, et et näha ette midagi niisugust, mida näha, ei ole seal üks intuitsiooni, pool kino, helimehed. Aga aga noh, eks mikrofoni paigutus on juba intuitsiooni küsimus, tähendab sa ei tea iialgi, kuidas või mismoodi see tuleb. Kui sa saad natuke midagi kätte, mis endalegi pakub. See oli muidugi selles mõttes täitsa noh, ikka oma eriala fanaatik, näiteks kui teine mees sai oma töö valmis, kadus koju või noh, lülitus järgmise, asjab Lember Websoli senini ta muidugi oli hiiglakaubamajas, aga ta elas rohkem raadiomajas tollasesse siis televisiooni poolest seal. Kodus oli teda vähe või näiteks mõne jupi sai linti, tema kuulas näiteks kutsus kedagi teist, kuulun mina Eestis on tuhandeid kordi ta kõla kuulama, et ma nägin, tegin nüüd selle selle loo ja siis ta selle kuulamisega. Muidugi tal oli hirmus hea meel, kui sa teda kiitsid. Teda võiks kiita, nii et see asi üldse paika ei pidanud. Tal ei ole ainult seda vaja. Aga samas muidugi selle kuulamisega ta oli ise ka neid palju kordi kuulanud neid oma lugusid ja eks ta ikka avastas ühte teist, ühesõnaga ta nagu iseendaga nii-öelda noh, märkamatult töötas. See on jah, niisugune nagu peeglisse vaatamine kellelegi, kes oma näoga ütleme seal rahva ette tulema. Ja tegelikult see töömaht oli kohutav muidugi ja sellised kogemused kuskil võib-olla viie-kuue aastaga võib hakata alles tulema, selliseid kogemusi. Neli mehel võib olla korraliku töö tegemiseks vaja on. Ja muidugi selline töö oli talle suur seksuaalse millaza, ansambli ihuhelirežissööri, milline ta oli? See oli tänugaanisusele, sugusele mängimisele ja proovimisele ja katsetamisel, ega siis erilisi suuri tehnilisi vahendeid ei olnud midagi kõlama saada, lihtsalt mängis ja katsus niimoodi ja ega tema ei saanud selle töö eest raha ka, kui teised tegid haltuurat või ühesõnaga, tegid rahast siis vaene vepsa heal juhul ütleme 50 või 100, tehti talle välja mingist punkti kirja panemist, nagu praegu reklaamfilmis on siis tuntud kihi ja teine asi. See oli muidugi see, et noh, et, et see töö oli kõik niisugune töö mida mitte millegagi ega, ega kuidagiviisi mõõta ei saa, sellepärast et noh, et kui inimene kuulab siin mingit muusikat või siis siis kõrvaltvaataja, kes, kes sisus ei ei suuda tungida või, või noh, ta ei nagu ei oska või ei saagi tungida, siis siis, siis temale paistab see niimoodi, et plaristad siin lihtsalt oma oma oma linte ja ongi kõik. Aga muidugi, eks see, see lõputu kuulamine ongi see, see, see kunagise edu Palts, sellepärast et ega ega ei ole ühtegi reeglit. On ilusaid, pakse raamatuid kirjutatud, kuidas teha näiteks seda või seda. Aga, aga ma arvan, et selle raamatu läbilugemine ei anna noh, peaaegu absoluutselt mitte midagi ennem siis kui oledki kaevu kukkunud ja sealt kuidagi välja rabelenud. Ma arvan, et see on kõikide kino erialadelt täiesti spetsiifiline vajadus. Enamus televisiooni, mõni ongi juba nii nagu ise iseõppinud, aga vähe on ju neid jah, ega siin ei ole ja, ja televisioonipraktika ja kinopraktika näitab seda, et palju palju kõrgeltõpetatud mehi loomingulisi mahub. Nad ei ole oma noh, Nad ei olegi nagu sinna jõudnud kohtlane uuringusse Kustiletamist. Ma kujutan ette, et dokumentaalfilmide tegemise puhul on, on helimehe roll eriti suurt kujutleme, kontsertfilmi puhul on nagu, ütleme heli eelnevalt kindlasti seal on ta võib-olla nii väiksem roll, aga et et leida just nimelt see Ideaalne koostöö variant siis operaator ja helimehe vahel, et see pakub, aga ilmselt see on üks kõige tähtsamaid tähtsamaid ja olukord üldse jah, et võib-olla sellest valdkonnast on teil toredaid näiteid, kuidas mis mõni asi võib palju rõõmu teha. Näiteks noh, dokumentaalkino puhul on, on see, see, see kambatunnetus on ilmselt kõige tähtsam faktor üldse sellest. Peaks dokumentaalkinogrupp üldse kokku minema ja nii ta üldiselt ka läheb tähendab administratiivkorras noh, on singa püütud niukseid asju teha. Aga see ei olegi nagu välja tulnud eriti ja tulemus ei ole olemas ei ole ja pärast on lõputud pahandused ja niimoodi eraldi võttes need inimesed mõlemad täiesti tublid ja ja, ja võivad ka sõpradeks jääda siis, kui nad ei tee koostööd. Esimesest filmist sai ka selle tänu sellele metsale ja üksteise mõistmisele sellel tehtudki nii palju tööd ja, ja, ja, ja kõik need asjad kiirkorras naljalt ei pandud ja, ja ei olnudki panna. Ja noh, minul isiklikult on noh, näiteks siin palju niukseid režissööri, kellega, kellega väga hea koostöö ja see ja, ja on ka inimesi, kellega ma täiesti põhimõtteliselt koostajad Jah, neid isegi, vot siin ei ole midagi imestada, võib-olla kunstilises grupis on muidugi see mittesobiv isik võib olla alla. See täiesti tekib vastutöötamine täiesti ja ja mitte asjasse süvenemine. Lagundatud. Aga oli isegi vähe väiksema, minu meelest kunsti juures oli niukseid asju näiteks omal ajal, mäletate, kui meil oli lott Martinson? Nemad tegid ikka rohkem niisuguseid 16. lugusi, aga neil oli kumbagi eri Eli mees meie poole pealt. Kusjuures neil need helimehed ei kõlvanud omal ajal vahetada sisulisi läbi. Ja kusjuures meie kitsa poistest olid parimad mehed nende jaoks valitud, meie meelest parimad mehed. Aga kui juhtus, et nüüd üks neist oli haigeks jäänud, siis teisele see parim mees ylvanud. Et eks siin muidugi mingisugune subjektiivne. Valik on olemas muidugi. Ja, ja sageli tundub see kõrvaltvaatajale niimoodi, et noh, et need inimesed, kes kuidagi niimoodi väga hästi sobivad kõrvaltvaatajale tundub see täiesti nonsens, kuidas nad omavahel läbi saavad. Meil on olnud isegi niisuguseid olukordi, kus võõrad inimesed tulevad küsima ütleme niimoodi, et noh, et kuidas te näiteks omavahel üldse saate tööd teha, te kaklete kogu aeg ja, ja noh, aga see kaklus on kuidagi hoopis niukene, noh teised plaaniline või esinemisega, kellega võib-olla platsil sõnagi kunagi vaheta. Siis ei olegi mingit kohta. Päris õhust ei käi asi. Kuigi kohus keelas sellised operatiivselt võtted, kus on ääretult tähtis, tahad tabada ilmselt nii inimese mõtet, sõna see ühesõnaga see seade oli mehele väga suured-suured-suured raskustest operaator saab ka eemalt niimodi natukene kätte ja seal siis, kui teil ei olnud veel need pikisuund, suund, mikrofone, siis oli teil siis pidi leidma küllalt küllalt operatiivtee, et jõuda sellele siin peab kõigepealt rääkima sellest, et suundmikrofon ei ole mingi müüt tema lihtsalt spetsiaalne mikrofon, millega saab olenevalt olukorrast mõne asja ära päästa. Aga, aga üldiselt on ka meie majas inimestel tekkinud müüt, et noh, et, et, et selle mikrofoniga saab kõik teha ei saa kõigile, aga on asju, millega, mida saab temaga teha väga hästi paremini kui kõigi tehtud. Aga muidugi see, et, et noh, et, Et kuidas nüüd see kooskõla on, sest sageli tekib olukordi, kus operaator ja helimees režissöör noh, ei näe olukorda nii et, et nad saaksid omavahel kokku leppida. Vot seda võtab elude tervised ja kõik, võtke, sel juhul oled sina lammas, kui sa, kui sul ei ole seda pead juba, ma ei tea kuskohalt siis jagama. Et vot see asi on onuga, aga ikka algab see ka ikkagi kuskil koostööst siis eila muidugi see algabki sellest, sellest omavaheline kontakt peab igal juhul olema, sest et nii raske on teha tööd, kui omavahelist kontakti ei ole. Ja paratamatult tahes-tahtmata sa iseenda lõpptulemusega rahule, aga sa oled selle töö ära teinud nagu sunnitud töö. Jah. Sellest tõesti ei tunne mingit rõõmu, aga, aga siin te olete mõlemad üksteise tööd lihtsalt austama. Siis on jah ja peab tekkima kompromissi tunne sellega, et noh, et kui teine ei saa tõesti oma, kui mina ei saa täiesti oma heli kuidagi kätte, siis operaator peab ka mingisuguseid mööndusi tegema, et nojah, et ta ei saa näiteks plaani selles konkreetses olukorras võtta või. Noh, igasuguseid niukseid, niukseid detail tuleb. Neid tuleb igal sammul ja teon seniseid e reisis veel selliseid režissööri siiski ka olemas. Kes võtteplatsil arvestavad ainult. Režissööritööd ja operaatoritööd ja kui pärast leiavad, et see heli ei ole vaja, eri, on halb mõte platsile e-resident, mitte midagi, see on null isegi noh, umbes nagu ei arvestata üldse temaga. Aga pärast on see jõudnud sellesse valimisperioodi, see filmilõik või see töö, siis hüpatakse helirežissööri peale, tsid telerežissöör halvasti võtnud, pole teinud tööd. Ei taha tööd teha, minuga. Ja sageli tekib olukord, et niisugust arusaamatuste puhul võtteplatsil, kus on ka täiesti võõraid inimesi, noh, ei ole võimalik konsulteerida omavahel tähendab oma perekonna saladusi, nagu ei tohi ka avalikkuse ette tuua. Aga noh, siis tuleb, ma ei tea, mingi pull välja mõelda, ma ei tea, kas siis kujuna masin puruks või tähendab tähendab seda, seda pattu ei saa lihtsalt ele mees oma kaela võtta, et ta ta jälle sitasti seda teed. Et need nagunii kukub seepärast tema kaela. Ja, ja sellepärast siis tulebki. Noh ma ütlen, et meie ümber on siin aastate jooksul, see on aastate jooksul tekkinud niisugune niisugune, et, et juba arvestatakse meiega. Aga on olnud siin algaastatel oli niimoodi, kus tõesti meie olemasolu üldse domineerisid kapakat pilt. Nojah, mis ka tegelikult on, õige, aga, aga aga kui me räägime 50.-test aastatest, kus oli dokumentaalkinole ainult muusika diktoriteksti, siis nüüd on asi teiseks nagu läinud. Ja, ja informatsiooni edasiandmisel on helil ikkagi ei, osatähtsus tõuseb. Dokumentaalkino juures on palju tähtsam, kui inimesel on sõnad suus, kui ta lihtsalt räägib. Kui seletatakse, mida te räägite. Nii et. Et. Olukord tekib, kus Eli mehe käest mikrofoni ära ära läheb ja hoitaks seda niimoodi. No ma ei tea, seda ei ole enam küll tekkinud, vist oli kunagi aeg küll mida ma mäletan, et, et noh, see on ka noortele meestele kuidagi niukseks õpetuseks, et ikka ära ei anna. Oma tööriist hoia sekka ka, ma mäletan, meil oli üks noor noor helimees siin vahepeal temal öeldi ka niimoodi, et noh, oli see pikk mikrofon ja operaator-režissöör ütles niimoodi, et vaatlejatele Ta läheb seal, mees mina filmin teda üle tänava seal kinni võtta, seal peale. No ja tema siis sundida sundi teda selle mikrofoniga töötama ja tema kuulas sõna ja, ja klapid peas ja samal ajal kuuldeliselt mitte midagi aru ei saa ju, mis seal autode vahelt läbi oma loitse noh, ei ole võimalik üldse midagi peale võttis ta siiski selle asja üles. Ja, ja siis, kui montaaž laual asi läks, noh siis siis oli ainult üks müra seal siis. Ja siis ja siis oli ta mu peale väga pahane, ta tegi. Aga samal ajal öeldi, et ta ei oska võtta ja, aga samal ajal noh, mina ei osanud tema päästmises ka mingit operatsiooni ette võtta, sellepärast et et sel juhul oleks pidanud lihtsalt teised projekt, ei saa. Muidugi, ma saan aru, et kogemuste puudus ja kõik asjad Elu on kokku viinud igast huvitavate inimestega. Nii kus nii inimene, sõnani teadvustamine on, on suureks suureks nii väärtuseks suureks probleemiks tuletan meelde mõned huvitavad isiksused, kellega te olete nii koos töötanud ja kelle heli niimoodi tulevastele põlvedele jäädvustanud. Vaadatakse huvitavamaid niukseid mehi, oli kapten, rubriigis abiga käisid sääst Antarktikasse. Sõidab Murmanski laevastikust. Kas see on nali või on see tõsi või, või on see kaasaegne nali või või ma ei tea, aga tema ütles niimoodi otseselt krooni ütles niuksed sõnad. Jutt oli laevadest, kes kukuvad merel. Ja statistika järgi hukkub iga päev. Eks laev tähendab praegu ka täna. Ja, ja tema siis näitas merekaarti. Seal olid need hukkunud laevade ja kõik ja siis ütles niuksed suvad. Tähistasin alles. No ilmselt tuli ta tõsine. Aga ta oli, noh, ta oli huvitav meetodid ja ema oli see mees, kes kapten laeva kapten üldse niisugune, kes tahab hästi diplomaatia, ta laeva kapteni, riigi esindaja ja kõik nad alati korrektne naljana. Ja siis, kui temale sai öeldud, et homme filmima trid, siis ta tõusis hommikul Gruusia kes valmis ja korduks seda. Ja siis ma ütlesin, et täna ei ole tuju ja merehaige. Ja noh, siis ta oli nii pettunud, et kurat, milleks see meik, aprill läks luhta mere pääl, keegi, näe. Suunalt. Aga sellegipoolest oli paiknenud Lippmaaga. Kas selliseid probleeme tekib, et inimesed ette heidavad, et tal ei tunne iseenda häält ära, et pärast meeldivat tööd niimodi öeldakse nii et see ei ole üldse nii, mina. Aga sellega on loomulik ka sellepärast, et ega me keegi ei tunne lindi pealt oma häält ära, sest meie meie hääle tekitaja on hoopis teise suunaga kõrvaldada teistpidi vastu etteheite, nagu sellisel juhul nii. Noh, ma ei teagi, kas nüüd etteheide on ka asju, mida Eli mees peab oma kõrvadest möödumas. Jah, kui sa ära tunneb, siis on õelikuks andiski võetud. Et inimese kõrva jõuab see helisignaal enda isikliku helisignaal läbi pea Kolja läbi, ise kõrvaga kuulma sageli, mis ta ise kuuleb. Aga mikrofon erapooletu ja tema võtab ainult omapoolses. Sellest tihti arusaamatusi ka, et mikrofon on, inimese kõrv on suuna tabel. Näiteks kui ma praegu siin räägin ja teie mind kuulata, siis teie kuulate seda, mida mina räägin. Aga see mikrofon siin laua peal kuuleb praegu ka seda, mis seal trepikojas toimub, teie seda ei kuule, ei pane seda tähele, te suunate selle sellele. Aga kui kino jaoks võtad heli, siis alati on need kõrvalhelid, mis on, mis ei ole mõeldud, mis ei pea sattuma ekraanile siis need kipuvad sinna kangesti esile tõusma ja need ongi niisugused segavat komponendid. Kilo juures. Ja tunduvad võtmise lindistamise hetkel alati nii tugevatena, et nad kuna nad on ebavajalikud, mitte vahel ja sellepärast. Aga helimees peab üldse, näiteks kui kui orkester mängib ja kui sa ei saa tähendab ühte pilli, pead suutma eraldi kuulata sellest loost. Sea nalja on sellest, kuna võtma tänava tausta, ütleme, jalgade käimist mööda Viru tänaval. Käia, kuuled, jalgade käime. Kui aga hakkad lindistama, siis kuuled ainult, kuidas käivad uksed pauguvad. Kuidas üks poe uks läheb kinni, teine lahti, aga jalgade käimine on seal kuskil kolmandal plaanil. Vahel niuksed taustad, mis, mis, mis elus tunduvad täiesti normaalsete nakk. Nende Linnistamisest ei tule sellest mitte midagi välja, näeb ekraanil on ainult üks müra või, või või mingit nihukest dramaturgiliselt Niukest müügis. Hetkel nad ei tekita või mingit elamust. Kuidas tuleb aga vahel näiteks valetada, valetada, kuidas käibele valetamine käib üsna lihtsalt. Näiteks oli siin, noh, näiteks tormtorm on nii emotsionaalne, kõrvaline, kuuled, noh, kõik kõik müriseb. Aga tegelikult on niimoodi, et mikrofoniga torni saab küll ta jääb kõik peale, nii nagu on, aga aga ekraanil tundub ta tehnilise mürada. Siis nüüd on meil niisugune riist nagu süntesaator, sellega võib teha niukseid niukseid, niukseid, tuule, hiilinguid ja igasuguseid niukseid asju, mis ekraanil koos koos sellesama väikse tormi niukse müraga ja koos pildiga. Alles peale võtta mõtlesin natuurist, lasin tuttaval jalgrattaga ümber tiirutada, pikotaluga tagaja pärast. Linti jäi, see oli midagi nii ebamäärast, et keegi pole seal, tuleb tasunud. Kombineerida. Seal see sõjaväearstina. Ja kui on jälle näiteks noh Me näeme igas kunstilises filmis kuidasmoodi inimesed rohu sees käivad näiteks. Selleks on vaja ainult üks, üks pusa tavalist makki lit. Tavaline üks niisugune niisugune pohmakas ja siis seal seisneb vastutamist helitaustal tegemine kunstilisel siin ei ole üldse niisugune omapärane asi, tihtipeale teised inimesed ei tulegi selle peale mis asjaga alati mitte naturaalse vahendiga, seda heli just saavutada vaid siis on, kui ta on mingi muu asjaga tehtud, tundub ta palju loo loomuliku. Tähendab filmi Alice on vaja, emotsioon ei tähenda mitte kõik, millega sa selle selle emotsiooni tekitab, peaasi, et sa tegid. Aga kunagi oli selline periood, kus, kus püüti tal just nimelt loomulikke, selliseid oli, laada oli loomulik vahendiga ja siis ühesõnaga jõuti veendumusele, et see ei ole kõige parema efekti. Nojah, see see aeg on kunstil, mis nüüd üle läinud, aga, aga dokumentaalfilmi juures on see häiriv. Tihtipeale need helid just segavad. Dokumentaalkinos on ikka ikka ikka. Mida tõepärasem see toimib. Millegagi millegi muu näiteks nominaal siin merefilme teinud, ma tean et dokumentaalkinos mere tormi emotsiooni edasi anda, näiteks noh, lihtsalt tuli selle kunstliku tuulega üles peksma. Kuigi kõik muu, ka naturaalne, pillisin. Üheski masinaruumis kannakuraaleni saab kasutada, siis tähendab inimkõnest masinaruumi saanud. Otse otse võttes kasutatavast tuima mikrofoniga, tähendab nii, et mikrofon hästi lähedal ja täiesti tuim kondensaator mikrofoniga ei maksa küll Marsil salmid, seal seal on altar. Aga siis masinal on. Siis tuleb masinamasinate detaile kasutada, sest et kõne vahele tuleb panna seal masinaid, eks, aga noh, siis üks ratas käib ringi, kuidas ta käib, mingi ratas käib mingisuguse erilise kolksu paned peab see siis just see masin olema, aga aga, aga see on võib-olla mingi rütmiline Koltsumine sinna alla. Seda, seda suurt fooni ei ole vaja muidugi sellisega. Sest ega, ega sellel pisikesel ekraanil, mida me vaatame ja kui me oleme sealsamas vabrikus ja haarame juba stereopildina seda, siis on seal müra, meile võimalusi. Aga selle pisikese ekraani peal see müra ainult segab. Meil on ainult selle inimese jutt, vajadusi. Pidevalt niimoodi tavaline vaataja kurdab selle üle, ühesõnaga et kui ta kuuleb televiisorist Eli on selle kvaliteet tunduvalt tunduvalt viletsam kui ta kuuleb, et ma raadiost. Ja nad on levinud selline arvamus, ühesõnaga televisiooni eriseadmed praktiliselt ongi väljund, seadmed ongi tunduvalt viletsamad kui ühesõnaga. Quinni raadioomadus, et kas see, kas selline karmus vastab, vastab tõele või, või, või on see ei olnudki tema? See vastab tõele. Tähendab, kino helistanud ja kuulame seal tähendab, noh, see, see vastab tõele, sellepärast et küsimus ei ole siin mitte mitte selles, et televisioonisaatja või väljundseadmed on viletsamad vaid lihtsalt selle selle ajani, kui meie käest läheb ära filmi heli, mis pärast meid toimub, tähendab, panin pakilise optilises ülekandmine siis läheb siis kõik muutumiseks. Optil neli sagedamini seal praegu peale on, on kusagil heal juhul 8000, aga inimkõrv tajub meie saated lasevad välja kuni kuni 15 16013 eristuvat. Aga optilises läheb ülemine poolgi kaduma ja ka altpoolt lakkab. Ja siis veel on vahed, vahel oli seal veel projektor ja seda helioptilist heli taasestab, sealt läheb veel, võib veel kaduma minna midagi ja siis on veel niisugune asi, et et aga siis võib tekkida tasakaaluhäired sellesse, mis tähendab, kui me, kui nüüd meelde meie teeme niimoodi selle heli täpselt nii nagu raadio jaoks näiteks. Teeme alumise otsa niukseks ilusaks ja ülemise otsa, nii nagu ta. Ja nüüd kaob see ülemine pool rohkem ära, kaalun. Siis siis tekib kohe noh tasakaalukaotus. Aga siis me peame lihtsalt keskmisi sagedusi kusagil tõstma enne optilisi minekut, fanaatik. No vot, seal on juba meie omad nipid, kuidas keegi seda suusatas. Aga igal juhul, see on õiges teda. Üksnes niisugune tähelepanek, kui, kui näiteks vaataja läheb näiteks kinno, kus magnetheli, siis ta ei tunne ka siis ta mõtleb, et sinuga midagi juhtunud, nad kindlasti nii tähendab, on filme, mis näiteks on stereoheliga ja kus kus jookseb magnedeli eraldi lindil. Aga meie ei tee ja ei hakka kunagi. Näiteks kitsas praegu, kitsas on väga hea heli, sellepärast et ta jookseb saates juba magnetiga. Üks niisugune küsimus tähendab teile, kui suurel määral vastutab helimees selle eest, et tema poolt võetud erimeelsused on Aktuaalse kaameraalades, tihti märkame seda sellist olukorda, et näiteks palava poole sõna pealt niimoodi maha. Et kui suurel määral on siis ka helimehel sõna öelda selle, et tema tööprodukt ühesõnaga jõuaks kvaliteetselt eetrisse või väljub tema töö juba sellisel juhul läheb kontrolli alt ja selle otsuse langetab juba siis, vot siin on niisugune asi, teine inimene, mitte mitte eri eli mees, seda ei saagi. Siin ma võin konkreetselt midagi rääkida, see selgelt asja tähendab kui aktuaalse puhul, tähendab ka teksti saab lõigata ainult ühest teatud kindlates kohtades ikka seal, kus on, kus on lauses punkt või kus lõpeb mingi mõte või, või ma ei tea, kuidas dokumentaalkinos seda lubada ei saa, et intonatsioon jääb üles? See on, tähendab, me peame seda lõike kohta. Tekst peab voolama voolama. Ja kui me siin Aktuaalse vaheline näeme, siis on see, siis on see lihtsalt oluliselt rohkem ja see on see toimetaja või ma ei tea, kes seda monteerib. Tähendab, Aktuaalse lindijupp läheb helimehe käe alt ära ja tema ei saagi selle heaks midagi teha. Ta ei olegi pandud vastutama, selle sööme, kas ma tahan konkreetselt. Midagi rääkida, minu viimaseid filme, mis masin teles tegin, oli. Muusikarüütel see film Eli mehe seisukohast on peaaegu et öelda praakfilm, just täpselt needsamad asjad on seal sees, millest need, rääkis Vällik, et ära lõigatud kõik intervjuu temaga, mis oli väga emotsionaalne intervjuu ja väga huvitav, kõikidel olid ära lõigatud ja ennast filmi sisse ka, sest siin oli, mina olin režissööriga selle filmi juures nagu mahuks, ilma ei olnud selle filmi juures mingisugune looja, vaid ma olin lihtsalt selle filmi juures nagu robot kes vajutas nuppu peale siis, kui öeldi, võttis käänu pealt ära, siis kui seisma hoolitsust on ainult selle eest, et see, mis mikrofonis tuleb, et oleks arusaadav tuleks linti. Ja kogu see film on tehtud. Heli on tehtud režissööri poolt minale ainult lindistanud, selle montaaž on tema poolt tehtud ja see on minu seisukohalt on see film heli poolest täielik praak. Loominguline praak. Aga mina ennast selle filmi helilooja heliloomingusse kaasarääkijana ei tunnegi, sest mind ei peetud selle filmi juures yldse. Eili mäest neutrikliku eeltingimused saab tulla kvaliteetne siis, kui on olemas 30 loominguline koostöö vahel. Ühtse mõistmise ja tähendab, dokumentaalkehas on noh, me võitleme siinkohal meetoditega ja seltsimees tega sekunditega. Mustus, dokumentaalkinos on vajalik, mitte kasulik, tähendab, see on noh, see ongi. See ongi see, see tähendab, kui on interannab dokumentaalse siis no hea küll, siin on ainult vaja seda konkreetset sõna. Aga, aga kui on dokumentaalkino, kui peab kedagi iseloomustama ka millegi muu kaudu kui ainult sõna ja siis siis vahel tegevuse juures on niisuguseid ka helilisi, niukseid, niukseid, detaile, siukest mustrist, mis mis noh, lihtsalt on vajalik filmi puhul, et ta sisse jääks. Ta ei oleks noh, niimoodi kuidagi stabiilseks või puhtaks või. Muidugi te küsisite ennem selle, selle filmi puhul oli minule ajaks suureks elamuseks selle filmi filmimine, sest väga palju huvitavaid, väga huvitavaid inimesi, kellega sai kohatud, kellega sai räägitud keda sai lindistatud Need intervjuud, mis, mis filmis on, on üks osake ainult sellest nendest intervjuudest, mis sai tehtud inimestega kes on elus kokku puutunud Georg Otsaga, mida nad mõtlevad ja, ja iga intervjuu juures oli ka jutuajamine pärast seda, kui inimene oli rääkinud, mida ta nagu arvas, et ta võib rääkida kinoekraanile ja mida see inimene rääkis just siis, kui tekkis otsene kontakt selle inimesega, nii et see, see, ma ütlen, et vaatamata sellele, et see film on minu seisukohast ainult aia taha see, selle kino tegemine rikastas mind ennast palju, sest terve Venemaa sai läbi sõidetud ja igal pool väga huvitavate inimestega kokku puututud. Siin tekibki niisugune loogiline küsimus, et, et palju on sellist heli, mis ei jõua alati nii filmi. Et kui suurel määral peab kalliks helimees seda heli, mis film ei jõua ja kus ja kuhu see nüüd siis ka jääb, kas, kas sellel on ka mingisugune niisugune koht ja, ja paik, et, et ka tulevased põlved võiksid ka seda, et nagu te näha, kuulata? Antud juhul kuna see oli niisugune, tihtipeale läheb see lihtsalt prügikasti ja kaob koos selle filmi valmimisega kaob ära. Antud juhul ma tegin niisuguse ilma teiste algatuste ta niisuguse asja, ma andsin kõik need intervjuud, mis puudutasid Georg Otsast. Andsin. Selle vedu Saare kätte Pedusaar koos teistega seal siis arhiivi jaoks lindistas ümber sellest materjalist, mis nad leidsid, et on ajaloo jaoks vajalikud. Kuna Pedusaar ise on väga palju kogunud Georg Otsa kohta materjali, siis teda otseselt see huvitas. Ja sellepärast on nagu jääb siia säilima, muidu oleks see täpselt samamoodi. Isiklikult ei ole võimalik lihtsalt nihukest nihukest varandust hoida, aga seda linti kuskilt ei ole võimalik isegi ruumi poolest, kui kõike koguks, mis oleks, ma olen 30 aastat kino teinud ja kui ma selle heli kõik alles hoiaks, peakse tuba olema äärest ääreni täis, need meie siia sisse enam ei mahuks. Mis on läbi jooksnud. Aga et osaliselt ja ta muidugi kui on, kui tuntakse huvi, jätariin arhiivi. Aga muidugi, vahel on sellised asjad, noh, et põlgasime siis võtke ajal tunduvad väga tähtsatele ja kedagi nina. Ma ütlen, et see peaks nagu säilima, siis kui ta on paar aastat niimoodi laagerdunud, siis kuulad isegi teda ja vaatad, et tal ei ole vaja. Ja, ja ma ei tea, aeg teeb ka siin oma tööd. Kõigi prahti muidugi ei ole ka mõtet, aga samal ajal on mõistlik selles filmis mis omavad teavet, väärtust, aga muidugi meil on sellega palju tegemist, et seda säilitada. Sacheri mühendusinasmi küsimus, praktiliselt entusiasmi küsimus, tähendab küsimus on ikka. Et sellest ei ole midagi kasu, kui ta seisab siin meie oma riiulil ja, ja kuna keegi ei ole sellest huvitatud isegi isegi originaalmuusikatest filmide jaoks, mida me sinna Angeldan, ausalt öeldes kohe maha, et keegi võtaks, püüaks säilitada ja palume ja nurume. Siis siis, siis siis tekib niisugune et milleks siis noh, ega meil ei olegi niisugust, kuigi käiksin vahel siin arhiivimehed käivad siin neid materjale vaatamas jääkmaterjale, filmist ja. Siis nemad võtavad ka suhteliselt väga väikese osa sellest, mis, mis, Erakogudes, ma arvan, et leidub nii Õpik niuke töö sellel põllul osakondadega kokku väga huvitavate inimestega nõude või rääkisid, et noh, ta rikastab küllaltki palliga film, iga film, iga dokumentaalkino toob pisendada. Et mis on nagu elu elu, eluülikool ja inimeste kokkupuutumine on, on hädasti üks neela stiimul, mis inimesi sellel küllalt raskel tööpõllul hoiabki vaevan. Noh, vot see raskus nüüd jälle ka niisugune suhtumine, sellepärast et aegade jooksul paljud niuksed tõed inimestes muutuvad ja Näiteks noh, olla isegi olete pannud tähele niisugust asja, et kui saate sõbraga kokku, kes keda pole 10 aastat näinud ja kui siis ta küsib, et kus sa töötad. Ta ütleb, et televisioonist siis kurat, see oli liia tööd, kurat nii palju seal raha ja midagi teha ei ole. Tähendab, kusagil mõiste muutunud selles mõttes, et noh, et jumal hoidku, et vähem tööd ja rohkem raha. Tähendab selles mõttes siin majas, et ilmselt on seniajani suutnud teistpidi mõelda õigesti mäletan. Ja siis raha mesilasi. Et kui riik neid jutte natuke sinnapoole, et noh, praegu on nagu televisioon mingis seisus, et kuidas te kujutate ette Niinud lähemate aastateni arengujooni, et mis siis muutuks muutukaadinzeri eri põllu peal, kas televisioon võtab üle stereoheli ja või katsetasin kadro heliga ja mida see paksetavani võiks, võiks tähendada välismaal ju tehakse eksperimentaalkorras praegu ka katseid stereoheliga. Ma arvan, et noh, ma ei tea, kas selle ülemaailmset levikut saab olla. Sellepärast, et et niisamuti nagu Kvatro eligi, eks, eks eks ette peab ikka vaatama ja proovima, aga kas tal mingit praktilist väärtust sellepärast on, seda ma ei tunnegi ühtrigeemslas kodus kuulamas ja no ma tean ühte meest, kes ostsin endale värvilise videomakki näiteks kuigi see on ka täiesti hullumeelsuse, täiesti mõttetud. Praegu. Üldiselt televisiooni tehniline baas on ikkagi küllalt kallis. See, ütleme, saame seda raha küllaltki hästi, meie vabariigis oleme tõesti saanud hästi ja küllaltki palju oleme saanud osta tänu valitsusel võib-olla siin võrreldud, ütleme, paljude vabariikidega me elame ikka küllalt tõesti hästi. Siis Eli muidugi selle asja juures ikka ma ei oska öelda, mitmenda tähtis looma. Ega meil, Eli ei ole muidugi esmajärguline ja eks ta jääb mingisugusel määral paratamatult Ki igaveseks ajaks võib-olla mingisugusel määral vajaka ühest või teisest otsast. Onu, kus nüüd ühesõnaga stereost, ma ei usu, et siin midagi rääkida on hea, kui ta nüüd läheb lihtsalt normaalsemaks veel paremaks, ega me nüüd nüüd päris hea ei olnud, veel ei ole, aga. Need hinnad näiteks ütleme, tavaline pikk mikrofon, mis siin stuudios aitab seda ümberkaudset kolinat võib-olla vähendada, ütleme teatriõhtul on ta ikka väga vajalik seal neli-viis pikka mikrofoni teatriõhtu jooksul täitsa normaalne olukord siin paljudes stuudiotes on nii võib-olla siin teistes maades Muud vajadused siin võib-olla siin nende subtiitrimasinat ja efektide osas ja nii edasi on ka muidugi täiesti põhjendatud kellelgi ühest ühest otsustage nüüd, hinnang on niivõrd kallid, et ega ei jõua siiski seda õli tehnika nii palju olnud ja ei muretseda, juurde vahetada, ka välja vahetada ja kindlasti võib-olla siin vahepeal oli juttu sellest, et noh, et ikkagi viletsam võrreldes raadioga kui siin on jah, muid põhjendatud põhjuseid väga palju, aga muidugi tehnika on ikka meil võib-olla tõesti veidi viletsam sellest, et mu raadio poole peal, kui see eritehnika hüljes neil muud tehnikast üldse ei ole ju. Neil on see ainuke. Aga meil on peale selle helipilt ka, mis on küllalt kallis ja keeruline. Aga eks muidugi noh, igaüks võib-olla televiisoris vaadanud juba juba näiteks multifilm, ütleme seal, see hakkabki diktor lugemuse dubleeritud talifilm, ütleme sealse Vahteri käekiri, mis on ikka kitsas ja telefon. Võib-olla tõesti meelse televisiooni helil on ka niuke käekiri, aga meie käekiri vaesusest, tradistivale Twitter. Lahev kinoheli niukses kriteeriumist ainukeseks kriteeriumiks on, on niisugune täiesti subjektiivne. Noh, niisugune test, et tähtis on, et heli on arusaadav.