Tere, sellise kujundusega algab uus sari, kus kohtume inimestega, kes lisaks oma põhitööle on end pühendanud ka mõnele armsaks saanud või lausa vaimustavale huvialale ja kes on seetõttu pälvinud teistegi tähelepanu ning kõnetanud vahelisegi mingil moel tervet ühiskonda. Heliloojast rännumees, nukufilmirežissöörist, külaelu edendaja, ehtekunstnikust, koorilaulja, näitlejast, keskkonnasõbralik moelooja. No need on vaid mõned üksikud näited neist värvikatest inimestest, keda edaspidi siin oma hobist rääkimas kuuleme. Sarja avakülaline on aga Peeter Vähi, tere tulemast. Tere see on väga suur au olla just sarja esimene külaline või on tegelikult vastupidi, mõnikord tehakse nagu mingi proovikatse asi ära selliste noh, ütleme mingi algajaga või nii nagu näiteks teinekord, kui tuleb staaresineja lavale, soojendusbänd on enne, aga noh, ma lepin praegu sellega, et et see on nüüd katsesaade ja mina olen see soojendusbänd. Ei maksa, ei maksa ennast alahinnata, mina olen igatahes saatejuht Haldi Normet-Saarna Niisis. Peeter teie kohta võibki öelda, et heliloojast rännumees ja te olete kunagi isegi väljendanud väikest pettumust, et inimesed tunnevad teid põhiliselt just rännumehena. Ja noh, midagi pole parata, et need telesaated Teie seiklustest on siin mõistagi oma rolli mänginud, aga täna on siis järg raadiosaate käes ja see saab mõistetavatel põhjustel olema hoopis teistsugune. Nüüd võib-olla ikka kõik veel ei tea, mida kujutab endast helilooja Peeter Vähi, et oleks siis tore natukene lühidalt ennast tutvustada, enne kui me hakkame teie suurest hobist ehk reisimisest rääkima. Noh, mõistagi on mul selline, ütleme, akadeemiline klassikaline helilooja haridusest, kui ma olen õppinud süvamuusika loojaks, aga lisaks sellele mul on ka sellesama muusika valdkonnas ka mitmeid noh, teatud määral võiks ka neid hobideks nimetada kas või kõik, mis on seotud idamuusikaga, Ida-music ka uurimisega, ida muusika kasutamisega oma oma loomingus kunagi näiteks ka rocki jazzielementide kasutamine loomingus ja ka mängimine poprokkbändis, nagu seda oli vitamiin kunagi. Et see on ka kõik minu niisugune, ütleme muusikalise poole osa ja noh, teatud mõttes on hobi ka see, et ma tegutsen ka plaadiprodutsendina kahe muusikafestivali kunstilise juhina, need on klaaspärlimängija orient festival. Lisaks sellele olen see hooaeg, nüüd jäi vahele kuuel hooaja lõpetanud ka Eesti muusikaakadeemias, mitte küll heliloomingut, aga aasia muusikakultuuri. Aga see ongi minu niisugune põhitegevust. Ja olete samas inimene, kellele meeldib ehk keskmisest rohkem ka maailma avastada, igasuguseid asju proovida ja õppida ja siis need kõrvalhuvid budism, fotograafia. Need kõik tekkisid ka ju sellega seoses. Jah ühest küljest on see võib-olla kõrvaltvaatajale tundub, et oi kui tore, et üks inimene jõuab, jõuab palju ja, ja reisib palju ja, ja tõesti, olen palju aastaid aktiivselt, et tõesti tegelenud budismiga nii teoreetilises kui praktilises plaanis samuti? Jah, olen amatöörfotograaf. Ma siin rõhutan seda sõna amatöör selles mõttes, et et Ma ise ei võta võib-olla seisukohti kunstilise taseme suhtes, küll aga amatöör väga selgelt selles mõttes, et ma ei teeni sellega leiba amatöörsammas rohkete näitustega. Kümmekond näitust on olnud ja, ja kohe muide, just täna sain ühe komplekti fotosid kätte ühest niisugusest reklaami trükikojast suureformaadilised sellised meetri suurused fotod, mis on tehtud Niiluse lätetel ja Nuubia kõrbes Sudaanis. Et see on ka jah, üks mu hobidest aega võtab küll päris palju see see hobi. Aga jah, see ei ole absoluutselt. Mul ei ole ambitsiooni olla fotograaf. Võimsaimaks hobiks teiste huvialade kõrvale tõusis tasapisi reisimine. Kuidas see siis niimoodi läks? Nendel reisimistel on väga mitmeid erinevaid põhjuseid, esiteks mitmed reisid olid seotud äsja just nimetatud budismiga, sellepärast budistlikke kloostreid ja eriti selle Tiibeti koolkonna kloostreid neid ju meil noh, meil on Eestis ka küll Tiibeti budistlik kogudus või isegi paar tükki. Aga noh, kloostreid, templeid meil meil ei ole. Too need reisid on ikka viinud kusagile kaugele Aasiasse, Indiasse, Tiibetisse, Nepaali, Butaani ja noh, võib-olla palverännakule ümber Püha kailoši mäed, Tiibet, disTrans Himaalaja mäestikus. See on olnud niisugune üks minu reisimist põhjus, teiseks nüüd juba hakkavad nii-öelda vanusenumbrid selliseks minema, et et võib-olla ma selliseid kõige eks treemsemaid mägiretki, noh, ma ei tea, kuivõrd ma ette võtan. Aga mägedes käimine, õigemini mägimatkad. Ma rõhutan, Vitardinism vaidlust, mägimatkad on olnud minu minu hobi ja teinekord viinud need ikkagi ka päris suurtele kõrgustele. 6000 ja üle 6000 meetri seal kuue, 7000 meetri vahel, noh viimane niisugune mäetipp, Kilimanjaro tipp, mis on mõni meeter alla 6000 aafrika kõrgendit samuti ma olen roninud näiteks Džomolungma ehk Mount Everesti nõlvadel, mitte küll, rõhutan, mitte tipus või tipu ei jõudnud ja ei ole isegi kava noh, ma ei ole suuteline sinna isegi kavandama reisi või tõusu sellise mäe tippu. Aga noh, ikkagi jõudnud kusagile kuue, 7000 vahele. Nii et need on jällegi põhjused, miks ma olen Aasias käinud, siis muidugi kontserdireisid kunagi ammustel aegadel vitamiini bändiga hästi palju noh igal aastal umbes kuus kuud kontsertreisil olles, aga ka nüüd noh, näiteks kas või eelmisel hooajalgi sai kaks korda, kui me räägime idamaadest, siis kaks korda sai käidud Shanghais minu teoste ettekannetega seoses kontsertreisid on viinud Jaapanisse ja, ja kui nimetada ainult Aasiat, aga mõistagi ka Ameerika mandrile ja mujale. Muidugi veel tegelikult üks oluline põhjus, mida ma nagu praegu nagu isegi unustasin mainida. Minu elu on siin Tallinnas, Euroopas üldse üle tsiviliseeritud, üle komputeriseeritud, liiga palju suhtlemist, liiga palju on niisugust igapäevast ütleme siblimist, mis omakorda ma ei, võib-olla see oleks ülepaisutatud, kui ma ütleksin, et on stressi tekitav. Aga ikkagi ma tahaksin sellest aeg-ajalt vabaneda. Ja kui ma siis lähen Eestist ära siis ma enamasti lülitan välja. Mobiiltelefoni ma ei loe emaile. Automaatvastus on peal, et, et võtke minuga ühendust nelja kuu pärast või siis eriti kiire asja puhul on siis konkreetsed inimesed, kes minu asjadega tegelevad näiteks paljud ei usu seda, et isegi nii on võimalik. Kui ma siin mõni aasta tagasi olin Aafrikas ligi pool aastat. Sis Frankfurdi lennujaamas lülitasin novembrikuus telefoni välja ja järgmine kord tahtsin sisse lülitada. Järgmise aasta aprillis. Kahjuks ei õnnestunud, sest vahepeal oli aku tühjaks saanud. Et ligi pool aastat oli mobiiltelefon väljas ja küll oli hea elada, siis. Rahu oli üks neid väga tugevaid argumente teie rändamiste kasuks. Rahu igapäevastest sekeldustest. Sest ja rahu oli kindlasti kindlasti üks ja uued elamused ka noh see on, ütleme selline ütleme, turistlik aspekt nende asjade juures ja see muidugi ka ei, ei puudu mõistagi ma olen ka täiesti tavaline inimene ja kõik põnevad asjad ja eksootilised asjad pakuvad huvi selles mõttes kõikidel nendel reisidel, kuigi see ei ole peaeesmärk, ma olen ikkagi ka turist, samal ajal. Aga ütleme, raske on, võib-olla kõige raskem on sõnastada seda, mida ma olen saanud mingitest pühapaikadest või kloostrites või templitest või mingitest meditatsioonidest nendes kohtades. Noh ja mõnes mõttes on see ka niisugune väga isiklik ja intiimne asi, mida noh, ma ei tea, kas ma tahangi väga raadiokuulajatega laialt jagada. Noh, see on võib-olla samasugune asi, noh kui küsitakse isikliku elu kohta, mida mingi elukaaslane näiteks annab või, või mis suhted need on, noh, samuti ei, ei taha nagu. Ma olen võib-olla selline häbelik inimene, mul on inimesi, kellele vastupidi, meeldib nendest asjadest rääkida. Aga kindlasti heliloojana ma olen saanud väga palju sellist inspiratsiooni, puhtmuusikalist, inspiratsiooni, uusi helisid, uusi helisid. Olen neid salvestanud hiljem osaliselt kasutanud oma loomingus, kas otse mõnes teoses lausa neidsamu helindeid fragmentidena aga rohkem küll niisuguse ütleme üldise inspiratsioonina idee tasandil. Ja kindlasti ma ei jätaks mainimata veel ühte niisugust asja, mida ma olen reisidelt saanud või noh, seda ei saa küll mõõta mingites kilogrammides ega, ega eurodes. Nimelt eks siin Eestis ikka jääb natuke aega väheks. Ei, võib-olla ei suuda endale tekitada piisavalt füüsilist koormust, aeg-ajalt ma küll käin, jalgratas, aga sõitmas või suusatamas või või rulluisutamas, aga seda on ikkagi vähe. Aga kui sa ikkagi lähed kusagile mägimatkale või raskele reisile, siis pakubki omajagu füüsilist koormust ja see omakorda tekitab sellist niisugust toonust või noh, ka enda proovile panek ja aitab püsida enam-vähem normaalses füüsilises. Füüsiline ja see vaimne, need muudatused peaksid käima üsna käsikäes, aga Peeter, kas selline iseenese tunnetamine isegi identifitseerimine siin maailmas on olnud tänu neile reisidele ka sellises pidevas muutumises ja arengus olete jahmatusega midagi märganud enda juures? Või olete pidevalt üllatanud? Loomulikult noh, võib-olla, kui rääkida iseenda identifitseerimist, seda on võib-olla kuidagi raskem sõnadesse panna, aga mõnikord see on aidanud ka mind kui eestlast või eestimaa üht kodanikukuidagi paika panna ja võib-olla mitte ainult eestimaalasena, vaid ka eurooplasena maailmas paika panna. Noh, mõnikord kui tükk aega oled ainult Eestis ja liigud marsruudil siin Tallinn, Tartu Saaremaa siis on nagu selline tunne või kuidagi ületähtsustame seda lähikonda, mis meie ümber on. Aga kui oled näiteks pool aastat Aafrikas ja vaatad, kas või noh, aeg-ajalt ikka satud hotelli, kuigi enamasti magame võib-olla telkides või kuskil džunglis või kõrbes. Aga sattuda tellija, vaatad ka uudiseid ja kui näiteks nädala aja jooksul ei ole peaaegu ühtegi uudist Euroopast, siis sa nagu saad aru, et tegelikult see keskkond, kus meie siin elame, noh, mida me peame nagu väga tähtsaks ja siis mõtled, et et see, see ongi tegelikult üks niisugune mingi köömes või kärbes kuskil maailmas. Ja muidugi, seda näitab ka selline asi, et et noh, meid, eestlasi, meid on umbes noh, ütleme eestimaalasi siis 1,3 1,4 miljonit, võib-olla eesti rahvusest inimesi üldse kuskil miljoni ringis natuke peale. Aga et läheme näiteks mingisse maasse nagu Nigeeria, siis igal aastal sünnib seal umbes kolm eestitäit rahvast juurde, praegu läheneb rahvaarv juba umbes 200 miljonit ja selliseid 200 miljonilise riike on maailmas, kas on indoneesia või me vaatame võib-olla kaardi peal küll, et Indoneesia seal kuskil seal meres on mingisugused saarekesed nagu pritsitud laiali, tegelikult need maad on 200 korda suuremad kui meie siis nagu tajud, et oot-oot, et see, mida ma sinule nii tähtsaks pidanud ja mõtled, et kas nüüd, mis probleemid siin on, et kas Rail Baltic siin tuleb või ei tule ja et ma ei tea, kas Savisaare üle mõistetakse kohut või ei mõisteta see seal olles, see tundub mingi täiesti tühine probleem. Ma ei ütle, et ta tegelikult on tühine. Loomulikult, sellel on omad oma tähtsused, täpselt samuti nagu kuskil ühes Eesti kõige väiksemas vallas on ka väga suur tähtsus see, kas mingisugune 500 meetrine teelõik näiteks asfalteeritakse või jääb see kruusateeks. See see on tähtis, aga globaalses mastaabis see on täiesti tähtsusetu. Nagu ütles kunagi kirjanik Tiia Toomet umbes taolise mõtte, et kui mõelda enese suure mure peale ja siis mõelda selle peale Näiteks kosmoseseisukohast, siis oled seal liivaterake tegelikult ei ole niigi suur ja see pidi olema väga kosutav mõtlemine, jah, aga selle peale on väga raske tulla, kui elada ühes väikeses keskkonnas ja ja kõik sinu tegevus ja mõtted on sellega seotud. Kuidagi on tarvis sellest eemale saada ja muidugi reisimine aitab nüüd natukene nii öelda kõrgemale tasandile. Kui oleks jah võimalik kusagile nii-öelda galaktilistesse kaugustesse minna ja sealt vaadata, siis võib-olla kõik, mis päikesesüsteemis toimub, see on ka täiesti, mitte midagi. No üks teie jaoks äärmiselt märgiline ja oluline reis oli siis, kui te sattusite nii-öelda Albert Vaitzeri radadele ja see, mis te seal kogesite, see on. Looduslik jah, mind isegi üllatab, et teate seda, küllap telesaates nägite seda. Aga tõepoolest, Albert Schweitzer on minu jaoks nooruses olnud niisugune ütleme üks sellistest eetika verstapostidest. Õigemini, neid on olnud kaks meest ja ma ei mäleta, kas need võisid olla Loomingu raamatukogus, niisugused õhukesed prosüürikesed oli Albert šaitzeri tekstide kogumik, aukartus elu ees. Ja teine oli india mõtle ja ka nii-öelda eetika suurkuju ja, ja isegi poliitika ei tahaks tema kohta kasutada. Mahatma kandimaailm on väsinud vihkamast ja nooruses jah, mulle need mõlemad tekstid jätsid sellise väga sügava mulje ja Albert Schweitzeri puhul isegi sedavõrd, et korraldades festivali klaaspärlimäng siis isegi üks kord jah, tegime niisuguse kontserdi ja peale kirjastasime selle samuti aukartus elu ees ja just Albert Schweitzerile mõeldes. Aga miks just Schweitzerile ja miks just sobib eriti hästi muusika teemaga kokku sellepärast et teatavasti oli ju Schwaitzer ise organist. Ja mitte ainult organistvaid, Bachi suur asjatundja, Bachi ühe kõige põhjalikuma monograafia autor ja sellepärast koostasime sellise kontserdikava Albert Schwaitzeri salvestatud ja mängitud repertuaarist. Ja muidugi kui satud sellesse kohta, kus Schwaitzer tegutses ja siis hoopiski arstina arstina just jaa ajas sinna kliiniku ja, ja tänapäeval on see muidugi vaid seal on ju teatavasti meie hulgast on juba aastakümneid lahkunud, aga seal on alles kõik see muuseumina ja sai elada seal nendes endistes palatites. No see on noh, meie mõistes on see nagu mingisugune rida kuur, pigem selline noh, see ei ole haigla. Noh, niisuguse meie noh, ma ei tea, Põhja-Eesti regionaalhaigla mõistes ja kõik see aparatuur ja kõik see on umbes 1950.-test on seal noh, kõige uuemad asjad, aga see tegi südame tõeliselt soojaks viibida seal. See oli Aafrikas, aga täpsustame selle koha, kus Albert vaiksel ja 20. sajandi alguses lõi oma See oli ka poonis, aga mälu veab alt. Ma paraku olen unustanud selle väikese kohakese nime. See oli ühe kauni jõe ääres ja Aafrika lääneosas kroonis. Oma rännukirest räägib uues sarjas helilooja Peeter Vähi. Meie ees laual on siin üks plaat mis kannab nime Maarja-Magdaleena, siin on peal selline teos nagu Maarja-Magdaleena evangeelium, olemata ise küll päriselt kristlane, noh, sinna asja oli jutuks, et ma olen eelkõige seotud ühe teise religiooniga Tiibeti budismiga, aga siiski käisin Kashmiri Kashmiri pealinnas või administratiivse keskuses, Rinagaris on üks paik niisugune, ütleme hauakamber või templikene, kus on sees ka kirst ja aga paljud usuvad, et see on Jeesus Kristuse haud. Ja paljude jaoks on see ka niisugune nagu kummardamise objekt või, või peaaegu et palverännaku objekt suuresti küll isegi moslemite jaoks ja võib-olla vähem kristlaste jaoks, sest noh, teatavasti kristlik õpetus ikkagi ütleb, et pärast ristisurma kolmandal päeval Jeesus Kristus tõusis taevasse. Aga on ka jah, selliseid noh, ma ei taha öelda, et skeptikuid, aga teistmoodi mõtlemisega inimesi, kes usuvad, et Jeesus Kristus siiski paranes oma nii-öelda haavadest ja Aleks hoopis Kashmiri. Ja vaat see temaatika äratas minus sedavõrd huvi, et Ma otsisin üles Maarja-Magdaleena Evangeeliumi, mis ei ole küll Kristusega kannatuslugu, see on täiesti teistsugune evangeeliumi tekst erineb nendest Johannese Matteuse Luukase, Markuse evangeeliumist, aga selle mõjul näiteks ma kirjutasin sellise oratooriumilaadse teose. Aga vot selliseid leide on tegelikult, et noh, just reisidel olnud väga palju erinevaid noh, antud juhul oli see siis niisugune Jeesus Kristuse hauakaudu Maarja-Magdaleena nii jõudmine, aga siin meie kõrval laual on ka üks teine plaat, mis on pealkirjaga müstilisel kai tara maal noh näiteks Lääne-Aafrikast, ma avastasin küll mitte küll ei kohtunud loomulikult kaera-nimelise alma jumalusega, aga tekstide kaudu avastasin teda ja see kõik annab sellist jah, puhtalt loomingulist inspiratsiooni omal kombel ikka kohtusite omal kombel kohtusin. Nõrgareis kajastub moel või teisel ikkagi lõpuks ka heliloomingus, aga, aga vastupidi heliloojaks olemine tegelikult ja võimaldab ka reisidel märgata Ta ja kuulata eelkõige seda, mida võib-olla mõned teised inimesed naljalt tähele ei pane. Ja see tähendab kõik võimalik helide müsteerium on nagu. Laiali laotatud jah, tõepoolest, nii see on ja minu jaoks mõnikord on selline müsteerium ka isegi selline helide kooslus, mida me tavamõistes ei nimeta muusikat. No näiteks ööbida kuskil Aafrikas näiteks kas India või Atlandi ookeani rannikul, sa kuuled loomade hääli, sa kuuled merekohinat ja võib-olla kaugelt kõuemürinat, kui te lubate, siiski ma praegu ei eksponeeri siin vikerraadios neid salvestusi, mida ma olen teinud ka sellisest jutumärkides muusikast ja teinekord on see muusika nii-öelda looduse muusika palju kaunim veel kui mõne kas minu enda või mõne minu hea kolleegi komponeeritud, selline päris muusika. Aga ma päris tihti olen salvestanud ka selliste autentset, suguharude hõimude muusikat ja näiteks praegugi ma tõin siia mälupulgal kaasa parfragmenti. Üks neist on maaliriigis kesk- või Lääne Lääne-Aafrika osas küll, jah, paraku sõja ajal tehtud salvestus, kuigi selliseid tankivalanguid ja pommi Rünnakuid ei osta. Aga see on löökpillid ja siis niisugune üks rituaali läbiviija, kes laulab või retsiteerib teksti sellises salakeeles mida tavaliselt maalilased ka ei mõista, see hõimunimi või rahvuse nimi on seal Togonid, see on väga-väga põnev ja see mind näiteks väga inspireeris. Või teine helilõik, mis on Ghanas Eve hõimu poolt Evenkopi külas tehtud salvestis, see kestis mingisugune, ma ei tea hommikul kell kaheksa, nad hakkasid juba voodoo rituaali tegema puudu jumalustele, kes tagasid neile hea viljasaagi ja nad kiitsid neid jumalusi. Muidugi, see oli totaalne. Niisugune ma ei oskagi nimetada. Sõnadest ei piisa, sest kõik nad olid muidugi topeltkaifi all, nad olid alkoholiuimas ja ilmselt pruukinud mingisuguseid psühhotroopseid aineid, sellepärast ka see salvestis on niisugune mitte selline filigraanne, aga ometi see toimib oma mõju ja mulle meeldis. Seal oli päris ohtlik isegi olla oma salvestusagregaadiga, sest nad tantsisid seal, vehkisid teravate pikkade nugadega, mis olid tuliseks aetud. Aga siiski ma sain oma salvestisega ja, ja see mind on sealt sellest salvesti, sest ma lausa võtsin ühesse oma teosesse, mingid konkreetsed rütmid. Ja nüüd me kuulame seda. Peter, kas te tunnete ennast ka mõnettimisjonärina avardate inimeste maailmapilti nii oma reisisaadetega, eks ole, kui ka neist reisidest inspireeritud muusikaga reisidest rääkimisega ka mõnel muul moel nagu näiteks täna siin selles saates telesaadetes ilmselt ka mingitel kohtumistel ja nii edasi, nii edasi, kas te tunnete ennast seejuures Camisjonärina, tunnete, et see teie sõnum jõuab ja sõnum võiks ka midagi muuta? Väga ilus oleks öelda jah, et mul on ka niisugused õilsad ja üllad eesmärgid. Et kas või Eesti rahva suhtumist mingitesse asjadesse muutunud Ta või tuua informatsiooni ja olla nagu justkui mingi õpetaja või guru rollis. See oleks väga ilus, aga tegelikult ma pean ütlema, et mul ei ole olnud sellist teadliku eesmärki. Ja kui küsida, miks, siis võib ju arvata, et kui sellist eesmärki ei ole, et siis ma olen ise suuri egoist, tahan ainult endale infot koguda ja võib-olla ennast arendada. Aga miks mitte teistele anda? Peter, ma vaidlen kohe vastu, ei vasta ju tõele. Seda, mis te teete, seda ju inimesed näevad ja kuulevad, arenevad, tunnevad rõõmu. Ikkagi teete teistele. Okei aga ma nagu ma ütlesin, et teadlikult ma ei ole seda teinud ja teadlikult ma ei ole seda sellepärast teinud, et ma tunnen, et ma ei ole võib-olla valmis või ma ei, ma ei ole nagu piisavalt, et mul ei ole selliseid kuru võimeid, et ma nüüd oleks selline misjonär või, või püüaks teadlikult kedagi, ma ei tea, mingisse usku pöörata Ta või ühesõnaga eru. Aga Ma vabandust, aga kui see on mõnikord nii-öelda mitteteadlikult siiski välja kukkunud. Et keegi tõesti on, kas mingitest minu kunagi tehtud raadiosaadetest või artiklitest midagi enda jaoks leidnud ja, või veelgi enam ennast kuidagi muutnud, noh näiteks kui ma räägin seda, et ma näiteks ei söö liha või või pean erinevaid rasse võrdseteks, et mul ei ole näiteks ma ei saa kuidagi ühineda mingite selliste ka Eestimaal peaaegu et sloganiks kujunenud loosungitega, kus seal teist värvi inimeste kohta öeldakse halvasti ja arvatakse, et neil ei tohi olla Eestimaal kohta ja nii edasi. Et kui, kui minu mingisugused sellised vastu väita, et niisugustele mõtetele kellelegi tähe või meeles jõuavad ja nad ühinevad sellega, siis mul on ainult väga hea meel. Aga see on jah, pigem siis alateadlik, selline missioon. Olgu või alateadlik, aga, aga ta on ikkagi missioon, mina nii väga ei pelgaks 100 sõna midagi, ega, ega nüüd niimoodi ei mõtleks temast hardalt kui millestki ülipidulikust. Aga ma saan aru niimoodi, et te ikkagi teete neid asju, mis te teete selleks, et teistele ka teada anda. Te ei taha ennast seejuures, heakene küll, miljonäriks guruks nimetada, olgu nii, aga omal siis tagasihoidlikul moel või kuidas iganes seda ka ei serveeri. Te ikkagi teete seda, et inimeste maailmapilt avardub. Jah, seda kindlasti ja teate asjad kukuvad enamasti kõige paremini välja siis kui üldse ei püüa teadlikult, et enda jaoks nagu paika panna, et vot seda asja ma teen selleks seda asja, ma teen selleks, seda ma teen hobina, seda ma teen selleks, et leiba teenida. Ja samas on niisugusel nii-öelda suvalisel minnalaskmisel suur oht ja ma enda jaoks olen näiteks oma tegemistes selle ohu juba avastanud. Minu jaoks kõige suurem probleem on see, et ma tegelen liiga paljude asjadega. See võib tunduda tore, näed, mõtleja inimene reisib ja kirjutab muusikat, jaan rokkbändis mänginud ja tunneb ida muusika vastu huvi ja ja tegeleb budismiga graafiaga ja kirjutab veel mõne raamatu ja artikleid ka. Aga tegelikult, mida rohkem on neid valdkondi, seda pinnapealsemaks kõik muutub? Jah, on tore, et võib-olla selline ümbritsev kontekst on paremini arusaadav ja sa oskad oma tegevust paigutada mingisse teksti nii ajaloolises kui geograafilisse. Aga niisugune paratamatult mingi selline professionaalne käsitöö, tehnika ühes või teises valdkonnas kannatab selle all. Ma olen täiesti kindel, et kui ma ei reisiks ja ei tegeleks fotoga ja ei kirjutaks ühtegi raamatut ja ei käiks mägedes, et võib-olla ma näiteks oskaksin näiteks Foogat kirjutada kuidagi paremini või, või, või kukuks paremini välja või kui ma ei tegeleks muusikaga, siis kindlasti tuleksid ka fotod paremini välja. Aga kui on inimesi maailmas erinevaid Ühed on, kes lähevad väga kitsast rada ja on pühendanud ennast niisugusele väga kitsale erialale ja üritavad selles saavutada absoluutset täiuslikkust, aga on teistsugused kultuuriinimesed, loomingulised inimesed, kes tegelevad kümnete asjadega ja ma kas või siin oma sõprade-kolleegide hulgas, kui kasvõi muusikutestki nimetada, siis noh, minu hea sõber, kas siis Rein Rannap või Andres Mustonen. Vaat nemad on selles mõttes sarnased. Mustonen tegeleb ka alates idamuusikast ja džässis ja kaasaegse heliloomingu esitamisega ja vanamuusika ja keskaja muusika. See kõik on, mahub tema nii-öelda muusika ampluaas Rannap, samuti süvamuusika džässrokkmuusika. Noh, ma ei tea, mida kõike veel. Sai juba alguses mainitud, et te olete ju tegelikult ääretult mitmekesine inimene, aga kuna ütleme laiemas laastus olete te tuntud eelkõige ikkagi reisimehena selle kõrvale, Te teete muusikat, no küllap ikka teatakse seda ka vast ma üldse ei kahtle selles hetkegi. Siis seetõttu sai ka tänane saade rohkem nagu reisidele pühendatud ja kõigele sellele, mis te sealt saanud olete. Aga lõpetuseks, kui mõelda nii, et terve elu ongi üks teekond ja siis ega seda niisugust paigal olemise tahta, mis teis vist pole ega, ega tule ka ja rändate edasi ka siis, kui see kunagi noh, reaalsuses enam väga võimalik polegi, olete näiteks 100 aastaseks saanud ja teete seda siis lihtsalt mõnel teistsugusel moel. See on võimalik, noh ütleme, reisimine on selline füüsiline ettevõtmine füüsilises maailmas, liikumine eelkõige, aga jah, ülekantud tähenduses võib ka mõtetes või vaimus reisimist nimetada reisimiseks. Aga muidugi paljud reisimehed on lõpetanud koguni mingisuguse saatuse tahtel oma füüsilise eksistentsi maa peal just reisil olles näiteks kas või pühal kailoši mäel, palverännakul sattusin ühe mehe peale, kes oli sooritamas oma palverännakut ja seal oli külm, hõre õhk ja nii edasi ja Ta jäi ilmselt kivi peale puhkama ja nägimegi järgmisel hommikul elust lahkunud keha ja tegelikult ma mõtlesin, et ja ühel teisel reisil jälle üks üksiiri alpinist kaotas oma elu Kilimanjaro, siis olen näinud ukrainlast, kes jäi Džomolungma Ale. Ma arvan, et nad mõnes mõttes on võib-olla palju õnnelikumalt elust lahkunud, kui näiteks, et nad oleks kuskil teeristil auto alla jäänud. Et see on üks võimalus üldse. Aga kui te küsisite, et kas ma eeldame, et minuga nii ei lähe, et ma tõesti olen kas 90 või 100 või noh, ma ei tea, mitmeaastane ja olen Eestimaal ja ja pensionär ja, ja vedama vanaduspäevi, siis ma arvan, et mõte kindlasti liigub endiselt nendesse maadesse ja kui on veel noh, nii palju vaimuenergiat, et on võimalik lugeda ja ja näha kas või teiste inimeste reisimisi kas ajas või, või ruumis, siis ma kindlasti vaimustusega elan teistele inimestele kaasa või omaenda meenutustele. Tagasivaates. Ühesõnaga, ma soovin teile pikka iga ja veel palju sisukaid, harivaid, reise. Ma tänan. Selline oli esimene saade sarjast minu eriline elu. Tutvume siin inimestega, kelle ellu kuulub mõniiri köitev huviala ja kes mingil moel on sellega mõju avaldanud ka teistele. Täna oli külas helilooja ning rännumees Peeter Vähi. Temaga ajas juttu Haldi, Normet-Saarna ja helirežissöör oli maris. Tõmba kuulmiseni.