Tere täna räägib oma erilisest elust kultuuriloolane ja kirjanik Loone Ots. See on siis sari, kus saatekülalised räägivad oma hobist oma kirglikkust, huvist selle hobi vastu ning kuidas ja miks selline huvi tekkis. Ja veel on oluline siinjuures see, kuivõrd oma armastusele pühendunud inimene on kõnetanud selle tegevusega ka teisi. Näiteks kui eelmises saates Lagle Parek rääkis enda rajatud palverenud ees, siis see on tõesti äratanud tähelepanu sadades ja sadades inimestes teelone otsaga huvitute tähelepanuväärset kest majadest. Ja loomulikult on nii Tallinnas kui terves Eestis ja teie põnevatest kirjeldustest sel teemal on osa saanud kasvõi näiteks sajad ja sajad rahvaülikooli kuulajad. Nüüd siis ka raadiokuulajad. Aga kuidas ja miks armastusmajade vastu tekkis? Tere, mina olen linnalaps, sellega on nagu kõik öeldud, et olen kasvanud mustamäel ja seal olid majad ju tegelikult tol ajal väga kenasti ka loodusega koos öelda, kui mistahes, et kivilinnad ja kiviasulad, aga tegelikult mustamäel oli nagu see männimets ja väga kenasti majade juures. Aga sellest hoolimata minul ei olnud sellist suvist maakodu, kus tutvuda loodusega. Nii et kui paljud on võib-olla metsaarmastajad või aiaarmastajad, siis mina ikkagi käisin ka jalutuskäikudel, pigem linnas. Jalutuskäikudel panin ka tähele lapsega Kesena, et majad on väga erinevad, et minu ümber on väga erinevaid keskkondi, nagu mustamäelt, trolliga linna sõites on nagu täiesti teine linn ja minnes linnast veel näiteks vanalinna või kala, Maian jälle kolmas linn. See kõik tundus jube põnev ja huvitav ja alati ma mõtlesin, et kuidas ma nendes majades elaks või ehitati mustamäele mõni uus ja huvitav, suur maja veel põnevam kui teised, et siis kuidas ma näiteks elaksin seal, et sealt tuli nagu üks liin? Ma arvan, teine liin kindlasti oli meie kodus üks väga niisugune haruldane tolleaegne raamat. Nimelt kuna minu isa töötas projekteerimise valdkonnas tollal, siis arhitektidele jagati arhitektuuriasutustele kuidagi sattus siis meelega koju kingitused üks venekeelne Ameerikas välja antud pildialbum, arhitektuur SSH, mis tähendab siis arhitektuur USAs. Ja sealt ma nägin esiteks väga häid värvifotosid ja teiseks tõesti niivõrd põnevaid ja erinevaid maju, milliseid ju Tallinnas iial ei oleks kohanudki, tohutuid kõrghooneid, vanu ja uusi, aga seal oli ka näiteks arhitekt, Raikli kuulus maja Kose kohal kose kohale ehitatud maja. Seal oli aatrium idega kuule ja kolledžid, seal oli parkimismaju erakordselt huvitavate planeeringutega ja seal näiteks kirikuid, mille majad olid lihtsalt nagu kolmnurgad klaasist, üleni klaasist tehtud kolmnurgad, mille mõte oli see, et see klaas hakkab valgusega peegeldama Vikerkaare värve, et sa oled nagu vikerkaare sees ja siis nagu pead jumalateenistust, et see kõik oli ääretult huvitav ja ta oli ka ääretult esteetiliselt väga nauditav ja ilus. Kas pärast sellise ajakirja vaatamist uuesti Tallinnas ringi vaadata ei tekkinud, natuke nadi tunne, et vaat meil ikka sellist hiilgust ei ole ja vaat kus seal ikka olid need majad, pilvelõhkujad ja muud. No laps on väga terane, et minu jaoks oli hästi suur vahe, näiteks tollase vanalinna räämas varisenud krohviga, luitunud värviga majades ja Mustamäe ilusatest tuutes lõhnavate trepikodadega, lumivalged nagu astmete seintega majades, et mina olin küll väga uhke, et ma elan Mustamäe, siis oli kohe tunduvalt tunduvalt parem. Ma sain sellest aru vähemalt niimoodi. Ja muidugi tollel ajal ka meie majas liikus, oli korterivahetuse plaane liiklus selline väga põnev väljaanne elamispinna vahetamisel külletan kus pakuti vahetamiseks tollel ajal ju kortereid väga harva müüdi, ainult seda sai teha kooperatiiv korteriga, et omandivorm oli nii teine, et pakuti siis vahetada kortereid ja küll oli seal ka huvitavaid võimalusi, et ma sain teada, et on olemas isegi viie toalised korterid, aga sain teada, et on olemas ka kööktoad ja mõelda, kus need korter olid, olid ja kus nad võiksid asuda. Mul oli Tallinna linna kaart kodus olemas, et siis oli jube põnev näppu kaeda, järgiat oli tänavanimesid, kus ma ei olnud mitte kunagi käinud ja huvitavaid nimesid nagu juurdeveo, katusepapi ülemäe korraks Mustamäe juurde tagasi. Need olid siis kuuekümnendad aastad, kui teie saite mustamäele oma perega, korter, korteri ja teile väga meeldisid need Mustamäe majad ja käisite seal ringi ja olite uhke ja kõik lõhnas värvi järele ja nii edasi. Kas see ühetaolisust, mis ju Mustamäe elamurajooni, no tänapäeval natuke teisiti, aga tollal kindlasti iseloomustas c ei tekitanud vahel sellist tunnet, et no kõik on nii väga ühtemoodi, et vaat, kui ma lähen mõnda teise paika Tallinnas, siis seal on ikka erinevad majad ja nõnda edasi, et kuidas sellega oli raha ei olnud seda tunnet ja teete, miks sellepärast Mustamäe majade ümber oli piisavalt ruumi, et linnaruum oli nagu avaraks planeeritud ja iga maja kogu asi tollel ajal oli kaunistada seda maja siis lilledega ehtida teda kuidas iganes, Koroni taimed, ronitaimed nagunii, aga just et see lillepeenarde tegemine, et majavalitsused andsid heldelt istikuid ja seemneid ja siis alati oli majas mingi grupp naisterahvaid, kes siis tahtis nagu selle natukese või nende peenarde eest hoolitseda. Ja see oli täiesti nagu buum. Mäletan isegi, kuni selleni välja, et ühe Sütiste maja ette tehtud teebassein valati betoonist bassein, mille sisse pandi kuldkalad, suveks elavad kassid sõitnud kalad muidugi suht varsti ära need kadusid sealt, aga, aga ütleme, et ikkagi see veesilm nagu kortermaja ees jäi alles. Ja muide ühetaolised ja pigem on seda nendes suurtes linnades, kus on ruumi hästi vähe. Näiteks punnis on üks suur territoorium, mis on asustatud imeilusate väikeste juugend villadega. Nad on väga ilusad, väga esteetilised ja täiesti ühesugused. Kui sa esimest näed, noh, suu lahti ja kui sa näed kahesajandad, siis on see kohutavalt tüütu. Ümber on pisitilluke eesaed ja kogu aeg ühetaolised, valged, väikesed villad. Niisiis nagu te olete öelnud ja see ütlemine mulle täitsa meeldib, et linnalapse loodus on linn ja ma saan aru, et väikese tüdrukuna küll ebahuvitasite oli põnev ja vaatasite ringi, aga selge see, et see hobiajapikku muutus põhjalikumaks. Peaksite uurima tagamaid, hakkasite uurima ühe või teise tuntud Põneva maja kohta, tema lugusid sattusite ka võib-olla mõnda majja sisse, see kõik tuli ajaga? Jah, ikkagi ka kooli eas ja hiljem, noore tütarlapse üliõpilasena, üliõpilasel ma hakkasin juba artikleid kirjutama, valmistusin nendeks ja siis ma käisin tõesti majades juba elanikega rääkimas ja küsimas, et kuidas nad suhtuvad, et nende imeilus maja on tegelikult väga viletsas olukorras jätta ja siis ma muidugi ka korjasin nende majade lugusid, et kuidas seal on elatud, mida seal on tehtud, kuidas on Huldud. Aga meie ajal muidugi oli minu nooruses ka veel see põnev hetk, et majad olid ju lukust lahti. Need majad olid täiesti avatud, kõik nende õued olid avatud, aedu piirdeid polnud ja näiteks kuulilapsena võis sõita seal liftidega ringi ja vaadata, milline näiteks oli eestiaegne lift, oli palju säilinud seal ütleme kuskil Pärnu maantee kandis neid originaalpunase puuga viimistletud lifte, mille sees olid suured ümmargused reeglid, et ilus oleks ja ja see kõik andis ja ustel olid mingid klaas, käepidemed, suured valatud klaasist võtad ja mingeid äärmiselt huvitavaid asju nagu luges ka sealt välja. Igatahes ma hoomasin selle ajastu erinevust ja nendes majades oli ka väga tugevalt sees ajastu hõng. Hiljem, kui sa korteritesse sisse, siis võiks ka näha põrandasse süvistatud vann või näiteks seda telefoniaparaat oli esikus ja siis võiks ka näha seda, kuidas tegelikult ikkagi seitsmetoalises korteris elas seitse leibkonda ühise köögi ja sanruumide peale, see ei olnud just väga mugav elu. Jah, Need majad oleksid väärinud paremat saatust, kordame siinkohal siis veel kord üle Te ütlesite, et tudengipõlves kirjutasite artikleid, käisite majades, tutvusite isegi aeg-ajalt mõne elanikuga aga tegelikult, eks ole, õppisite te siiski midagi muud ja teie ametiks sai ka midagi muud, et ikkagi oli ja jäise põnevus see huvi majade vastu hobiks. Jah, ma olen tegelikult hariduselt eesti filoloog ja doktorikraad on mul üldse haridusfilosoofias. Aga siiski tollel ajal kultuurilugu ju eraldi ainena ka ei olnud, et ajalooteaduskonnast oleks saanud pida midagi sarnast teiste ainete vahelt, aga ajalooteaduskond on hästi silmatorkavalt poliitiliseks. Seda ma ei tahtnud ja siis eesti filoloogia see kultuuripärand ja need inimesed, kes seda loonud, et see tundus õige valik, et siis uurida Eesti kultuurilugu ja olen ka siis olnud tõesti nii Tallinna kui Tartu ülikoolides õppejõud Tartu Ülikoolis 23 aastat balti õpingute õpetasin siis Eesti kultuuri ja kirjandust välisüliõpilastele, kes Eestis olid esimest korda keelt ei vallanud, aga neil oli huvi ja see oli väga põnev aeg. Ja jah, ja see arhitektuur jäi hobiks ja siis kuskil 90.-te 1990.-te aastate algusest hakkas ka tulema raama, kuid nii et seda hobi sai nagu süsteemsemalt kasvatada, ta hakkas tulema väga ilusaid ja häid väljaandeid. Eesti arhitektuuri neli köidet või näiteks Juhan Maiste raamatut või Ants heina eesti funktsionalismi raamat või näiteks siis tulid juba arhitektuurimuuseumi näitused, 20. sajandi ruum ja niisugused tõeliselt põnevad asjad. Ja eks ma olin uurinud ka neid, et maailmakuulsaid arhitekte Debriisi lõkurbisi, et noh, niisugused kuused nimesid nimetades, et ikkagi kogu see arhitektuur oli väga šarmantne ja väga romantiline on tegelikult arhitektuuriajalugu, sest ta esindab ju ikkagi mingisugust ajastut ja inimeste arusaamasid asjast. Et ühel pool on nagu jah, selle maja sisu on nagu inimesed interjööris, kes siis elavad ja kujundavad seda interjööri vastavalt isiklikule maitsele ja ajastu suundumustele. Aga teisel pool on see, et sa kõnnid linnaruumis, et kui näiteks kultuuris on elemendid, no ütleme, kasvõi kunstinäitus või sümfooniakontsert, sinna ei jõua iga inimene. Aga tänaval kõndides maju näeb küll iga inimene ja selle tõttu majal on väga nähtav aktsent ajastu kultuuri väljundina. No inimesel on väga sisukas, põnev töö, millest on vaimustatud ja siis on tal vaimustav hobi, et kuidas te kõike seda oma päeva mahutasid? Ei, ma arvan, et see oli väga tore, rõhutab ikka, et kõiki asju tuleb lõimida, viia sisse lõiming oligi väga võimalik, et võtsin tudengid sappa, ütlesin, aga nüüd lähme hoopis välja. Ei ole auditooriumis, et nüüd läheme hoopis, käime ringi, vaatame Karlova maju, vaatame, kuidas nagu 20. sajandi alguses tekkis üks eesti kultuur, kuidas tekkis start renessanss, et need maad väljendavad seda, et neid ehitasite eestlased ja Eesti majaomanikud siis omakorda valisid, mis detaile, mis dekoori nad sinna panevad, kui ilus maja peab olema ja kui funktsionaalne ja mis seal siis kõik toimuma hakata, kas see oli väga huvitav ja huvitav oli näidata ka neid kohti, kus siis äkki vahepeal on mingid suured majandusele suur grupp Stalini-aegseid maju, et see on siis see linnaruumis on sõjas hukkunud, mis on tuhaks põletatud ja ometi uuesti rajatud, aga hoopis teistsuguse vaimsusega. Ja see oli väga huvitav tudengit selle ka nad nautisid täiesti või me tegime näiteks selle nõndanimetatud rushovkad, maja, ütleme plaane ma kopeerisin, andsin neile ühetoalise korteri plaani ja mõõdud ja siis nagu tunnitööna, nad pidid paaridesse jagunenud noore paarina korterit endale sisustama ja siis alles selgus, et tegelikult seal nagu oli väga vähe ruumi, aga siiski oli seal võimalik elada, et väga isiklik kogemus ka see nagu leidis suurt kõlapinda ja nagu pakkus võib-olla rohkem, kui mingi samale loeng oleks pakkunud, nii et oma hobi sai tegelikult väga kenasti ka nii-öelda oma ametitegevusse juurde panna ja see andis täiesti uue mõõtme, ainult rikastas ja ainult rikastas ja, ja kes on kuskil seal elanud ja millised inimesed on kuskil majas elanud, et ikkagi ilusates majades on ka tavaliselt olnud ilusaid inimesi, et kõikvõimalikke luuletajaid, kirjanikke, heliloojaid, kasvõi seesama Tallinna kuulus Tatari 21 p, noh et see on nagu tõeline mesitaru eesti kultuuri meie peale, et see on harukordselt põnev maja. See on harukordselt põnev maja, jah, no minul, ta on natukene praegu silmade ees juba küll, aga, aga kirjeldame teda siiski õige pisut. Kes veel, äkki ei tea, või on temast aastate kaupa niimoodi mööda käinud, et ei ole eriti tema juurde seisma jäänud ja imetlema? Jah, Tallinnas on mitu sellist juugendkaunitari, kelle kleit on lihtsalt ajaga nii ära räbaldunud, et nad vajaksid hädasti uut kuube ja siis tuleks nende iluga avalikult esile. Ka Aia tänaval on üks sarnane maja, mis ei ole küll nii kuulsa elanikkonnaga, aga, aga on ka väga ilus, lihtsalt ka halvas korras. Selle Tatari 20 veega on üldse väga tore, et tegelikult selle ehitas üürimajaks enda majaks, aga üürile andmiseks ehitas kirjastaja August Bush ja tema oli üks põnev mees, ta oli ka toimetanud Eesti postimeest ja tal oli väga mitmesuguseid huvisid ja ta tegi ka endale raamatukaupluse ja trükikoja ja nii edasi. Et ta oli nagu hästi selline agari aktiivne ja siis tal tuli ka mõte, et ta ehitaks niisuguse tõeliselt, et uues suunas uuelaadse maja ja üüriks selle välja oma Jukkamatele või andekamate sõpradele. Ja siis on nüüd küll põnev ültse Bushi maja. Tänapäeval on Tatari tänaval mitmeid kõrgeid maju ja palju kõrgemaid. Ja Robert Nerman oma süda Tatari kvartali raamatus kultuurilooliselt raamatus on väga ilusti rääkinud, et jah, et seda Süda-Tatari kvartali seda vanakihti peaks rohkem hoida ja mitte tegema kastide vahele. Aga just, et see maja on siis täiesti iseäralik tolle aja Eesti Tallinna nagu selle välisvööndi maja oli ju tegelikult alati puidust ja tal oli võib-olla kaks korrus väga võimsal juhul oli kolm korrust või kaks korrust, kel ja ta oli ikka väga-väga teistmoodi nagu vanamoodi. Ja nüüd Tatari 21 p ehitati nagu peterburi üürimajade eeskujul, ta oli nendest palju väiksem, aga Eestis ja Tallinnas väga suur. Ja siis selle maja kogu kaunistus ja kõik seal ka projekti allkiri, seal on küll põhiautor on ikkagi Karl Burman vanem eesti nimekaid arhitekte enne teist maailmasõda ja ka esimese ajal juba küllaltki tuntud, aga ta kannab ühe vene arhitekti siis allkirjad Vurmanil tollel ajal puuduse allkirja õigusarhitektina. Aga igatahes see projekt on tohutult põnev, kuna see maja on juugendlikult või nagu selle oma ajastu vaimsuse järgi hästi mitmesugune, et seal on kõik, et noh, kõik on nagu kokku pandud, aga kõik see kooslus on väga ilus. Seal on suur kaar, mis lihtsalt on ilu pärast, millel ei ole mingisugust funktsiooni, seal on rosetid, seal on Sikid, sakid medaljoni ja kui nüüd sisse, mis on ka kõik, mis on kliendi juurde ja keerdtrepp mitmesuguseid ja siis on ka nagu hästi suured patareid ka see on oma aja märk, et sa ikkagi teed kivimaja, mille sees on viietoalised korterid. Tänapäeval mõni korter on ka seitsmetoaline, et seal on nõukogude ajal tube poolitatud ja igasuguseid asju tehtud. Aga seal olid ka näiteks tolle aja kohta, kui ma seal esimest korda sees käisin, oli väga palju vana veel säilinud näiteks kolmekordsed aknad, nad ei olnud küll paketti Takrad, aga kolmekordne klaasnõukogude ajal oli kuulmatu asi ja siis oli seal veel mitmesuguseid. No näiteks seal üleval on klaasata ateljee, kus siis 1914 kuni 32 tegutses Ants Laikmaa pärast elas seal helilooja Villem Reiman, seal on nagu väga põnev, et nagu kogu valgus tuleb ülevalt, aknaid on ka, aga see puhtast klaasist niisugune väike koonus seal üleval annab siis päeva läbi väga suurt valgust, suvel siis muidugi kõva päikest ja kõige huvitavam selle maja juures on ikkagi see, mis on maja ümber. Kui kangelt läbi minna, siis kõigepealt Me leiame tõllakuuri, et seal on olnud eraldi tõllakuur. Nähtavasti oli ka mingisuguseid hobuseid, võis seal olla rakend kuskil teises kuuris, aga edasi läheb suur territoorium, mis tänapäeval on Tallinna südalinna koolistaadione all. Vanade elanike mälestuste järgi, seal olid hoopis selle maja tenniseväljakud. Et noh, kui sa ikka oled nagu ilusas majas, sul on ikka veel eraldi tenniseväljakud ja suur aed, sellest ajast on ka fotosid ka väga niisugune mahlakas, mätas ufode ja kõikvõimalike pargikujunduste elementidega aed. Ja lisaks tehti sinna ka tiibhoone, mis jäi pooleli esimese maailmasõja ajal ja hiljem olid juba normid ja ajastu, nagu maitse oli muutunud, seda tiibhoonet pärlitega ei lõpetatud kunagi. Sellest sai pesuköök ja ülevale lehtla, aga niisugune tõsiselt suur ja põnev maja koloss, mille sees on hästi palju hing. Kui seal tänasel päeval mööda jalutada, siis ta näeb uhke ja suur välja, aga muidugi see värvikiht on luitunud, mis siin salata, ta jääb selliseks hallikas-pruunikas laiguliseks, mis originaalvärv oli. Eks ta ikka oli hele Hailsest juugendi värvid ongi heleroheline helehall. Robert Nerman on ka uurinud siis lausa tõesti Tallinna linnaarhiivist kõiki dokumente. Et Hermanni raamatutest me saame teada kõik need majade värvid, tänavate kaupa, mis maja, millal missuguseks värviti, et puitmajad ikkagi olid nagu pigem kollased pruunid beežid, aga oli ka halle roosasid mõnikord, aga jah, need Jugendi põhivärvid ja niisugused natuke murtud, tuhmunud sooja veevärvid, et need sobisid väga hästi sinna ajastusse, nii palju siis kuulsast juugend, kust majas Tatari 21 p, aga vahepeal selline huvitav kõrvalepõige, et kui siin enne oli küsimus, et kuidas hobi lööb kaasa teie ametites ja teie teistes tegemistest, siis siin laual on üks luulevihik. Ja seal on midagi, mis on just nimelt majadele pühendatud, et võib-olla loete ühe loo ette ja kuidas see sündis, võiks, sündis Need lood on kangesti pikad. Kas võib olla raadioruum, aga et tõepoolest kogus klaviir, mis ilmus 2004, on mul on mul ka tark vanadest, siin on ka üks Karlova majadeks eraldi luuletus Tartust, aga siis on terve tsükkel eestiaegsed majad ja selle ma pühendasin just nimelt nagu Tallinna erinevatele majadele, aga muidugi läbi nagu inimeste hingede või nagu läbi inimeste. Noh, siin on näiteks luuletus, kuidas veel mõni viis selline hästi kuulus hästi poosnedele maja vastasmaja, kus siis elasid ka kunstnikud ja laskja, üks proua kuusik, kellega suhtles Tammsaare, käis temalt raamatuid, laenamas, Tammsaare raamatuid ja ostnud tal oli raamatukogu ja proua kuusiku raamatukogu ja kuidas ta siis seal käib ja kuidas nad on kergelt nagu tülis ja kõik nii edasi. Seal on mul Pärnu maantee 23, kus Aino ja Oskar Kallas, Eesti esimene diplomaat ja kuulus kirjanik siis veetsid oma põlve pärast Oscari diplomaatiast taandumist ja pensioneerimist. Kuidas see hõllandus ja kahe inimese vaheline armastus ikkagi on ja siin on näiteks siitsamast stuudio aknast, praegu paistab meil Raua 39 tina 23 maja katus korsketega on praegu näha ja seal üleval oligi üks niisugune korter, kus elas omal ajal Raimund Kull, Estonia teatri peadirigent Gea Liina Reiman, tema näitlejannast abikaasa. Ja siis nagu ongi esimesele Raua 39 kohta ka niisugune veidi vallatu luuletus, kui kull saadab oma naise ära ringreisile ja kui tal on siis need väikesed Estonia baleriinid, kes mälestuste järgi olid Kullile väga suur silmarõõm. Ja kuidas tal on siis tõesti nagu head mõtted, noh ma ütlen, maestro, professor Raimond kulgeda tuttavad kutsuvad, kes on palunud külla paar baleriini, Nad istuvad türgi sohval reas, hõbedased nõtke ja helisevad nagu harfikeeled kulu vaatab neid heldinult rabapunasest lõvi peast käib läbi 1000 toredat mõtet. Naine on tartus, kast rollil, ülehomseni olen ma vaba poiss, võin kogu kordeballetiõhtuks lokaalike omandada ja ükski piiga ei hakka keelduma mitte ainult minu peadirigendikoha pärast, vaid ka sellepärast, et ma olen ikka veel Traxise, oskan mõnusat nalja visata, enamgi veel. Ma võin visata silda või hundiratast või teha aafrika lõvi häält ja nii edasi. Et ühesõnaga, sellist lusti ja lõbu on nendes majades ka ju palju olnud, see õhk meie ümber praegu säriseb neist kunagistest eludest ja kunagistest isiksustest. Kui me vaatame tõepoolest siit välja, siis see on kõik niimoodi käesirutus kaugusel, kus elasid need korüfeed ja kullakesed, eesti väga tuntud kultuuritegijad. Aknast on ka tegelikult tore vaadata, et siiski enamus maju on vähemalt saanud uue katuse ja mõnedki on jah nagu uue värvi saanud ja ühesõnaga nende maja de elu edeneb, et nad on jälle moes, et näiteks nõukogude ajal võib-olla see kõige viletsamaks ja kehvemaks majakse, niisuguseks naeruväärsemaks ehitiseks peetud niisugused kahekordsed puitmajad, vints kapiga, mis olid kõik lagunenud ja värv koorus neilt pealt ja seal sees olid kööktoad ja kõik oli väga kole. Et praegu nad on siis Lenderi majad, paljud neist restaureeritud ja maksavad hirmsat hinda ja inimesed väga tahavad neid maju, sest seal on suured avarad, kõrged toad ja üldse tulla ja majadele on omane needsamad Lenderi Uuessoni majad, et ikkagi Toad on väga heade proportsioonidega, et kui Stalini ajastu tõesti toob meil niisugused imelikud pinalikujulised toad, kus on üks kitsas akenesis tuba, läheb nagu akna tagant tükk maad edasi et siis seal on tõesti ruudukujuliselt Toad, milles on kaks akent, et oleks valgust rohkem ja kõik on kuidagi hästi turvaline ja hästi harmooniline. See võib küll väljenduda ka inimese hingerahu, et kindlasti iga niisugune detail, mida me majade juurest eest või seest leiame, kajastab, kuidas need inimesed on mõelnud, juhtunud, kes need majad kunagi lõid või kes need majad tellisid. Lenderi majad olid niisiis üürimajad ja sealt edasi Tallinna majad olid juba väike edasiarendus, eks ole neist Lenderi majadest ja olid ka Peeter Tarvase tööliselamud, kus neid Lenderi maju ja Tallinna maju ja Peeter Tarvase tööliselamuid täna näha võib. Faehlmanni tänavat pidi kõndides näeme siis neid Lenderi maju restaureerinud kujul, nad on väga kenad ja väga niisugused armsad ja natuke hõllandusliku niisugune nostalgilised, neid leiab väga-väga palju Pelgulinnast ja omal ajal loomulikult ehitati neid ka kalamajja ja üldse kõikjale, kus Tallin laienes ka Luise tänav ja, ja ühesõnaga, neid on väga palju, et tuleb nagu võtta ringi, perimeetrit keskel on vanalinn, siis tuleb natukene sellist uus linna tiguni endiste vallikraavide, nii ja kõik, mis üle selle siis juba hakkavad tulema, need Lenderi majad tõepoolest suurte hulkade ja suurte gruppidena. Aga Tallinna maja on nüüd jälle üks väga põnev, nendel sageli ei olegi nagu noh, arhitektid on kinnitanud, aga tegelikult neid projekteerisid ehitusmeistrid, et midagi rasket seal ei olnud. Nende Edemus ikkagi oli, et seal oli juba mõeldud inimese peale rohkem kui ütleme, Kopli liinidel tööliskasarmud või sitsi. Tööliskasarmud on tõesti niisugused noh, väga viletsas koridorsüsteemis, ühe veekraaniga koridori lõpus ja ühe pliidiga, mida sa saad küttetoitu valmistada, igas sellises toas elas perekond mitme lapsega ja seda peeti väga normaalseks. Siis Tallinna maja niisugune eestiaegne maja 30.-te aastate algusest alates algab tema võidukäik, seal on siis ikka kahetoalised ja suuremad korterid ja need korterid on ka üritatud teha nii, et neil oleks mitmest kohast päikest päeva jooksul ei oleks ainult üks päikeseaken vaided ikka päike liiguks, tuleks sisse ka teisest kolmandast aknast ja on mõeldud vannitubadele ja kõigele muule, et kahtlemata Ta tallinlaste ja eestlaste hügieeni harjumused olid väga kõrgel tasemel, sest kogu aeg püüelda, et oleks järjest puhtam ja kenam. Ja muidugi need majad olid funktsionaalses stiilis sellised kastid, mis on väga head, kuskilt sisse hakka, sadamakatuses ei ole ohtlikke kohti ja samas all oli neil alati pesuköök, rullikuur, puukuurid, väikesed ärid, palju võimalusi, et see maja tõesti töötaks. Tallinna ajad olid juba kivitrepikojaga, erinevalt Lenderi omadest laastus jah, laias laastus kalendriaegsetel majadel on tegelikult väga kohustuslik tulemüür väga sageli, et kahel pool, kui majadel ei olnud eriti suurt vahet, siis kästi ehitada pimedad seinad, et vältida tulekahju ohtu. Jumalal köeti puudega siis muidugi see tuleoht ja olid ka petrooleumilambid, aga seda, mis tuld võttis tuld andis, oli hästi palju. Et siis need tulemüürid majasid kaitsta, neid oli hästi palju ja ja võiski siis naabri aknast vaadata näiteks kolme meetri kaugusel julma kiviseina Krist musta paekivi seina, seda sellist võimalust oli väga palju, aga Tallinna majades leiti jah, et juba see kivitrepikoda kaitseb majad, ka tulekahju korral on võimalik välja joosta ja, ja, ja üldiselt olid siis juba pisut teised. Aga ikkagi ma, ma võib-olla läheks nendest võluvatest majadest võib-olla ikkagi nagu nende majade juurde, mis on tõesti meie linnaruumis veelgi paremini näha, mis sümboliseerisid nüüd tegelikult sellist eesti õitsengut, et mingid õitsengu sümbolid, kus enam noh, mis on nagu väga klassikaline iseloomulik eestlasele. Et kui sa ikkagi saad rikkaks, mõned saavad võib-olla ratsa rikkaks, ega sa ju tahaks seda lõikust ka näidata. Selle tõttu Euroopas, ütleme, funktsionalism on sageli noh, niisugune täiesti lihtne ja lame, ei ühtegi liigset detaili, ainult seina pind, ainult põrand, lagi, sein ja niisugune on ka maja nagu kasti moodi hästi. Et siis eestlased ikka tahtsid maja peal, noh kui ta muidu on funktsionalistlikaga, teeme vähemalt mingi urva, kuhu kuju panna. No pane vähemalt kuju, siis on näha, et peremehel või perenaisel on nagu seda naudia rikkust, et seda kuju tekitada või paneme siis nagu kuskile noh, mingite Gibste koori või teeme nii, et ikka ilus oleks. Täna räägib oma huvist ja armastusest tähelepanuväärsete majade vastu kultuuriloolane kirjanik Loone Ots. Kas te ilmselt ise tunnete ka, et teil on tänu oma nii erilisele hobilega täiesti eriline elu? Jah, ma arvan küll, sest need majad kõnelevad minuga peaaegu nagu inimesed. Nad on tegelikult isegi paremad kui inimesed, esiteks neid sabale olete kätte ei ole kunagi, et telefon on väljas või levist kaugel ja teiseks, nad on sellised hästi kindlalt usaldusväärsed, et nad on seal paigal ja nad on sellised, nagu nad tunned. Üllatusi pole oodata. Küll aga on mõnikord meeldivaid üllatusi, näiteks Nõmme mis on ju võimas eramute piirkond ja mis on just sellepärast huvid. Neid eramuid võib olla väga erinevatest aegadest ja seal on ka näiteks suurepärast 60.-te aastate arhitektuuri väga head. Et siis tore on näha, kuidas nõmmemajakesed, mis ütleme, 15 aastat tagasi olid väga räämas ja viletsakesed jälle leiavad uusi omanikke, kes siis üritavad pieteeditundega ja väga nagu maja sõbralikult neid taastada sellistena, nagu nad kunagi on olnud. Üks väga ilus näide on siis ka Karl Burman selline hiline Haimat stiilis hilisjuugendstiilis villa õie 21, mis oli riigivanem kukke ja tema perekonna elupaik ja kuna see oli suur ja, ja niisugune avar maja, siis ka Nõukogude aja alguses väga kiiresti ehitati seal näiteks lahtine suur, teise korrusel rõdu kiiresti kinni, et sinna tube teha ja siis pandi sinna hästi palju nagu väikesi tube, uksi, et sinna sai paigutada elama tegelikult palju perekondi. Kuna ruumipuudus oli suur ja läks kogu aeg veel suuremaks, et siis lõplik omanik on siis tõesti suutnud taastada selle originaalvälimuse on ka seest, et omal ajal, kui ma seal sees käisime 90-l, et alguses siis rohehallitus puhas nagu kõikidel trepikoja seintel, seda välja sealt ei saanud, maja oli niiske, halvas korras, 100. läbi, et siis tõesti nüüd on kõik tehtud korda, see maja enam ei ole ohus, sest tegelikult me ütleme, et paber tahab surra, misse, puidki muud on kui paberimaterjal, puitmajadele on ja puit surestikega majadel on ikkagi vesi teatud kohtades väga ohtlik. Ja paljud majad lihtsalt, et noh, vaikselt lagunevad või hääbuvad selle tõttu, et neil ei ole korralikku katust või teie äravoolusüsteemi. Kas te iga päev tegelete oma hobiga ükskõik siis, mis moel see ka ei oleks, loete midagi, jalutate lihtsalt vaatate imetleti, kui just koera ilma ei ole, eks ma ikka ja mõtlemine on nagunii, aga neid maju ma juba tunnen, need nõmmemajad on kõik minule väga head tuttavad ja isegi sõbrad juba. Aga jah, see on ka põnev, et kuskile väljapoole Eestit sattudes. Ma kohe jooksujalu lähen siis uudistama, mis majad selles linnas on või kuidas selle linna majad käituvad minuga ja siis ma leian ka alati väga põnevaid Maiumaga põnevaid detaile ja siis ma olen aeg-ajalt natukene ka uhke ja edev, et ma tean, mis ajal see maja umbes on ehitatud, et ma oskan selle selle selle detaili järgi panna enam-vähem 10 aasta täpsusega paika ka, mis maja see sihuke on. Hästi tore ja hästi-hästi meeldiv on küll. Ja muidugi, ega majad ei lõpe ju Pärnu maantee või Tatari tänava või mistahes piirkondadega, et mõju on ju küll ja veel ega Tartus või Haapsalus või näiteks Valgas on imelised põnevad üks vana ka juba täiesti lagunemas maja, millel difontonil lõvipead ja mille välisviimistluseks on kasutatud sinist kahhelkivi kahvliga viimistlemine, nagu Eestis väga omane ei ole, küll aga on seda hästi palju Riias, nii et see omaaegne Liivimaa või Läti mõju on seal Valgas piirilinnas väga-väga hästi näha selle maja puhul. Ja, ja neid maju näiteks säilinud väikesed aiamajad, sellised suvised lust, majad, kus lihtsalt joodigi kohvi oli natuke mööblit ja et sai seal nagu lihtsalt suveajal aia sees olla, et ütleme Tartus päeva 15, üks selline maja on ka nagu just just lagunemas, aga veel siiski näha, milline ta kunagi on olnud ja et neid üllatusi tuleb palju ja samas ka neid vanu tuttavaid, keda sa mitukümmend aastat teada on tore aeg-ajalt uuesti üle vaadata. No Tartu päeva 15 maja, see on küll nagu kuskilt mingist ulmeteosest pärit või muinasjutumaja või nõiamajake või mis iganes, ta näeb väga hunnitu välja, natuke uurisin teda jah, aga, aga tänapäeval jälle nõukogude ajal muidugi seda laupäev või niisugust Lustma tüüpi majandusele pöörane idee, et nõukogude inimene, selle asemel, et teha korralikult pressidega tööl, läheb nüüd kuskile kohvi jooma eraldi majja. Inimestel polnud kortereid, eriti Tartus Tartu kohta hästi palju memoraate, kuidas pärast sõda näiteks Karlova mäelt õpetajate seminari juurest vaadata, kas oli kuni jõeni täiesti tühi maa, ainult korstna otsad paistsid hästi koledaid mälestusi on ja siis muidugi selline aiamaja Temase kähku endale uue funktsiooni, kuna seal puudus kütte, seal inimesi elama panna ei saanud, elanikkonna tihendamine ruutmeetril jäi ära. Siis käppelt ehitati sinna elektrikilp ja sellest sai alajaam ja siis nõukogude ajal ehitati selle imeilusa puidust nikerdatud trepi käsipuude ja kõige selle juurde ehitati veel selline silikaadist torn, kuhu siis igavesti palju elektrikilpe juhtmeid sisse sai panna. Et siis torn siis nagu toetus ühest küljest selle maja, teisest küljest rikkus hirmsasti tema välimust ja niimoodi ta käest kätte käis ja lagunema jäi, aga praegustes Tartu muinsuskaitseaktides praegu on minul väga põnev, sest kõik asjad on digiteeritud, ma seal kõiki maju vaadata. Ta muinsuskaitseregistrist linna registritest soovitus registritest ja millest iganes, hästi palju infot on ka võrgus. Et siis jah, ta praegu on nagu väga küsitava saavutusega, et ikkagi leitakse, et tema seisukord on väga halb ja ta nagu on ikkagi nagu juba hävimisohus, väga kõvasti, millest on tuline kahju. Tänasel päeval ei saa, kelle jaoks kahjuks, kelle jaoks õnneks paraku enam maja välisuksest naljalt sisse astuda. See oli see, mida vanasti sai, nagu te saate alguses rääkisite, et see oli veel omaette elamus. Aga tänapäeval on sellised võimalused jäänud harvemaks. Külalisi muidugi võib. T noh, kuidagi kuidagi alati on muidugi võimalik majadesse siseneda. Kui ilusti paluda või rääkida. Ma töötasin hirmsasti ära hariduse 13 maja Tallinnas Pärnu maanteehariduse nurgale täiesti unikaalne, täiesti eriline maja pärast, et küsida mikspärast siit krohviga hali trassid, krohviga viimistletud maja ja siis selle elanikud, lõpuks ütlesin mulle hästi leebelt teate, et kui te jälle ma andsin kella, küsisin, kas võib korraks sisse tulla ja nad juba teadsid mind. Ainult üks kord ütlesid, aga teate, kas te teate seda, neil all on kingsepatöökoda kude keldrist sisenejad ei peauksekella andma. Ja muidugi üheksakümnendatel del taas, et kui nagu Eestis hakkas tulema väga palju välismaalasi, nad tutvusid linnaga, Neile näidati vanalinna, aga mina enda omadel alati tahtsin näidata ka seda muud, mis ei ole loodud hansaajal, mis ei ole sakslastele. Ma tahtsin ka eestlaste linna näidata, siis hariduse 13 oli võib-olla kõige niisugusema kuulsusrikkam ja põnevam näide, just milleks me olime võimelised enneteist, maailmasõda ja miks ta on nii eriline. No eriline on ta juba sellepärast, et tal on kaks keldrit näiteks, mida mitte igaühel majal ei ole, need on sellise nõlvaku peal. Et ühte keldrisse sai siis teha veel töökojad, teise keldrisse, panna igasuguseid kraami ja puid. Aga tegelikult on see maja, mille sees on umbes 20 maali, ovaali, kuivale krohvile, maalitud maali, trepikoja seintel ja lagedes, need on säilinud, need kõik maalid on säilinud taas, neid on natuke kõpitsetud ja elu on läinud paremaks. Vahepeal oli seal keldris vesi ja see hirmsasti kahjustusmaal, eriti keldri pool olev seal üks ehituse maal juba hakkas kooruma. Et siis õnneks suudeti nagu see peatada ja Malik praegu ohus ei ole. Põnev on näha seda, et kõigepealt see maja on ju ka funktsionalistlik. Selle ehitasid Tallinna kuulsamaid ehitusmeistreid ja tema üks ihuarhitekt Boris treide keevitš tellida keevitsee, pool majandis kuulus ühele pulmakulus teisele ja siis nad tegite nagu sellise kokkuleppe, et noh, see maja ehitati ära, sai 37 valmis ja mingit põhjust ei olnud hakata tegema sellest kunstimuuseumi olete 38. aastal siis omanikud tellivad vene päritolu kunstnikul Boris Koroljevilt tellivad siis nagu trepikodadesse ja nende lagedele maalid. Ja siis sa lähed trepist keldrist alates ja sa nagu jalutad läbi Eesti elu ja muidugi 30.-te aastate märksõna on ju see positiivsus ja elu ja ootus ja rõõm, et siis ka need maalid on heledas koloriidis ja nad on kõik nagu väga niisugused, noh, kuidas öelda tütarlaps ja noormees jalutamas ja inimesed aias ja inimesed rannas, aga just seda neiu ja noormehe motiive on väga mitmel maalil ja kõik need maalid on väga helged, et me näeme inimest. Meil on hea olla, samas on nad ka väga rahulikud, sellised sõbralikud, et see on nagu mingi ajastu märk, et inimestel oli nähtavasti sellel ajal hea ja kui seal maal siis seda väljendab, on seda tänagi päeval äärmiselt tore ja meeldiv vaadata, et niisugune majavääristamine äkki tekkis majja hoopis kunstigalerii mitteteisaldatav kunstigalerii, nii et funkmaja ja maalid, kuidas need kaks kokkukäivad? Jah, eks ole, et see on ju selge priiskamine, et seal väga vastuolus põhimõtetega ratsionaalsuse põhimõtetega, aga muidugi majades võib-olla ka interjööris igasuguseid muid, äärmiselt põnevaid detaile. No tänapäeval kratsitakse krohvi alt välja näiteks värvilisi maalinguid. Hästi paljudel juugendmajadel on neid aga näiteks on ka kaupmehe tänaval maja, mille sees on siis trepikojas, on niisugune kipsist tuur Butode figuuride kompositsioonisugune, tõsiselt vägev valge kipsdekoor, mille keskel on veel paigaldatud peegel. Taas nagu seina sees ära võtta ei saa, kuulub selle maja juurde orgaaniliselt ja on säilinud läbi aja. Kips on muide ju väga õrn nahk, kipub murenema, pragunema killud ära tulema, et niisuguseid väga võluvaid detaile, väga võluvaid, selliseid pisiasju, mida algul ei oska mõeldagi, on un majades olemas ja nad kõik nagu räägivad midagi nende majade inimeste kohta. Neid näiteid on tegelikult tohutult ja vist kui aus olla, te suudaksite pea iga Tallinna maja kohta, sest et ükskõik, kas nad teile meeldivad või ei meeldi, igaühe kohta on midagi öelda ja kui ei meeldi, siis miks ei meeldi ja iga maja kohta võib-olla mitte, aga enamiku majade kohta ma ikka natuke midagi tean. Ja siis üks minu hobi on ka veel see, et kuna ma olen hariduselt ikkagi pedagoog, siis ma hirmsasti tahan teha misjonitöö, et aeg-ajalt ma kirjutan kinnisvaramaakleritele, korrigeerin nende nagu juttu, mida nad võrgus pakuvad, ütlevad, et arhitekt on teine või ehitusaastal teine või olen ka näiteks ükskord saanud väga kauni tänukirja ühelt maaklerilt, kes müüs maja Ida-Virumaal. See maja oli ka üks Karl Burmani majaga ehitatud, siis talumajaks ja seal majas oli hästi põnev ajalooga, et seal elas üheksa inimest, kes kõik olid õed ja vennad ja kõik olid vanad tüdrukud ja vanapoisid. Neil lihtsalt oli omavahel nii tore olla, et nad ei abiellunud, küll aga osa neist, kes Peterburis tööl, nad said rikkaks ja siis nad tagasi Eestimaale tulles otsustasid ehitada maja ikka ära mahuks ja kõik elaks. Ja siis selle maja jah, nagu neid detaile ja just seda arhitekti ma siis sain kirjeldada ja tänu sellele, et ostjaid ka huvitavat tegelikult majade lood. Et siis ka nagu see maja leidis ostja, mis oli tegelikult küllalt kaua ilma huvita olnud, et siis lugu pakkus nagu huvi ostjale rääkides veel teie lemmikutesse saate lõpu poole liikudes siis tõelised maiuspalad on roosikrantsi tänaval majas number kaheksa aast kunitseeni Roosikrantsi 10 oma lugudega. Võib-olla nendest rääkimine olekski selle saate väärikaks lõpetamiseks. Ja need on just tore, et need majad on kõrvuti, et ühel pool on jälle siis niisugune esindus traditsionalism või siis nagu vääristatud funktsionalism, kus maju juba kaetakse dolomiitplaadiga ja ja selles majas olidki need rivistatud vannid ja seal on siis ka väga tore ümmargune trepikoda, mida me ka näeme. Kui keegi huvitub, siis filmis mehed ei nuta, kohe alguses on sellest trepikojas siis filmitud meeste alla jooksmine, et see on väga, väga selline uhke asi aga seal kõrval siis rusivelisi 10 endine riigivanem, Akelile kuulunud aga kus oli ka siis silmakliinik ja kus tagumist maja selle maja juurde umbes kuulub, teine väike maja, seda tagumist maja siis üritiga välja selle sageli majas omal ajal on olnud ka perekond Raamutite Tarja mari raamoti mälestused on siis kuidas Laidoner Johan Laidoner, kui ta Eestisse tuli, tal ei olnud elukohta, siis ta elas nende magamistoas ja seal oli väga kitsas, seal oli suur kaheinimese voodi, siis Laidoner, riie, nende saabaste äravõtmine ja kõik see oli ikka päris tülikas töö talle. Aga tore on ka see, et maja muidugi oma kohta äärmiselt moodne, kõikvõimalikke mugavuste ja keskkütet ka varustatud. Ja et siis seal majas tagaosas, mis praegu on vastu prantsuse lütseumi spurdi piirkonda, et seal siis oli ka eesti põnevaima kunstikollektsionääri Julius kentsi, eluase 60 ruutmeetri suuruse raamatu koguga ja kus ta siis ka hoidis oma graafikakollektsioone ja kõike muud, et see maja on väga kaunis, väga ajalooline olnud ja tõesti väga palju andnud ka Eesti kultuurile need inimesed, kes on seda maja asustanud. Ja samas ikkagi ütlen elu ja aeg lähevad edasi, igal ajal on omad majad, on olemas, praeguse ajamajad on olemas, vahepealsed, needsamad mustamäe majad või rushovkad ja nad kõik tegelikult on ühed toredad asjad, et nad kõik on ju olnud inimeste jaoks ja inimesed on olnud nendes majades ja midagi loonud, midagi mõelnud, midagi teinud, mida me praegu naudime, kui meie pärandit. Kui nüüd ehk kuulajas ka väike huvi tärkas, siis see on hobi, mis on tegelikult jõukohane väga paljudele, alustades kas või jalutuskäigul lihtsalt majade vaatlusest ja mine tea, kuhu siis sellise huviga edasi jõuab ja kui kaugele see edasi areneb, aga selline oli tänane saade tähelepanuväärsetest majadest, mis on siis Loone Otsa tõsine karastus juba pikki-pikki aastaid praktiliselt lapsest peale ja loomulikult soovin, et meie kõigi jalgsirännakud muutuksid kuuldu põhjal köitvamateks ja põnevamateks. Aitäh Loone Ots kohale tulemast ja inspireerimast. Aitäh. Armastame maju. Stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja maris. Tõmba kuulmiseni kahe nädala pärast.