Tere, täna kohtume taas ühe toreda inimesega, kel lisaks põhitööle on, eks, ääretult paeluv hobi ja kes seetõttu kindlasti ka erilist elu elab. Tere tulemast saatesse Tallinna raekoja direktor Elvira Liiver Holmistele. Tere. Minu nimi on Haldi Normet-Saarna. No teie olete Tartu Ülikoolis lõpetanud ajaloo eriala ja läbinud sealsamas ka kunstiajaloo kursuse ja diplomitöö, kirjutasite moeajakirjandusest, jõudsite õlleajakirja siluett, autor, ente tekstiil oli ja jäi teie jaoks ahvatlevalt põnevaks materjaliks, sealhulgas loomulikult ka ajalooline kostüüm. Aga mingem täpsemaks. Tekstiilihuvist kasvas omakorda välja kirg kübarate vastu ja täna on teil lisaks raekoja direktoriametile ka üks tõsine kübara hobi. Kuulutama kübarakojaga ka Katariina kindi kunstnike sekka. Ja kuidas te selle kõigeni jõudsite? Ja no kõigepealt ma ütlen seda, et mul oli väga suur huvi moeajaloo vastu ja just nimelt ka tekstiiliajaloo vastu ja, ja ma kirjutasin rõivaajaloo kohta artikleid silueti Ello nendega sai väga palju räägitud sel teemal. Põnev ja tema mind julgustas. Ja siis 89. aastal oli täitsa ainulaadne juhus. Mu head sõbrad Rootsist pakkusid võimalust minna reburgi tekstiili restaureerimise kursusele. Ja see oli siis restaureerimiskoolis, on väga niisugune huvitav ja tõsine õppeasutus. Ja ma sattusin sinna just nimelt tekstiilirestaureerimise peale, aga kuna ma olin ainuke nii-öelda idast tulnud õpilane, siis ma olin suure tähelepanu all, mind lükati igasugustesse loengutesse ka kivi restaureerimise, mis pärast raekojas väga palju kooli kasulik. Ja see oli üks põnev aeg, väga toredad inimesed tulid minu ellu, minu õpetaja sai eemalunud val kes on üks tunnustatumaid tekstiilirestauraatorid ja temast sai minule ka omamoodi mentor. Nii et ta kutsus mind pärast seda kursust kohe Stockholmi ajaloomuuseumi tegelema tekstiiliga ja sinna juurde haakus siis ka Stockholmis kuninga varakamber, kus me käisime siis vaatamas neid vanu tekstiile uurimas ja väga põnev aeg oli. No sellest oleks võinud saada ju täiesti teie elukutse, aga tõsiasi on see, et tänasel päeval on teie põhiametikoht raekojas, te olete raekoja perenaine, ametlikumat Sis raekoja direktor ja see tekstiilihuvi, täpsemalt kübara huvi on jäänud teie hobiks. Jah, see on minu hobi, aga ta on ka mõnes mõttes raekojaga seotud, sest raekoda on esindushoone. Ja kübar on ka esindus, meie pea esindab neid. Ja üldse see peakatteta, asi on väga niisugune põnev asi, kuna ta paistab kõige kaugemale kübara all ja peakate all küpseb väga põnevaid mõtteid ja ideid, sellega väljendatakse oma sotsiaalset seisundit. Peakattega kaitstakse ennast. Ühesõnaga peakate ampluaa on tohutult lai ja põnev. Kuna raekojas käib ka väga palju väga tähtsaid külalisi ja ka kroonitud päid siis kuskilt otsast on seal mingi kokkupuutepunkt. Et ma olen nagu harjunud, õigemini minu töö on ju suhtlemine ja see suhtlemine ja see on ka psühholoogia, sa nagu õpid inimesi tundma, sa vaatad, kuidas nad üksteisega läbivad, mis neil on vaja, mismoodi kogu see etikett ja protokoll, kõik see on seotud. Aga kuidas. Ikkagi, millal käis see kilks läbi, et kübarad ja ainult kübarad, sest tekstiilihuvi see on väga lai mõiste aga justeta koondus kübaratesse. Vaat siis, kui ma Stockholmis olin, siis ma sattusin sellisesse peresse, kus oli kaks põlve modiste ehk siis kübarategijaid ja see daam, kes siis oli parasjagu seal, nagu siis perenaine. Tema ise oli diplomaadi proua. Ta oli kõik kübarad valmistanud ise, neil oli kodus väga palju igasuguseid kübaraklotse ja poolikuid ja poolvalmis kübaraid, sa tegi kõik omale ise kui vastuvõttudele. Ja ta ise Ataly maalirestauraator, nii et meil kujunes nagu väga huvitav side ja tema oli see, kas mu sõna tõsises mõttes pani esimest kübarat tegema. Ja kuna nad eemalunud valliga 11 väga hästi tundsid, siis ta, ma arvan, ma kahtlustan selle taga. Et tema oli see, kes Eevale helistas, ütles, et pane talle mingi kübar, et ta restaureeris mõne kübara. Ja siis ma tulin üks päev laborisse ja seal oli üks niisugune suur pruun käkk lauad. Eva ütleb mulle pesesse puhtaks, vaata mis sul sealt välja tuleb. See käkk oli pärit Vaasa laeva pealt ja sealt tuligi kübar. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust. See oli, see oli väga huvitav ja ma imetlesin seda materjali, et ta tõepoolest võttis oma kuju pärast pesu panime ta küll natuke vormi peale ja kõik ja ühesõnaga see materjal hakkas nagu minuga rääkima ja, ja kui ma siis Tallinnasse tagasi tulin, siis see huvi oli nagu sees, ma ei osanud seda kuskile nagu rakendada. Aga esimene ka naljaga tehtud, ütleme, väljaastumine oligi raekojas kübarate peakatetega, et see oli siis 90.-te alguses, see oli 90.-te alguses sai üheks ööks Alburgi vööks tehtud niisugune trepi peal selline naljakübarate müük ja kõik need mütsid ja mütsikese osteti ära ja nõuti pärast juurde ja see oli julgustus, et järelikult seda on vaja, et see on nagu tühi koht. Ja see oli ju see aeg, kus meil hakkas tulema ikka hullumeelselt palju rämpsu igalt poolt nagu niisugune tunne, et nupume rämpsu ja ometi meil on nii hea käsitööoskus. Ja seda muideks Rootsis mitu korda meile ikka öeldi, et teate, et teil on see käsitöö, Teie oskus kasutada käsi? See on väga hea, aga noh, kui me nüüd räägime, kust see kõik alguse sai, siis tegelikult ma läheks veel ikkagi tagasi ka oma lapsepõlve koju. Sest näiteks minu vanaema ja ema, ma olen ju sellest ajast pärit, kui kõik tehti ise ja, ja kuna eriti midagi ei olnud ja iga naisterahvas tahab ju olla ikkagi ilus ja, ja moega kaasas käia, nii palju kui see kõik võimalik oli siis see pisik tuli sealt taaskasutus, kõike tuli ümber teha, kõike tuli vastavalt vormida, sättida paigata ja seda tehti väga oskuslikult. Nii et sanov, How, ütleme see tänav. See väikene pisik oli pärit sealt. Aga kõige selle juures teie vaimustuse juures kübarate vastu teie tegutsemise juures, sellest põnevast tekstiili valdkonnas ja teie enesetäienduste juures, nagu te enne mulle ütlesite, ikka tõi miski jõuteid raekotta tagasi, et Teie raekojas olemise ajalugu, nii uskumatu kui see ka ei ole, ulatub tagasi 1975.-sse aastasse. Kuidas nüüd sellega on, täna te olete raekoja imelik. Sellepärast, et ma ise vahel mõtlen ja ma ei suuda nagu mõista, et kuidas see kõik võimalik on, et minu jaoks ajaarvamine käib linnapeade kaudu. Linnapeade kaudu ma neid perioode nagu jagan ja, ja iga linna peal on oma pohh linnas. Ja, ja võib-olla see, et ma sattusin sinna, kui Ivar kallion hakkas ette valmistama seda Tallinna saamist olümpialinnaks. See oli üks väga põnev aeg ja see nagu kinnistas mind sinna. Ja kõik need huvitavad külalised, kes käisid ja ma nagu nägin seda mängu välja, siis me hakkasime tegema neid kontserte raekojas, on tehtud teatrilavastusi, meil olid ees väga huvitavad restaureerimisprojektid, kusjuures kui ma tulin, siis majas saigi esindushoone. Ta ju enne seda ei olnud, ta oli linnavalitsuse hoone. Ja kõik need aastad aastakümned. Me oleme tegutsenud koos Leila Pärtel pojaga, keda mina võtan ka nagu õpetaja, et sellepärast, et tema õpetas mind nägema ka ruumi ja tajuma neid esemeid seal sees. Ja Tedi Beckler muidugi, kellel olid väga head teadmised, arhitektuurist, sa kasvad. Vot niikaua kui sul ühe koha peal on see kasvamise fenomen, et sa arened kasvavad, sul on ikka huvi, sa tahaksid ikka mingisuguste ideedega välja tulla. Nii kaua sa võid rahulikult töötada. Ja direktor sai teist aastal 2000, jah, 2000 ja no midagi. Tõgendast raekoja direktor teid nimetatakse päris intensiivselt ka raekoja perenaiseks. Ma ise nimetan ka ennast perenaiseks, et minu jaoks on raekoda see nii pikka aega olnud peaaegu et teine kodu juba. Ja vot see kujutabki seda, et sa oled perenaine see ei tähenda seda ametniku külge. Ma ei ole hingelt ametnik, ma ütlen seda kohe, ma küll teen ka paberitööd ja kõike seda, mis sellega kaasas käib, aga ma ei tee seda erilise rõõmuga. Aga seda tuleb teha. Ja kõik see, mis sa sellest majast oleks saanud. Nüüd on vist ilmselt see periood, kus ma hakkan välja andma seda, mida ma olen saanud. No meil on ju väga palju ekskursioone majas, lapsed käivad, sa räägid ja ma tunnen, et mul on midagi rääkida, mul on midagi edasi anda. Ja see on väga põnev. Tegelikult peaks selle võib-olla kaante vahele kirjutanud, mul ei ole. Aega. Te peate kogu aeg olema ju rivis. Teie tööpäev algab hommikul. Hommikul vara algab ja, ja õhtu hilja, eile ma sain kell 10 koju pikad päevad. Seda juhtub meil kogu aeg ja, ja ega see pereelule alati kasuks ei tule ju. Niisugused asjad, aga, aga meid on seal vähe, meil on nagu oma pere selles mõttes ütles, et kui sul on väike, vot see on ka üks asi, mida ma olen nagu. Mis on minu kogemused väikese kollektiiviga väikese perega võib väga palju ära teha. Ja see on see, et kõik suhtlevad, info liigub, sa oled nagu väike Paalanks, kui sa võtad otsuseid, on kiire vastu võtta, Ta. Ja me ilmselt mõtleme kõik ühes suunas ja see on väga tore. Mina ei lähe üldse mitte tööle nagu tööle, ma olen rõõmuga tööl. Siin oli vahepeal vilksamisi juttu, et tegelikult ikkagi teie põhitöö ja teie hobi, nad täiendavad teineteist, et kui räägiks selle nähtuse natuke põhjalikumalt lahti Ja no hobi on hobi, sellega ma muidugi töö ajal ei tegele, aga ta on selles mõttes tööga nagu seotud, et ta netiketiga ja kombestikuga taga seotud ja, aga kuna ma pean ennast ikkagi teatud mõttes tuuri aja loolaseks, siis seal on see oma oma side olemas ja ma kohtun väga paljude inimestega, inimesed helistavad mulle, ütlevad, et vot tahaks seda ja seda tulevad vanakübaraga jäme, vestleme, räägime ja ja, ja see kübara peakate asi on ka niisugune omamoodi intiimne asi, sellepärast et ega alati ei tulda seda ilusat. Vahel on ka muu häda, on raske, haigus on juuksed kaotatud, see ampluaa on väga-väga lai. Aga kultuuriloolase, kui keegi tuleb minu juurde, ütleb teate mul omana kübar, kus me teeme sellest ümber. Mõnede parahea meelega teen ümber, mõnel kohta ütlen, teate, siin on nii palju vaimu sees. Siin on nii suur energia, ma näen, ma tunne, Ta on seda kätt, selle teise meistri kätt. Ma julgesin vahele astuda. Ma ei taha. Ja nüüd, viimasel ajal on aina rohkem tulnud meeste kübaraid, ma ei tea, millega see on seotud, aga see on üks väga tore asi, sellepärast et tegelikult kübarakombestikku me mõtleme. Eestis on minu meelest üle 25 vanasõna, mis on kübaramütsiga seotud, eks parem mees püksata, kui mütsata ja ja mehed tulevad ja vanad kübarad kaasas küll ümber teha, küll puhastada. Ja minu isa oli näiteks, kes alati kandis kübarat, naisterahvas tuli vastust, ta tõstis kübarata, peatus seisis, see on üks osa sellest džentelmeni, niukseid, mehelikkusest ja kontsert, armas oskus kübarat kanda, oskus kanda ja muide teate, mis juhtub inimesega, kui ta kübara pähe paneb. Tema kogu hoiak muutub, tema näoilme muutub. See on nagu mingisugune ime, mis su silme all kusjuures toimub, võtan vaadake peeglisse, inimene pähe ja korras. Või, aga teised hakkavad mind vaatama. Mõtlesin, et aga nad vaatavad imetlusega. Et, et seda ei tohi karta, et keegi sind vaatab, et ta vaatab sind ju imetlusega. Ja otse kübara asi ongi niisugune, et ta toob sust välja, õigemini kui sa kübarat teed, siis sa suheldes inimesega, sa pead selle persooni sinna sisse panema, sa pead selle persooni välja toonud. Ja vastupidi, kui seal on mingit effect näiteks näos, siis sa pead seda ka, Ma. Nii et sihuke kübaravärk. See 20. sajand näiteks on olnud selline sajand, kus on seal kübaravorm nii tohutult muutunud sajandi alguses tohutult laiade kaunistatud, eksju ja siis nende pisikeste tablettide nei välja ja, ja kõik need vormid ja ja kuni siis tänapäevani, kus kübaraid kantakse suhteliselt vähe. Aga mina ütleks niimoodi, et niisugust nägu ei ole, kellele peakate ei sobiks. Ja kui me nüüd ajalukku tagasi vaatame, siis müts oli nii oluline. Peakate oli nii oluline, et sa, see oli häbiasi, katmata peaga väljani. Naise näiteks abielustaatus oli ju abielus, naine oli ikka kaetud peaga naine, eks. Ja mees, kes tuli kirikusse mingi, siis võeti müts maha, tuldi koju, võeti müts maha. Sööma ei hakatud kunagi, kui müts oli peas. See on huvitav maailm. See on terve, teadus on terve teadus ja siin taga on niisugune maa ilmet ojja. No te olete tõesti selline kunstnikuhing, et võib ainult ette kujutada, et see paberimajanduse osa seal teie raekoja direktoriks olemise juures on asi, mis tuleb ära teha. Aga kõik muu on selline, hingeline on, vaimule, on meeleolule see kõik. Õnneks sobib teile väga hästi, te olete just selline inimene, et ilmselt on teil ka emotsioonid, teistlaadsed, eks ole, kui sellisel tublil asjalikul ametnikul kes ei lase, võib olla väga palju endale emotsioone ligi, et mis saab siis Elvira, kui on vaja tööülesandeid täitma, seal kell kukub või tuleüritus. Aga teie tunnete, et just praegu tuli inspiratsioon ja ma just näen praegu vaimusilmas, et vot ma tahaks teha sellist sellist peakatet? TööAlttöö ajal üldiselt ei tule. See on huvitav, aga öösel küll tuleb ja minul on voodi kõrval täiesti kaustik, kuhu ma panen küll häid mõtteid ja head mõtted, eks kõik teavad, tulevad öösel ja siis sa oled ju nagu ära lõigatud, muu maailm sind ei sega. Ja oi, mul on parimad ideed, tulevad just siis ja, ja kui mul on jälle mõnda uut ideed vaja, siis ma võtan oma kaustiku lahti ja vaatan, mille peale ma siis seal öösel tulin. Jah, aga üldiselt vot inimestega suhtlemine. Ta on psühholoogia tegelikult ja mul ei ole raske suhelda, ma, ma pean ütlema, oma koolist tulin, siis oli, ma olin üsna vaikne tüdruk. Aga ma olen õppinud suhtlema, man, inimesi õppinud jälgima. Ja see kõik tuleb kasuks, kusagil garaid. Teater oma koju ei julgegi praegu kutsuda, sellepärast minu suur laud on üleni kaetud tööga. Ja, ja seda tööd saan ma tegelikult teha siis kui mul ikka vaim peale tuleb, ma ei, ma ei tee ühtegi kübarat vägisi või sundusega. Siis ma juba helistan inimesele, ütlen, et vaata, nüüd läheb aega. Mul ei ole vain peal pelleti öelnud kübarad ja Tallinn, need käivad kokku. Mis te sel ajal olete mõelnud? Tallinn on nii eriline linn, seda keskaegset linna on säilinud ta niisugune uhke, siin on need kirikutornid ja ja eks see kirikutorn on ka ju nagu kübar eksinud, paistab kaugele. Ja minu meelest tallinlased võiksid seda rohkem nagu välja näidata oma omasele olemusega oma väljanägemisega. Mul on väga hea meel, et osa Tallinna giide kannab minu kübaraid ja paistavad kaugele. Ja, ja vot sellepärast ongi ja natukene ta kurvaks see, et Tallinna vanalinnas on nii palju ikkagi neid niinimetatud suveniiripoode mis üleüldse ei esinda meid absoluutselt ei esinda meid ja sellest on väga väga kahju, et see peaks muutuma, sest meil on nii palju anda. Meil on kunstiülikool, meil on nii palju häid kunstnikke, meil on nii palju häid disainereid ja meil on niisugune traditsioonide ja, ja ajaloopagas. Seda peaks ära kasutama. Külas on raekoja direktor Elvira Liiver Holm Stream, kelle elu teeb eriliseks kirg kübarate ja nende valmistamise vastu. Üldsegi mitte kaugel raekojast asub siis koht, kus te saate ennast teostada kübarate maailmasse sama Katariina gild, mis asub siis Katariina käigus ja see on nagu üks väike muinasjutumaailm, selline omaette tilluke linnake linnas, et mida see Katariina gild endast üldse kujutab ja seal, kus ka teie kübarakoda asub. No need on, Me oleme siis naiskunstnikud ja kes vähegi mäletab, see kant oli üks väga kuule nurgatagune. Katariina kirik oli ju tehas praktiliselt seal joodi kõrval väikesel Katariina käigus, see oli niuke odekolonni joomise tänavalõik, kuigi ta ei olnudki siis tänav, ta ei olnud üldse läbipääsetav. Ja, ja kui me alustasime seal, siis me ju alustasime kõigepealt selle koha puhastamisest restaureerimisest ja panime sinna üsna palju oma vaimujõudu ja ka rahalist jõudu sisse. Nii et seal on meil see maim ja, ja kus see Katariina nimi tuleb, see tuleb sellest kirikust Katariina kirikus, dominiiklaste kirikusse on ju selle kloostri kõrval. Ja kloostrites on ju alati selline vaimsus ilmselt siis see vaimsus on meid ka seal toimub. No aga nüüd rääkides Katariina, siis kübarategijate ja, ja modistide kaitsepühak on ka Katariina. Ja see on 25. november ja Prantsusmaal näiteks sellel päeval, 25. novembril, meil on ju kadripäev, eks ju. Kuigi Katariina gild on Siena Katariina pühak aga modistide pühak on siis Katariina Aleksandrias ja Prantsusmaal seda päeva väga tähistatakse, see on vallaliste, naiste vallaliste neidude päev, kus pannakse pähe kollased rohelised kübarad ja siis võetakse neid raekojas vastu, pakutakse kooki. Ja minu meelest väga vahva. Et vot sellised traditsioonid, aga Katariina gild on jah, Ta on, seal on see vain ja ja seal on mõnus. Nii et tulge ja vaadake. Te olete üksjagu tänu oma hobile ja ka tänu oma põhitööle ringi rännanud, kui me tuleme jälle teie direktori ameti juurde vahel võtate üle ka midagi ja vaatate, mis teised teevad ja vaat see on hea mõte, et teeks raekojas ka, et kui vabad käed tal üldse on. Otsustada raekoda on selline paik Tallinnas väga paljud inimesed, muide arvad, et see on üks suletud hoone IKKA VEEL, see tõepoolest oli nõukogude ajal siis ainult töökollektiivid, käisid ja külastasid ja tänu sellele me tahtsime seda maja rohkem avada, siis saime kontserdit tehtud. Aga nüüd me oleme üsna paar väga julget sammu teinud. Meil on suured näitused olnud maalinäitused, nii et me oleme raekoja tagasi tõstnud ka niukse galerii staatusesse. See on olnud väga põnev, tohutult töömahukas ja vastutusrikas. Aga samas seal on jällegi otsapidi vanas kinni nimelt kunagi maal meistrid. Meistritööd anti raekojale, nii et raekojas oli maale küll seinadel kahjuks nad lihtsalt ei ole säilinud. Nii et see side sa kogu aeg püüad lugeda, mis on olnud, mida võiks tuua üle. Et ma ei ole küll siiamaani tundnud, et keegi oleks mulle jalga ette pannud, öelda? Ei vot seda sa nüüd tegema ei hakka, eks muidugi, ise peab ka terve peaga mõtlema, et mis ikka sobib ja mis ei sobi. Mõeldes teie suurepärasele hobile, siis võiks ju teha ühe vägeva kübarapeo mingil põhjusel põhjuse ikka leiab, jah, seda peab siis mõtlema, et kuidas seda teha, et ma loodan, et tuleb veel palju põnevaid ideid. Raekoja direktori amet on juba iseenesest päris pingeline amet. Kui nüüd see hobi veel siinjuures, kas vahel tekib selline tunne, et jõud saab otsa ja Emmast kummast peaks võib-olla natukeseks loobuma? Samas kübarad on need, millest ei taha. Saab tõesti vahel otsa ja no näiteks see suvi algas küll, no võhm oli nii väljas, et kui väljas kohe. Aga loominguga on üks huvitav asi. See on see, et kui sa nagu tunned, et sa hakkad midagi tegema, sul hakkab tulema tagasi energia ja see on nagu taastootmine. Täielikult unustad kõik, sa tegelikult tõused mingisse teise dimensiooni ja aju täiesti puhastub. Ja ma arvan, et ma ei ole ainuke, kes nii mõtlevad sellest, et looming ongi nagu puhastumine. Ja seal sa seisad iseendaga ja oma, tead mis, sa oled nagu üksi sellega ja sa panustad ja ma olen teinud kübaraid isegi hommikuni välja, vahel, aga ma ei ole pärast järgmine päev väsinud, ma olen õudselt rahul ja, ja kui pärast tuleb, siis klient saab selle kübara kätte, ütleb, et. Oh, ma ei osanud seda isegi oodata. Siis sa nagu tunned, et vau. Vaat nüüd ma olen tõesti õnnelik, et nüüd läks korda ja see, see tagasiside, mis sa saad ka ja see sunnib sind ka pingutama, eks ju. Aga see on hoopis teistmoodi pingutus, see ei ole selline töö, mis su ära tapab, ütleme niimoodi. Mõlemad teie tegemised siis nii Aegoyas kui kübarakojas. Seal on väga palju tagasisidet neis mõlemas ja nad mõlemad annavad siis selle võrra teile ka energiat. Et kui te teete raekojas ekskursiooni, mingi üritus on väga hästi korda läinud, just mingi kübar on tulnud kenasti välja, klient on väga rahul, et sa võid olla ükskõik kui surmani väsinud, see annab selle jõu tagasi. Annab ja mina pean väga oluliseks, et inimesed, noh, ma ütlen ka, et igal ametnikul peab olema mingi hobisesse hobi, tegelikult on sinu tervendaja ega mul meelde hobisid, ega mulle meeldib aiatöö, mulle meeldib ehitada ja mida iganes, aga just see, kus kogu su loomus nii-öelda loob see on, seda on väga raske kirjeldada, aga ma arvan, et inimesed, kellel on selline hobi, saavad väga hästi aru, mis asi see on. Nii et inimestel võib olla ka palju hobisid, aga võib-olla üks peaks olema see põhiline, mis sind sütitab. Iga jumala päev. Jah, on küll, et noh, see kübara ja peakatete asi, ta on esiteks ka huvi. See ei ole üks asi, et sa teed kätajaga, aga teine asi, et sa tunned huvi selle vastu, miks oli, kuidas oli, millega see on seotud, kuidas ta väljendus, mis kombestik on, see on tegelikult suur teemade ring, et see ei ole ainult see, et sa teed, vaid sa mõtled selle asjaga kaasa ja minu jaoks on igal inimesel mingi ajastu, kui ma näen, et inimene tuleb sisse, ma juba paigutan ta kuskile lahtrisse, ta on minu jaoks seal. Ja see on nagu stiilil niisugune paigutus, aga, ja ma üldiselt Ta on mul õigus, ma pean ütlema, et ma olen väga-väga harva olen eksinud, et see on ka elukogemus. Kõik asjad tulevad ikka kogemusega, et ega sinust kohe meistrit ei saa, see on päris selge ja ja noh, Tallinnas näiteks kübarameistreid oli juba minu meelest 1360 isegi lausa on kübarategijad mainitud ja ja kübarameistrid vot see oli kuskil 1650 või 70, kus nad siis nii-öelda tsunfti lõid ja kuskil 1725 rist, peale Põhjasõda kirjutab raesekretär, et ei ole kellelegi anda kübarameistritest kraad seda põhikirja, kuna kõik on surnud peale sõda. Ja Tallinna kübarameistrit kuulusid muideks Lübecki tsunfti Tallinnas noh, aineid liiga vähe ja eks oli raske ellu ka jääda, sellepärast et kas Tallinnas palju rahvast ei olnud ja siis muidugi õpipoisi aastad käisid seal kaasas ja siis, kui meistriks saadi, siis no siis tuli tööd teha ja võideldi kangesti igasuguste jäneste vastu, kes käisid ja müütasid odavaid kübaraid ja jälle luksuskaupa toodi väljamaalt ja see pidid võistlema ja nii et Tallinnas on see kübaratraditsiooni küll. Teie oma põhiametis peate olema konkreetne, täpne teadma, mis hetkel, mis liigutus teha. Samas te olete kübarameister. Te olete kunstnik Teisonjuga boheeemmlust. Kuidas Rannus endaga hakkama saab? Kui kergelt ümberlülitumine käib? No see natukene oleneb ka, et see oleneb sellest, kes su vastas on. Et mõne inimesega tekib väga kiire side on väga lihtne, on inimesi, kellega sa tunned, et barjääri on vahel ja see ei olene isegi minusse, on noh, see on puhtalt psühholoogiline. Aga noh, mis on vahel raske. Kui sa võib-olla oled väsinud ja õhtul tuleb siis oma 100 inimest, sa pead nii-öelda lavale astuma, tegelikult see on nagu sa tuled nagu rambivalgusesse ja vot siis kokku võtta ennast ja rääkida mitte eesti keeles. Et see nõuab vahel väga suurt pingutust, aga nüüd aastatega on tulnud üks huvitav fenomen juurde, see on see, et sa paned plaadi käima. Ja see tuleb iseenesest mõtlema, see tähendab seda, et see tekst, mida sa räägid, kui sa tunned ära, et inimestele läheb peale, nad saavad aru, mida sa räägid. Siis sa, sa lased ennast selle teksti nagu välja ja siis nagu hakkad täiendama, aga see põhiasi nagu tuleb, kuidas ma ütlen kuskilt kukla tagant. Ja jah, on selliseid seltskondi ka, kellega sa pead ikka väga pingutama, nii et see on nii ja naa. Aga eks ta natuke näitlejatöö on ka ja seal tuleb see poeeemmlus kasuks, sest ma ei ole niisugune inimene, kes on krampis ja higistab ja otsaesine, märg ja jalad värisevad. Seelik tudiseb, ei, seda, seda ei juhtu. Nii et noh, eks igasuguseid asju on juhtunud, aga no ma ei ole häälest ära läinud. Igasuguseid asju on juhtunud, kas vahel juhtub nii ka, nagu te siin enne kirjeldasite tuleb inimene teie kübarakotta ja tahab seda ja toda, aga et nii kui ta uksest sisse astub nii, te kohe paigutab teda mingisse ajastusse, nii, te näete juba vaimusilmas, kuidas ta ühe või teise peakattega välja näeks. Kas mõnikord, kui mingid ametlikud vastuvõtud raekojast lasete ka niimoodi mõttel uitama ja vaatate, toib, huvitavad inimesed talle sobiks, see tollele sobiks, too kõigi, te peate olema proua direct aga siis aga ei. Ei, ma lasen ennast ikka suhteliselt lõdvaks selles mõttes, et ega ma nüüd seal nisukest ülemust ja, ja noh, nii krampis ei ole ja see tuleb juba loomulikult ma ikka jälgin inimesi ja vaatan, kuidas ja mis ja ja eks noh ega Tallinn on ju suhteliselt väike, et inimesed tunnevad 11 osa inimesi ju teab ka, millega ma tegelen ja mis minu hobid on ja tuleb küsima nõu ja nii ja naa. Aga aga üks huvitav juhus oli mul, kui Norra kuningas ja kuninganna käisid külas siis näiteks välisministeerium on ikka külalised toonud just naised Katariina Gildi ja juhtus siis nii, et nad tulid enne Gildi ja järgmisel päeval oli siis seevastu ja kuninganna Sonja siis oli ka kübarakojas, tal oli väga ilus suur kübar, ta huviga vaatas, mis ja mida toimus. Ja järgmisel päeval oli siis raekojas vastuvõtt ja ma ootasin neid trepi peal ja, ja, ja kuninganna ütleb, et küll eesti naised on ühte nägu. Ja ma ei nagu algul mõtlema, et kuidas ühte nägu tali mind ju näinud. Aga ta ei pannud nii-öelda kaks kokku. Ja siis, kui oli see läbikäike nii-öelda käinud, me olime all, siis seal ajal baariruumis, siis pakuti vist vana Tallinnat või mis seal oli degusteerida neile ja siis seal selgus, et ta oli mind nagu näinud ja ühesõnaga see oli niisugune huvitav asi ja seda on ka varem juhtunud, näiteks Taani kuninganna õde käis Tallinnas, oli jällegi, ta tuli sinna Katariina Gildi pärast tuli raekotta ja oli niisugune jah, ja jäi mulle imelikult otsa, vaatame, mina nagu ei saanud sellele pihta, aga pärast teised ütles, et noh, et näete kokku saanud ja aga ma olen hoopis teises riides ja ma olen hoopis teises funktsioonis. Norra kuningannale. Ma selgitasin ise, et mis, missugune hobi mul on jäätmeteiega, kohtusime ja, ja noh, jastaks naernud. Tõesti, mõtlesin, et huvitav. Ma olen teinud. Kuskil läinud teil on nii oma tööga kui ka hobi ka igasuguseid huvitavaid juhtumisi, aga paneme siis rohkem rõhku sellele hobiteemale, et teil tuleb neid juhtumeid nagu varrukast. Ja see oli, mõned aastad tagasi sain ma kirja Inglismaalt Leicesteri eest ja see oli saed, bridžad, Nende tööd, see on siis Richard, kolmanda ühing, kes siis tegeles selle Richard kolmandaga ja tema otsimisega ja ja ilmselt noh, inimesed on ka kuulnud, see vaene kuningas leiti Leicesteri linnavalitsuse parkla alt, tema jäänused leiti ja tehti ka kindlaks, et see on tema. Ja siis otsustati teda siis ikka uhkelt, et nii-öelda maha matta ja siis nüüdsest saeti tahtis siis sellel nii-öelda matusetseremoonial, et neil oleks siis niisugused mütsid peas, mis sobiksid selle kuninga ja, ja kogu selle asjaga seal. Ja vot see oli üks huvitav töö, sellepärast et ma ei olnud väga nagu süvenenud kogu selle Richardi asja ja siis ma uurisin internetist, mis on selle kuningaga seotud, missugune üks tal oli, niisugune huvitav müts peas ja suure bossiga oli, 15. sajandi lõpul kandsid mehed ju suuri pross, niukseid, toredaid peakatteid ja ma pakkusin jälle välja, et kui te tahate, et nadolid muide, eelmine suvi käinud Tallinnas ja kuidagi ma jäin siis neile silma, need ajaloolised mütsid ja pakkusin välja ühe mütsi vormi ja nad olid nõus, tahtsid kohe saada ja nii siis sai õmmeldud neile need mütsid, mis siis püha, sure sellel tseremoonial siis jalutasid kuninga kirstu taga siis Leicesteri katedraalis oli siis suur tseremoonia ja seal, kui seda tema keha nagu otsiti. Richard, kolmanda ju rääkis tegelikult kuulsat Šveits keelt, ta oli natuke nagu küürakas ja tal oli ilmselt skolioos. Ja see kõik, kui nad luud leiti, siis nagu linnaski, et tõepoolest, et see on see kuningas, tehti kindlaks ja ta maeti siis linnavalitsus võitles siis välja ja tehakse tema auks kohe lausa nisukene memoriaaljakeskus ja arheoloogiakeskuse juhataja, kes neid juhtis, tema ei uskunud mitte hetkekski, sõitjad leitakse ja lubas oma mütsi ära süüa. Ja kui nad pärast mulle kirjutasid, et ta oli seal kõnes seda siis öelnud, et ta sööb oma mütsi ära, on nüüd, kus ikkagi leiti, siis mina kirjutasin vastu, kas ta siis nüüd sõi mingi mütsi ära? Kas mõni minu müts läks siis söögiks, ütles, et ei, et nad tegid talle koogi, mis oli mütsikujuline. Mati, et missugune see oli, aga igal juhul leiti see Richard kolmas ja sellest on nüüd saanud niisugune suur keskus, kus minu meelest oma 100000 külastajat, nii et siit lihtsalt üks näidis, kuidas linn kasutas selle oma kasuks ära, sest küll seda kuningad tahtsid paljud omale saada ja mina ütlesin, jalutasid seal matuserongkäigus, et ma ei tea, kas peaks õnnelik või mitte olema, aga aga noh, huvitav lugu küll ja nad saadavad mulle igal aastal ikka tervitused ja, ja väga armas ja väga paljud kliendid. Noh, ikkagi suhtlemine käib ja, ja see on tore. Tore on see, et teil on nii huvitav, põhitöö ja nii huvitav hobi. Vot minu vanaema ütles ühed kuldsed sõnad ja ütles seda, et nii kaua, kuni sa oskad midagi teha oma kätega, sa ei ole kadunud. Ja ma arvan, et, et tegelikult iga inimene, kui ta suudab midagi teha või midagi luua, siis ta elab, temas on see eluenergia ja nagu ma juba enne mainisin ka, et see on nagu iseenese taastootmine, Sa ei jää üksi, sul on midagi elus võib ju kõike juhtuda, aga sul on mingisugune huvi või hobi, mis hoiab sind käimas värskena ja traksis ja minu meelest on tervisele väga kasulik. Suur tänu saatesse tulemast raekoja direktor ja kübarameister Elvira Liiver olemist. Tram, aitäh. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.