Mis sa arvad, kas meie eelmise saate salvestuse ajal viibis sinu Brüsseli stuudios või minu Tallinna stuudios mõni vabakuulaja tulevikust, mõni ajarändur? Kui nad seda tegid, siis, siis see pidi olema tõesti nii nagu sina kirjeldasid, et, et nad ei mõjutanud absoluutselt seda minu ümber olevat ruumi ja, või noh, või, või siis tõesti olid kuskil väga kaugel teleskoobiga. Ma ei tea. Üks väga lahe asi, mida üks muusik on öelnud ajas rändamise kohta sest et noh, nagu nad ikka kipuvad aeg-ajalt ajas rändamisest rääkima, eks ole, muusikud, et see kuidagi käib ju nagu muusikuks olemise juurde lauses on mõnes mõttes see, milleks seisus kohustab, eks ole, et sa pead aeg-ajalt võtma sõna ajas rändamise teemal, me kõik teame seda, noh, et Brian May muidugi on ajas rändamisest. No kindlasti on, on kuskil kellelegi rääkinud, eks ja, ja ma tean vähemalt ühte muusikut veel, kes on seda teemat puudutanud, see on minu armastatud ansambli QQ front man geenist, kes ühes intervjuus, kus talt küsiti, et kui sa saaksid teha muusikat koos kellegagi, no ükskõik kellega olgu ta siis elus või juba surnud, siis kellase valiks. Ja tema vastusele. Ta teeks siis sellisel juhul heal hea meelega muusikat koos koopa inimesega. Õud Õults, kuul värk. Ja ikka ikka väga kõige kõige vana koolim bänd tuleks sellest kõige vanakooli bänd üldse. Prühistoriks kuul muidugi ajas rändamise kan on see hea aspekt, et me loome siin ju kultuuriprogrammi Me loomemeediat, et meie meie hääli salvestatakse ja loodetavasti kantakse Raadio kahe fonoteegis ja kümnetes arvutites ja serverites edasi kaugele-kaugele tulevikku ja justkui me rändame ajas, nii et on täitsa võimalik, et mõni kultuuriline ajarändur, inimene, kes uurib ajalugu võib-olla tema jaoks 10000 aastat tagasi kuulab meid ja mõtleb, kas sa näed, mis siis mõeldi ja arvati. Huvitav, mis, mis asi see on, millest nad üldse räägivad ja mis keel see on ja kas me suudame seda kunagi dešifreerida, et saada aru? Tead, mille peale ma hakkasin praegu mõtlema. Et kui ütleme tulevikku minna, on keerulisem kui minevikku vaadelda, eks ole, et meil justkui on minevik minevikku vaatlemiseks on juba mingisugune nagu teoreetiline võimalus olemas, võiksime, nagu me kirjeldasime. Möödunud nädalal võiksime rännata kosmoses lihtsalt hästi-hästi kaugele ja suunata siis ülivõimas teleskoop tagasi planeet maa poole, et püüda kinni just see valgus, mis minevikus, eks ole, selles, selles konkreetses mineviku hetkes, mis meid huvitab, siis maa pealt hakkas tagasi peegelduma avakosmosesse. Et see variant justkui on olemas, et siis sellisel juhul peaks meil olema ka võimalus näha näiteks luuks kaivaatorid, veidrit, han, soolot leiad, sest et see film algab ju tiitriga, et kaua-kaua aega tagasi ühes kauges galaktikas ma pean. Tegevus toimub siis väidetavalt minevikus. Ma pean sulle natukene pettumust valmistama, selles osas ei lase sul seda teha. Teha olevaid olevaid head aega. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid loomulikult. Ja mis on kõige olulisem ja kõige tähtsam on see, et selleks, et vaadelda midagi, mis toimus kunagi väga kaugel ajal maal ja, ja kui sa nüüd mõtled, et ma liigun kuhugi kaugele-kaugele universumisse, vaatan tagasi siis sa pead liikuma kiiremini kui valgus. Vaata, sa pead sellest sellele valgusele, lahkus miljon aastat tagasi järgi jõudma endas talle ette minema. Vaata vaata, see on see probleem, ei saa liikuda kiiremini kui valgus, kui seest mingit ussiaugu tehnoloogiat välja ei mõtle ja ei suuda kuidagi liikuda ussiauguga kuhugi kaugemasse punkti, siis vaadata ta tagasi. Et ühesõnaga, praktilistel kaalutlustel ajas edasiliikumine on ikkagi palju lihtsam, sest me teeme seda niikuinii kogu aeg ja meil on võimalik seda divist ütleme, relatiivsusteooriat ära kasutades kiirendada. Aga sellest hoolimata ma nii suurt pettumust selle ikkagi valmista, sellepärast et kui kuna Star Wars toimus kuskil kaugel-kaugel galaktikas kaua aega tagasi, siis äkki see oli nii kaugel, et see valgus alles jõuab meieni ja üks hetk me saame seda vaadata. Mõtlesin, põhimõtteliselt nagu streenimine, sa siis nagu stream'i oma oma silmades otse Star Warsi, vaatad teleskoobiga taevasse ja sulle näidatakse Star Warsi lihtsalt kõik osad näidatakse ära tasuta piraadina, riimid, mida sina tavaliselt asjast riimid. Hea küll, tarkpea, saan aru, saan aru, ja ma tahtsin veel selle eelmise jutu täienduseks öelda, et miks sa üldse arvad, et ma poleks ussiaugu kaudu läinud sinna kui või mitte tuleviku, vabandust, sinna sinna kaugusesse, kus valgus alles jõuab, sest Aegorzi valgus alles jõuab minuni. Miks sa arvad, et ma ei oleks läinud läbi ussiussiaugu mitte selle kussi? Vussi augu? Ega ma lihtsalt tahtsin täpsustada minu minu nohiku iseloom, ei, ei, ei võimaldanud mul seda vestlust jätta õhku rippuma. Ja sa tahtsid lihtsalt jälle tõestada oma ülimuslikkust, sa tahtsid näidata, kui palju targem parem sa oled, sa tahtsid alandada mind, mis on mulle ikkagi täiesti harjumuspärane, et selles mõttes ma ei pane pahaks, ma olen sellega harjunud. Inimesed võtavad Ühel hetkel lihtsalt omaks need rollid, mis neile elus on antud ja mingist hetkest alates sa saad aru, et ei ole mõtet põtkida ja puigelda. Et kui sa juba oled sihuke alamklass on ju siis lihtsalt roki siis rocki, siis seda, seda rolli. Ja lohutuseks võib alati mõelda, et on kuskil kindlasti targem ja, ja veel nina targi nina Tarklikum internetitroll, kes saab kirjutada meile väga pikka kirja sellest, kuidas minu argumentatsioon oli täiesti mööda, nii et ootame seda kirja. Pikisilmi ootame popkulturistid Gmail punkt com on see koht, kuhu saab saata igasugust laimu ja meie Facebooki leht on ka avatud, igasuguseks laimuks ja ja solvanguteks, eriti solvangud meile väga meeldivad meie popkulturistid, leht lausa toitub nendest solvangutest ja laikidest. Ütleme nii. Aga, ja see, see, see nohiku teema tuletab mulle meelde või kogu see ninatarkade teema tuletab mulle meelde üht asja, millest me ikka aeg-ajalt mõtlen. Ja see on, see on kursis olemise teema. Et kui sa vähegi oled sihuke kultuurihuviline või minu poolest popkultuurifanaatik, kui sa vähegi vaatad seriaale, loed raamatuid, Ta mängib videomänge käid erinevatel Viktoriinidel, vaatad filme, eks ole, loed koomikseid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, mängid lauamänge mida iganes. Siis ilmselt sa liigud ringi sellises seltskonnas või ringkonnas, kus tohutult palju arutletakse, neil teemadel jällegi küsib, kas seda sarja juba nägid, kas seda ma ei tea, mängu oled mänginud. Ja, ja paratamatult. Meie praeguses ajas tulises olukorras, kus, kus kõik on nii killustunud ja kus, kus igalühel on täiesti mingisugune oma oma kanal, kustkaudu ta oma oma meelelahutust ja, ja miks mitte siukest nagu hariduslik, kui programmid tarbib. Et see põhjustab selle, et, et meil ei ole enam nagu seda ühist jututeemat justkui, nii palju, eks ole, et ei ole enam seda olukorda, kus kõik su klassikaaslased nägid eelmisel õhtul A-Rühma uut osa ja kõik nüüd räägivad sellest järgmisel päeval koolis on ju et pigem on niimoodi, et igaüks vaatas mingit oma asja ja, ja siis tal on võib-olla üks inimene, kes on ka näinud et see kogu see kursis olemise teema on selles mõttes kuidagi. Mul on selline tunne, et ma olen nagu lahti lasknud sellest sundusest olla kursis. Ja see võib-olla sai alguse sellest, et mingil hetkel ma taipasin, et ma liiga lõdvalt või liiga kuidagi läbimõtlematult Loen ja avan, õigemini mitte isegi ei loe, vaid lihtsalt avan uudisteportaale. Lihtsalt võtan jälle portaali ette, vaatan need pealkirjad läbi. Ja siis selle pinnalt nagu surfan kuidagi nagu ühelt info killul, et teisele ja kujundan sellega väga-väga hüplikult väga kuidagi pealiskaudselt mingisugust siukest, paranoilised maailmapilti, mis kokkuvõttes ei, ei tule mulle kasuks, sellega pole mitte midagi peale hakata. See lihtsalt ajab ärevile. Ja see ei anna mingisugust sisulist ja nagu ülevaatlik kuuarusaama asjade seisust. Olgu, see siis asjade seis maailma poliitikas, olgu see asjade seis popkultuuris. Ja ma olen hakanud kuidagi, mida aeg edasi, seda rohkem ma olen hakanud nautima seda, et ma üldse ei, ei käi enam uudisteportaalides. Et ma põhimõtteliselt lihtsalt, et kui nüüd mingi teema huvitab võtangi, et mõne hea raamatu sel teemal ja pigem loen, loen seda näiteks ma ei tea kuu aega käiberaamat muga Gazas lappan seda mis iganes, kuulan seda vahetevahel audioraamatuna ja siis liigun mingisuguse järgmise teemani edasi või siis, kui see teema jätkuvalt huvitab mind, võtan ette järgmise raamatu, mis sedasama teemat võib-olla mingi teise külje all avab. Ja see on, ma pean ütlema, see on teinud ning palju rahulikumaks. Ma mäletan, viimati ma võtsingi sellise teekonna ette siis, kui Isis ilmus pildile maailma meedias ja see ajas mind lihtsalt liiga ärevile. See see tekitas liiga suurt hirmu minus, mida ma iga päev uudistes nägin, kõik need klipid Nendest, hukkamisvideotest, põlvitavatest, inimestest, kuskil kõrbemaastikul, oranžides, vang vangiriietes, noh, ma ei suutnud ühest, ühest hetkest edasi, ma enam ei suutnud lugeda järjekordset uudist sellest, et mitu pead, tänaseks on siis nagu maha lõigatud erinevatel lääne kodanikel, kes on sinna regiooni õnnetul kombel sattunud. Ja lahendus sellest emotsionaalsest kriisist väljatulemiseks oligi see, et ma lihtsalt jällegi võtsin ette mingid pikad põhjalikud artiklid sel teemal, mis oli tõeliselt siuke nagu kvaliteetne aega nõudnud. Uuriv ajakirjandus, ma võtsin ette reaalselt nagu raamatu, kus nagu väga põhjalikult otsast lõpuni kirjeldati seda olukorda, miks see tekkis üldse, mis on selle olukorra väljavaated, millised on võimalikud arengud või taandarenguid ja nii edasi ja see kohe kuidagi juba tempo mõttes ja siukse nagu teema nüansirikkuse ja sügavuse mõttes kuidagi võttis seda, seda kofeiinivärinat justkui väga palju maha ja, ja, ja ma ei tea, mulle tundub, et nii ma tahangi elada. Et, et aeglus ja sellest närvilisest nagu infovoost kõrvalehoidumine on minu jaoks nagu see uus kuul asi, mida teha. Uus lahe trend ja kus kusjuures ma mäletan, see oli päris päris meie osade alguse poole kui me rääkisime sellest teemast niipidi, et mina ütlesin sulle, et ma lähen nüüd ära blokeerinud enda jaoks enamus Eesti uudisteportaalid. Ma olin, olin, ma olin pannud omale brauseri sellise lisa, mis takistab mul teatud veebilehtedele minemist ja suunab mind ümber rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et ma, ma olin nagu valinud lihtsalt, et ma tean, et mul on vaja mingit kohta, mis mind hoiab uudistega kursis, lihtsalt ülevaatlikult. Analüüsisin, millise, millise, milline see võiks olla ja tol hetkel mulle tundus, et kuna rahvusringhäälingu portaal on kõige rahulikuma kujundusega, ta on pigem kõige aeglasem, mitte selles suhtes, et uudised tuleksid hiljem kui teistel, aga aga tal sinna ei tule nii palju uusi lugusid, iga päev ma võin eksida, aga selline mulje jääb vähemalt noh, see ongi kõige olulisem, et minule endale jääb tunne, et sinna ei tule nii palju infot peale kogu aeg. Et ta on nagu natukene rahulikum ja seal tundus olevat oluliselt neutraalsem kogu asjade käsitlus. Ja tundub tänini. Ja ma olingi teinud jah, võtnud kõik Eesti sellised populaarseimad uudisteportaalid ja lihtsalt ei lasknud enam endal sinna minna, sest ma tean väga hästi seda tunnet, kuidas istud arvuti taga ja, ja lihtsalt, et mingisugusest harjumusest igavusest suvalisest impulsis vajutad seda klahvikombinatsiooni control-d, mis võimaldab avada uued häbi ja, ja endale märkamatult kalad sinna sisse kirjutanud juba uudisteportaali Aitäh ja enter'it vajutanud ja, ja oled jälle seal lehel ja jälle ja jälle ja korduvalt päevas. Ja ma arvan, et kui me praegu ei eksi, siis ka minule oli oluline impulss ISIS ja see vägivald, mis uudistes nagu pidevalt läbi käis, sellepärast, et vägivald, hirm, hirmu tekitamine, üleüldisemalt on väga-väga võimekas viis inimesi hoida, lugemas, inimesi hoida nagu inimeste tähelepanu hoida. Sest kui, kui kõik on nagu hästi ja sa räägid ainult headest asjadest või, või keerukatest asjadest või neutraalsetest asjadest või kuidas iganes ise tekitate oluliselt vähem sellist emotsionaalset, et vastust, kui sa räägid asjadest, mis tekitavad inimestes hirmu ja viha. Suur tõenäosus, et nad jagavad seda, et nad, et nad tulevad tagasi jälle vaatama, et, et kas siis on midagi juhtunud, et me teame seda ju väga hästi, kui, kui on juhtunud mõni mõni kohutav asi kas siis meie oma riigis kuskil lähiriigis või, või kuidagi see meile relevantne. Me käime pidevalt uurimas ja vaatamas, kas on mingit uut infot. Ma enda puhul korduvalt avastasin, et kui, kui toimusid mingisugused katastroofid või õnnetused et siis ma käisin sellises portaalis nagu rätid, et vaatamas neid teemasid, kus inimesed nagu pidevalt kommenteerivad, vahel on seal mõni inimene, kes on kohapeal või lähedal või või on mingi arst või politseinik või mida iganes, sinna tuleb nagu sellist reaalajas nagu pidevalt infot juurde. Ja see on tegelikult ääretult kahjulik minu enda vaimsele tervisele. Ma ei taha kuidagi kellelegi teise nagu noh, on kindlasti oluliselt paksema nahaga inimesi kui mina, aga, aga samuti nagu sina, mina tundsin, et see lihtsalt meeletult kurnab mind ära selle kõigega pidevalt kursis olemine. Ja hoolimata sellest, et, et justkui ikkagi võiks või peaks olema, ma ei tea, kas peab tegelikult, kui ma päris aus olen, aga et võiks olla kursis sellega, mis maailmas toimub. Et siis kuidagi see tasakaal tuleb enda jaoks tõesti leida ja, ja olen sinuga nõus ka minu jaoks on see pigem vähem kui rohkem. Ja siin ongi see oluline vahe ka, et On muidugi, siin on kaks siukest äärmust, kuhu võib kalduda, üks äärmus on see, et sa oledki selline dopamiinisõltlane põhimõtteliselt või adrenaliinisõltlane. Ehk siis, et igasugune šokeeriv materjal kuidagi annab mingisuguse laksu ja samas ka tekitab nälga järgmise laksu järele. Ja, ja nii sa nagu loetki ühte häirivat artiklit teise järel ja niimoodi kuidagi nagu surud oma maailmapilti üha ühekülgsemaks kokku. Ja teine äärmus on siis see, et ollagi selles hirmu krampis ja pista pea liiva alla, eks ole, täiesti blokeerida kõik ära üldse. Et enam nagu osaleda selles globaalses diskussioonis, mis on jälle teistpidi kahjulik, eks ole, et igasugune teadmatus ei teadmatusega, sa ei saa mitte midagi tegelikult välja vabandada, eks ole, et see oli nii koolis ja see on niimoodi ka elus ja kindlasti kohti ja selge see et, et see, see, mida ma enda jaoks olen vähemalt leidnud, et just nimelt nagu pikkade tekstide lugemine pikkade jutuajamiste kuulamine. Sellepärast ongi boot käestid ikkagi väga oluline osa minu igapäevaelust ja ka audioraamatud. Kuidagi. Ühesõnaga, seal seal ongi, et ühest ühe külje pealt see sisu, kus see sügavus, kuhu on võimalik minna, kui pühendada sinna aega ja energiat, eks ole. Ja teise külje pealt just nimelt see tempo, et kui sa tahad minna sügavale, siis sa ei saa kiirustada. Sa ei tohi kuidagi läbimõtlematult ja niimoodi rapsides edasi liikuda ühelt argumendile teisele, eks ole, vaid sa pead väga ettevaatlikult kannatlikult, väga põhjalikult pead minema, eks ole, argumente mööda edasi ja niimoodi on võimalik küll pika ajaga aga siiski kvaliteedi mõttes katta väga, väga suur ja lai teemade ring ära lõpuks niimoodi, et ei ole vaja nagu tõmmelda ja kuidagi pabistada mingisugust pseudo võltsettekujutuste pärast. Ja ühtlasi see, mida sa kirjeldasid nende šokk uudiste teemal. Mulle meenub Ma eelmise aasta lõpus, üks viimaseid raamatuid, mis ma läbi lugesin, oli, oli sellise Silicon Valley tegelase nagu Charven, Läni Chiron, Laniori raamat, mis praegu mingil määral ka nagu lööb laineid, nagu ma olen aru saanud. Selle raamatu pealkiri on eesti keeles oleks 10 argumenti sotsiaalmeedia kontode kustutamise kasuks. Chennaagimens, Freudi liitsingressoušell, meedia account, et vaid näo. Ja see pealkiri, Ma tean, pealkiri on nagu on üsna sihuke nagu lahtise käega vastu põske kuidagi ja, ja, ja vägagi nagu klišeelik Pealkiri aga seal üht-teist põnevat ikkagi oli, seda ma lootsingi, et kui ma vähemalt nagu ühe või kaks põnevat asja sealt kätte saanud, mida ma veel ei teadnud selle kohta, kuidas sotsiaalmeediaalgoritmid Ta mainib meiega manipuleerivad või meid, meid suunavad, et, et siis on juba hästi ja, ja oligi umbes paar asja, mida ma sealt sain teada ja see autor teadis, mida ta rääkis ka, sest et ta ongi just nimelt olnud. Ta on töötanud Microsoftis. Ta on olnud teda, peetakse üheks virtuaalreaalsustehnoloogia üheks mitmest isast. Ja et ta praegu olles nagu ligi 60 aastane on, on tõepoolest olnud kogu selle kogu selle värgi sünni juures ja seda lähedalt näinud ja see, mida ta oma raamatus räägib, ei ole kindlasti tehti. Ühesõnaga, see ei ole nagu hüsteeriline raamat, seal ei ole suurte tähtedega igal leheküljel mingeid karjeid, et sa pead kohe kustutama ära oma Facebook'i konto oma Twitteri konto oma Instagrami kontol, sa pead põgenema Snapchat'i Stambleri eest pead jooksma väga kaugele arvutist, mis on ühendatud internetiga. Ei, ta pigem just nimelt toob välja erinevad argumendid ja, ja teeb seda puhtalt selleks, et inimesed oleksid teadlikud, et mis tööriistad neil üldse käes on. Mis on need ohukohad ja otsustada siis ise, et mismoodi siis panna ka need vead võib-olla enda kasuks tööle? Kui on juba teadlikkus olemas, siis on, siis tekib ka ju mingisugune nagu valikuvõimalus, eks ole. Ja, ja mis mind üllatas ja oligi just see, et kuidas, kuidas siiski sotsiaalmeedias ka teadlikult ikkagi doseeritakse infot vastavalt selle info iseloomule kasutajatele ehk siis iga iga sotsiaalmeedia Tanja ja no peaasjalikult fookuses, eks ole, ongi ikkagi Facebook'i, Google tegelikult Google'i tehnoloogiad ja Facebook, et seal sealse algoritm uurib ja jätab meelde kõik, eks ole oma oma kasutaja kohta ja arendab end edasi vastavalt sellele, mismoodi see kasutaja internetis käitub. Ja niimoodi kujuneb ajapikku välja lausa selline nagu graafik ööpäeva lõikes kus siis vastavalt kellaajale algoritm oletab, millises meeleolus sa võiksid olla parasjagu, sest harilikult inimestel korduvad sellised emotsionaalsed, mingisugused tsüklid ja kõik need siuksed nagu mõtted ja nii edasi, et need kõik kuidagi tulevad tagasi teatavates tingimustes, teatavatel kellaaegadel ja algoritm jätab selle meelde ja niimoodi näiteks siis mingil kellaajal doseeribki sulla nad nad natukene rohkem näiteks mingeid naljavideoid on ju, et tõsta su tuju ja siis, kui sul tuju on hea, siis ikkagi sel hetkel doseerib sulle natukene midagi kriipivat, midagi šokeerivat võib-olla isegi. Ehk siis ta teadlikult söödab ette infot nendel hetkedel, kus sul on mingisugune nõrkus just seda tüüpi b info vastu ja teeb seda veel piisavalt kuidagi niimoodi. Kuidas öelda kavalalt ja samas kummalisel kombel nagu tasakaalustatult, et, et sa ei saa seal siis võib-olla nagu viite šokeerivat uudist järjest šokeerivat postitust ärritavat postitust järjest vaid sinna kahe ärritava postituse vahele ikkagi pistab, algoritme sulle siis korraks mingi kiisu video, et ta natukene nagu maha rahuneksid, hetkeks natuke korraks naeraksid siis võib-olla midagi nunnut veel kellelegi perepilt, jälle ma kui või sellest, kuidas keegi läks kellegagi reisile ja tal on seal tore olla ja inimesed panevad südameid ja naerunägusid sinna alla ja siis tuleb jälle järjekordne. Ja samamoodi ennustatakse algoritm seda, et mis kellaaegadel ja ja mis tingimustes on kasutaja Tim midagi ostma. Ja vastavalt sellele tulevad siis need müügipakkumised ka kasutaja silme ette just sel hetkel, kus see ost, selle ostu sooritamine võiks olla kõige tõenäolisem. No need on kõik siuksed teemad, mida me oleme ka õrnalt puudutanud varem aga sellise detailsuse astmega ja niimoodi ilusti. Ta panduna ma ei olnud neid argumente varem näinud ja see oli siuke mõnus värskendav meeldetuletus selle kohta, et ma tõesti. Ma olen väsinud sellest ja jama. Ühesõnaga, olen jälle jõudnud sinna punkti omadega, kus, kus mul ei ole enam oluline, ma olen isegi hakanud mõttevõtet. Ühesõnaga, mida iganes olen hakanud, ma hoian eemale ja, ja see ei ole ja, ja sellest ei juhtu midagi, et ma ei ole kuskile ära kadunud, aga, aga ma katsetan oluliselt vähem ja see on jällegi nagu selle arvelt on mingit kvaliteetaega juurde tulnud. Ja see puudutab ka tegelikult igasugust, nagu popkultuuri ja kultuuritarbimist. Aga sööda meile natukene kvaliteetset kultuuri sisu, ivo kruustok ja siis me saame edasi liikuda selle teemaga. Siin laua peal on CD-alumiinium sinu sädelev sõber garaažide taga, mis on pärit aastast 2004 minevikust, teisisõnu. No väga kaugest minevikust, mida sa neile lasetsi, kusjuures ma mõtlesin, et siin on vaja mingit nagu teemaga seostatust, sellepärast et meil on räägitud, et muusikasaates on parem siis kus on seotud saate teemaga. Aga täna ma, ma tahtsin seda muusikat mängida peamiselt sellepärast, et alumiinium, sinu sädelev sõber on mul kummitanud juba juba päevi ja, ja, ja ma mõtlesin, et et kui ma tahan nüüd nagu mingi ilusa lause või lõigu siia panna, mis aitab seda ära siduda, siis vaata tänasel sotsiaalmeedias, tegelikult me loome vägapalju grupp või kellel on ja kellel on kõigil nagu väga selge ettekujutus maailmast ja, ja see kipub olema väga must ja valge, selline, et noh, et meil on väga selgelt pahad ja meil on väga selgelt head, meil on väga selge joon nende vahel ja ja need on kõigil erinevad, et me saamegi nüüd noh, tänu nagu sellele internetivõimele meile pakkuda täpselt seda, mis meile sobib. Et siis meil ei teki nagu siuksed, ühiskondlikult suured, ühised nii-öelda head ja, ja halvad ja mustad ja valged vaid, vaid need tekivadki niimoodi väga selgete gruppide pidi igalühel on enda omadel talle tõesti seal algoritmi tõttu jääbki mulje, et kõik arvavad nii, et nagu maailm on hulluks läinud, kõik ju saavad aru, aga midagi ei toimu. Et selles suhtes ongi, ongi väga huvitav ja ma püüdsin kuidagi seal selle loo, mis, mis räägib hoopis teistest asjadest sellega ära siduda, aga kuulame lugu, mustvalge alumiinium, sinu sädelev sõber. Sinu sädelev sõber. Oi see lugu kõlas veel paremini, kui ta kõlas 15 aastat tagasi aastal 2004. Ja muidugi, see muusika viib meid tagasi ju veel kaugemasse minevikku, sest tegelikult minu meelest laulud salvestati või loodi hoopis 90.-te lõpus kuskil siis ka seesama lugu, mustvalge anti välja plaadil nimega sai või kassetil tegelikult siis siis ei olnudki mitteplaat millalgi aastal 1998, see mul Mulle alati meeldib seda, seda lugu rääkida, sellel ei ole mitte midagi otseselt, tegelikult natukene seostan tänase teemaga selle, selle loo nagu suur osa sellest muusikalisest poolest on loodud sellise tarkvaraga nagu sound klapp, mida Andres Aule siis alumiiniumi vaimne ja loominguline juht väga-väga hoolega kasutas ja ja see tarkvara on loodud eestlaste poolt. See tarkvara on lood, loodi sellise tarkvaraettevõtte poolt nagu bluumoon interaktiv, mis võiks öelda, et on üks väga oluline mängija selles, selles nii-öelda arengusse selles maailmas, mis meid on toonud tänase selliste sotsiaalmeedia küllastumiseni. Sest lisaks lisaks sound klubile tekib liumun interaktiv ka sellise sellise nii-öelda väga varajase internetti teeavarusi. Com Piva portaali nagu every day, punkt com või oli midagi sellist. Ja siis noh, rääkimata siis Skypeist, mille taga olid ka samad härrad, kes, kes arendasid seda seda sound klahvi. Aga. Vabandust, lihtsalt siia vahele küsinud, kas sa mäletad EPT telereklaami? Ei mäleta? Ei mäleta, ma, mul on niisugune, ma arvasin, ma eeldasin, et see on üks nendest reklaamidest nagu tempel mällu igaveseks kõigile, kes üheksakümnendatel telekat vaatasid. Mäletan, et seal oli nagu ei mäleta. Seal oli üks niisugune niisugune kriipsujuku, kes kõndis muretult mööda sellist rada ja taustal mängisse pala viid ei. Mäleta ei mäleta see ma usun, et meil on kindlasti mitmeid kuulajaid, kellel kellel, kellel tuleb see pala kohe meelde, nüüd kui ma seda mainisin, aga see Palama loensid CD voldiku pealt, et aastal 97 sai, sai siis helihelipool sound klapis purki pandud, kusjuures sound klapp absoluutselt mu elu lemmikmuusikaprogramm oli nagu muusikaprogrammide Pent Teie muusikaprogrammide, Microsoft Paint, ehk siis nii nagu Peinton ainus pildi pildiloome, pilditöötlus, võib-olla pilditöötlusprogramm, palju öeldud, millest ma elu sees olen aru saanud otsast lõpuni, siis Sound Club on ainus helitöötlus või muusika tegemis programm, millest ma olen otsast lõpuni aru saanud ja fantastiline, fantastiline leiutis. Aga Remmastering tehti ka sellele palale, nii et meie praegu kuulasime seda remasterdatud varianti aastast 2004. Kas sa nüüd tead, mis vahene remasterile remixil? Ja, ja ma tean seda tänu sinule, aitäh, et oled nii mõnus saatekaaslane ja inimestele, kes ei tea ka veel, mida see on remasterdamine või mis vahe on Remmasterdamisel ja remiksimisel ja ei, remiksimine ei ole see, kui DJ Tiesto võtab näiteks umma muudu loo ja teeb selle natukene piidi rohkemaks. Ühesõnaga, sellest kõigest sai räägitud ühes meie olnud episoodis ühes meie möödunud episoodis, me paneme selle lingikesega oma saatemärkmetes oma koduleheküljele popkulturistid, punkt com, kuhu tasub minna. Et minna sügavamale. Jah, popkult turistidega saab minna sügavamale ja saab targemaks. Vaheldus väga harv-harvadel juhtudel. Vabandust, kuulajad praegu valetasime. Vaata nüüd juhtuski see, et intelligentne inimene lihtsalt valetas näkku. Ja, ja intelligentne kuulaja panin raadio kinni. Just nimelt algoritmidest rääkides, ma, ma olen kogu aeg üritanud, noh, sest see, mida sa rääkisid, tegelikult ikkagi põhimõtteliselt on hirmutav kui seal on liiga palju mõelda, võib-olla, kui, kui sellele üldse mõelda, siis on, on see fain. Aga, aga ma olen sellele mõelnud ja püüdnud nagu mingit tasakaalu leida, sest ma, ma olen alati püüdnud leida mingit lahendust, mis tõestaks, justkui mina olen targem kui algoritmid või et mina juhin. Pagan, algoritmid, mina juhin teid, mitte teie mind, kuigi ma tean, et reaalsuses on see täiesti vastupidine. Ja Facebooki puhul ma olen üritanud seda teha, et, et õpetada või treenida Facebook ehkki arvama, et Facebook on ainult koht, kus ma tahan oma oma sõprade kohta põnevat kuulda, et, et ma ei taha, Sid uudiseid. Ma ei taha kuulda oma mingi lemmikbändi kohta või ma ei taha kuulda mingite mis iganes asjade kohta, mis ei ole seotud, mine sõpradega, ma tahan lihtsalt kuulda või näha, mida mu sõbrad teevad, et see, see portaal on, selleks ma olen, lihtsalt üritan mingeid asju ära peita ja, ja Ann ballovida ja kõike muud. Facebook on kaval, tema tahab, et mina ikkagi näeksin artikleid ja reklaamiasju, noh ühesõnaga ta tahab, et ma seal portaalis võimalikult kaua aega veedaks, sellega võimalikult palju suhtleks, seega muidugi ta peab mulle näitama asju, mis mind kuidagi kinni püüavad ja, ja ühesõnaga ta töötab mulle õudselt vastu. Aga mida, vaata, me rääkisime siin paar saadet tagasi, kui me, kui meil oli aasta alguse saade, rääkisime sellest, et Ma püüan, püüan kuidagi seda sisu tarbimist suunata natukene, et ennast jällegi rohkem harida keskkonna teemadel, mille, millest nagu ma ise olen tundnud, et ma ei ole enam nii nii terav, kui kui ma ma võiksin või tahaksin olla. Ja see Taas kätte twitteri portaali, mida ma polnud tegelikult ammu aktiivselt kasutanud muuks kui popkulturistid uute osade postitamiseks. Ja, ja võtsin ette kogu selle nimekirja, keda ma seal jälgin, noh, kõigepealt juba mingi pool aastat tagasi vist ma tegin selle, kustutasin kõik säutsud ära, mida ma olin teinud sellest hetkest alates, kui Twitterisse alguses tulin, tõesti, sest pagan teab, mis ma sinna kunagi kirjutasin. See natukene hirmutas see mõte mind, et mis, mis ma sinna võiksin kirjutada ja seetõttu me siis siis kustutasin, klõpsutasin need asjad sealt ära. Ja noh, neid oli tõesti seal minu arust mingi tuhandeid ja ma ei viitsinud neid läbi töötada last, las noh, see see ei olnud nagu suur kaotus ajaloo ajaks ja siis ma võtsin selle nimekirja ette, et inimesi, keda ma seal jälgin, sest noh, miks ma twitteris ei käi, ilmselgelt on see, et sellel lehel ei ole mulle mitte midagi väga anda, seal on võib-olla üksik inimene, kelle säutsud on huvitavad. Aga, aga ma olin seal jälginud kunagi mis iganes, aeg, tagasihunnikuid, inimesi, kellest mul täna enam nii väga see ei olnud mulle täna enam nii põnev või see ei kõnetanud mind enam ja ma võtsin sealt terve hulga inimesi ära, põhimõtteliselt jätsin alles ainult oma sõbrad, inimesed, keda ma tegelikult tunnen ja kelle nagu selline noh kelle jutt mulle nagu selles suhtes korda läheb. Ja siis ma otsisin üleskontod Nende spetsialistide ja nende asutus tõsta ja nende organisatsioonide poolt, et kes mulle täna korda lähevad, kes mul on tööalaliselt olulised või kes on nagu minu erialaliselt väga kompetentsed või väga tähtsad arvamusliidrid, jälgisin neid ja nüüd on palju põnevam lugeda, et nüüd ma üritan nagu treenida Twitterit, olema mulle nagu hea töökaaslane ja treenida Facebooki, olema minu sõprade portaal ja, ja ma tean, et mõlemad tegelikult üritavad oma algoritmidega töötata mulle selles mõttes vastu, et püüda mind hoida seal lehel nagu üks, üks ükskõik mis võimalustega võimalikult kaua kinni, aga, aga mul on ikka veel kuskil kuskil kuklas lootus, et ma saan neid niimoodi suunata, et ma saan neid treenida. See ongi see, mida saab teha inimene, kes on saanud teadlikuks, eks ole, erinevatest ohtudest ja võimalustest ja kellel selle teadlikkuse kaudu on tekkinud ikkagi valikuvabadus. Sa esindad seda tüüpi inimest. Aga mulle nüüd meenub üks huvitav artikkel Basfiidist, mis detsembri alguses seal avaldati. Jaa, see käsitles seda, kuidas kollaste vestide protestiavaldused Prantsusmaal on nüüd üks esimesi siukseid suuremaid, et ma ei tea ohtlike või murettekitavaid nähtusi mis on alguse saanud, mis on põhjustatud tegelikult Facebooki algoritmidest. Ühesõnaga, see on see väide, millest see artikkel hetkel siis niimoodi edasi rulluma hakkab. Ja jällegi selle artikli sihuke inglise keelne artikkel, paneme selle oma saate märkmetesse ka popkulturistid kodukale, aga jällegi väga mõtlemapanev lugu, sest et seal kirjeldatakse üpris niimoodi selgelt ja lihtsalt seda, kuidas kõigepealt, et need inimesed, kes nendele protestiüritustele, eks ole, kokku lõpuks tulid, kuidas nad esialgu üldse mobiliseeruma hakkasid ja mismoodi tekkisidki need suletud siuksed nagu vihagrupid, eks ole. Ja kuidas Facebook'i algoritm on ikkagi täiesti sihilikult suunas või söötis neile ette just sel määral kallutatud või, või ma ei tea nagu teatud nüansse, rõhutavaid, infokilde või uudislugusid, eks ole, selleks et jällegi sellel vihagrupil, et visata Ta õli tulle põhimõtteliselt et puuduks mingisugune nagu mitmekesine infovoog, kus oleks esindatud erinevad seisukohad või erinevad leerid või, või, või Te koolkonnad vaid et sinna tuleks võimalikult ühe ülbalist võimalikult sellist võimendatud ja emotsionaalsed infi. Ja sellel tulemusel lõpuks kujuneski välja siis kollaste vestide ürituste sari populaarne ürituste sari, kus siis, eks ole justkui justkui pealiskaudsel vaatlusel ajas inimesi närvi lihtsalt see, et kütusehinnad on ebaõiglaselt kõrged. Prantsusmaal aga, kus jah, selle kõige tagamaad tunduvad olevat hämaramad siukse nagu tulevikku Kuu Distoopilise romaani süžee väärilised justkui ja, ja mõeldes sellele nähtusele meenub ikkagi aasta 2011, kus oli veel justkui nii palju lootust korraks inimestel kui näiteks segi kütuses toimus revolutsioon suuresti Twitteri abil kussis Hosni Mubaraki režiimile pandi punkt, eks ole, pärast seda, kui ta oli 30 aastat, ma ei tea seda kõike peast, ma olen Vikipeedia lahti, eks ole. Aga aga jah, et, et kui palju siis korraks ülistati sotsiaalmeediat Twitterit ja seda, kuidas ei kunagi enam ei saa olema mingisugust monoliitsed. Ja monopoli monopoli omavat mingisugust üksust, kes siis kuidagi Käsipu ütleb käsi, käsi keelab, käsib, poob ja laseb. Keelab käsib, loob ja loob ja laseb kõlada ägedamat, loogia laseb ja siis see on nagu mingisugune sobib kunstnik, nagu mul mulle sobib. Sulle sobib kõik. Ja selles suhtes see on tõesti nagu natukene masendav mõte, kuidas me, me ootasime sellelt sotsiaalmeedialt ja internetile üldisemalt, sellist vabastavad jõudu ja samas on see meid kapseldunud palju rohkem erinevatesse pisikestes gruppidesse. Mulle meenub siin mõned nädalad tagasi oli, oli saade ETV pealt, et suud puhtaks, kus räägiti sellest, et kas lastele peaks keelama nutiseadmeid koolides või üldse, kuidas, kuidas laste nutiseadmete vaheline suhe on ja, ja seal ma mäletan. Henrik Roonemaa vist vist see, kes ütles, et, et noh, et me räägime siin küll palju sellest, kuidas lastel lapsi lapsi tuleb kaitsta. Aga me räägime seda suuresti, seetõttu ise kardame, me ise ei oska seda tehnoloogiat kasutada, meil on ka samamoodi abi vaja mitte ainult seda, et me peame leidma kuidagi sellise viisi, et meie lapsed oleksid internet ja sotsiaalmeedia, sellised vastutustundlikud kasutajad. Kunagi räägiti, et ole hea internetikodanik. Et tegelikult me ei oska ise selle maailmaga hakkama saada. Me kardame Vene häkkereid. Me kardame seda, kuidas meie demokraatlikud valimised on õhus. Kuidas on võimalik ikka täiesti nagu inimkaugetel algoritmidega, kes lihtsalt üritavad, eks ole. Üritavad maksi maksi võimalikult maksimaalselt, panna sind selle lehega nii-öelda suhtlema, et sellele on võimalikult võimalikult. On võimalik, et sellel on maailma päriselusse kanduv võim, et reaalselt inimesed tulevadki tänavale sellepärast, et, et neid on mõjutatud selle nii-öelda algoritmi poolt ja, ja tegelikult see ei olnudki üldse eesmärk ja, ja mis siis, kui, kui mingil hetkel see on eesmärki, mis siis, kui me oskame seda kuidagi kurjalt ära kasutada või keegi kuskil oskab, et see on väga hirmutav ja teine asi, mis mind teeb kurvaks selle kapseldumise puhul on see, et ma kuulasin siin just ükspäev sellist podcasti nagu andmeid Bootkest, mida teevad preidi härra, kes tuntud hello, interneti podcasti ühe saatejuhina ja Tim Hain ja andmeid podcasti sisu põhimõtteliselt on see, et iga osa nad pakuvad välja häid mõtteid boot kästideks, aga nad ei tee seda kunagi ära, et nad lihtsalt pakuvad veel, et ei, see oleks lahe mõttel, Bootkestiks räägiks sellest ja tollest. Ja see ongi kogu sisu. Viimases saates oli neil külas hänkriin tuntud kirjanik, juutuuber ja muidu lahe säga. Ja, ja nad arutasid seal, see oli vist vestlus arenes sellest, et hänkriin pakkus välja, et võiks olla niisugune Bootkest, kus võetakse kõik Apollo missioonide lindistused on põhimõtteliselt, see on siis NASA missioon, millega käidi kuul korduvalt ja ja et võtta need salvestused lihtsalt ja lõigata tükkideks põhimõtteliselt iga mingi aja tagant, anda üks välja, et selleks kogu Bootkestiseeri, siis nad arutasid üldse sellest kuul käimise mõjust ühiskonnale, sellele, kuidas kõike noh, kõik mäletavad, kus nad olid või, või mida nad tegid, kui inimene maandus esimest korda kuul ja seda vaadati telekast ja ja see oli meeletu, meeletu globaalne sündmus. Et kui me täna maanduksime Marsil, siis tõenäoliselt seda ei oleks, sest me oleme nii kapseldunud oma oma väikest väiksematesse maailmadesse, meil ei ole enam nii väga sellist ühe ühist või ühendavad, et jõudu seal seal olid omal ajal nagu muud asjad ka, et et esiteks telekas oli päris uus tehnoloogia või vähemalt selles mõttes, et inimestel oli kodudes telekas, see oli ikkagi pigem haruldane siis või pigem uus. Ja ega kanalite valik ei olnud ka väga suur ja lisaks sellele sul ei olnudki. Mis sa ikka tegid, sa vaatasid telekast maandumist, mitte Escrollinud samal ajal Twitteris või ei, ei vaadanud hoopis midagi Youtube'ist või seal ei olnud nagu väga neid valikuvõimalused täna isegi kardan, et näiteks kui mõne poliitikuga Eestis juhtub suur skandaal, siis selle asemel, et rääkida Marsil maandumisest, lihtsalt lülitatakse ümber, räägid sa kuulge, hoopis mingisugune kriis käimas, et noh, mitte et see ei oleks isegi olulisem võrrelevantsem, aga lihtsalt ma tahaks selle paralleeli tuua. Et tegelikult mõte, et inimene maandub Marsil, on nii suur ja oluline, aga ma millegipärast ja ka nemad nagu järeldasid seda, et. Ma tunnen, et see jääks täna oluliselt vähem tähtsaks, kui siis oli kuul maandumine oli rohkem ühendavat, oli rohkem nagu ühist. Ka meie ei räägi ju praegu üldse sellest, et hiinlased on praegu kuu tumedal pimedal küljel varjuküljel. Olgu, seal ei ole küll ühtegi päris inimest, aga siiski üpris huvitav asjade seis ju. Praegu praegu uuritakse Kuu tagumist külge, masinad on kohal ja pilt, et muudkui tuleb, aga me ei räägi sellest, sest et mõnes mõttes noh, mis, mis seal enam, mis seal enam uuritakse kogu aeg. Noh, muidugi inimesed, kes on veendunud, et Kuu varjuküljel elavad Reptiloidid ja muud kurjad tegelased, kes aeg-ajalt käivad meid mõjutama, samas vaidleksin meile vastu. Nad ütleksid, et see on väga oluline praegu, mis seal toimub ja olgu, ma ei öelnud seda, et see ei ole oluline, et nad seal on. Ma ei öelnud seda, ma lihtsalt ütlesin, et näed, me ju ei räägi sellest üldse, kuigi see on väga-väga suur asi. Jah, see on selles suhtes noh, vot see on nagu juba ka selle tehnoloogia arengu ja kõige muuga nagu kaasas käiv, et lihtsalt kõigest ei jõuagi rääkida, kõigega ei jõua kaasas käia ja ei jõua kõigega ennast kursis hoida. Ei jõuagi vist, sellepärast selle sellest me alustasime ja sellepärast ma olen ka olukorrast, kust ma naudin nüüd seda nüüd aastal 2019 alanud aastal 2019, et rahulikult. Ma võtan läbi albumeid, mis lõid laineid aastal 2018, mis on nüüd läbi käinud erinevate inimeste minu 2018 aastat 10 või top 100 või mis iganes ma rahulikult käin neid nimekirju läbi rahulikult. Kuulan, proovin, mekkin, elan siis. Ja rahulikult. Naudin nüüd ka võimalust kuulata meie tänast muusikalist külalist, kelle sa meile siia stuudiosse tõid. Alumiinium, sinu sädelev sõber nende 2004. aasta kogumit albumilt. Mis, mis selle pala lugu siis on, mida me nüüd lõpetuseks kuulame, Ivo, Ivo ivakene. Mõtlesin, et kuulame ühte ühte alumiiniumi tõsist hitt laululoss Taiwalgoskis, millest on väga palju erinevaid versioone, seda on salvestanud vennaskond on salvestatud soome keeles, salvestatud eesti keeles, aga jääme selle kõige kõigema versiooni juurde, vähemalt minu jaoks. Alumiinium, sinu sädelev sõber last Aivar kaskis aitäh teile. Aitäh. Me oleme ka teie sädelevad sõbrad, kallid sõbrad. Õige lähedal? On jama vahel kive panema. Dile.