Lugupeetud kolleegid, lugupeetud külalised. Me peame täna oma majas teist rõõmsat koosolekut. Me tähistame täna meie kollektiivi Eesti televisiooni 20 viiendat Eesti Televisioon on oma kanna kinnitanud kindlalt meie Nõukogude Eesti ajakirjanduskaardile. Meie töö selle veerand sajandi jooksul on olnud pidevas kontaktis rahvaga. On olnud nende parteiliste juhtnööride teoks tegemine, mida meie ette seatakse meie igapäevases praktilises töös. Me tahame täna avaldada tänu partei keskkomiteele ja vabariigi valitsusele selle tähelepanu ja hoolitsust nii suurte kui väikeste televisiooniprobleemide lahendamisel. Kuna aga me kõik teame, et meil seisab ees täna veel üks suurem ja pikem koosolek, siis lugupeetavad kolleegid ja külalised, lubage mul piirduda sellise lühikese sissejuhatusega. Sest meie praeguse Kokkutulemise põhiline eesmärk on veidi kaunistada meie igapäevast tööd, kus tuleb ette suuremaid või väiksemaid tööõnnetusi kaunistada natukene mõnede teenitud autasudega, mida erinevad organisatsioonid on pidanud vajalikuks tänasel päeval meie televisioonitegijatele üle anda. Mul on suur rõõm teile esitada meie Moskva külalisi. Meie koosolekust võtab osa nõukogude liidu televisiooni ja raadiokomitee esimehe asetäitja seltsimees Juri Orlov. Ja komitee vastutav töötaja Konstantin kat lukku. Kuna me oleme üks lahutamatu osa suurest Nõukogude televisioonisüsteemist, siis lubage mul esimesena anda sõna Juri Orlovile. Vee tuusmeetilis Therese. Sõna on Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee osakonna juhataja asetäitjal jüripäeval. Viktoravitš, kallid kolleegid lugupeetud Eesti televisiooni veteranid, televisiooniloojad, sele, alustajad. Lugupeetud Eesti televisiooni juhtkond. Ma pean kõigepealt esinema tões mõnede vabandustega, nimelt keskkomitee sekretär. Rei võistland palub teile edasi anda kõige südamlikumad tervitused, kuid olles praegu palavikus 39 ja pool kraadi ei saada kahjuks viibida sellel hetkel siin ega ka täna õhtul. Teie piduliku koosoleku põhjal võib-olla koos jätkuvatel üritustel. Edasi lubage mul anda edasi tervitused kogu meie osakonnalt kogu meie majalt. Ja öelda nii palju, et ma alati tunnen hästi sügavat inimlikku kadedust nende inimeste suhtes kes sellises situatsioonis, nagu ma siin praegu olen, nende tulede valgel ei tule seda õnneks vähem veel, kui teil tavaliselt on, suudavad ennast tunda vabalt, suhelda ekraanil iga vabariigi elanikuga ja suhelda hästi. Minu sõnavõtu üks osa tundub, teil, võib olla täna väga imelik, aga dolla teie puhta südametunnistusega. Ma tahaks seal imelik osa ka ära öelda, ma usun, et te saate minust õigesti aru, ma ütleks nii. Ükskõik milline ei ole ka momendil mingi ebaõnnestumise hetk, ei saa see, võta ära Eesti televisioonilt kõike seda suurt tööd, mida ta on teinud 25 aasta jooksul kõike seda suurt tööd, mida ta teeb kas või täna teeb, homme, teeb ülehomme. Ja ma tahaks ette täna. Täie biolusti ärateenitud õigusega sellele biolustile jätkaksite oma pidupäeva ja tõstaksite õhtul klaasi enda töö ja oma kolleegide töö terviseks. Ma tahaks edasi anda veel teile selle soovi et tänapäeva hästi keerulises situatsioonis oma loometegevuses, niipalju kui te suudate unustaksid öelda, loome hetkel ära. Komponendid, mis mõneti võivad segada teie tööd, olgu see siis teie ruumide kitsikus. Olgu see teie veel lahendamata olmeprobleemid. Olgu see veel lahendamata tehnilised probleemid. Ma võin seda öelda ainult seda, et nii palju, kui meil on jõudu ja jaksu, püüame nendes asjades teile kaasa aidata. Veel kord head peotuju teile, palju jõudu teile tulevikus, teie väga raskes ja väga vastutusrikkas töös. Kõike head. Aitäh nende soovide eest. Sõna on Eesti NSV Ministrite nõukogu asjadevalitsuse kultuuriosakonna juhatajal Vello Rannel. Kallid seltsimehed mul on hea meel võimalusele teha tänasel pidulikul päeval teatavaks Eesti NSV Ministrite nõukogu ja vabariigi ametiühingute nõukogu määrus 24.-st septembrist käesoleval aastal millega autasustatakse kohusetruu töö eest Eesti televisioonis Ministrite nõukogu ja ametiühingutele aukirjaga tervet rida seltsimehi ning kasutage seda võimalust anda, aga samas kohe veel aukirjad üle. Seltsimees Guido Eeessaar vabariikliku raadiotelekeskuse tsehhijuhataja. Seltsimees luule Mikk Selles eristalilavastusi. Ma kasutan juhust ava poolt isiklikult, tänada kollektiivi tehtud suure töö eest ning õnnitleda kõiki autasustatud, nii neid, kes on need juba kätte saanud, kui ka neid, kes veel ootavad oma järge. Suur aitäh. Sõna Eestimaa Kommunistliku partei Tallinna linnakomitee Tallinna rahaliselt nagu täitevkomitee aukirjade kätte saanud Partei Tallinna linnakomitee Tallinna Rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee on otsustanud meie töötajail seoses eduka töö eest Moskva olümpiamängude Tallinna olnud ja läbiviimise eest. Ivanov, Nikolai Mihhailov. Ülo Raudmägi. Hommikul oli, aga nüüd ei ole enam. Gennadi oli egovis, spitson. Ja Aivo Helmi Täna on ametiühingu kultuuritöötajate ametiühingu vabariikliku komitee esimehel Armilda Jürimal. Juubilar televisioon on saanud meie elus nagu lahutamatuks võiks öelda, isegi nagu tuikSooneks ei kujuta ilma televisiooni enam elu. Kuna mina isiklikult seostasin seda niisuguse sündmusega nagu kosmoselend, esimene Gagarini kosmosesse tõusmine ja terve päeva istusin televiisori juures, siis muidugi see aeg-ajalt tükk maad lühem kui televisiooni aastapäev täna. Kuid seda kindlamalt, seda sügavamalt tunnetasin ma sel päeval televisiooni tohutut mõju inimesele võimalusi tuua kauge lähedaseks. Ja seda me näeme, tunnetan iga päev. Televisioon on meie kultuurisüsteemis, kultuurile töötajate ametiühingusüsteemis üks kesksemaid ideoloogilisi asutusi kelle järgi, kelle näo järgi sageli joonduvad meie teised kultuuriasutused. Ja hirmus tore on, kui koheselt reageeritakse elu poliitikasündmustele, aktuaalsetele, sündmustele ja me kohe ammutame informatsiooni kohe, seame ka teised kultuuriasutused selles rütmis ja suunas tööle. Praegu valmistub partei 26.-ks kongressiks on jällegi televisioon see, kes oma uute saatesarjadega annab suuna, annab näoorientatsiooni ideeris poliitilises tööalases, eetilises kasvatuses, juriidilises ja nii edasi. Mul on suur heameel täna siin pidupäeval veel kord alla kriipsutada seda, et teie kollektiivses loomingus teie üksiklülid on olnud tublid ja seda tahaks eriti rõhutada eelkõige loometöötajaid, kelle töö viljana iga päev näeme ja kasutame, kuid samas ka neid kaamerate taga töötajaid, keda ekraanil ei näe, kuid kelle töö ja vaev pole mitte väiksem ja mitte vähetähtis, et nad on pälvinud üleliidulist tunnustust korduvalt saanud lipu praegu hoiavad seda, see on selle tehniline keskus. Nii et tähistas täna toredat pidupäeva, lubage soovida teile hästi palju loomerõõmu uut otsivat vaimu, nagu ikka ilma milleta teie töö poleks see, mis ta on ja olema peab soovida igale ühele individuaalselt tervist, rõõmu, Õnne ja üheskoos koos teiega jagada teie rõõmupäeval neid toredaid saavutusi, mida Eesti televisioonil on. Olgu need lilled natuke kirjud, natuke iga värvi, sest ka teie töö on väga värvirikas sümboolselt ülendatud täna kollektiivi juhile. Et soovida jätkuvat. Sõna on Eesti NSV Ajakirjanike Liidu vastutaval sekretäril evoltoril. Mul on rõõm edasi anda. Meie liidu ühele suuremale algorganisatsioonile ja kogu teletegijate perele. Tervitused ajakirjanike liidu poolt ja teha teatavaks, et ajakirjanike liidu juhatus sekretäriaat on otsustanud autasustada meie kõrgema autasu aukirjaga. Mõningaid selle organisatsiooni liikmeid. Ülle Puusepp tubli töö eest ajakirjanikuna ja seoses Eesti televisiooni 25-ni. Liidu juhatus tõstab samuti Tõnu Kaljumäed tubli töö eest ajakirjanikuna ja televisiooni 25. aastapäeva puhul. Bernhard Viiding sama tähtajavool Ja veel kord, palju õnne teile kõigile juubeli puhul. Täna on on meie komitee esimehel seitsmes Penul seekord olümpia orgkomitee liikmena ja seda funktsiooni täitmas. Peep Kasesalu Mare Mare Taimre Põldma Leiger, Leiger, Augusto Põldma. Ülo Ülo Tiigi. Kulmud nugin ja, ja on siin olemas telgi Tartule. Lugupeetud kolleegid ja külalised. 25 aastat on pikk aeg. Ja osa nendest teletegijatest, kes on jätnud märgatava jälje meie Eesti televisiooni lukku on jõudnud pensionile. Osa meie kollektiivi liikmetest on aga juba manalane. Me kõik mäletame Suurt mammutsarja täna 25 aastat tagasi mida juhtis Valdo Pant ja mis ilmselt kogu Eesti televisiooni 25 aastase ajaloo vältel sai ennenägematu populaarsuse osaliseks. Me mäletame kõik, et see sari sai esimesena Eesti televisiooni saatesarjadest Nõukogude Liidu ajakirjanike liidu preemia patriootliku kasvatustöö eest. Meie tänasel pidupäeval ei ole meie hulgas Valdo Panti, kelle looming on jätnud sügava jälje nii raadio kui televisiooni lukku. Eesti televisiooni, ühiskondlike organisatsioonide ja parteibüroo initsiatiivil ja meie loominguliste organisatsioonide initsiatiivil. Tehti ettepanek asutada Eesti televisiooni Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia. Et selle preemiaga ära märkida. Meie reporter terite loominguliste töörühmade väljapaistvad panust ühe kõige olulisema Eesti televisioonitunnusjoone publitsistikasaadete arendamisel. Ja nüüd on asi nii kaugel, et meie tänasele 25. aastapäeval Me võime teatada esimest korda, et meie ajakirjanike liidu sektsiooni moodustatud žürii kaalus kõikidele laekunud ettepanekuid. Korraldas kinnise hääletamise ja esitas ametlikult oma ettepanekud Eesti televisiooni nõukogule kinnitamiseks. Eesti televisiooni nõukogu üle. Eila õhtul vaatas žürii poolt esitatud materjalid läbi pidas need õiguspädevaks ja kinnitas ajakirjanike liidu loomingusse sektsiooni ja žürii ettepanekud ja otsused. Valdo Pandi nimelise publitsistika preemia väljaandmise koht. Ja mul on suur hea meel täna teile ette lugeda vastav vastav auaadress või, või aukiri ja üle anda esimesele laureaadile. Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia. Seoses pikaajalise ja viljaka publitsistlikku tegevusega Eesti televisioonis määrata Valdo Pandi nimeline Eesti televisiooni publitsistikapreemia Rein Karemäele. Et see on unikaalne, spetsiaalselt valmistatud auhind, mida võiksime kogu kollektiivile. Kallid kolleegid. Ma ei tea, kui mitu nendest enam kui 2000. saatest, mis on Eesti Televisioonis teinud olen ma teinud sellest stuudiost. Kuid ma võin teile öelda, et alati iga saate ees esimeste juures Terutava varsona viimaste juures püssirohtu paistva vana ratsuna. Oleme tundnud erutust. Seda tulema ka praegu, loomulikult kui inimene, kes on saanud suure autasu ja tänab kogu kollektiivi selle eest. Kuid ma olen rõõmus täna veel ka kui ajakirjanik sest täna kummutatise kahtlus, mis minusse oli tekkinud viimaste aastate jooksul, et Eesti Televisioon hakkab nagu selga pöörama Obitsiifikale selle preemia autasu sisse teadmisega tõstsime aga uuesti täies hiilguses aukohale. Need traditsioonid, mille algatajaks on olnud Valdo Pant ja mis lihtsalt peavad selles majas edasi elama. Jätkakem samas vaimus ja teinegi, ausalt ja ajakirjandust. Sõna on Voldemar Lindströmi Vastavalt komitee esimehe asetäitja ja tele-raadiokomitee Tehnilise keskuse direktori ühisele käskkirjale autasustati Eesti televisiooni medaliga Eesti televisioon 1955 80 ja Eesti televisioonimärgiga. Neid töötajaid, kes on televisioonis olnud 20, kuldmärgiga, kes on 20 aastat ja märgiga, kes on 16 kuni 20 aastat. Praegu on võimalus meil tervitada meie endisi töötajat. Veterane, aktiviste, meie väliskaastöötajad, kellele sama käskkirjaga avaldatakse tänu ja antakse Eesti televisiooni medal koos Eesti televisioonimärgiga. Leida rätsnikule, kel täna on sünnipäev Leopold piibule Eesti televisioonile antud tööaastate eest. Luule käsker. Algses Kivirähki. Paulina Aitova. Linda Andres. Mihkel Holland. Loora Jaarla. Ruth Karemäe. Aga on olemasoleva lõugade värv. Karl. Grigori Kromanov. Leida leival. Eino linnuse. Jüri Ott. Siin aitama kõikova. Astamakovetski. Silvia Mere Alide mererand. Kalle Mihkel. Kalle Mihkelson, Jürgen Miilen. Arno Moscalik. Eino Metin. Miralda nurk. Veera Ranne Vladimir Raudsep Aaroni Rompainen. Vello Rummo. Piret Piret Saluri Aleksander Sillart Mark Soosaar Hardi tiidus Jaan Arnold Ededi, kes on hulgaliselt talletanud Eesti televisiooni ajalugu, oma isikliku fonoteeki Gustav Ernesaks. Kaldojarehal Kaldoja Talviste haige pilvi Kirsi. Adam Adam kivigi. Einar Klaamann. Vimma kuusk. Uuno oliiv. Herbert metsa. Valter Ojakäär. Peedu ojamaa. Hillar Palamets Juhan peegel Vambola Põder Anto Raukas Kalle Sepp. Sel Tamm Ants Gross Verdinalt veike. Marju Lauristin. Vello Pill Wells. Pole otsustatud anda meie pärast meda ületa juri Viktor võitš Orlovile. Mul on hea meel üle anda meie mälestusmedal. Endel Liibergile. Ja samasugune medal Viru-Nigula kolhoosi esimehele Kalev Laanemetsale. Medal on ka meeri baasil, et ma kutsusin hommikul juba välja, aga medal on üleval. Seltsimehed on meie meie poolt siin kiiruga kokku pandud, programm hakkab juba juba läbi saama. Aga nüüd me tahaksime anda anda sõna veel uuesti taas Endel liidrid. Nad, austatud kesktelevisiooni pere. Üheksanda mai kolhoosi kollektiivi nimel. Lubage õnnitleda juubeli puhul. Tänada selle suure töö eest, mida te olete korda saatnud 25 aasta jooksul. Tehtud meie põllumajandusarengusse soovida, sest teie eelised veerand sajandit oleks sirgemaks sügavamad, külvatud seeme, salati sordiseeme, jääd. Televisiooni põlv oleks alati umbrohuvaba. Lubage mul üle anda kolhoosi, avades komitee asetäitjale. Margus roosid on väga tihedad sõprussidemed Eesti televisiooni kunsti- ja kirjandussaadete peatoimetus. Ma tahaks kolhoosi kollektiiv nimel. Avaldan südamlikku tänu selle suure töö eest, mida esimest iis välja juhtimisel on korda saadetud Megolhoosi kollektiivis. Kultuuride viljelemisel. Ja kõige selle tulemusena Tuursemaks kolhoosipere ilusamat nägu samad ja selle tänutäheks, et meie koostöö veelgi süveneda tahaks üle anda meie isetegevusliku kunst, musu villaste valmistatud kolhoosikeskuse. Aitäh, seltsimees Freiberg. Sõna on ajakirja Eesti kommunist teadematele Kalev Tammist. Head televisioonitegijad või teletegijate, õigemini meie Eesti kommunistes alustasime selle suursündmuse tähistamist juba väga varakult. Ja ma ütleksin erakordselt, sest me muidu teiste väljaannete ja ja asutuste juubeleid niimodi tähistame juba juulikuus avaldasime teoreetiliselt sügava ja poliitiliselt kõrgel tasemel loo Eesti televisiooni 25.-st aastapäevast selle eest, mida on tehtud ja mida teha kavatsetakse. Meie hulgas Eesti kommunistes on palju televisiooni austajaid, televaatajaid ja Me kaalusime tüki aega, mida nendele headele inimestele jätta. Mälestuseks. Need mõtted, mis meil olid. Me panime kirja heakvaliteedilise lehmanahast eesti lehmanahast. Kaante vahele siin on ei meie tunnustus teile, kui ka soovid. Edu teile tööd. Sõna on ajalehe rahva hääl. Esindajatel, aga mul on, kirjutas siia tulp, Mayna tulidki. Ja me tunneme, teame. Mehed oleme alati kadedad teatud määral ja vaatame austusega televisiooni meeste peale. Sellepärast et meie saame hakkama lokkija pliiatsitega. Nendele peab olema terve valguspark kaasa terve kaamerate koorem kaasas, et saadet teha, et nende töö on tunduvalt raskem ja et nad sellega hästi toime tulevad, seda näitab sotsioloogiline uurimine ja kadedad me oleme, sellepärast et meie lähteloetakse sotsioloogide andmetel 15 kuni 30 minutit. Telesaadet vaadatakse other võtta nii, et nad on suutnud inimesed meelitada oma kaamera ette. Ja ma loodan, et sama hästi kasutate seda auditooriumilt, kes igal õhtul teie saateid vaatanud. Et nad saavad selle õhtu täisväärtuslikult ära, kasuta Medele kingitust. Valisime siis leidsime, et kõige paremini sobib võib-olla see metalllill, kus televisioon on 25 aasta eest seemneks külvatud. Seemnest on kasvanud niisugune tore lill, aga kahjuks meie saanud värvilist. Kuna televisioon on jõudnud kunstnikest ette ja on värvisaateid. Olnud vabariigi kirjastuskomitee esimehe asetäitja Vello Lindsalul. Tere. Õlitledes ja teile edu soovides. Ma jätaksin ka seda ilusat traditsiooni tänaseni. Igaüks räägib oma kingitusest. Laulab tavaliselt on kirjastuskomitee rahval kombeks saanud juubelit muude tähtpäevade puhul üle anda raamile. Muhu ja olge kõrval aitab see kaasa ka trükisõna lemmikul. Kuid sära teie juubelile tulles otsustasime teha teisiti, avaldada oma lugupidamist kõigi vastu sellega, et anda komiteele üle mad või eesti kunstnike graafiliste lehtedega originaalidega millest on tehtud ainult 100 tõmmis ja teie majja jääb sellest komplektist number 37 jõudu ja edu teile kõigile. Nüüd me pakume sõna Viru-Nigula esindusele või esimehele või Kalev Laanemetsale ja, ja Viru-Nigula esindusele. Kallis rahvas kallid juubilari, kui imesid imeilus juubel ikka on see 25 aasta juubel. On see inimese elus või on see sellise toreda asutuse elus, nagu on Eesti Televisioon? Sest et nii värskelt on meeles veel kõik kasvuraskused ja need hiljem muidugi ununevad, kuid praegu on nad meeles. Ja 25 aastased ollakse ju nii küpseks kasvanud, nii tugevaks, heaks ja ilusaks saanud ja seistakse nende suurte tegude lävel, mis veel ette edaspidi tulevad. Ja ilusa juubeli puhul peaks ütlema nii palju ilusaid häid sõnu ja andma ka asjaliku hinnangu. Kuid kui mina hakkasin eile õhtul mõtlema, et mida öelda, siis selgus kurb tõsiasi et ei ole mõõtühikut, millega seda tee tööd ja seda toredat tööd hinnata. Ja ja siis ma mõtlesin, et ma töötan ise selle mõõtmisiku välja. Aga kui ma siis hakkasin vaatama, et et saatel on mahtunud hällist hauani küll mere ja maapõhjast, küll kuunija kosmoseni kõikjale, kõikjale küll kõige erinevatele intelligentsi ja tasemetele ja nii edasi ja nii edasi, siis tundus minu püüdlus sama mõttetu, kui hakata Tallinna ja Viru-Nigula vahet mõõtma seal valgusaastates. Ja leidsin, et sellest tööst midagi välja ei tule ja siis selgus ka veel teine kurb tõsiasi, et mina ei oska nii häid ilusaid sõnu öelda, nagu teile selle tubli töö eest oleks vaja öelda. Ja samuti ka neid ilusaid ja häid soove, mida teile edaspidiseks tööks öelda soovida tahaks, kuid lubage siiski üle anda meie kollektiivi südamlikud õnnesoovid, südamlikud tänusõnad selle ja suur tunnustus selle tõsise ja suure töö eest, mida te olete meie rahva heaks teinud ja lubage edastamiseks soovida teile kõike, kõike head. Ja mul on kaasas siin üks väike plaadike, et jääks siis ka väikene mälestus ja ma usaldan selle siis seltsimees Anupõlluhoole alla mustas telemajas ruumi leiab. Ja kas üldse leiabki see? Aitäh Viru-Nigula rahvale. Ja nüüd on minu laual viima praegu viimane kaart. Eesti reklaamfilm on siia kirjutatud ja Peedu oyama pruunikaks. Rahvas ei ole sellest 25. oleme olnud teemaõpilasteks saate tegijad koostöö tegijateks ja täna meie kollektiivi nimel laulsime teile ütelda siis suur aitäh kõigile selle eest, mida ta nende aastate jooksul siin oleme õppinud. Ja tööd. Palju õnne teile, Teie nõva raskes töös. Seda tööd oskame meie hinnata. Olen seda omal nahal ise hästi tunda saanud, kui järgmise saate tegemine. Ta on suur juubelipidu kõigile kollektiivile luurata. Operatiivse töö, see on nüüd teie eesseisval presiidium raekojast. Seltsimehed, minu laud siin ees on, on sooviavaldusest tühi. Kas on siinviibijate hulgas veel seltsimehi, kes sooviksid sõna võtta? Ei ole, siis lubage mul veel kord Eesti televisiooni nõukogu meie parteibüroo ja ametifraktsiooni nimel tänada kõiki meie tänaseid külalisi Nende heade soovide eest, mis on Eesti televisiooni aadressil täna öeldud. Lubage siin veel kord kinnitada, et me teeme oma parima äratundmise oskamise ja suutmiste järgi ka edaspidi Eesti televisiooni. Sest Meie töö on rahvale vajalik ja me püüame seda edaspidi teha veel paremini, kui me seda siiamaani on õnnestunud teha. Ma tahaksin tänada siin veelkord kõiki Meie komitee veterane, kes on oma elust pikad aastad ja aastakümned andnud televisioonis töö edendamiseks. Ma tahaksin kõigile siinviibijatele soovida head tervist jätkuvat head koostööd Eesti televisiooniga ja kõigile täna. Head peotuju, kohtumiseni pool kuus Estonia teatrisaalis.