Selles saatesarjas on jutustanud Lembit Lüüs Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi esimese valitsuse rahvakomissar 1940. ja 41. aasta pöördelistes ümberkorraldustest. Vabariigi valitsuse tegevusest sõja puhkemisel ja kaitsetöödest. Käesolevas ulatuvad kõneleja mälestused Leningradi jõudnud vabariigiaktiivi evakueerimise sügavamale tagalasse kuni Eesti rahvusüksuste moodustamiseni. Lembit Lüüs. Meil oli üks 600 inimest rohkem Leningradist välja, Laadoga äärde jääb meid pidi praamidega üle viidama. Ja liigume Laadoga äärde, jõudsime. Jõudis sinna parajast, mereväeinseneride kool 18 19 20 aastat või natuke üle seal, noored kursandid. Ja see sõjaväekuul võttis need põrsakest meie olnud määratud võttised omale, ei tähenda, et neile ei see Leningradi sõjanõukogu korraldus mitte midagi, võitsid praamid ära, läksid sinna praamide peale jätsid neid seda ladu kätte vaatama. Aga see oli meie õnn. Nende õnnetuse, meie õnn, seepärast läks mõni tund mööda ja tekkis järsku torm, tugev torn. Aga Laadogal madal vesi ja selle tõttu laine on eriti nii järsk ja niisugune väga salakaval see laine. Ja see laine peksis need praamid põhja, oli kuulda mõni üksik kursant pääsest, alles teine päev saime teada, ega me, kui me oleksime teated põhja läinud, ega me põleksin ootama jäänud praamitorm oli, vihma 100. ja lage nisugune soine maastik, võsastik oli, tegime seal, murdsin kuuseoksi, tegime hunnid kuuseokstest onnid ja kus me saime keegi olla süüa muidugi midagi ei olnud, meid, jõhvikaid oli seal ja Paukli oli seal ja neid Me korjasime seeni sõime ja mõnel seltsimehel oli natukene ka toitu kaasas, oli ettenägelikult, oli. Üldiselt, kellelt midagi oli, jaotasime omavahel, jaotati ilusti, kellel oli midagi kaasas, aga üks seltsimees oli mada nime ta nimetada, luuletaja, temal oli kaasas, oli ettenägelikult, oli Vannatuks kott kaasas ja tükisuhkrut. Ja tema käis siis põõsa taga salaja 100 tükki suhkrut söömas ja mannat söömas ja teistele ei andnud Mart Raudteda narris kõvasti, aga ei aitad siis mitte midagi, ta sai ikka seda mannat põõsadagi, käis üksinda söömas kuivamanud suhkrut. No siis käisid seal lähedal olid soome karjala külad, käis seal külades mat, oskas soome keelt ja sealt said leiba, natukene kartuleid. Nii me elasime üks või kaks päeva, elasime ära, seeni korjasime ja. Aga siis läks, läks sealt teispool natuke, läks suureks laskmises, kuulsime, et sakslastel lüssel purgi vallutanud ja siis oli selge, et meid enam praamiga elame, üle laduge minna ei saa ja me hakkasime siis jala, hakkasime tagasi, tuleme, rongid enam ei käinud, sinna sõitsime rongiga, aga vahepeal oli raudtee puruks pommitatud, rongid ei käinud, neil oli ainuke võimalus Leningradi jalgsi tagasi minna. Aga seda maad Leningradi täpselt ei ütle, üks 25 30 kilomeetrit küll oli. Hakkasime õhtu, hakkasin minema. Et õhtul jahedam minna, esiteks teiseks päev laeval lippasid üks Saksa lennukeid ringiaegu pikas kolonnis läheb lennukad tulistada, aga põhiline asi see, et öösel on rahulikum ja jahedam minna pikka teed. Muidugi inimest väsib väga ära ja, ja Leningradi oli veel tükk maad. Aga siis oli üks suurem majade grupp oli ees, koolitoit ees, mõtlesin, et millal me lähme siis arvasime, mingi sovhoos või kolhoos või midagi on. Asula ta ei olnud, aga oli näha, et maju oli mitmeid, maju oli suuremaid hooneid ka. Pidasime nõu seal Vilaja, Sepraja ja, ja rahvakomissarid seal lähme sisse, sinna. Läksime sisse, sinna. Nii hommiku vara oli. Ja selgus, et ma ei mäleta enam, kuidas tema päris ametlik nimetus oli. Aga me kutsume seda Aulovi aju uurimisinstituut, Paulu, Vi instituut ja tal oli oma väike abimaa pidama liigesed, aga instituut oli evakueerunud, hall majandusjuhataja oli kohal. Majandusjuhataja võttis nüüd väga sõbralikult, võttis vastu ja üldse süüa mul teile anda ei ole, leiba mul ei ole, aga meil on porgandid, on palju, kartulid on palju, kapsad palju, vaat neid nii palju, kui te tahate, võite süüa neid, kõik on võitis, andli mul ei ole. No me olime väga rõõmsad, siis me sinna seal oli, ühiselamu oli ka, osaleks Kuusa inimeste paigutusega ühiselamutes siia-sinna, ära. Juhtkonna inimeste paigutati Pavlovi majja. Tean Sepre ja siis Andresen ja vaikselt oma etniliselt väiksed toad. Aga meid valsinariga pandi siis Pavlovi magamistuppa selle maja muus temal saab ausalt majamuuseum. See instituudi majandusjuhataja ütles, et ma tean, et te olete kultuursed inimesed ja teid siin midagi rikku pani meid siis Pavlovi magamistuppa, kus magasime. See tubama praegu silmade ees oli küllalt suur ruumikas tuba, lai voodi oli Karl Kase kaetud ja siis seinakapid ja mis olid kõik karjala kase ka väga ilus. Kajar Kase Elegar, karjala kask oli kollakas. Ja siis oli seal, Colot oli ka seal, aga mäletan naiste voodi, Peetses ingle pildid, kaksinglate olid nii Hingle pillidele voodi pääses. Ja Paulo oli ise usklik inimene, nii et kõik, nii nagu talle Kinglid seal toas hoida ja kuulad ja need olid kõik olemas, seal ei olnud keegi midagi puutunud. Ja siis majandusjuhataja aitas ära, kus voodipesul võtsin voodipesu ja Me valsi jällegi magasime Paulo voodis. Nii palju süüa, saime kapsaid ja ja porgandeid ja kartuleid. Ja mina päeval läksin jalutama, seal, sa kohtad, nimetate Koltuši Koltuši selle kohani kus Pavlovi instituut oli ja ilus koht oli seal, park oli seal ja üks väike järv oli seal ja läksin jalutama ja seal oli siis pardisoid ahvipuuri ahvid sees ka vabaks, et ahvi vaatama. Sinna tuli üks mees minu juurde selgus son tallimees. See oli eestlane, rahvuselt kohalik, kohalik Leningradi oblast, eestlane päris puhtalt elust, rääkis eesti keelt ja ütles, et kõik oli evakueerunud, aga on maha jäänud veel koerad, katsekoerad ja ahvid. Ja tema nende eest hoolitseb, toidab neid. Ja siis ta pakkus mulle, pakkus bullet, ütles, et noored koerad, väga maitsev, leiate ka seda, et võtame siit ühe koera ära katselooma, et sa koeraliha on väga maitsev, jaga tervislik, ta pakkus polülite koera. Ma ütlesin, et ei, et mina ei taha. Tapani säärasele koerad, nülin ära. Kuule, ei, ma ei taha mitte sellepärast, et ma oleksin koeraliha põlvkond, mitte selles mõttes, aga mul lihtsalt koerast Ale mõtlesin, et miks ta peab elu andma porgandit ja kartulit ja kapsast, ma elan, lasku vaide, koerad lakka. Aga siis sama päeva õhtul ma läksin nüüd ühiselamus või teistes majades, kus elasid, tahtsid kokku saada sealt mõned seltsi meiega. Ja sattusin ühte ruumi ja nemad kutsusid suppi söömaga. Vaat neil oli sisse koeraliha keedetud supp oli ja mina maitsesin ka, nemad olid ikka koera vastu võtnud. Me olime kaks-kolm päeva, olime koltušis, puhkasin jalga, sõime sellest, kui porgand, kartul, kapsas käes, ega siis ei ole nälga. See maja oli Pavlovi maja, oli puumaja Kahekorruseline. Aga tal oli torn, taleid ja torn oli veel vist kaks või kolm korda, oli torn, ma täpselt ei mäleta, igas hästi kõrge torn, 203 korrust läks veel distorni üles. Jänese õhtuti käisime sealt tornist vaatamas, seal oli väga hea vaade Leningradi Leningradi oli sealt üks kaheksa, üheksa kilomeetrit, eriti öösel, kui lasti trasseerivad kuulidega, siis oli nii kui tulemeri Leningradi kohal vastastikku jookseb, tulejoad öö läbi tulistati, Leningrad olid sisse piiranud. Nii, me olime seal 203 päeva koltuses. Võtsime kätte ja läksime siis sealt lõpuks Leningradi tagasi. Jala läksime Leningradi tagasi Leningradis oli vahepeal toiduga raskemaks läinud. Leningradi oli tabanud õnnetus. Saksa lennukitelt käid pommitamas Leningradi ja üks allatulistatud lennuk oli kukul pommil laadungiga Padaijevi ladudes, seal oli Leningradi suurladude kompleks kuhu oli koondatud margariin või riisijahu, kõik nii ühte suur, kolossaalne laokompleks alla tulistatud lennuk, see süütas laod. Nii et Leningrad kaotas suure hulga oma toidutagavaradest seal ja siis oli toiduolukord Leningradis juba küllalt küllalt raske. Me Astoria siiski süüa saime. Kaupluses ei olnud enam palju midagi võtta, kui Leningradi jõudsime, Systerniga kauplus oli veel Ühte, teist oli seal, saadan eriti ma mäletan, mida vabalt võis võtta kalamarjad, nii palju, kui kulub komi Leningradi jõudsime siis oli suhkru praegu mandleid, oli kohvik, oli küpsist oli, mitte neist oli võtta, aga kui me tagasi tulime, siis ei olnud kauplus, seal on toiduandjast muud, kui ainult kohvi oad olid. No me olime siis mõned päevad Leningradis. Ja siis aeti ikka seda evakueerimisasja. Ja lõpuks meid ikkagi viidi välja Leningradist ka. Nimelt Leningradi hakati toiduainet sisse vedama, Tuglas tüüpi transpordilennukid tõid Leningradi jahu ja siis tagasi sõitsid kas viisid Leningradist mingid seadmed, niisked defitsiitsed, seadmed, mida Leningradis või tagavaraks või siis evakueeritud võeti peale. Ja meie siis saime ühe niisuguseid lennukeid, lennuväljalt sõitsime välja, teisi pandi muidugi lennukis rohkem. Valitsuse liikmetel oli nisukorraldus valitsuse liikmete kohta, et lennukis tohib olla ainult kaks inimest, kalla tulistatakse, allatulistamise kohta oli väga suur. Sakslased pidevalt ründasid seal Tuglase oli peal küll kuulipilduja peal ja laskur oli peal ja kogu aeg valvel. Aga neid rünnati ja need tulistati alla ja sinna lennukisse läksime meie seisimes reserviga koos Aleksander peseb, ta oli sel ajal keskkomitees kaadrite osakonna juhataja, hiljemalt siseminister. Aitäh, kaks inimest, kaks inimest oli lennukis sees, ainult Aleksandr rese kahekesti tühiline, suur tühi lennuk ja valitsuse liikmed ei lubatud riski tõttud või Palduliste rohkem kui kaks tükid, seekord sõitsid veel seal, Aaben sõitis nende lennukis mittu mittu. Sõitsid, Andresen sõitis, Aapen sõitis. Vist valsinal sõitis, aga ikka kahekaupa ühes lennukis ja me siis Tiefinis oli maandume. Maandusime Tiefinis. Tiefinis oli juba siis saime süüa korralikult. Tihvini, see oli juba toiduained, oli sööklas, oli olemas. Et iseenesest me hakkasime siis edasi sõitma kuurorti poole, nimelt Leningradis me saime teada, et meie asukohaks alul oli määratud vist Uljanus kuni määratud Me valitsus asukohaga, kuna Uljanuscoli väga üleasustatud evakueeritud tutega siis oli muudatus tehtud ja eestlastel asukohaks määratud keskuseks määratud Tšeljabinski valitsuse asukoht pidi. Esindus asub pinsile, mis, kuule nüüd me mõõtsime siis Tiefiniisugursi, siis selja diski peale otse muidugi ei saanud sõita, vaid sõitsime sealt Kiirovi kaudu Molotov kaudu ja siis piki Urali Macintoshi kaudu. Läksime, see võttis aega, sõda. Rongid liikusid aeglaselt, me olime kümmekond päeva, kaks nädalat olime reisil, ennemmikumitiifinist jõudsime Tšeljabinskis. See oli oktoobrikuu alul, oli nii. Kui jõudsime Tšeljabinskis. Eestlasi juba varem ees seal. Eestlasi oli seal ees, seal oli Silemmiski, jaamas oli, oli evaku punkt, seal oli vakku punkti juhatada üksildaarsendiva teisest läksin sinna Arseni jala käest, saime siis orientiiri kätte meie esindusele antud linna täitevkomitee poolt kahekordne puumaja, nisu, barakitüüpi, maja, abielumaja oli rõdudega. Tšeljabinskis oli sel ajal ka siis meie ülemnõukogu presiidiumi esimees Vares, Barbarus oli ka seal jääbiski. Temal oli linnas korter, kusagil läksime salt Krupskaja tänavale. Vaatasime, seal olid ennast sisse saetud, juba hiiul oli seal. Haaperman oli seal. Nemad ei teinud statifini ringi läbivaid nemad sõitsid Moso kaudu, nad sõitsid natukene varem enne meid sinna ja vihale, melas seal töö, rahvakomissar. Kõigele üks tuba muidugi mitte korter, vaid üks tuba. Et rahvakomissarid olid seal, aga ega seal rahvakomissariaadi töö ei jätkunud. Momendil ei jätkunud, hiljem hakkas ikka töö liikuma ka igaüks omal erialal, põhiliselt töö seisma evakueeritute abistamises evakueeritute tööle suunamise esiaja. Esimene asi oli muidugi evakueerida, arvele võtmine välja selgitada, palju neid üldse on, kus nad asuvad ja nii edasi. Kui see sees selgeks sai siis oli juba järgmine etapp, oli evakueeritud, abistamine, majanduslik abistamine, mõned olid ju väga raskes olukorras Väikse lastega sõitnud suveajal ja, ja mõned olid sõitnud ka nii viimasel minutil põgenenud välja. Need olidki ilma mingi riieteta ei olnud ka suvi, suvehilbud olid midagi. Talv oli tulemas ja väga raskes olu. Teie jahi endast neile saia antud, neile sai abirahasi antud kõigepealt. Me moodustasime volinikud kõigis oblastites ja ja siis suuremates rajoonides, kus me teadsime, kus eestlased on evakueerunud. Saatsid ühe mehe või naise kohale lihtsalt. Jah, keegi käis kohal, aga siis oblastile olid ka oblasti täitevkomitee teel olid ka andmed, kuhu ühte teise rajooni oli eestlase saabunud ja kui palju need oblasti täitevkomiteest me saime, kui juba enam-vähem rajoonide viisi andmeid need andmed ei olnud muidugi mitte alati täpselt sellepärast, et kui tuli, ütleme, pesselon tuli sisse, suukupp tuli inimest, siis need võib talvel, aga hiljem inimeste liikumist omal käel sõitis juurde neid rediseid, mitte keegi. Täitevkomitee arv oli esialgne, mitte täpne, sagedasti arv oli suurem, langetas tuligi väheni, human ümber kontrollida määrasemisena kohalikud volinikud, rajooni volinikud. Siis hakkasime inimese nüüd abistama, hariduse rahvakomissar hakkas kooliharidust, seda küll juba hiljem juba 43. aastal kooli asi oleks lahti ja osalt ka 42. aasta põhiliselt 43. aastal eestikeelne kool, eestikeelne kool ja no siis, mis oli väga suur raskus oli väga palju naise lastega, kelle mehed olid jäänud teadmata kadunuks. Tähendab, mehed olid ka säilituspataljonis langenud või evakueeris merel hukkunud. Igatahes väga palju väga-väga palju naisi, lasteaia Kell. Me ei olnud meest, ei olnud, mina olin sel ajal sotsiaalkindlustuse rahvakomissar. Noh, ja siis mina mõtlesin, et need inimest tuleb abistada, kuidas laabisson saan neile naistele volinikud kaudu maa selgitas nimed välja neile naistele. Natsid, väljanizi. Et kodanik, see, see, selle, selle abikaasa perekonna isa nimi, sündinud sel aastal töötas Eesti NSV-s sellel selle ametikohal nii kuupalgaga võttis osa võitlusest saksa fašistide vastu, kelle kohta oli teada, et ta surma sai, see kirdet langes võitluses saksa fašistide vastu. Vaat seal seal, kelle kohta ei olnud teada. Surma sai Kirtel võitlus saksa fašistide vastu jäi teadmata kadunuks. Need said vene keelist tunnistused kirjutatud. Ja mul oli siis sotsiaalkirjandus rahvakomissari pitsat on olemas, aga see oli suur pitsat. Väikest pitsat mul ei olnud, see oli lihtsalt, ma ei tea, kas nüüd nii suuri pitsati son, sel ajal oli see pitsat oli rohkem kui viisi nimetatist kuus sentimeetrit, läbimõõt suur riigivapp keskel ja sotsi haigus, rahvakomisjon kahe keele peal eesti keelegi venedal. Vaatlesin pitsat avaldas kõige suuremat muljet sellest. Seal oblastites ei olnud kellelgi nii suurt pitsatit, see oli, valitsesid vitsad, oblasti täitevkomitee pitsat, olisi pisikene piitsad, tead, eks ole, aga suur pitsat ja need tunnistused läksid sajaprotsendiliselt, keegi iialgi ei tõstnud kahtlustele tunnistatud võib-olla võib-olla, et mõni tunnistus ei olnudki õige. Võib-olla ei olnud õige, aga nende tunnista kunagi kaheldud. Ja see andis, andis esiteks, tunnistuses 100-le naisele, andis punaarmeelased, perekonnaõigused, tähendab, leivajahu pidi saama siis ta sai, pensioni sai ja kõik kõik soodustustest pere punaarmeelastele oli ette nähtud punarevolutsiooni, teil suur abi, see päästis paljud paljud inimesi. Kui olla päris aus, siis nii palju nendes rendis oli nüüd õige, et see mees tõesti niisugune mees oli Eestis olemas ja niisuguse koha pealt ta töötas. Aga kui palju palka sai, seda me keegi täpselt ei teadnud, aga muidu oli tariifiteatmik olemas. Palkade tariifid loovad seal, ütleme mehaanik, tema palk on sealt 600-st kuni 707 viierublane ja mina tegin siis alati nii kolitariisist, vaatasin, ei pannud mitte seda vähe, tatar, vaid sai pandud, kõrgem naine saab mõni rubla rohkem pensioni saada, pension sõltuks sellest. Calga suur palga suurus sõltus, pension jääb ja neid tunnistusi võib olla mitu 1000 sai välja antud mitu 1000 ja nende tunnistustega tulid. Paljud tulid Eestisse tagasi ja teete tunnistuste vastu. Siin vahetasid, anti neile pensioniraamatut sotsiaalkindlus rahvakomissariaadis, siin leib ka tõena rattad, mingit kahtlust, nende alus andis intension raamatut välja ja mul ei ole mitte ühtegi pahandust, pole tulla neid ainult mitu 1000 sai välja anda. Kui võtta nüüd seadusetäht-tähelt, siis see ei ole õige, mis ma tegin, see ei olnud õige. Aga mina arvasin, et kuna ühe korreksini, see on väiksem häda kui 99 inimest peavad kannatama. Isegi asju juhtus näiteks 1943. aasta kevadel vist tuli kunstiansambel džässorkester tulitseil jääbis kontserti andma. Tšeljabinski Eesti ringkond korraldas neile vastuvõtu. Selle džässiliikmetele ja vaat seal siis pärast vastuvõttu muidugi olid inimeste heas tujus tuli seal üks tantsijanna ansambleid, tantsijanna tuli minu juurde ja, ja ta hakkas nutma. Ütlesin, mis ma teen? Et vat tahaksin abielluda selle trompetimängijaga, seal samas samas ansamblis tahaksin abielluda, aga vot ma ei saa abielluda ja me armastame abielluda ei saa. Ma küsin, miks abielluda ei saa. Aga selles, et ma olin juba abielus, miilits, aga Eestis aga ka niisugust miilits, aga miilits on kadunud ja tõesti olnud mind seal kadumalt nähtavate today surmade miilitsa suhtes ei ole kahtlust. Ta ei saanud kuhugi kaduda. Ja ma küsisin, et kas tõesti tahate abielluda ja ta tahab abielluda. Ladis samas vastu hommikut, nelja-viie-kuue tegin lihtsalt unistuse. Töötas Eestist miilitsas, selle sellena ja Tallinna kaitselahingutes. Fašistlik sakslastel jäi teadmata kadunuks pitsat alla. Teid hommikul läksid sellega. Ja kuna toll läbisõitja, siis seal on mingi kiirendatud kordsel puhul, nii et samas perekonnaseisuametis samal päeval seal kiirelt korras. Ta esimene abielu loete lahutatuks mehe surma tõttu ja abiellus sele trompetimängijaga, nii et vaat niimoodi sai inimese aheldatud. Kuigi ma ütlen seadusete tähe järel, see ei olnud mitte õige kord, aga me bürokraatia ei armastanud. Ja kus vähe inimesi ta sai seal pidi, mis aitasime. Töö leidmine oli ka probleem. Töö leidmine, ma ütlen, ei olnud probleem, tööd oli sel ajal kõikkis, tööd tahtsid saada, need said tööd. Suur osa mehi, mehed, frondile sõdimas, pidi keegi tööd tegema. Isegi alaealised lapsed tegid tehases tööd, need tööpuudust ei olnud, vaid tööd sai igalt poolt, kes tahtis tööd teha. Aga muidugi elamistingimused olid rasked. Toidunormid olid lähedased, toidukaartidega jäi nagu napiks jäi see toit ja alati saanud ka kätte, näiteks liha, teinekord asendati anti liha asemel, kas vorst asendati rasva, veanti liha asemel kala, mune ja kuidas juhtus, ei olnud alati kaatidel kaubastamist. Leiva sai küll korralikult kat. Aga see toit jäi muidugi napiks. Kaardi toit turul vabaturul olid hinnad küllalt kallid leivapäts näiteks oli 100 150 rubla, maksis. Eesti keelt kuulis neil aegadel Slovjanski, siis õige tihti. Jah, Tšeljabinskis eestlasi, palju, seal oli küllalt suur eesti koloonia. Kirjanikest olid seal, no Vares, Barbarus oli, seal, see läbis, kes siis oli? Jaan Kärner oli all. Siis Mart Raudoli seal, August Alle olid seal jääbinskis. Muide, professor Ruut töötas Tšeljabinski pedagoogilises Instituudis ja seal töötas siis veel praegune akadeemik Alumäe töötas nuudi juures, siis Karsnek töötas, Kangro töötas teaduse ala töötajaid, oli seal insenerist mitmed insenerid töötasid, kes mingisugusel põhjusel ei võetud need sõjaväkke või ei tahtnud sõjaväkke võtta. See läbis siis töötas ka siis. Jalmar mäe vend tuli insener. Tahaks ja ta ütles, et ta ei olnud ka mitte ühed nimed, olid neil küll, aga ta oli, poolvend on ja ta ei rääkinud Jalmarit ei iseloomustanud mitte hästi töödestada, halva iseloomuga inimene on. Aga see vend oli, oli nii hästi kena mees, oli mõistlik mees. Ta lapsendas seal ühe vanemateta poisi. Kaks 13 aastat oli vana, ta võttis omal kasupojaks ja siis suunas selle poisitööstuskoolipanija hoolitsus poisis, kasvata seda poissi seal evolutsioonis olles. No mina Moskvasse teadsin keskkomiteele ka. Enne ma rääkisin, küsin, kas ta teab, et vend on seal Eestis on see? Sakslaste käsilane, teab küll, seda ma ütlesin, aga ütleme nüüd, et kui teid kutsutakse näiteks raadiosse rääkima venna vastu, et kas te oleksite nõus tegema? Just olen küll mina teatasin siis kosmose keskkomiteesse vaatad, näe, vend elab siin Tšeljabinskis töötab insenerina, on väga korralik ja nii hästi meelestatud inimene ja ta oleks nõus garaadiumise esinema eestlastel ja siis ta kutsuti välja ja ta rääkis, mis ta rääkis, seda ma ei kuulnud, seda ma ei tea, aga ma tean, ta üks või kaks korda käis rääkimas, tal oli eestlasi, oli, oli rohkesti seal. No ja siis detsembrikuu sees, umbes detsembri keskpaiku toimus seal rahvakomissaride nõu koosolek, seda sõitsid, Ma mäletan, Veimer sõitsid Moskvas, feimer sõitis sinna Pälloli, seal Kress oli seal. Ja arutati Eesti rahvusväeosade moodustamisest küsimust. Kas moodustab neid ja mõnel seltsimees kahtlus? Evakueeritud on väga vintsutada saanud ja, ja võib-olla heas tujus ja nii edasi edasi, et kas neist õiged sõjamehi saab ja kas saab usaldada mõned seltsimehed, kes niisugust kahtlust avaldasin? No võib öelda seda, et kõik rahvakomissarid siiski olime ühel meelel, et rahvast võib usaldada, pea, puusatame, laiaväeosad, vaja teha. Seltsimehed, kes vaid Al Kõelud, et võtsid oma kõhklused ka tagasi, jäid ühel meelel otsati, rahvuslikud väeosad teha ja ei, Steiner saatis, karutame, saatis, saatis Telegram Moskvasse, et rahvahoovis nõu toetab täielikult. Nüüd oli Eestis palju mehi mobiliseeritud ja tagant saadetud, aga meil ei olnud aimu, kus kohal need mehed asuvad. Siis komplitseeritud. Oli teada, et põhiline mass nendes Uurali sõjaväeringkonda reservohvitser suurul mobiliseeritud kutseealisi. No siis arvati, et, et tuleb välja saata, selgitama luure. Seal leiti, et mina olen kõige noorem kaasade poolest valsinar, justkui oli meil kõige nooremat, et vanemad mehed ei tahtnud välja hea meelega sõita. Sõidutingimused on tõesti see aeg, rongid, ülekoormus ja väga raske, väga rasked, väga rasked. No langes siis valik meie peale, Me seenesswalsidega hakkame seda asja selgitama. Vaat detsembri lõpupoole, umbes 20. detsembri paiku sõitsin Tšeljabinskis patsientidega välja. Pileti raske saada rongil saate, aga mina olin Eesti. Äsja Eesti saadik tunnis oli eesti keeles, aga suur pitsat on tal pead. Ülemnõukogu presiidium, metsad ja mina olin kuulnud seda, et ülemnõukogu saadikud on prii sõit rongi peal ja kasutasid seal olukord ära. Kui ma jaama kusagil läksin, ma ei hakanudki rongi, veel Venemaa, kõigepealt läksin jaamaülema juurde. Deputaat Veronotsoveta, võtsin selle punase kaantega raamatu välja. Ta tihtipeale ei vaatanud üldse sisse, mis seal on, aga räägib, mis on raamat, on nahk Antega ja punane. Käisi kõrva äärde ja ütlesin, et minul ja minu sekretäril on vaja sõita ja pallimehed rongi peale. Kui rongid väga täis oli, siis pandi ka selle selle vagunisaatja kupeesse või kusagil koht, leiti need, me sõitsime ilma piletita ja, ja, ja võrdlemisi mugavalt sõitsime. Kuigi rongid olid väga ülekoormatud. Ja nii me jõudsime, siis. Ei arva, et meil on ikka õige pihta hakata parteikomiteest parteilist toetust, sulle keegi vaba ja sellepärast me läksime siis Sverdlovski kommi läksime, esimest sekretär Ban ei olnud kohal, saime teise sekretäri juurde, rääkisime ära, kes me oleme, mis eesmärgil siia tuleme ühtse meda mehi välja otsida, Mildateks rahvuslikud väeosad teha ja selgitab, palju neid on ja nii edasi ja edasi ja palusime siis tema toetus sellele aktsioonile. Ja palusime siis ka tema sõjakomissari, informeerib sellest asjast, ta võttis kohe telefoni, helistas sõjakomissarile, ütles, et vaat nii, seltsimehed, Eestis palun neile kõikvõimalikku kaasabi osutada. Seakomissar näitas meile, siis lõi oma kaardi välja, näitas ära. Kus need mobiliseeritud reservohvitseride tasuvad, need on põhiliselt mehhaniseeritud metsatööstuse punktides. Siis näitas, kus tööpataljonis ta näitas kõik ära, mis tema sõjaväeringkonnas tagasi minnes peab, ütleme seda veel, et me olime nii kui täiesti pimedad, me ei teadnud, kus mehed on Eestis mehed mobiliseeriti ja saadeti nad välja. Aga sõjakomissariaat jäi kuni viimase minutini Tallinnasse jäävakueerus 28-l samasele eželoniga, millega meie läksime sedasama laevade karavaniga ja sõjakomissariaadi laev, see karavalis lasti põhja. Nii et meie vaba Relgiks sõjakomissar kõigi oma kirjavahetusega mobiliseeritute andmetega läks põhja selle tõttu ei olnud seal sõjakomissariaadis teada, mis mehed need on? Ei tea, üldse ei teadnud, kes on ohvitser, kes ohvitser, mis mees on, mingeid dokumente meestel ei olnud, lihtsalt okupeedialised sõjakomissariaat arvavad seal need läksid kõik põhja, need absoluutselt ilma dokumendita, midagi ei ole, ainult meist oma nime ütleb, see on aga muud, mitte midagi. Mina rääkisin sõjakomissar, et meil juhtus asi ja, ja meil on vaja nüüd isiklikud vaadata, mis mehed need on. Ta näitas ära punktid, kus vaja minna hakkas, mis masinaga sõitma Serlovskist võtsime, siis võtsime toiduained seljakoti ja sõitsime välja, mu esimene raudteejaam oli vist kruttihhaaligist pool, meeles on veel üks metsatööstuse punkt oli krutiga. Ja seal oli umbes 120 või 150 reservohvitseri. Suurem osa nendest, kes olid kodanlikus armees, sundaega teenisin, oli saadetud sõjakooli aspirantide kursustele, olid kursused lõpetanud ja ülendades reservi mineku reservlipnikuks. Aga oli seal ka kapteni siia lihtsalt mehikes. Nüüd oli omal ajal sõjaväes teeninud aga sõjaväest mingil põhjusel ära tulnud. Ja see oli jõululaupäeva õhtujõul, lab õhtul, kui valsi õhtu hilja näiteks kuue seista, täitsa piri oli kobiseda, barakki sisse läks. Me olid. Too kuusk põles meestel ja seal ei midagi otsas ka, sest omatehtud küünlad ja ikka kuuseke oli neil seal. Ja nad on üldiselt heas tujus, mitte pahas tujus ja süüeramad said. Ja metsa see metsatööstus hoolitses, kästi sellepärast, et mehed olid ise küllalt nupukad, mehed olid. Ma mäletan, seal üks insener tuubas, tema oli selle meetodes punkti, siis elektrifitseeritud elektrijuhet ei olnud, ei olnud üldse juhet, aga tubasolile kliendid vedanud okastraadiga, okastraati oli kusagil saadaval ja liigid olid tehtud kõik okastraadiga ja, ja kust nad majja läksid, seal olid nad isoleeritud ja, ja valgus on sees, okastraati kaugelt käisli. Nii, me käisime need ühest punktist teise reservohvitserid läbi. Seal ööbida, aga selgus, et see mees, kes oli vahepeal olid hullud Sverlovskisse ja sellest Balzoy kurallis võõraste mastaabi lahti löönud. Nimelt oli vahepeal Eesti väeosade moodustame, oli juba kinnitatud kõrgem ülemjuhataja poolt. Ja seltsimees Kress oli saadetud siis rahvakomissaride nõukogu ja v keskkomitee esindajaks Uurali sõjaväeringkonna juurde, kes siis abi andma ja kaasa aitama selle meie meeste mobiliseerimisel. Kress oli väga rõõmus, et sina vaata, et sind just vaja ongi. Ja mulle ta andmed ka, kus ja palju mehi ja ta läks nende andmetega, läheks kohe siis Ural Vostaabi hop osakonda, läks ja ütles, vaata, mehed, tuled sealt välja kutsuda. Ja siis me võtsime keeled ohvitseri, seal staabis Kress ja mina. Aga ma ütlen veel kord, et, et ühelgi mehel absoluutselt mingit tunnist ei olnud, ei isikutunnistust, ei, mitte midagi ei olnud, ainult mis ta ütles? Et ma olen nimi, on see ja au, kraatornooni sugune? No me usaldas nii sellest, mis põtteta valetama hakkab ja mina eestiolus Niipale tundsin ka, et, et kui keegi midagi oleks päris silt rääkinud, oleks ikka taibanud sellest Ja tiinet lasime sealt, ohvitserid käisid läbi. Kes olid nii kõrgema haridusega Lübarkas, teaduslikud töötajad või lõpukursusel või nii edasi. Keda Olav sul olnud kahju maa sõdida, selle sõjas ohvrid suured, vaat seda me sõjaväkke ei võtnud. Ja nii me paigutasime, leid Tšeljabinskis Sverlovskisse kõrgemate õppeasutuste paigutuse vara. Spordimehi saatsime Vahva Komissarov korralduse, võtsime Tarasemi stipendiumi, et elada sai ja nii me teatava osa mehi jätsime välja. Peab ütlema seda. Et need reservohvitserid olid põhiliselt metsades punktis töötanud ja toit oli nii sõjaoludes ikka võib öelda enam-vähem normaalne, siis rõivad olid lagunenud, nii et kui mehed tulid Uurali sõjaväeringkonna staapi siis paljud mehed olid nii, et neil ei olnud saapaid, alamjalas viisud jalas. Ja kuued või mis seal olid, need olid kõik lapp lapi peal ja oli ka niisuguseid mehi, kellel oli püksipõlved, paik hoopis voodilinariidest millegist, valges riides nagu kaltsakad, nägid mehed väljad. Aga kui nad võeti sealt vastu punaarmeesse komandöriks, atesteeriti kohe kas leitnant või vanemleid kaptenmajor atesteeriti anti tal paberit kätte. Ühes paberitega sai tagasi toidutalongid Uurali sõjaväeringkonnakomandör sööklasse siis öömaja, talongi, nende vormi sai taga, siis aga muidugi, kui mehed tulid sealt komisjonist, tulid või Ural mastaabis tulid tulid sööma kõigepealt me käisime ka söömas seal sõjaväeringkonna staabikomandör sööklas ja ma mäletan ühte juhust, tulid neli-viis eestlast, tulid sisse need reservohvitseri piiskudes siis väga viletsalt, veidi lapitud, aga tulid kuidagi uhke õnnakuga pead, olid püsti meestel sirgelt, tulid täis väärikust, tulite. Teiste komandör. Aga muidugi, kui nad said juba jah, komandöri riided said selga ja luuhabemed aeti ära, juukseid lõigata, ära saunas käidud, siis oli muidugi meeste olu kaupis paljud teised mehed, hoopis teised kohe.