Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 22.-st jaanuarist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Täna esitletud raportis Eesti valmisoleku kohta tõrjuda sekkumist valimistesse. Öeldakse, et Eesti toimetab väga hästi kogu elektroonilises asjaajamises kuid tõsiselt peaks tegelema ka suurte desinformatsioonikampaaniate tõrjumisega. See võib tähendada seda, et nii Venemaa telekanaleid kasutades kui sihitud sotsiaalmeediakampaaniaga levitatakse ühel hetkel massiliselt väga palju emotsioone tekitavat valeinformatsiooni. Lõunanaaber Läti saab homme tõenäoliselt uue valitsuse. Selleks vajalikud alusdokumendid on kooskõlastatud. Ilma leppeta, Brexiti võimalust arvestataks arvestades tehakse nii Brüsselis kui Londonis selleks ka ettevalmistusi enne kriisivaldkondades nagu lennunduses, tollimajanduses, kodanike õigustes ja viisarežiimis. Pangakaartide süsteemi haldav Mastercard sai Euroopa komisjonilt konkurentsireeglite rikkumise eest 570 miljonit eurot trahvi. Ta arendusjuhi Artur rihmanni sõnul käivad arutelud selle nimel, et Tartust saaks rongiga läbi Koidula ja Pihkva Peterburi nii sõita. Kultuuri rahastamisel on sel aastal peamiseks muutuseks hasartmängumaksutegevuse lõpetamine. Osaliselt võtab hasartmängija kui maksunõukogu funktsiooni ülem Kultuurkapital. Selle raha toel on siis meie nõukogu otsustanud luua loomevaldkondade õppejõudude stipendiumiprogrammid. Paljudes koolides peetidena külmapüha ja ilm oli täiesti külm. Homme aga annab pakane pisut järele. Õhutemperatuur on miinus kaheksast kuni pluss üheni. Riigikogu väliskomisjonis tutvustati täna Keit Pentuse raportit valmisolekust tõrjuda valimistesse sekkumist. Mall Mälberg küsis, kui valmis Eesti tegelikult on. Pentuse sõnul on Eesti väga hästi ettevalmistatud kogu elektrooniliseks toimetamiseks, kui ta massiivsed desinformatsioonikampaaniate tõrjumiseks vajalikku tugevust ei ole. See võib tähendada seda, et nii Venemaa telekanaleid kasutades kui sihitud sotsiaalmeediakampaaniaga levitatakse ühel hetkel massiivselt väga palju emotsioone tekitavat valeinformatsiooni ja see on asi, milleks on mõistlik valmistuda, valmistuda muuhulgas ka nii, et sellest teemast inimeste tähelepanu selliseks nagu teravdamiseks võimalikult palju räägiksime. Kõige nõrgem koht on see, et kogu digitaalmeedia või sotsiaalmeedias toimuv on olnud siiamaani selline hästi tume maa. See tähendab, et seal on võimalik toimetada, aga pahatahtlik seal on ikkagi sisuliselt noh, väga väga lõtva reeglitega süsteemis. See võib kujundada tõesti sellise väga viltuse pildiga inforuumi ja see on asi, mis kindlasti on ka veel mitte ainult Eesti jaoks aga Euroopa liidus tervikuna Mis Eesti siis teeb või mis Eestil võimalik teha on? Nüüd sel aastal toimuvate valimiste ettevalmistamine toimub valimisteenistuse poolt selles olemasolevas seadusandlikus raamistikus, nagu ta meil täna on. Probleem, mille peale tuleb mõelda, puudutab ka valimiskampaaniate vahelist aega, mida me saame teha oma seaduste ülevaatamine selliselt, et meil imeautoritelt anonüümse reklaami tegemine ka sotsiaalmeedias ei oleks võimalik. Et kui tegu on poliitilise sisuga reklaamiga, oleks alati võimalik tuvastada, kes tellis, kes maksis. Samamoodi on üks valdkond, mis on praegu kaunis kehvasti reguleeritud selliste niinimetatud kiitseik reklaamide kasutamine, kus siis inimese näo ja häälega räägib keegi midagi, mida ta tegelikult öelnud ei ole ja ka seal on Eestil võimalust ja põhjust välja töötada seadusandlik lahendus, kuidas esiteks selliste diip feik materjalide levikut piirata. Ja siin on meil võimalus olla tõepoolest Euroopa liidus põhimõtteliselt üheks esimeseks, kes selle potentsiaalse probleemi ära lahendaks. Seadusandlikult on see tõenäoline, arvestades seda, kuidas me oleme suutnud väga hästi ette valmistada ja läbi mõelda kõik elektroonilise toimetamisega seonduva sest mina usun küll sellesse. Eestis on sellist suutlikkust ennetada seda, et viiteid materjali kasutamisega ühel hetkel väga suurt ja väga palju kahju teha. Nii saab endale homme eeldatavalt uue valitsuse võtamegi nüüd ühendust Riiaga, kus kohal kolleeg Ragnar Kond. Tere, Ragnar, räägi palun, milline lõunanaabrit eeldatav valitsus olema saab. No kui kõik hästi läheb, siis homme peaks tulema Krišjānis Kariņš valitsusele 61 poolthäält, see ei ole üldse mitte maksimumprobleem, on lihtsalt selles, et üks viiest koalitsiooni osapoolest ehk siis populistide, kellele kuulub riik koosseis täielikult uut valitsust ei toeta, 16-st saadikust on lubanud esialgu toetada vaid 11. Hommikul oli seimi hoones ka mitte küll väga osavõturohke, aga siiski miiting, mis toetas siis erakorraliste valimiste toimumist ja avaldas toetust hoopiski eelmisele peaministrikandidaadile, aldis voorsem, sile aga tõepoolest üks kolmest dokumendist, mis siis homme hommikul tõenäoliselt allkirjad saab, on siis valitsusdeklaratsioon ehk koostööleppe. Ja siin on neli olulist alajaotust, üks nendest on majanduse areng, siis on Läti inimene, siis on turvalisus ja kaasaegne riik. Lõpliku teksti ei ole veel avaldatud ja selle koostamine redigeerimine praegu käib. Kuid kui siit järjest vaadata, mis on siis olulisemad teemad, kõigepealt Läti plaanib läbi viia veel ühe haldusreformi ehk siis veel omavalitsuste arvu vähendada ja sellega ka siis riigijuhtimist korrastada. Majanduse valdkonnas on plaanis vähendada siis tööjõumakse ja suurendada kaudseid makse. Ja see, millega lätlased on eksperimenteerinud, ehk siis käibemaksu vähendamine näiteks praegu puuviljadele ja marjadele C siis uue koalitsiooni plaanide järgi peaks laienema ka värskele lihale, kalale ja piimatoodetele ning munadele, nii et ilmselt on see projekt siis ennast õigustanud ja, ja nüüd seda siis ka jätkatakse. See, mis suurtele omavalitsustele ei meeldi, aga mida valitsus siiski kavatseb läbi viia, on siis riigistada sadamad ehk siis Liepaja, Ventspilsi ja Riia sadam, kus seni on siis juhtimine olnud omavalitsustega pooleks see kavatsetakse läbi viia ja see, mis puudutab siis ka tervishoiu reformi, mida praegune valitsus on kavandanud, et ehk siis kohustusliku tervisekindlustuse jaotamine kahte ossa nende jaoks, kes maksavad makse ja nende jaoks, kes ei maksa, siis see lõpetatakse nüüd ära, sellega on Lätis palju segadust ja tõenäoliselt läheb kõik nii nagu praegu, et kindlustatud on kõik Läti inimesed ja, ja Läti riik maksab siis selle teenuse kinni ja veel kavatsetakse jätkata ka siis KGB nimekirjade avaldamist. Ja noh, siin on on plaane veel teisigi, aga, aga need tunduvad praegu olulisemad. Aitäh Ragnar. Kuna Ühendkuningriik võib praeguse seisuga Euroopa Liidust lahkuda ilma leppeta, on mõlemad pooled nii Suurbritannia kui euroliidumaad alustanud selleks puhuks vastavaid ettevalmistusi. Mall Mälberg uuris, mida konkreetselt tehakse ja kes teevad. Kui Suurbritannia lahkub Euroopa liidust ilma leppeta, siis tähendab see seda, et 30. märtsil on ta meie jaoks kolmas riik. Vähe sellest, kolmas riik, kellega pole ühtki lepingut, nagu välisministeeriumi Brexiti nõunik Karin Rannu ütles, loodetakse parimat, kuid valmistutakse halvimaks. Brüsselis on laual kriisimeetmed ilma leppeta lahkumise puhuks. Brüsselis arutatakse selliseid kriisimeetmeid, mis aitavad ära hoida kõige suuremad kriisid kõige olulisemates sektorites, näiteks lennunduses, tolli valdkonnas, kodanike õiguste, sotsiaalkindlustuse osas, ka finantsteenused. Need õigusaktid on ühepoolsed, ehk nad võetakse vastu Euroopa Liidu huvides. Need esmased muudatused, mida nõudil kaasa toob, on väga praktilist laadi. See on lihtsalt palju segadust piiridel. Ettevõtjad, kes on tegevad UK turul või kellel on hukkapartnerit, nendel võivad tekkida tarned, raskused, ütleme, ekspordil-impordil raskused, need on nagu need peamised valdkonnad. Euroopa Liidu jaoks on kõige olulisemad kodanikud siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai usub, et inimesed väga palju ei kannata ega jääga kuskile lõksu. Kõik Euroopa Liidu riigid pingutavad selle nimel, et Suurbritannia kodanikud saaksid liikuda nii Euroopa liidu sees kui Euroopa Liidust välja sisse ja samamoodi Suurbritannia on lubanud, et ei tee takistusi, kuigi seal õiguslikud küsimused tulevad soovitama inimestel kaasa võtta reisidokumendid, mis on pass Eesti kodanikel. Euroopa komisjon on algatanud eelnõu, et teha viisalihtsustus Suurbritannia Euroopa Liidu vahel ja seetõttu ei tohiks ka Suurbritannia kodanikud, kes siis esmakordselt sisenevad Euroopa liitu või Eestisse jääda kuidagi lõksu või nende liikumine ise olema takistatud. Kõik Suurbritannia kodanikud, kes elavad Eestis. Nad ei muutu mitte mingil juhul illegaalideks, nad saavad jate ka oma igapäevast elu siin Eestis. Kattai sõnul elab Eestis üle 1300 Briti kodanikku. Suured muutused ootavad ees aga ettevõtjaid. Nagu ütles Külli Kõrvits, maksu- ja tolliametist on Eestis praegu umbes 5000 ettevõtted, kel on suhted Suurbritanniaga. Neist kolmel 1000-l pole kunagi tulnud tegemist teha tollidega. Aga kui lahkumislepet ei tule, siis tulevad tollid. Inimesed, kes ostavad Briti kaupu interneti kaudu, satuvad olukorda nagu telliksid USA-s või Hiinas. Näiteks nagu juba öeldud, lennundus kuulub kriisimeetmete valdkonda ja sellega Euroopa Komisjon tegeleb konkreetselt Easyjet Teil on olemas load lendamiseks Euroopa liidus, nagu täna rõhutati, kuna Brexiti suhtes midagi kindlat teada pole, sest kõik võimalused on laual, siis muutuvad pidevalt ka võimalikud ettevalmistused. Iga uudis, mis kodanike Brexitiga seoses puudutab, tehakse kohe teatavaks. Teistest välisteemadest teeb ülevaate Reene Leas. Euroopa komisjon määras ettevõttele Mastercard 570 miljoni euro suuruse trahvi konkurentsireeglite rikkumise eest. Suurkontsern takistas jaemüüjatel Euroopa pankades paremaid kaardimaksevõimalusi otsimas, vahendas New York Times. Konkurentsivolinik Margrethe Vestager märkis, et Mastercardi reegleid suurendasid kunstlikult kaardimaksete tasusid ning tekitasid sellega kahju nii Euroopa Liidu tarbijatele kui ka jaemüüjatele. MasterCard, mis kontrollib ka maestro kaubamärki, on Euroopas suuruselt teine pangakaartide süsteem visa järel. Venemaal kaaperdas reisija marsruudil suur kutu Moskva lennanud reisilennuki ning nõudis Afganistani lendamist. Tegelikult maandus lennuk hiljem hoopis Hantõ-Mansiiskis, kus vahejuhtumi tekitanud mees ka kinni peeti. Esialgsetel andmetel oli kaaperdaja tõenäoliselt psüühikahäiretega. Meedia andmetel oli lennuki pardal 69 reisijat ja nende seas ka üks väike laps. Lennuki meeskonnas on seitse liiget. Hiljem kinnitasid allikad Vene meediale, et reisilennuk maandus edukalt Hantõ-Mansiiskis lennuväljal ning pardale intsidendi korraldanud 43 aastane mees peeti kinni. Allika kinnitusel oli mees alkoholijoobes. Brasiilia uus populistlik president Tšair Bolsonaro esitleb Davosi majandusfoorumil maailma ärieliidile uut Brasiiliat. Bolsonaro ütles ajakirjanikele. Foorumil peetavas kõnes edastab ta kõige laiema võimaliku sõnumi uue Brasiilia kohta, mis on end meie võimuletulekuga ilmutanud. Kuigi Bolsonaro lubadused investeerimise ning regulatsioonide vähendamise osas on viinud Brasiilia aktsiaturud tõusule, on ta sarnaselt USA presidendile Donald Trumpile kriitiline näiteks Hiina suhtes. Samuti on vastuolu põhjustanud Bolsonaro otsus tühistada mitmed piirangud vihmametsade raadamisele. Ukraina endine peaminister Julia Tõmošenko esitas end täna ametlikult presidendikandidaadiks. Küsitluste järgi on ta valimistel üks favoriite. Ukraina presidendivalimiste esimene voor peetakse 31. märtsil. Saksa kantsler Angela Merkel, kelle ja Prantsusmaa president Emanuel Macron allkirjastasid Saksamaa piirilinnas Aachenis uue kahe riigi suhteid, tugevdavad sõpruslepingu. Merkeli sõnul toetab uus lepe Euroopa kaitsekoostöö arendamist. Tema sõnul soovitakse koos edendada ka Euroopa armee sündi. Lepingu kohaselt loovad Saksamaa ja Prantsusmaa muuhulgas ühise kaitse- ja julgeolekunõukogu ning teevad tööd selle nimel, et Saksamaast saaks ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Tuleme Eestisse tagasi. Lisaks sellele, et Eesti ja Ukraina arutavad võimalust pikendada Kiievi-Riia rongiliin Tallinnani, autakse mõtet käivitada rongiühendus Tartu ja Peterburi vahel. Madis Hindre räägib sel teemal lähemalt. Mõttega luua rongiliin Kiievist Tallinnani tuli Ukraina taristuminister Vladimir rammelli Ann välja juba 2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel. Eestiga siiski ametlikult kontakti otsib Lätiga küll ning läinud aasta septembris sõitiski esimene rong liinil Kiiev. Minsk, Vilnius, Riia Eesti raudtee arendusjuhi Artur Raismanni sõnul võtsid nad ukraina poolega ise ühendust ning tegid ettepaneku pikendada rongiliin Riiast Tallinnani. Senimaani pole mõte ettepanekust kuigivõrd edasi arenenud, sest senini otsitakse kokkusaamiseks sobivat aega. Praeguste plaanide järgi peaks kohtumine toimuma veebruaris. Ma oletan ja see on muidugi puhas spekulatsioon, võib-olla see aktiivsus Tallinnas oleks natukene suurem olnud, kui neil oleks siin aasta lõpp aasta algus olnud täituvuse poolest nagu väga hea, nad on siin välja öeldud numbrid 40 protsenti täituvust, noh, see on tõenäoliselt selline majanduslikus mõttes üsna piiri peal, et võib-olla nad maksavad sellele vähemasti käivituse algfaasis reale. Rong, Riia ja Kiievi vahel sõidab korra nädalas ning reis kestab umbes 19 ja pool tundi. Sama kaua kestab Reiska bussiga. Pilet on rongis kallim ehk Riia rongile astudes pead maksma minimaalselt 70 eurot bussipiletisabaga 45 euroga. Artur rihman ütleb, et rongil võib siiski mõningane eelis olla. See tuleb sellisest inimlikust mõõtmest, et mul on ruumi, ma saan seal ringi kõndida, ma saan tegeleda seal mingisuguste muude tegevustega, mul seal mugavam, siis mulle tundub, et sõit läheb kiiremini. Kiievi-Tallinna rongiliini puhul poleks olulised ainult lõpp-peatused, vaid enam kui kahekümneaastase pausi järel ühendatakse omavahel kolm balti pealinna. Eelmine balti riike ühendanud rongiliin pandi käima 1993. aastal. Juba 96. aastal tõi Balti Ekspressiks nimetatud liin 20 miljonit krooni kahjumit ning rongi täituvus oli kõigest 37 protsenti. Niisiis otsustati liin 97. aasta sügisel sulgeda. Ühendus Baltimaade vahel pole aga ainus ajalooline marsruut, mille taastamist noorutatakse Artur rihmanni sõnul on vene raudteega arutanud ka võimalust taastada ühendus Tartu ja Pihkva vahel. Ta oleks siis Eesti poole peal Koidula, nii meie enda Elroni rongid ja teiselt poolt on siis Peterburi Pihkva vahel käib täna Venemaal reisirong, sellel on tehnoloogiliselt võimalik teha selline edasiharu, Koidula tuleks Pihkvast, käiks Koidulas ära, läheks tagasi. Ehk sisuliselt loodaks võimalus reisida Tartusse rongiga läbi Pihkva. Peeter Purini. Artur Raikmanni sõnul on Eesti raudtee sel teemal ka Tartu linnavalitsusega kohtunud. Omavalitsuste huvi on, ma arvan, siin suur, et nüüd on vaja laua taha saaks ja siis taristuettevõtted ka sinna juurde ja miks mitte. Ma väga loodan igal juhul, et sellest võiks asja saada. Selle aasta peamine muudatus kultuuri rahastamisel on see, et hasartmängumaksu nõukogu lõpetas tegevuse ja selle funktsioonid võtavad üle kultuuriministeerium ning Kultuurkapital. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kultuurkapitali juht Kertu Saks ütles, et Kultuurkapitalile tuleb muudatusega 1,8 protsenti hasartmängumaksuraha juurde. Enne oli 146 protsenti. Ja selle raha toel on siis meie nõukogu otsustanud luua loomevaldkondade õppejõudude stipendiumiprogrammi ja see vajadus tuleneb sellest, et kui näiteks reaalvaldkondade õppejõududel on võimalik teadustööd teha ja kirjutada teadusartikleid ja siis sedakaudu saavad õppejõud akrediteeritud koega ülikoolid, siis loomevaldkondades tehakse loomingut ja õppejõult eeldatakse loometööd. Aga seda meil selliste teadusartikli punktidega ei hinnata ja seepärast on olnud akrediteeringut ka keerulisem ja olnud ka tasustamine. Keerulisem, et tahame seda nüüd muuta. Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et eraraha kaasamisel kultuuri rahastamisse on viimased aastad toonud mitmeid häid algatusi nägu pillifond või Konrad Mägi sihtasutuse asutamine ja ka Kultuurkapitali eraalgatuslik Jeronüümsed tõlkeprogramm maal. Väga loodan, et me siiski jõuame ükspäev ka selle väikse asja ära tehtud, et Kultuurkapitalile annetamine saab ka maksuvabaks, nii nagu ta on kõikide nende MTÜde ja sihtasutuste puhul, mis on siis vastavasse registrisse kantud selle registriga õnneks nüüd kogu asi läheb kaasaegsel lihtsalt enam ei käi enam mingi aja tagant tähtis komisjon koos, vaid jooksvalt saab taodelda sinna registrisse kandmist, nii et ma loodan, et see lihtsustab ka kõikide nende sihtasutuste MTÜde elu ja tegevust, kes sõltuvad eraannetustest. Alanud aastal on ministeeriumil kavas ka uued toetusmeetmed taluarhitektuuri väärtustamiseks regionaalsete tervisespordikeskuste loomiseks ja jätkub ka rahvusvaheliste spordi kultuurisündmuste korraldamisele suunatud rahastamismeede. Läinud aastal, kui seda esimest korda rakendati, toimusid sellised suursündmused nagu Iron männijooks Tallinnas ja koorifestival Euroopa kantaat. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul on see rahastusmeede piiramatu selles mõttes, et rahvusvaheliste suursündmuste korraldamisele kulunud summa toob rohkem tulu. Siia saabunud külastajatele. Ja oleme pluss siis see peaks olema üksjagu üle miljoni euro, mis juba eelmisel aastal meil siin tuua ka eelmisel aastal see toetusmeede alles käivitus, nii et ma arvan, et tegelikkuses see potentsiaal on kordades ja kordades suurem. Kas praegune pakane jätkuv või annab järele ja kust tuul puhub, räägib kohe sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl kõrgrõhkkonna mõju väheneb ja üle Lääne-Eesti liigub kirdesse väheaktiivne madalrõhulohk, mis meil ima lääne poolt alates pehmemaks muudab. Eeloleval ööl on pilves selgimistega öö hakul ida pool vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab lund, saartel ja rannikul, kohati tuiskab. Lõuna ja edelatuul on sisemaal nõrk, saartel rannikul tugevneb nelja kuni 10, puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öö hakul Ida-Eestis miinus 15 miinus 21 Lääne-Eestis miinus kuuest miinus 14 kraadini saarte rannikul miinus kahest miinus viie kraadini. Pärast keskööd lääne poolt alates õhutemperatuur tõuseb ja hommikul jääb miinus kahest miinus üheksa Ida-Eestis kuni miinus 15 kraadini, saarte läänerannikul null kraadi ümbrusesse. Homme päeval on pilves ilm, Sisemaal sajab mitmel pool kerget lund ja tuiskab, saartel ja rannikul tuleb sekka ka lörtsi ja on jäiteoht. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub lääne poolt alates läände ja loodesse ning õhtul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on homme päeval Ida-Eestis miinus viiest miinus 10-ni lääne pool miinus kolmest pluss ühe kraadini. Mis täna spordis juhtus, kuuleme Johannes vedult. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel selgitati nii meeste kui naiste turniiril poolfinaliste meeste konkurentsis sai maailma edetabelis teisel kohal asetsev hispaanlane Rafael Nadal selgelt jagu ameeriklasest Francis Diafost 32 aastasena. Dale'i võidunumbrid olid kuus. Kolm, kuus, neli, kuus. Kaks. Nelja hulgas mängib Nadal endast 12 aastat noorema kreeklase Stefanos CZ passiga. Üks poolfinaalpaar on teada ka naiste hulgas. Nelja parema hulka jõudsid kahekordne suure slämmi turniiri võitja Petra Kvitova ja ameeriklanna Daniel Collins. Collins sai kolmes setis jagu Anastasia Pavlo tšenkovast, Kvitova oli aga 68 minutit kestnud vastasseisus kindlalt kuus üks, kuus, neli üle kodupubliku ees mänginud äss lippardist. 28 aastase Kvitova jaoks on Austraalia lahtistel poolfinaali jõudmine suur kordaminek, sest pärast 2016. aasta lõpus üle elatud noarünnakut, mille tagajärjel tuli tema löögi käele teha operatsioon, suutis tšehhitar suure Slami turniiril nii kaugele jõuda. Esimest korda Soomes Lahtis kestavad selle nädala lõpuni põhja suusaalade juunioride ja alla 23 aastaste vanuseklassi maailmameistrivõistlused. Eestlastest tegi täna parima tulemuse Martin Himma, kes sai meesjuunioride murdmaasuusatamise 10 kilomeetri eraldistardist vabatehnikasõidus 30. koha. Võitjast venelasele Aleksander terentjevile kaotas Himma minuti ja 36 sekundiga. Naisjuunioride viie kilomeetri vabatehnikasõidus oli stiinelise truu 39.. Sel nädalal selguvad Valgevene pealinnas Minskis 2019. aasta Euroopa meistrid iluuisutamises. Esimestena tulevad jääle naisüksiksõitjad, sest lühikava toimub juba homme. Eestit esindab 23 aastane Gerli Liinamäe. Liina mäel on selja taga viimaste aastate kõige edukam hooaeg. Tema esimene Euroopa meistrivõistluste kogemus pärineb aastast 2011. Gerli Liinamäe. Võisutamin pikka aega, ma pole sellist tunnet tundnud, kus ma nagu saan, ma olen nagu võimeline tegema, mitte seda, et mingi sein on ees Sotaal kogu aeg seda seina, aga noh, seinal nagu minu jaoks nüüd ületatud ja nagu minu jaoks on see nagu jälle see hea tunne. Sellega on tänane Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.