Head kuulajad ja täna tuleb meil juttu pulmalauludest, pulma, laulikust ning Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi vanemteadur Taivo Särg on valmis. Kuulame teid huviga. Täna tahaksin tutvustada Karksi kihelkonna loolikut Anjo ehk et ma ei ole päris kindel, et kas teda pulma laulikuks võiks tagantjärgi nimetada, sest me väga palju ei peagi nendest inimestest, kes Eesti rahvaluule arhiivis on laule lintidele laulnud. Aga tõsi on see, et umbes pool Anjastel salvestatud lauludest on pulmalaulud. Ilmselt on ta käinud pulmades ja neid kuulnud. Ja tema hea mälu on ilmselt salvestanud nii, nagu me võiksime tänapäeval oma tehnikaga salvestada Ta aga selle puudusele on ta salvestanud nii mälestused olukordadest, inimestest kui ka esitustest ja suutis need siis 1900 kuuekümnendatel aastatel laulda. Folkloristid telekes tulid temalt pärimust salvestama. Teda on külastanud 1960. ja 61. aastal, kõik salvestused on tehtud 1906, skendi üks on jõeste, elas siis Karksi vallas. Tookordse jaotuse järgi oli tema aadress, Abja rajoon, lilli, külanõukogu, Vakiste küla, sõrmuse talu. Ja folklorist Erna Tampere, kes Anjastega suhtles, kirjutas tema kohta jõest väga sale ja sirgena ainet. Hea meelega meenutas ta oma noorust, kui ta laule õppis. Õieti jäid nad lihtsalt meelde. Tema ema, laulis Aladdin. Lisaks lauluhäälele paistis Anjoelt endiselt silmaga arukuse ja kohaliku pärimusi ja keeletundmise poolest sest teda salvestanud lisaks rahvaluulekogujatele ka murdekogujad. Näiteks 1900 kuuekümnendatel aastatel käis ta Tartus keeleteadlase Karksi murrak uurija Salme Taningu juures oma sõnul Wiedemanni eesti keelde ümber panemas, sest siin Karksi, siis on kõige õigem eesti keelt. Ja kuulame nüüd äkki siis esimest laulu osa traditsioonilisest laulmisest pulmas. Surulk laulmis toimus pulmades vastamisi peiu ja pruudipoolsete pulmaliste vahel. Kogu suhtlemine käiski, lauldes, oli osa pulmasid toolist laudis näiteks jagati õpetusi, kiideti ja toideti, pruuti ja peigmeest arvestati 11. Ja siinses helisalvestus selles ongi need mõningad väljavõtted sellisest vastu laulmisest pulmas ja esimene osa on peiu õpetamine, kus palutakse siis noort naist hellalt kohelda. Kuulsime pulmas lauldud peiuõpetust. Kui nüüd aru saite laulusõnadest, siis seal oli tõsi, kuidas koos magada? Ilmselt noorele neiule, kellel ei olnud veel kogemusi väga tagasihoidlikult, võib-olla läbi lillede olid seal sõnastatud, et ta ei oska manna magadega juurene aia juttu aga samuti soovitatakse peksta teda võimalikult õrnalt ja mitte avalikus kohas. Et sellistel hetkedel ma sageli mõtlen, mida siis tähendab see, et me oleme traditsioonilise perekonna poolt? Kindlasti me oleme selle poolt, et naine ja mees koos elaksite saaksid järglasi. Aga kahjuks paljud meie pulmalaulud viitavad ka sellele, et perevägivald oli suhteliselt ootuspärane asi ja kui pulmalauludes õpetati naiste õrnalt kohelda, siis isegi ei olnud seal palvet mitte peksta, vaid pikem, õrnalt peksta. Tohoh. Forrak. Nii sugugi mitte tahtes hajutada illusioone pärimuse suhtes, mis meil on, tahaksin ütelda, et mõnikord need on ka illusiooniks. Nii, aga järgmiseks on siis peiule ta super peamiselt ilmselt siis pulmakohta, mitte pilgata pruuti. Sotsi hullukest, aga me Mer Drakest kaske mööda, torka ta kaske peenikest, ööbisid jätkaske, oite nullo. Kaitsnud Loksa kammerkaske. Nii siin oli siis küllalt enesekindel käitutud soovitatud pruuti, mitte pilgata, ähvardades, hoiatades, et vastasel korral saab see peigmessil, et sõna ise. Siit saame ühtlasi siis ka teada, missugune oli vilets naine. Vilets oli see, kes ei suutnud tööd teha. Kui jällegi aru saite, siis kirjeldati, et ta oli liiga kidur töö tegemiseks, tol polnud puusi puid tuua või nõudeid vett vedada. Et ootused naise töö tegemise suhtes oli küllaltki kõrged. Ma ei tea, kui palju tänapäeva naised oleksid üldse valmis sellistele ootustele vastama. Ja need kolmandas osas laulja vahetab nagu rolli ja laulab peigmehe poolt jälle vastu. Missugust naist nad tahtsid või mis siis saab, kui nad ikkagi ei saa sellist, nagu nad tahtsid? Elsa naistanaar jälle rikutud. Et siin viimases täna kuulatud osas, siis peigmehe poolt jälle ähvardatakse, et kui nad ei saanud ikkagi nii toredat naist nagu vaja, siis nad toovad hoopis mujalt naise toovad naise Narva maalt. Ja parema ja ilusama. Ja selline Väike-nöökimine käis alati pulma juurde, sellel ei olnud tavaliselt tõsiseid tagajärgi, vaid igaüks sai südamelt ära ütelda ja mida toredamine ütelda, seda rohkem naljaga pulmas on, aga mõnikord pärimus ütleb, et saadiga päris pahaseks on, jõest ise ütles ükskord, et peigmees lõpuks sai pulmas selle nöötamise peale, nii vihaseks läks minema ja nainet jäigi võtmata. Ja need laulud siis laulis, Karksist pärit, Karksis elanud rahvalaulik on jões kes, nagu paljud tolle ajalaulikud oli pärika lauliku soost. Kuuekümnendatel aastatel mäletasid regilaulupärimust ikkagi need inimesed, kes olid seda kuulnud tavaliselt oma perekonnas. Ja Ani uuesti oli Kuulsa Karksi lauliku Ann Loti tütar, kellelt oli rahvalaulu üles kirjutatud juba 1980. aastal, kui Eesti üliõpilaste seltsi üliõpilased käisid rahvalaule kogumas. Janjoest ütleb, et ta laulmist õpiski sageli kodus ema kuulates. Ema oli väike paks inimene, lõbus laul silmast ilma, ütles ta. Ja ema ütles talle, et mis sa niisama mässad, laula ka vahel. On jõest abiellus hiljem, Jüriöö jooks on ikka kuid 1939. aastal, kui oli nimede ehtitamis muutmise aeg ja siis ta võttiski uueks perekonnanimeks jõest, nii et see on nagu tema enda võetud perekonnanimi ja nii uhkelt on kokku salvestatud umbes 30 varianti, mis ei ole väga suur, aga mitte ka väga väike hulk. Pooled neist lauludest on pulmalaulud. Aitäh Taive särg täna ja kuulmiseni juba järgmisel nädalal.