Head kuulajad ja nüüd on meil Tartu stuudiosse külaline vahetunud ning seal on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadur Aado Lintrop folkloori ja usundiuurija, eriti just soome-ugri rahvaste Ado millise loo olete te täna meile kuulamiseks valinud? Valisin kuulamiseks kõigepealt mansi laul mis on salvestatud 1979. aastal heiti Silveti poolt. Nad on mitmes mõttes eriline. No kõigepealt on eriline see koht Zucker küla Uurali külje all ikka mansi küla, tegelikult elavad seal ka neenetsi ja ja komid veel Kozmansidega. Aga ma olen ise selles külas käinud ja täpselt samal aastal kui Heikki Silvet kahjuks ma ei leidnud nüüd sellest meie inventariraamatutest täpselt viidet sellele, mis ajal tema käis, mina käisin suvel, aga millal tema, kes ma ei tea ja ma olen neid samu inimesi lindistanud, aga mul oli tookord viletsam tehnika lihtsalt. Et siis need lauljad on kaks, sain Ahuvad mõlemad Brascoviad veel eesnimega, ükson, Kirilli tütar ja teine on siis Mihhaili tütar. Ja laul ise on selline huvitav laul, selline muinasjutt, laul, see on siis originaalis mansi keeles on ta vormis Njaagi proovite withonagi ehk siis metshaldja tütar kutsub vete valitseja tütart. Ja jutt on siis selline, et see metshaldjas, noh, see on üks eriliik tegelasi, need, mis rahvas, mis kumm mis mahum, mis kus, mis hum ja mis lee mõlemat siis mees- ja naissoost metshaldjad, nad on heatahtlikult erinevalt siis metsiidudest inimeste suhtes heatahtlikud ja nad on üsna populaarsed tegelased lauludes ja juttudes. Ja eriti see, mis naine, kes sageli siis valib endale mõne jahimehe välja, kellega ta hakkab nagu koos elama ja toob kaasa ka hea jahisaagi. Aga siin on lugu siis sellest, kuidas see metshaldja tütar meelitab vetevalitseja tütart, tuleme kaldale koos hakkame käsitööd tegema. Ja vetevete valitseja tütar alguses ei julge tulla, ütleb, et tsoonio vend kodus ja siis metshaldja tütar vaidleb vastu, et ei, mul ei ole vendad, vend läks metsalõkse üles panema ja ja tule pealegi. Ja noh siis lõpuks ta tulebki siit siis sinna kaldale, liivasele neemele koos käsitööd tegema, aga tegelikult muidugi on see veel kodus ja võtab ta siis haarab tast kinni ja võtab ta endale naiseks. Et selline lugu. Ma olen lugenud sellest ühte teist versiooni ka, kus on natuke pikem see veel ja sealt selgub, et see metshaldja tütardest tegutseb meelega niimoodi, et ta kaks korda valetab vennale, et tal ei olnud keegi külas. Aga kolmas kord siis, kui vend ütleb, et ma jään nüüd koju ja vaatan, mis toimub, siis ta valetab jälle. Vete valitseja tütrele ütleb, et mul oleks võinud ära. Tegelikult lend on kodus, ootab. Aado Lintrop, aga mis aegadel selliseid laule lauldi või kuhu see laul nagu paigutub, et millal seda esitati? Vot ma päris täpselt ei teagi, sest ta ei kuulu nagu karupeo repertuaari hulka või karupeied repertuaari hulka, sest et karupeol naised ei laula? Jaa noh, ilmselt kuskil õhtuti eriti talvel muidugi, kus oli nagu juturääkimise ja ja laulmise aega rohkem tõenäoliselt sel ajal. Aga mis on huvitav, selle juures on veel see, et need mõlemad naised, Nad laulavadki, teine laulab teise osalis üks laulab nagu seda metshaldja teksti ja teine laulab siis vete valitseja tütre tekstina, vahetuvad. Selle laulu kohta veel, et kui palju on mansi maal veel säilinud selliseid laulikuid, kelle laule koguda, säilitada ja mis pakuvad uurijatele huvi? No tänapäeval ma arvan, et pakub juba iga mansi laul uurijatele huvi sest neid keele oskajaid inimesi on tõenäoliselt üks üldse võib-olla 1000 ringis veel või natuke alla selle järgi ja palju Nestis laule oskab veel esitada. Midagi kindlasti saab, aga selliseid ütleme, pikemad eepilised laulud juba selles mõttes kadunud, et neid enam vist ei õnnestunud elavas esituses kuulata. Neid on küll õnneks, paljud on kogutud omal ajal ära üles kirjutatud ja ka lindistatud hilisematel aegadel. Aitäh täna selle jutu ja laulu eest Aado Lintrop.