Täna on meil saates külas Anu Korb, folklorist, Siberi eestlaste uurija ning tema valitud on ka järgnev laul, mida kuuleme nii palju, ütlen ette, et on see siis Ülem-Suetuki külas salvestatud ja pealkirjaks mina ükskord metsas kõndisin Anu korda ja kuidas selle loo ka lood on. Selle loo salvestasin mina 1992. aasta talvel Siberi eestlastelt. Ja need Siberi eestlased Ülem-Suetuki külast elavad Eestimaast umbes 5000 kilomeetri kaugusel Sajaanide eelmäestikus. Ja see kuulub siis administratiivselt Krasnojarski krai alla. Tollel talvepäeval koguneti Sis laulma küla kirikusse, sest inimeste elamud seal olid suhteliselt väikesed valdavalt ühe- ja kahekambrilised majad ja need poleks kuidagi sellist hulka rahvast suutnud mahutada. Nii aga kuulame seda laule ja siis ma paluksin teelt väikest selgitust, et kes seal laulsid. Neid lauljaid oli tookord nimeliselt, et väga raske üles lugeda, sest neid oli nii palju. Tõesti, inimesed kogunesid kohe mitmekümnekesi Ülem-Suetuki küla kirikusse, seda kirikut oli varematel aegadel küll kasutatud klubina ja ka veel varem viljahoidla na isegi. Aga selleks ajaks oli ta saanud siis selle kirikufunktsiooni tagasi. Laul hämmastas minki just seepärast, et neid lauljaid oli hästi palju. Kõik laulud olid lauljatel peas, mis nad laulsid, nad laulsid veel palju teisigi laule. See laul tundus just kõigile olevat hingelähedane, sellepärast. Ta jutustas, justkui neist endist, kelle elusaatus on võõrsile viinud ja et Eestimaast nii kaugel lauldakse. Ja mäletatakse nii hästi eestikeelseid laule. Kui vana see laul võib olla olu, vanust ei oska ma öelda, nokk, ta pärineb nendest kriimiliste laulude ajastust mis on siis 19. sajandil. Teisest poolest pääsesid selline laulustiil valitsevaks. Nendes lauludes tavaliselt on siis Värsid koonduvad stroofidesse, on laululine meloodia, siberi eripära, ehk on see, et kui umbes kaheksakümneaastased laulikud laulsid Eestimaa maal kuulduga üsna sarnaselt siis tollel ajal paarkümmend aastat nooremad, umbes 60 aastased ja neist nooremat laulume, Reier oli väga tuntavalt vene-mõjuline, mingist vanusest oli nagu suur vahe nendel lauljatel. Ja kuna tõesti nad tundsid vist need rahulikud, et nagu see laul räägib neist endist, sest ka nende pered on paljudel, on sugulasi Eestimaal või elavad kuskil mujal Venemaal Kaug-Idas näiteks ja, ja pered üsna laiali, nii et nagu räägib neist endist Kui tavapärane see on, et kogunetakse sedasi kokku ja lauldakse eesti laule No praegu enam vist väga mitte, aga üheksakümnendatel aastatel oli vähemalt Ülem-Suetuki külas küll neid, kes laulda oskasid, hästi palju. Mind hämmastas ka see, et keegi kasutanud käsikirjalised, laulikuid ega ka trükitud laulikuid neil nemad väitsid, et neil lihtsalt neid ei ole, kõik laulud lauldi peast ja tõesti inimestel olid peas pikad laulud, igasuguseid laule teati ja lauldi hästi palju. Tollel ajal oli selline seltskonnas laulmine, oli veel väga tavaline, moes oli ka see, et no ütleme, talve ajal ei saanud niimoodi surnuaiale koguneda, aga suvel käisid naised väga tihti surnuaial ja laulsid ka seal vaimulikke ja jumala sõnalaule, aga tänaseks on muidugi väga paljud nendest tolleaegsete suur laulikutes jutt juba teises ilmas, niiet. Aga ehk on kedagi, kes on pärinud nende laulud ja need elavad, elavad edasi. Kindlasti on, esiteks nad kasutavad vahetevahel, kui on külapidu, siis on pandud ka sealt kunagi salvestatud meie salvestatud laule plaadi pealt nendele nii-öelda. Ja siis naised, paljud oskavad kaasa laulda veel, Nad kasutavad ka neid kunagi oma esivanemate laule. Aga tänapäeva noortel ei saa öelda, et üldse eesti keeles ei laulda. Noorte lõpetatakse isegi eesti laulu, aga noori huvitavad rohkem siis need kaasaegsemad uuemaaegsed laulud, laulutraditsioon on ikka suuresti muutunud. Aitäh Anu Korb täna.