Eesti rahvaluule arhiivis ei ole tallel mitte ainult Eesti muusikute lauljate-pillimeeste lood vaid on ka meie hõimurahvaste lugusid ning tänagi on valinud järjekordse loo meil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi teadur Aado Lintrop. Millise rahva lugu täna kuuleme? Me täname, kuuleme udmurdi lugu jälle. Kui eelmises saates kuulsin väga kurba lugu, siis see on hästi lõbus lugu, see on pulmalaul ja pulmad on ikka tore sündmus ja seal ei kurvastata väga. See on selline selline lõbus pulmalaulud murtest Aado Lintrop, kus on salvestatud ja olete te ise ka käinud mõnes udmurdi pulmas, mis seal sedasi kombe kohaselt peetud. See konkreetne laulan salvestatud Malia kurdi külas Krasnogorski rajoonis 2002. aastal ja ma ise salvestasin. Ja kui nüüd nojah, kui nüüd vastata sellele küsimusele, et kas ma olen ise käinud siis ma olen käinud udmurdi pulmas kontvõõrana üks kord ja see ei olnud nagu väga traditsiooniline. Pulma sattusin täitsa kogemata. See oli vist aastal 1992 talvel. Külla ma isegi ei mäleta Lõuna-Udmurtiast ja siis koos kaaslasega me seal kõndisime ja siis ühes majas paistis palju rahvast, läksime sisse, pulmapidumaja oli puupüsti rahvast täis. Ja noh, muidugi võeti meid vastu lahkelt pandi istuma, sinna niivõrd-kuivõrd seal üldse istuda kuskil mahtus, sest see pisike tare ja seal oli ikka. Ma ei oska öelda. Noh, inimesed 40 kindlasti või rohkem selles väikeses toas. Ja sinna mahtus isegi tantsima kuidagi keset põrandat. Aga mis kontvõõra häda on see, et no esiteks muidugi neid kogu seda pulma oma toreduses ja sattusime, mingil momendil ainult murti ja see on niisugune asi, et kui sa oled kontvõõrana pulmas, siis sa pead tegema seda, mida sulle öeldakse. Tähendab, kui sulle pannakse klaas ette, siis sa pead jooma, sest et ega sind ei ole sinna kutsutud, ise läksid. Siis ja siis, kui sa ei joo näiteks siis võidakse sind teha haiget isegi võta kõrvast kinni ja väänatakse suu lahti, teeksid. Päris karmid kombed, aga millesse pulmalaul nüüd rääkis? Noh, see pulmalaul on nüüd jällegi selle, kui ütleme siis võib-olla natukene räägin lähemalt neist traditsioonilistest, sellistest udmurdi tavandilauludest, et Udmurtiast nagu selts kaks pulmalaulu põhimõtteliselt nii lõunas kui põhjas, mõlemad on natuke erinevalt nimetatud, põhjas on lihtsalt selle laulu kohta kasutusel teine sõnana, üks on siis söandgress ja teine Kelly-Ann kreis. Kress tähendab udmurdi keeles meloodiat või viisi. See eristabki, seda nagu nendest uuematest lauludest, mis on siis sõnadega mille kohta öeldakse mait ja mat, udmurdi keeles tähendab siis sõnajutt, mitu kõnet. Nii et nad teevad vahet nendel nii-öelda sõnadeta lauludel vene keeles, Nad ütlevadki, et need on ilma sõnadeta. Ja, ja siis on need teised laulud, mis on nagu mat või Madis Kus on siis nagu selle nagu tavaline laulu tekst ja pulmalaulud on muidugi üsna sarnased siiski nii lõunas kui põhjas, selles mõttes, et ega seal ei ole ka sellist kindlat, väga väga, väga keerulist teksti siin laulus näiteks on, algab sellest, et on pulmad, on pulmad, on vasikas ja sisse kellele, no vot, ma ei saagi aru, miks vasikas toiduna ilmselt või. Ja siis siis hakkab sellest pihta, keda me lähme võtma. Ja siis tuleb selle naise nimi, pruudi nimi ja kellele me võtame sellel pruudi ja siis tuleb mehe nimi ja umbes niimoodi, et lõbutseme, laulame ja ega seal sellist nagu väga väga pikka juttu ei ole. Aga siis teine pulmalaul, see, see on nüüd see laul, kui, siis minnakse pruudi koju, peigmehe suguvõsa läheb pruudi poole, aga teine on siis see, mis on pruudi ärasaatmise laul, eks nõudkelion Kress, see, see on siis, kui pruudi kodust ära minnakse. Pruudiga. Ja lõunaUdmurtiast on siis võõriskur nimega vüriskur ehk pära, pärastine laul või järgmine laul. Ja öelge, kui te olete neid salvestanud, vaadanud, võrrelnud kas siberi rahvad, soome-ugri rahvad, on nad kuidagi nagu jäänud sinna vanasse, selles mõttes, et on lihtne leida sealt selliseid algupäraseid laule, üles lauljaid ja, ja kombeid. Noh, kindlasti ühes, kui teises kohas võib midagi leida, aga noh, kui me vaatame udmurdi, jätke, see on nüüd siin pole Uuralites, ei ole enam Siber, eks ju. Siis seal on kahte sorti mõju, põhimõtteliselt põhjaudmurdi üsna varase vene vene mõju all juba kuskilt 15.-st sajandist aga lõunaudmurdi ja vastupidi olile, Tatari mõjusfääris ja selles mõttes nagu muusikaliselt ka seda mõjutatud väga palju tähendab, et meloodiad on just erinevad ja Põhja-Udmurtiast on muidugi hästi populaarsed on ka vene laulud vene keeles lauldakse väga palju, aga neid vanud vanad, õnneks need Kressid siis nagu alles jäänud ikkagi veel natuke, kas kasutavad siis kas Kress või koos nagu venelased laenusena kolos, millega ikkagi märgitakse, et seal nagu ainult viis või meloodia, aga mitte sõnad. Ikkagi tundub kuidagi nagu raske mõista, et neil on ühised juured ja, ja nagu otsiks seda kuskilt muusikast ja ka praegu võhiku kõrvaga ei ole suutnud veel leida. No ma ei ole selliseid lugusid ka otsinud välja, meil on küll tähendab näiteks seto laulu ja ma olen ise laulnud ühte sellist seto laulu, mis on udmurdi salt täpselt seesama meloodia ja tegelikult see on vene Necurti laulu viis ja udmurdi keeles laulnud niimoodi, et laulan algus eestikeelse sylaenud murdi keele peale üle. Nii et on täiesti sidemeid, selliseid seoseid olemas on. Aitäh, Aado Lintrop, Ena.