Laul, mida täna kuuleme kindlasti paljudele tuttav näiteks Trad Attacki esituses, kallimale kallimale tahtsin ma, aga see laul on salvestatud hoopiski Kovaljov külas. Ning saates on meil sellest rääkimas folklorist, Siberi eestlaste uurija, kes on ka selle loo salvestanud ise. Anu Korb, tere. Rääkige palun kõigepealt lähemalt sellest külast, kus asub, kui palju seal eestlasi on ja, ja kuidas te sinna sattusite? Mina käisin esmakordselt Kovaljov külas, mis asub siis Omski oblasti peaaegu Novosibirski oblasti piiri peal. Siiski Omski oblastis veel. Küla on asutatud 1890. aastal. Ta sai alguse nii paremate elutingimuste otsingul välja rännanutest kui tsaarivalitsuse perioodil välja saadetutest, nii et külas elas siis neid nii välja saadetute järglasi kui, kui väljarännanute oma ist külas üteldi olevat korraka ots ja läti juuliks ja nimetus virulased tähistas siin eestlasi korrakateks. Aga nimetati külast ingerimaalt välja saadetud ja väljarännanute järglasi. Mitmed eestlased märkisid, et tulid lapsena läti keelt rääkinud, kuid hiljem selle unustanud. Meiega koos aga laulsid näiteks Eesti lauluga mõned läti juurtega naised. Eesti läbi segaabielusid oli külas sõlmitud juba väga ammustest aegadest. Kest naaberkülade elanikud iseloomustasid aga Kovaljov omasid sellega et Kovaljov omati pidavat paistvat silma sellega, et räägivad ka külast väljaspool omavahel alati eesti keelt ja hästi valjusti ja niimoodi silmatorkavalt teised eestlased lähevad sageli üle vene keelele, kuigi seltskonnas on keegigi, kes vene keelt eesti keelt ei valda. 95. aastal kavaljuvas üsna palju eestlasi, veel seal oli neid nii nelja-viiesaja ringis oli see külaelanikud ja Kovaljov, küla peeti ka suhteliselt edumeelseks. Ühesõnaga, seal oli selliseid ettevõtlikke inimesi, kes siis suutsid külastada, rahvale tööd anda, aga nendel rasketel aegadel seal üheksakümnendatel aastatel oli üldiselt ju ka Venemaal väga suur majanduslangus ja, ja keerulised ajad. Aga Kovaljov ülemused olevat sõlminud Neestiannikuti ikka ja, ja tänu sellele oli neil siis elujärg natuke parem. Aga nüüd see laul kallimale kallimale, tahtsin ma seda salvestasite, millal. See laul sai salvestatud 1995. aasta kevadel. Laulsid Paulina kontroba Eliise näkk, Linda Adamson, Sofi Bentelt, Maria ja Miina Ein Baum sama nalja laulu variante neid varasemaid üleskirjutusi leidub muidugi ka Eesti rahvaluule arhiivi kogudes kuid trahedatagi lugu. Trad Attack on selle loo nii-öelda kuulsaks laulnud selle just selle siberi variandi põhjal siis teinud oma töötluse. Ja Neil aastal oli seal Kovaljov külas rõõmustavalt palju häid lauljaid. Meie külla saabumise järgselt kutsuti meid kohe lauda ja samas seal laua ümber alustati laulmist. Ja Kovaljov ma, eestlased laulsid kõik peast. Laulud devaru tundus olevat lõpmatu. Meie salvestasime seal peaaegu 90 laulu. Kahe päevaga. Nende hulgas oli tõesti nii Kruga ehk ringmängulaule, sõjalaule, vangi laule, joomalaule armastuslaule ja palju muid. Ja eriliselt paistsid silma seal kaks lauljat, kes kogu aeg teineteiselt mõõtu võtsid. Üks oli Paulina Kondrova, keda kutsuti Polli ja teine Eliise näkk, keda kutsuti Liisi. Sest nemad olid need, kes põhiliselt siin või seal seltskonnas laulu alustasid. Oli hästi huvitav, et nendest laulu maneeris oli tuntav vene mõju, et lauldakse, kuidas kõlava rinnahäälega ja intensiivses emotsionaalses toonis. Aga samas, kui me küsisime, kas kohal juba eestlased laulavad ka vene laule, siis nad vastasid meile, et ei, me vene laule ei oska. Aga lätikeelsed laulud, mõned lauldi küll.