Nüüd aga laulude ja muusika juurde vanad laulud, vanad salvestused ning ka täna valib neile loo valinud meile loo muusik eesti arhailise meestelaulu seltsi kokkukutsuja Lauri õuna. Tere, tere, kust mujalt on meie tänanegi päritud laul, kui ikka Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivist. Tänase väga paljudele eestlastele tuntud lauluga on plaanis paisata õhku enneolematult palju küsimusi sest kaljukindlat ei ole ju laulude levikus miskibki. Ning iga küsimus nõuab kunagi vastust. Mina kuulsin seda laulu esimest korda sõpradelt tudengitelt. Meie keskis oli tegu ääretult Populaarse peo lauluga millele hetkede pärituules sai Salmegi juurde leiutatud etika laul. Lühikeseks ei jääks, ent tänasel salvestusel laulab meile Tartus sündinud Salme Kiisler hüüdnimega sääsk viimane nimi ja ei saa temale külge tema esimesest mehest. Salme. Muuseas peaks olema minu andmete järgi Andrus Ansib Peep sugulane. Aga kuulame parem lugu, tõenäoliselt dünamiit. Seal Türgis on nüüd siis ma seal Türgis on üks ma seal Türgis on üks ilus maa, jai kaaslane Türgis on üks maa, kes on seal koolinga, kes on seal koolid laos, kes on selle Türgis koolina, see jai Ahaadise on seal kooliga. Seal Zoltan kooninga, seal Zoltan kuningas, seal türgi sultan koolingaase jai, Abhaasia result alkoholiga tal seitse saada. Ta oli seitse saadalonist, tal seitse saada Türginaiste jai seitse saada lohist, mis teevad naised? Ta on, mis teevad naised, ta on listeeria türgi naised. Ta on jah, aga mis neelad naised? Nad teevad, toob, aga nad teevad tuubakalt. Nad teevad türgi tuubakaadi, jai teevad tuubaga, mis saab, sest toob, aga mis saab siis toob, aga mis saab siis türgi tuugaga jai, aga mis saab sellest tuubackrost? Saab üksiilussoid, sest saab üks ilus suid. Sest saadakseerustergysoidzee jai Abhaasiast saab. Türgis, või need lauludel õppisin mina sealt kav gaasist tulnud inimestelt nende nende lastelt, tähendab, ja nemad ise olid vanad. Nemad rändasid siit välja, 100 aastat tagasi läksid sinna Türgi piiriääre. Mis linnad seal olla? Karsi linn, ma tuledki karsi linna läksid siit siin oli väga raske elada, inimestel tööd ei olnud ja nälg oli ja tohutult vilets tsaariaeg ja siis neile anti luba karsi karsti linna, seal oli ruuni, neid läks mitukümmend perekonda Tartust ja Tallinnast ja ma ei tea kust veel. Ja karsi linnast antinile natuke maad eemale, palju metsa ja maad, tehke mis tahate nendega. Ja risu raha anti neile ka siit nagu väljarändajaid jalutaks, ikka. Nemad ei olnud, aga sealt muidugi saadeti Venemaalt. Ja nemad siis tegid omale kõik majad sinna ülesse, neile anti raha võimalus asuda ja asutasid silla Eesti külamaja ehitasid ja siis põllud tegid. Ja mõne aasta jooksul elasid päris rikkalt loomi, oli lillekõiki ja selle küla nimi. Loo vene keeles oli Estonia uus Estonia Tula jäse külal praega olemas. Ja siis nemad lõid need laulud seal nad olid Türgi piiri ääres tegid türgi lauluga omale. Kuus Estonia ehk Novo Est on ka küla oli tõesti kunagi uhke külakarsi linna lähistel kus asuti elama 1886. aastal. Põhiline välja rändajaskond oli Rägavere vallast Põlula mõisast kuid ka mujalt. Küla algusaegadel oli Novo Est hulgas koguni 282 hinger. Ent esimese maailmasõja puhkedes tuli senine elupaik maha jätma. Ning isegi kui mõned perekonnad said hiljem kodukülla tagasi pöörduda, ei saabunud hiilgeajad enam kunagi uus Estonia eestlusele. Aastal 2002 oli seal teadupärast veel neli eesti nimega kodanikku, kellest vaid üks Olga Albub mõistis eesti keelt kõnelda. Esimest korda on meil sultani laul kirja pandudki ilmselt seoses esimeste kontaktidega uus Estoniast karsi lähistelt juba neli aastat pärast maa põgenike Eestist lahkumist aastal 1889, kus jaak Korna on Jakob Hurdale saatnud Märjamaal häbenemata kena teksti sellest, kuidas Türgis on üks maa, kus sultani seitse naist koristavalt põllult, tubakat, milles saab üllataval kombel hoopis koolipoiss, kes peab omale selgeks õppima türgi p. G. E ning muud ei midagi. On see nüüd Kreeka või Türgi tähestiku algmed, eks seda peate ise otsustama, aga jõudsimegi lauluga Türgist otse Eesti tagasi nüüd põrutame otse sirgjoont pidi Edasi. Kopenhaagenis 26. kuni 30. augustil aastal 1931 laulab Victor kompe seatud laulu Türgima sisse Eesti üks omaaegseid esilaulikuid Aleksander Arder. Kiiresti saab lugu kuulsamaks kui kunagi varem. Aeg on ka edasi läinud ning laulus olev koolipoiss, kes õpib tähestikku, jääb omapäi ning rahvasuus leiutatakse laulule uus lõbki. Sest Tartu tubakavabrik sultan floor toodab sulaselgelt türgi tubakat. Nii lauldakse tudengite hulgas kindlalt, sultan on tubakas. Aga viis, see on muidugi meile kõigile tuntud kuulbarsi eesistatud laul, oh talveaeg, ehk hilisem 20.-te lõpust tuntud, oh kuusepuu, oh kuusepuu kui haljad on su oksad. Mida me kõik, eestlased ju teame olevat saksa rahvalaulu oodanne Baum mille teksti juured ulatuvad 16.-sse sajandisse. Ent see on juba jällegi täiesti teine tubakas. Ahjaa, ja kuusepuu rahvaviis ise olla pärit vanast tudengilaulust. Lauri ker Horaatius kui kaugele aga viimase alged ulatuvad, kes seda teab? Igal juhul lauldakse juba 19. sajandi keskel Ameerika ühendriikidest sisserändajate ning muidugi tubakakasvatajate maal uhkelt meer, ülejäänud ma ei, me ülejäänud või Michigan May mütsiga on. Kas Novo Esztonkast esimese maailmasõja aegu jalga lasknud, kes Ameerika mandrile jõudsid, seal tuttava viisi eest leidsid, jääb aga küsimuseks. Säh sulle siis tubakat. Aitäh Lauri Õuna põdena.