Meil on Tartu stuudios need Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Taive särg ja täna tulebki juttu ringmängulaulust, tere Taive ja kas tõesti meie esivanemad olid siis nii mängu- ja laulu? Kere ringmängud olid tõepoolest kuskil, ütleme 18. 19. ja 20. sajandi alguses üks armastatumaid, meelelahutusi ja ringmänge mängisid just tüdrukud, poistele oli siis võimalus Pealt vaatate, kui ilusti see neil välja tuli ja liikuvate laulvate neiude hulgast oma lemmikuid valida. Ja täna ühe uuemat sorti ringmängulaulud, kus just Poissi meelitatakse naist võtma laulab hõbehäälne laulik, kellel on ka vastav nimi, nimelt Marie Helimed kelle eluaastad on 1891 kuni 1975. Nii et 20. sajandi alguses ta oli just parajas mehelemineku eas oma ilusa nime Helimets võttis ta tegelikult nimed eestistamise ajal 1938. aastal ilmselt oma lauluarmastuse ja hääled. Ja küllap sai siis nõusse ka oma abikaasa, sellega omaenda üleskirjutatud eluloos ongi ta kõnelenud sellest, kui ilus oli lapsepõlves ja nooruses lauldagi kogu mets kajas. Ja võib-olla suhteliselt lihtsa pöörete teema Klaulu valisin sellepärast, et need viise tekst lasevad Marie helimetsa häälel kõlada külluslikult grilleldades ja õnnelikult, samuti on kuulda ka tema hästi puhas hääl. Et kuuleme neid. Naine tuleb Taali eesto ooke nooritanud ja tuleb ta oli toas ooke nooritanu peol. Too naine Läks ka jagampson säilinud puittalu, talumees kets, laisk, härjakampsun seljas, taluid talu 500 läks kärje, kampsun selga. Too naine, heeringeering, heidame suure silgu selja, ta heerindeeringee ta maha suure silgu sel rada. See ringmängulaul, mida laulis Marie Helimets, on salvestatud 1961. aastal. Marie neiupõlve nimi oli Ploom. Ta sündis Tarvastu kihelkonnas Suislepa vallas. Õppekülas ja Marie suguvõsas oli ennegi mitmeid laulikuid, tema isa ja ema olid laulnud, isa mängis viiulit. Samuti Marie helimetsa üles kirjutatud eluloo põhjal kuulusid tema suguvõsas hästi tuntud Mulgimaa laulumeest trid laulu Mihkel ja Juhanson. Nii et Mariel öeldi juba lapsena, sa oled ju laulikute soost ja tüdruk oskas juba nelja-aastaselt lugeda ja õigest tee laulda ning temal tehtud helisalvestusi ei pane see kõik üldsegi imestama. Erilist haridust ta ei saanud, aga ta töötas siin ja seal ja igal pool õppis uusi laule. Tema varamus oli nii uuemaid kui vanemaid rahvalaule. Kuid arvatavasti Talle meeldivad rohkem uuemad kus tema hääl saab kõlada ja ka vanemaid rahvalaule esitate võimaluste piires uute ja särava kõlaliste viisidega. 1919. aastal, kui Viljandis avati õhtukeskkool, hakkas Marie seal õppima muuhulgas ka koorilaulu ja noodid Meist. Selline naljatleb laul kuulus vahetantsuga ringmängu istumismängu juurde ja sellise mängud, kus vaheldusid veidi rahulikum laul ringis käimise vihkamise ajal. Ja siis rütmika laul vahepeal paarikaupa tantsimise ajal olid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses üsna tavalised ja armast tatud. Oma väljaandes Eesti uuemad laulumängud, mis ilmus 1000 983 on rahvamuusika uurija Ingrid Rüütel. Selle laulu pealkirjastanud poeg teeb pulmad peagi ja laule juurde kirjutanud tud kommentaaridest saab teada, et see oli tuntud eelkõige Tartu ja Mulgimaal viisaga laenatud Rootsis ja Soomes populaarsest mängulaulust varras mis oli tuntud Eestiski. Marie Helimets kirjutab ka oma eluloos, kuidas ta noorena kooba mäel laulise ringmänge mängis. Ja kogu seda Marie helimetsa elulugu saatis nagu pisike nukrus Launis võimaluste vähenemise pärast. Üks põhjus oli võib-olla see, et Helimets oli tulnud Karksist elama juba keskealisena ja võib-olla ei tundnud nii palju kohalikke inimesi. Aga kurb asjaolu, mille ma leidsin rahvaluulekogujate päevikuid lugedes oli see tema abikaasalaulmist ei armastanud ja olukord oli koguni nii hull, et Heli metsa kodus ei saanud, sellepärast isegi laule üles kirjutatud, tähendab rahvaluulekoguja Viiu Jürken on 1966. aastal kirjutanud teise külaskäigu kohta Marie helimetsa juurde näiteks niisiis asusime jälle tööle, seekord toas. Eelmine kord metsa all, sest Marie mees Juhani sallivad, riie, laulmist ja laulud mullegi laulis, siis oli seda metsas parem teha maa alla vajunud kiriku haua kaldal. Kuid seekord, Juhan tegi väljaskolhoosile rõugu. Redeleid. Kuuldud tekstikate keenud rahvalaulude kogumise kohta oli Viiu Jürgeni päevikust, kes 1960. aastal käis Mulgimaal rahvaluulet kogumas. Ja kuulsime siis täna Marie helimetsa laulmas aitäh, Taive särget meile. Teda tutvustasite.