Lugupeetud juubilar, lugupeetud kolleegid, lugupeetud külalised. Täna tähistame embel Lõmbergi meie televisiooni kaardiväelase televisiooni esimese aasta viimaste Mohikaanlaste väärilise esindaja suurt juubelit. Mehika jõudvat tähtpäeva kuuekümnendat sünnipäeva. Nagu teada, proovis ETV kolm kuud ilma Elleta oma saateid teha. Aga midagi ei tulnud välja ja varsti kostis üks hirmus ahastav appihüüd mis tungis otse pritsumehest pendli südamesse kokku ning asi oli 25.-ks oktoobriks. 1955.-ks aastaks on avalduse kuupäev otsustatud. Aga et endal on meil sünnist saadi, on selline tagasihoidlik. Siis palus ta tööle võtta valgustaja, kaad teeks. Kuid me kõik teame, et andekus ei saa kuidagi peita, valgustad seda või ei valgusta ning juba esimese 10 päeva jooksul oli asi paika pandud, iga ära parandatud. Ning Endel astus oma nii töö kõige esimesele astmele režissööri assistendiks. Ja läks vaja ainult 25 aastat, et jõuda režii töö kõrgemale astmele. Ametinimetusega kõrgema kategooria režissöör. Ja ei ole olemas TVs mitte ühtegi žanrit žanrit, milles poleks tänane juubilar Kõrbioominguni jõudnud. Mida poleks pärjatud. Aukirjadega preemiatega ja kui me nüüd natuke meeldetuletamiseks kõige viimane oli ju hõbemedal Moskvast. Nüüd sa oled meil nüüd ka Arden lootsid. Ja ei ole ka. Ja ei ole ka ETV-s ausalt öeldes ühtegi peatoimetust kus su looming oleks õitsele löönud. Seeme pärast on praegu ausalt öeldes sind imelikki ametlikult tituleerida. Eesti televisiooni propagandasaadete peatoimetuse režissöör ei endale. Sa oled oma tööga oma kuldse iseloomuga, oma heliseva naeruga ära teeninud, teevee pere kõige auväärsema tiitli tiitli meie enne jää selleks lõpuni, palju õnne meie kõigi nimel ja vaata vastu meie kõigi teele. Meiekandi kõige kõigi nimel. Suured nii anname sõna Eesti televisiooni ja raadio komitee komitee esimene asetäitjale selts vennale põllule. Mina olen viimasel ajal nagu väga selle töö peale, et annan sulle pidevalt üle erinevaid autasusid, minu kõne ei ole väga pikk ja aga ma, ma ei tea, kas sinu abikaasa üldse oled sa ikka kodus, naisele näitab kõiki paberit, mis sinu kohta. Et ta veenduks, missugune, missugune ja mees tal tal on. Minu kõne täiendab või et ei, ei, ei täienda. Ferliku kõne oli nii põhjalikult ettevalmistatud. Faktilise materjali poolest, mina tahaksin ainult kõigile. Lugupeetud kolleegid. Täna siin niisugusel puhul Meelde tuletada, võib öelda, et et kas see ei ole ikka ikka ütlemata kenad meie majas on, on niisugune mees, kes tõesti on alati heas tujus. Kui palju see annab niisugust märkamatult arstirohtu meie Meie igapäevase töö üldise närvi ja ja selle pinge maandamiseks, mis vahetevahel meie majas erinevatel korrustel võivad tekkida ja vahest täiesti ilmaasjata. Tõepoolest mõelgem, kui mitu laste põlvkonda on üles kasvanud. Vaat niisuguse muheda näärivana tugeval toetusel, nagu sa tavaliselt alati aasta lõpus ja jaanuari esimestel päevadel oled ja ja selle eest tuleb sulle suur aitäh selle eest head aukirju isegi preemiat anda niisugusesse, noh, ja naeratuse. Ja, ja, ja, ja tuju läks tagasi, on ütlemata tähtis kogu kogu meie perele ja selle eest sulle. Suur aitäh. No muidugi selle, seda ma ei hakka pikemalt siin käsitlema, kui palju sa oled, oled hullutanud naisi igale poole, igale poole poodi ostma seda, mida on tarvis, on, mida ei ole. Ja ma arvan, et samas mul seisab ees väga niisugune hea perspektiiv ka tulevikus, sest poed poed on ikka lahti ja seal ilmub üha rohkem igast kraami, mida oleks tarvis ära sokutada ja seda sa koos Peedu ojavaga. Muidugi teeb see aukiri, mida minul on, on siin au sulle tänase piduliku päeva puhul üle anda, on? Kõrgem autasu. Meie komitee aukiri. Ja väike väike külakost sinu sinu kolleeg. Aga küll on raske saadet teha, kui nii palju pressisse suudaks. Kas mäletad, et nägin esmakordselt siin viibisid port läinud suvel kaunis Napolis kutsionime minu käest ta, samal päeval sai Metkelt oma väikses aias tassi kõrvitsaid. Aed on nagu muinasjuttudest väike künda, pin aias tervet liigat vaevalt näha tahaksin. Marjapõõsad, sibulad ja lilled kasvava ilusamad lindist. Kõrvitsad. Ma tean küll, rahvas ootab seal tahvli tahapoole. Peale vastu võetakse üks niisugune laul tervist kõlbama. Vaikses Sa grilli, kaevandus Viidas käivis 16 tonni sõit. See on meil ka juba uut vorm või sees, hotell ootab surm. Kopsud on auk. Hauta ainult. 16. Ei? Müüdud. Roostes tall, sõit välja maadleja, alaide Põlvaid surres eetris olnud Su selg on pannile. Sa tulid vaikset. Sa kõndisid telemajja, stopper käis 16 tonni eetrit 100 eta, ma pead ei pääse ESL. Koostist. Külakosti hakkab lõppema ka. Palun jälle meenutame toredat naistepäeva pilvi ja laulsime kõik ühised aaret, miks nii kiire? Sa võid valida omale partneri ja paneme tantsima ainult lohe nägu. Vahemängu ajal tantsima minna. Lambasihver on seal taga. When vaar Ewert. Ray palun ja. Head sõbrad ja kolleegid Toredad sõnad, millega millega vastata? Teie südamest tulnud soovidele. See on Igat juubelit on, juubelitest on hea osa võtta, aga, aga ise nimiosa mängida. Ma ei teadnud enne, kui, kui raske see on, aga nüüd ma momendil elan seda üle. Ja juba olin ettevalmistuse käigus juba niimoodi, et et mine tea, mis sellest välja tuleb. Aga siis lohutate mind ära, öeldi, et käskkiri intesse tähendab, käsikiri. Käsikiri on valmis ja, ja sinul ei ole seal üldse sõnalist osa rohkem, kui sul on ette nähtud kaks sõna. Selle saate lõpule. Näed, selle stsenaariumi lõpul on kaks sõnad, aitäh, sõbrad. Ma mõtlesin, et no see on tore ja suurepärane, sellepärast et ma pole kunagi armastanud eriti paljusõnalisi rolle ja pikki lohisevaid monolooge. Nüüd on tüütud õppida ja, ja viletsaid mängida. Sellepärast et parem on ikkagi sõnadeta tegutseda kui, kui sõnadega on vähem tähelepanu kaheks kiskumist. Aga paraku ma pean siiski paluma tänasse stsenaariumi autoritele natukene muuta seda ja võtan voli kätte ja muudan. See on vist nähtavasti režissööri kutsehaigus, et ta püüab ikka autoritele vastu vaielda. Siis kui võib-olla ei olekski tarvis vastu vaielda. Aga ta tahab oma subjektiivset tahet ka peale sundida? Jaa, jaa. Sageli näeb võib-olla hoopis teisiti saadet kui kui on autorid mõte, et ühesõnaga tahab nagu vastu vaielda ja teisiti mõtelda, muidugi ei tohi teda selle eest teisitimõtlejat tembeldada. Igal juhul. Ma. Ja selle väga-väga palju tänu võlgu kõigi nende ilusate soovide lillede, kingituste ja kõigi ees. Aga ma mõtlesin, et ega ma üksinda seda kanda jõuab. On olnud ju alati kollektiivne töö. Nii et minu arvates palju sellest aust, mida te täna siin mulle turjale ladusite, palju sellest aust kuulub ka teile? Ei ole võimalik üksinda midagi teha ega ka veel vähem televisiooni imet sepitseda. Ja mul on olnud. On olnud õnne selles mõttes, et mind on ümbritsenud alati töökad ja toredad kolleegid. Ei ole kunagi tulnud üksinda ennast tööga ära katkestada. Hoolimata sellest, et ma pean ütlema et televisioonis peab muidugi tegema nii palju, kui suudab teha ja isegi mõnikord rohkem kui suudab enda eest ja vahel ka teiste eest. Aga see on minu arvates iseenesest mõistetav ja sellega ei ole kellelgi midagi Felkidega uhkustada, sellepärast et töö tegemine on inimesel ju loomulik. Keegi ei sunni kedagi tööd tegema, vaid tööd tahetakse teha. Ja on olnud, on olnud mul selline õnnelik elu. Et Ma just nimelt olen tahtnud seda tööd teha. Ja mida, mida on? Mida ma elus olen teinud? On saabunud Mullen tähendab õnne 29 aastat tagasi, kui seda masti tehti mööda käisin. Siis ma veel ei teadnud üldse midagi televisioonist ja, ja vaevalt teadis meeste rahvastki televisioonist, käisin sellest maskist mööda ja mõtlesin, et küll panevad üheraudse mürata keset Tallinna püsti, et rikuvad ära linna linnapanoraami ja kõik muud, aga paar kuud hiljem sattusin täitsa juhuse tõttu ise selle masti alla. Ja nüüd on varsti 29 aastat täis. Ja nüüd ma käin jälle mööda sellest mastist ja vaatan, et mass hakkab ikka rohkem ja rohkem päev-päevalt alasti jääma. No see periood ja see põlvkond Kes alustas algpäevadel tööd jalgaastatel peaks nagu sellest märki võtma, et näe sedasi raudtee pea vastu, mis teiega siis, eks on aeg vahetada ja uuele, nooremale põlvkonnale teatepulk üle anda. See on niisugune üleandmist see, kui teatejooks on siis noh, teatud maa ju peab veel mana jooksja veel eelmises vahetuses jooksja peab veel kaasa jooksma. Ma kujutan ette, et praegu on nagu see selle teatepulga edasiandmise moment, kus uus noorem põlvkond võtab vastu ja hakkab oma televisiooni sepitsema. Ma ei taha sugugi ütelda sellist kuulsat Vargamäe lauset. On möödas, see, mitte seda, ma usun, et televisiooni ilusamad päevad seisavad kindlasti ees. Aga ega möödunudki ei ole olnud. Roht. Ma väga tänan, sõbrad selle nimel, et me oleme ühiselt seda tööd teinud, aitäh. Palun. Esimesed montaazi olid pikka Aega leida ei ole üldse. Näe, kaks pessa. Sõbrad, palun ajaline, täidan Rohulat kahju, õnneks õnneks ma ei ole lõunamere saarte neljapäev ega ka mitte eestimaa baarmen. Aga aga väikeseks tervituseks on meil siin juba midagi ka väljadel.