Narr lugupeetud Punari austajad, kõik südamedaamid ja tema lähedased sõbrad, elu on jälle teinud niisuguse käigu, et sunnib meid kõnelenud emmest, et aastate 10 on täis saanud. Ja tagasi vaadates tundub, et see oli alles eile. Kui oli see eelmine kümnek. Läinud on need a seetõttu, et Gunnar on niisugune mees. Et ega sellest ei saagi aru, kas ta käib tööl või käi tema teeb kõike oma asju nii vaikselt, nii tasahilju, nii pisihaaval näilised ja keegi tema kohta ei kirjuta ühtegi ettekannet lehtede märkuste sisse. Ja kui ta ka haige on, siis ka tuleb välja, et need tööd, mis tema peal ka need on valmis saanud. Kuidas see on õnnestunud, seda me muidugi ei tea. Aga see rahu, see järjekindlus ja tõepoolest niisugune märkamatu töö tegemise oskus viis. See on alati üllatanud ja üllatav ka täna, et jälle on 10 mehist tööaastat täis saanud ja me Oleme sunnitud Soome ütlema. Niisugusel puhul suurt ja suur aitäh. Kuna kaudselt. Me teame, kui tõepoolest entusiastlikku muusikainimest kes on muusikale andunud ja seda juba Pikkade-pikkade aastate jooksul ja tema muusika tegemise oskus. Ja see rõõm ja sisseelamise kunst esitada enda läbi meie vaatajatele maailma muusika varamust ikka seda kõige paremat ja oskust serveerida tänapäeva vaatajale muusikarikkast pärandist, seda kõige olulisema. See on niisugune meistritöö millest jah, võib-olla vähe kirjutatakse, vähe. Ka räägitakse hoid programmi kujundamisel saadet eetrisse andmisel ja selle valmimise protsessis on see üks niisugune töö mis kaunistab. Iga saadet kaunistab meie programmi. Ja loomulikult kaunistab ennekõike seda meest, kes selle taga seisab. Kahjuks me teinekord avastama Pedraudse nimi nende saadete tegijate loetelus kuu. Lihtsalt sellepärast, et raudse oma tagasihoidlikkuse ka ei taha nagu kolleegidele toime reisist nüüd öelda, võiksite ka minu nime vahel siia panna. Sest teeningi Gordon saate edukus sõltub just selle töö. Tehnilisest tähtsusest ja loomingulisest oskusest kasutada muusikat nii nagu ta ühel saates peab olema. Gunnar Pedraudse tööaastat Eesti televisioonimajas on kestnud kaua. Ja me loodame, et kestavad veel kui mitte noh, täistöölepinguga siis on ka teistsuguseid töölepinguvorme ja vaataja kindlasti tema mõnusat musitseerimis oskust või seda meisterliku muusika serveerimise oskust saavad ka tulevikus tunnetama. Ja kõige selle eest. Me tahaksime öelda Palju edu jõudu järgnevatel päevadel ja komitee kolleegiumi nimel on mind volitatud ette lugema komitee esimehe käskkirja kus öeldakse kauaaegse kohusetruu töö eest. Ja sellise seoses 60. sünnipäevaga autasustatakse eriosakonna režissööri aukirjaga ja renoveeritakse ette nähtud summaga. Lubage mul see aukiri üle anda. Kõige parimate soovide ja tänusõnadega. Kuna sina oled rohkem muusikamees veel rohkem kui tead, helimehed, rohkem tehnilised mehed, eriti suurt juttu, palju, kogu osakaal on viimasel hästi hästi palju tervist ja veel paljudest paljudeks aastateks. Siin on sulle väike aukiri vastava summaga. Siis on meil veel üks väike üllatus sulle nimelt, Me kujundasime ta sinu juubelihelilindid. Jätsime sae, läks, sisenesin selleks vegi. Tegite tapmise puhkad. Sul ajataju siin ei kao. Selleks seal sees. Tõesti meie kõigi poolt lugupeetud ja austatud ilm. Ametil metoodika. Juubeli kogu kollektiivi leidnud kaaned, nii kui nii liilia alas ja ilmselt ka ikka ametiühingu lööve global mingi nagu korralikud Mulle tuleb meelde tule omased naljad hoolega. Panid teie paberi ja teati nüüd kollima, põletan reisile. Meie bioLudwig ära teenitud õigusega sellele biolustile jätkaksid oma pidupäeva ja tõstaksid õhtul klaasi. Enda töötle oma kolleegile selliseks. Jaa? Jaa. Veetud Gunnar Pedraudse kogu akvarelli, need miljonid lepingu sõnadega. Ja soovib sulle pajupuu painduvust, et jõuaksid torme kanda. Leppaerana õitsemis visadust, et jätkuks soliilukonda ja heina kui päikese pillavust. Lihtpilviski soojalt paistaks põldlõokese laulmise vajadust, mis tusastel tundidel aitab su hinge lätete lõpmatust. Et allikaks jääksid keskpõuda ning ulgumere võimukad, sügavust, ost, et elu võiks edasi sõuda. Me täname sind kogu akvarelli nimel, armas Gunnar Pedraudse nende ilusate seadete eest, mis ta meie lauludele olete teinud ja loodame, et ei jää loorberitele puhkama, vaid edaspidi ikka töötaksite meiega. Ja me paluksime teid klaveri taha, et saadaksite ühe laulu. Kuidas niisugust. Kas oli Aksel Pajupuu painduvust? Gunnar meid on muidugi natukene rohkem, kui me siin praegu sinu eest seisame. Aga sellele vaatamata tervitused on meie kollektiivi südamlikud ja suured, selle sõna tõsises mõttes ei ole vist ükski meister läinud teie toast ilmast mööda, ikka on sellest uksest sisse on möödas ja ikka on sinu juurde olnud asja ikka sa oled kuskil oma käe külge pannud ja olete kujundanud meie saateid kujundanud meil endil ja ilmselt selle tõttu on ka palju aega kulunud rohkem muuks kui klaveri taga istumiseks ja mõne kuue loov loomiseks ja me tahaksime selle täitsa südamest soovida, nyyd tuleksid need hetked ja need tunnid kui just selleks tegevuseks paras, paras aeg tulema. Ja muidu öeldakse, et muusikud on niisugused lennuline rahvas ja, ja harva ulatuvad jalad maha. See väikene meele sinule on nüüd pärismaine ja päris asjalik, et vähemalt seekord me püüame tõestada, et muusikarahvas üsna mainekas, palju-palju õnne. Ja mina tahaksin omalt poolt täienduseks öelda, et juubelid siiski tohutult mõjustavad ka peatoimetajaid, näiteks Gunnar Pedraudse juhitavat ansamblit akvarell olen mina, ma ei tea, kas kahe aasta jooksul igas kvartalis tee plaani pannud, aga ei ole saanud tehnikat selle jaoks ja need on esimene kvartal, kus mina otsustasin mängust loobuda ja ei pannud teda plaani. Ja nüüd peatoimetaja niimoodi selle kvartali algul kutsus enda juurde, ütles, et see selle kvartali lõpul teeneid safaril niimodi ja peale selle, ütleme imetleja ja sõber. Tähendab, need need asjad, Me lahendame töökorras Gunnar sula tahavad öelda väga-väga-väga paljude lihtsalt suurelt löökes kes tänu sinule saavad oma saadetes abi ja leitsalate abistab, kust sa võtad seda rahu? Ja samal ajal kui seda väga suurt kiirust ja täpsust, millega sa töötad, see on üks sinu sinu saladusi. Meie kahekesi esindada, kes, keda tegijaid. Ja kuigi saate pealkiri on, kes, keda me kõik tegijad teame, et silo tegelikult meid alati väga õigesti leiad meloodiad ja olgu teile teada, et pead raudtee peal kunagi neid vastuseid ette. Aga kui te jälgite saateid täpselt ja, ja, ja kuulata, mida Gunnar Pedraudse mängib, siis need aktsendid on sedavõrd täpselt ja, ja sageli väga vaimukad. Ja kui ka need võistlejad oma suures ärevuses natuke rohkem oskaksid kuulata sinu mängu, siis nendes sinu vahe palades on sageli nii mõnigi vajalik spikker sees. Allalaad ei tule selle peale, kui ma teaksin seal nii keerulised küsimused, isegi vastuseid, kõnet. Aitäh sulle, aitäh sulle, Gunnar kõigest ja, ja väga paljudega. See on jah, niisugune tool. Täna tõi Libe, vaadake, kuidas mina pabistan, aga noh, eks mõnelgi tuleb kas või needsamad tooli seal kunagi olla, ehk siis näete, kuidas. Lugu on selles, et see on lihtsalt jah, nagu kõik rõõmsad näod, aga sõlmbusunud kaunis kurb kuiverti mõtelda seda jääd nii torgata, nii toredast kollektiivist pihta hakata. Elektrilist eemaldada, aga aja sunnil või loodustõenäoliselt ütlevad, et see lubi, kogulike asi, värke, niisugust sõjalisele, kõik olemas. Teatud Lukestuse arste on olemas, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, teeks teised tahavad ka töötaja. Ja nüüd on jõudnud ära arvama. Kurb kurb, aga mujal poolne silmapilk. Aga üldiselt jah, et minu eluunistus, et enam-vähem läksid täide olgu, elus oli vaja üht ja teist aga ikka see viimane 26 aastat. Asi oli seal, mina kunagi mõtlesin rohkem mingi tehnika peale. Raadiotehnika ühiseks. Ja ja esialgu oli siis see töö küllaltki raske. Mõnikord kohe kahekesi, eks 15-ks tunniks tookord päevas, vahel neli-viis tundi, kujundada saateid ligi viis tundi, tähendab pidevalt mustaks. Ja siis oli see asi tuli solki leiutada, leidnudki võtteid, kuidas seda teha? Mul tuleb meelde, kunagi tuleb näiteks Soome saarte toituvad soomekeelsed ülestoimetaja režissöör ja mis täna läheb film teisest maailmasõjast poolteist tundi pikk. Kunagise läbi jõuame ei levi saagi vaadata, aga. Kadunud Vello taifolstoli puldis. Siis ta vaatas, ahah, seal tulistatakse, poleks ülemust. Vahepeal seal muidugi. Ka seal kõike ja kuidagi tuli veel. Hiljem, aga siin muidugi spetsialiseerus rohkem igaüks oma alaga rohkemgi. Esimestena tõdeme, kõik need telemaja töötajad, need olid hoopis vähendada kord, võib-olla sai 100 või 120 töötajat, meid oli siis, kui Aktuaalse kaamera ette valmistame ohtralt projektilist, jooksis seal vanas raadiomajas läbi õue jooksnud keldris oli seal montaaž seal või see läbivaatamine. Kõik kõnede ajal oli ka muusika. Seal olid lauad ja Prillid olid tähendab näiteks seal nõukogude gruusia surmaal eks nõukogude kasaks pääl Eskuid seal mingisugustel tööstusele, et viis aastat killu, kõik läks muusikalise kujundusega eestikeelne diktoritekst peale seda nagu praegu on, nüüd ütleme ainult lähedal originaalkeeles vene keeles, seda millegiga šidestust. Aga riiva. Kas teil oli huvitav, tegime selle hea meelega kuidagi, noh, nagu isegi uhke oli. Nii kiiresti. Võiksin kvaliteet, kas ta oli nüüd kõige paremad, kui rääkida? Nüüd edaspidi veel taktikas ja noh, nagu, Ja nüüd selle ajaga on nüüd 26 aastaga nii paljude kolleegidega koos töötada. Matusekelle ees, nii et seda head ja kõike vaevlesin, Järvid musta lindiga pilte on, kõike on siin nähtud, aga alati pilkases kollektiivis head mälestused ja ma olen täiesti kindel, et viimane pooleks läinud noh, kasvõi keskelama hakkan ikkagi käikeymozilventsivas ja võib-olla kellelegi vajalik, palun, taganenud vahepeal lihtsalt ühel pool on olemas, et ei, mina. Ega mul ei ole midagi selle vastu, kui keegi midagi veel vaja. Ja ma tänan, tänan kõiki sulle ilusa. Sündmuse eest, mis mulle siin korraldad, isegi üllatusid kohe ja mulle head külalised olid ansambel nimetan seda minu ansamblites, kuna nemad peavad mind enda liikmeks. Ja kõige tänan ka neid ja ühesõnaga.